"viljelenud" - 104 õppematerjali

Eesti elu 1940ndatel

• Sündis 12. jaanuaril 1890, suri  29. novembril 1946. (enesetapp) • Õppis Pärnu Gümnaasiumis • Luuletaja ja poliitik • Esimese luulekogu „Fata-Morgana“  • 1920. ja 1930.aastal – avaldas kümmekond luulekogu … • Mõned luulekogud: „Fata-Morgana“ (1918)   „Inimene ja sfinks“ (1919) „Katastroofid“ (1920) „Kolmnurk“ (1921) „Memento“ (1936) Johannes Semper (1892-1970) • Kirjanik, kes on viljelenud kõiki kirjanduse põhiliike • Oli ajakirja Looming toimetaja • 1917. aastal tuli Semper lipniku auastmes Eestisse, lülitus kiiresti kirjanduslikku ja ühiskondlikku ellu • Okupatsiooni alguses oli ta ENSV haridusminister, … • 1917 -  Esimene luulekogu “Pierrot“, selle järjeks oli „Jäljed Liival“ • Semperi luule ja proosa paistsid silma vormikindlusega, proosa terase psühholoogilise eritluse poolest. • Avaldas Semper ka mitmeid reisikirju, oli viljakas tõlkija

Klassitsism

Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest, astus välja õukonna muusikute hulgast, kuna ei leidnud oma võimetele väärilist ametikohta ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikuna. Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Ta on kirjutanud: · ligi 50 sümfooniat. · 27 klaverikontserti. · ooperid ,,Fiagro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt", ,,Haaremirööv". · kammermuusika (keelpillikvartetid, klaverisonaadid jm). · vaimulik muusika, sh ,,Reekviem". Ludwig van Beethoven 1770-1827 Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Oma kuulsad viis

Barokk muusikas

seotud jumalateenistusega. Esitati ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides) nt. Loomine, Aastaajad jt  20 klaverikontsertit  9 viiulikontserti  24 ooperit  14 missat  Sonaadid jne 18. MOZARTI LOOMINGU OMAPÄRA:  Julge  Itaaliapärane  Järskude kontrastidega, keeruline  Ülemäära kaunistatud  Rõõmsameelne, positiivne 19. MOZARTI LOOMING:  Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose  Ooperid  Vaimulik muusika: motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat  Sümfooniaid on ligi 50, ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte  Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid

Sümbolism ja kunstnikud

Siin arenes välja nn. rahvusromantiline suund. Maalidel püüti kujutada oma maa ja rahva sangarlikku minevikku ning taaselustada rahvaluule võluv maailm. Soome tuntuim kunstnik on Akseli Gallen-Kallela ( 1865-1931). Õppis Soome kunstiühingu joonistuskoolis ja Pariisis, kus sai sümbolistlikke mõjutusi. Varasemad tööd on realistlikud. Pärast reisi Karjalasse ja Põhja-Soome hakkas maalima sealset loodust ja rahvuseepose ,,Kalevala" teemadel. On viljelenud ka monumentaalmaali. (fresko ,,Kullervo sõttaminek) Vene kunstniku Mihhail Vrubeli (1856-1910) loomingus domineerivad illustratsioonid ja lavadekoratsioonid. Ta töötas tuntud teatris ja kujundas seal lava mitmele etendusele. Ka tema abikaasa oli näitleja keda tihti kasutas modellina. Vrubeli maalidel on inimesed kujutatud suurte tumedate silmadega, tihti näos kannatav ilme ja kahvatu jume. Tausta maalis tuhmilt helkivana. Illustreeris A. Puskini poeeme. (,,Deemon") Oskar Kallis (1892-1917)

Kunstiteose analüüs: Roy Lichtenstein „Look Mickey“

ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile.  1950.aastate lõpus ja 1960.aastate alguses mitmed Ameerika kunstnikud (nt. Andy Warhol) hakkasid kasutama „koomiksi tehnikat“, Lichtenstein ka nendega koos. Roy Lichtensteini jaoks oli töö „Look Mickey“ sild abstraktse ekspressionismi ja popkunsti vahel, see oli tema esimene katsetus sellises stiilis töö valmistamisel. Eelnvalt oli ta viljelenud „comic stip“ popkunsti, selline „Look Mickey“ katsetus oli jällegi väike samm eelnevast tööst edasi. „Look Mickey“ nagu ka mõned teised Roy Lichtensteini teosed olid põhimõttelised koopiad mõnest teiste valmistatud asjast (nt koomiks, nätsupaber, teise kunstniku maal), kuid tema muutis neid värvidega ning tõi sisu rohkem välja ning realistlikumaks. „Look Mickey“ idee toimis suurepäraselt ja nii

Wolfgang Amadeus Mozarti elust referaat

rüütli ordeniga, mida olid saanud vaid vähesed heliloojad, ning kuulsas Milano ooperiteatris jagas vaimustunud publik kiiduavaldusi tema ooperitele. Aastast 1769 oli Mozart Salzburgi õukonnakapelli kontsertmeister, 1781. aastal siirdus ta vabakutselisena Viini ja sai seal 1787. aastal õukonnamuusikuks. Mozart oli kõigi aegade andekamaid ja mitmekesisemaid heliloojaid. Mozarti teosed Mozart on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud. Ta on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti. Tema kuulsamad ooperid on "Figaro Pulm", "Võluflööt", "Don Juan" ja "Haaremirööv". Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Kuid nende seas on ka selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu, näiteks "Figaro Pulm". Sündmustiku teljeks on tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi

Rassism

juuste kuju, habemeksv, nina ja huulte kuju ) põhjal, · Negriidne · Europiidne · Mongoliidne · + indiaanlased, busmanid, hotendotid · + australiidne Olulised välised tunnused, mida rasside jaotamisel arvestatakse, on naha ja karvade värvus, juuste kuju, habemeksv, nina ja huulte kuju (esimese järgu tunnused). Kasv, pea ja näo kuju ja mõõtmed (teise järgu tunnused). Rassilist väärkohtlemist on viljelenud kõik põhirassid, mitte ainult valged, kes selle poole pealt on kõige tuntumad.. Kollase rassismi ideoloogid on püüdnud põhjendada oma rassi üleolekut teistest nii Aasia vanade kõrgkultuuridega kui ka sellega, et kollasesse rassi kuuluvate inimeste aju on suurem, kui valgetel või mustadel. Musta rassi üleoleku tõendina tuuakse esile mustade tugevat kehaehitust ja ka seda, et inimelu sai oma alguse just Aafrikas

Romantism

Miks-selleüle vajeldakse siiani! Aastaid veetis Tsaikovski välismaal,rännates erinevates maades.Seda kõike sai ta teha tänu heldekäelisele metseenile Nadez`da von Meck`ile,kellega Tsaikovski sidus eriline sõprus 13 aastat.Nad ei kohtunud kordagi ,kuid olid tihedas kirjavahetuses.Tsaikovski elas oma viimased eluaastad väikeses linnakeses Klinis(90km Moskvast).Ta suri oma viimase 6.sümfoonia esiettekande järel (9 päeva hiljem ) koolerasse.Looming .Tsaikovski on viljelenud paljusid zanreid : ooperit ,balletti,sümfooniat ,instrumentaalkontserti,keelpillikvartetti,romanssi.Kõige südamelähedasem oli talle siiski sümfoonia.Tema väide on:"Sümfooniline muusika suudab väljendada kõike,milles puuduvad sõnad!"Tsaikovski looming on psühholoogilise sisuga,väljendab inimese hingelisi elamusi.Iseloomulik on lüüriline, voolav, laulev meloodia.Teine iseloomulik joon tema loomingus on rahvuslik stiil- ta kasutas väga palju vene rahvamuusikat oma teostes

Sümbolism, juugend, rahvusromantism

13. Mis keeltest pärinevad nimetused art nouveau ja juugend? Mida need tähendavad? Art nouveau pärineb prantsuse keelest ning tähendab uut kunsti. Juugend pärineb saksa keelest ning tähendab noorsugu. 14. Millised hooned esindavad Eestis veel juugendstiili? Estonia teater, Taagepera mõis, Holdre mõis, Ammende Villa Hotell ja restoran 15. Kes eesti kunstnikest on viljelenud juugendstiili? Ants Laikmaa, Oskar Kallis, August Jansen, Kristjan Raud ja Aleksander Tassa II osa KUNSTNIKUD Tutvusta lühidalt kunstnikku ja tema loomingut. Nimeta tuntumad teosed (2-3). 1. Antoni Gaudi-prantsuse arhidekt Gaudí looming oli keerukate ja rikkalike kultuuriliste tingimuste tulemus. Tema looming võttis üle looduslikkuses ilmnevad väärtused. Ta lõi maja kapriisse ja

Jane Kuusik 9.A Franz Joseph Haydn Franz Joseph Haydn (1732-1809) oli Austria helilooja ja üks kolmest viini klassikust. Ta sündis 31. märtsil Rohraus, mis oli Saksa-Rooma riik. Tema isa, Mathias Haydn oli tõllassepp ja Rohrau küla külavanem. Tema ema töötas Harrachi krahvi kokana. Haydni isa oli suur rahvamuusikahuviline, kes iseõppijana mängis harfi ja laulis. Tal oli kaks venda Michael Haydn ja Johann Evangelist Haydn. Esimene neist oli helilooja, kelle töid Haydn hindas ja austas väga. Teine, Johann Evangelist Haydn, oli tenor. Franz Joseph ütles, et ta lapsepõlves oli palju muusikat. Tavaliselt lauldi ja musitseeriti kas vanematega või naabritega. Vanemad märkasid Haydni musikaalsust juba varakult ja otsustasid ta panna nende sugulase, koorijuhi ja koolmeistri, Johann Matthias Franki käealla seda õppima. Pärast vanemate juurest ära kolimist ta ena...

Juhan Viidingu luuleraamat

Minu luuleraamatus tuleb juttu 70ndate aastate parimast ja ühtlasi ka minu lemmikluuletajast Juhan Viidingust. Miks ta mulle meeldib? Võibolla sellepärast, et ta luule on nii sügavamõtteline, kaasahaarav ja ühtlasi ka mõtlemapanev. Või hoopis seepärast, et mängus on salapärasus, mis tekkis seoses pseudonüümi kasutamisega? Arvan, et ülaltoodud põhjused on kõik ,,õiged". Neid on ehk veelgi, aga kahjuks ei jätkunud teda kauaks. Ta oli kuulus. Ja on ka praegu. Hinnatuks tegid ta suurepärased luuletused ja hea enesehinnang. Nagu rääkis Kaarel Tarand, olid Viidingu värvid must ja valge kaks kõige erinevamat värvi. Samade värvidega on illustreeritud kõik ta luulekogud, ent ka tema luulet iseloomustades võib selle kohta öelda must ning valge. Väga kontrastne. Kahjuks on tema luuletused kirjutatud ja enam ei saa ühtegi uut. Juhan Vi...

Uurimustöö: Operett

omandasid üha rohkem muusikali omadusi kuni erinevus ,,vanamoodsa muusikali" ja ,,modernse opereti" vahel muutus tõesti väga ähmaseks. Vanamoodsad briti muusikalid säilitasid operetliku jume kuni viiekümnendateni. Rohkem modernsemad operetid oleks ,,Candide" ja mõnede väitel muusikalid nagu ,,Brigadoon". 1920 rajas I. Dunajevski NSV Liidus massilaulul põhineva opereti. 20. saj. teisel poolel on operett taandumas muusikali eest. Eestis on viljelenud P. Ardna, E. Arro, B.Kõrver, L. Normet jmt. Pärast II maailmasõda on eesti operett sarnastunud muusikaliga (libreto suurem kaalukus, tegevust edasi viivad muusikalised numbrid), ent jäänud siiski muusikaliseks suurvormiks (nõudlikud soolonumbrid, arendatud vaatusefinaalid). 20nda sajandi hilisemal poolel toimunud uuendused retsitatiivi tähtsuses ja seeläbi heliloomingus mõnedes modernsetes muusikalides, toovad mõned sellised tööd (mõnel

WOLFGANG AMADEUS MOZART

Referaat WOLFGANG AMADEUS MOZART Tartu 2012 SISSEJUHATUS Mozart on helilooja, kelle puhul näib, et ta on loonud muusikat iseenesest - samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Ta on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud. Mozart on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti.  Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Ise on ta öelnud oma muusika kohta järgnevalt: "Muusika, ka kõige kohutavama olukorra kujutamiseks, peab jääma muusikaks. Peab haarama oma iluga." ELULUGU

Navitrolla

Tääksi Põhikool Navitrolla Referaat Koostaja:Maarja Hiiemäe  2011 Sisukord. Sissejuhatus................................................................................................................................3 Navitrolla elulugu......................................................................................................................4 Looming / Kolm erinevatest allikatest pärit mõjutajat tema töödes........................................6 Analüüs......................................................................................................................................7 Kokkuvõte.................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.......................................................................................

August Jansen

August Jansen Tallinn 2009  Maailmale üsna vähetuntud, kuid kodumaale asendamatu kunstnik, August Jansen, on mõjutanud Eesti kunstiarengut. Oma loomingut on ta viljelenud ligi pool sajandit. Töötanud erinevatel võimuperioodidel, sealhulgas nii tsaariajal, eesti kodanliku võimu perioodil ja nõugogude ajal. Siiski ei piirdu August Janseni töö vaid kunstiga. Ta on olnud ka hinnatud pedagoog ning kunstiorganisaator. Olles õpetanud paljusid eesti maalijaid ei saa August Jansenist mööda vaadata. August Janseni suguvõsa on pärit Pärnumaalt. Enge vallas sündis 1835. aastal talupidaja perekonnas kunstniku isa Jaan Jansen

MAALIKUNSTI AJALOOST

rõhutamist, selgeid ühtlases toonis värvipindu. Juugendlikke mõjusid on näiteks P. Gauguini ja H. De Toulouse-Lautreci ning Ferdinand Hodleri loomingus. Sümbolism tekkis 19. sajandi lõpus. Kujutati mitte nähtavat, vaid väljamõeldud ainest, anti süzeele mitmetähenduslikkus. Süzee muutus sümboliks, lihtsate kujundite kaudu püüti öelda midagi erakordset, anda kujutatule eriline, müstiline tähendus. Sümbolismi on viljelenud Gustave Moreau, Odilon Redon, Arnold Böcklin, Edvard Munch, Mihhail Vrubel. Põhjamaades, Venemaal, Eestis arenes sümbolism rahvusromantiliseks suunaks (Akseli Gallen-Kallela, Nikolai Roerich). MOODNE KUNST 20. sajandi jooksul loodud kunst on mitmekesine. Moodsa kunsti all mõeldakse eelkõige kapitalistlikes riikides loodud kunst, mis ei sea eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodne kunst koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest. Moodsa kunsti voolud on näiteks

Mats Traadi elu ja looming

kord läbi lõikab  kõik rauad ja süüd, siis surnud süda hõikab sind taga, kadunud kodumaa, läbi vere, häbi ja saasta, mis üle uhtnud me maa: kas keegi su au kord taastab?“ Mats Traat on hiljemalt viljelenud peamiselt isamaalist, filosoofilist ning loodusluulet. Uuemates luulekogudes on ka kriitikat inimeste ja tänapäevase ühiskonna suunas. Näiteks lõigud luuletusest „Eetiline piir“, mis ilmus kogus „Oidipus läheb Toompeale“ 2010. aastal: „Üks erakonnategelinski hüüab: üles! Teine sosistab: alla! Kolmas põikab kõrvale

Muusika arvestus

Hiljem täiendas seal end ka kompositsiooni alal ( N. Rimski- Korsakovi juures) · Kuni 1921. a. tegutses Tartus. · Õppejõuks Tallinna konservatooriumi · Pedagoogiline tegevus ei ole kunagi tähtsuselt loomingust eespool olnud Loomingu omapära: · Rahvamuusika sulatamine tänapäeva kõlavahenditega · Uudsete kõlakombinatsioonidega modernne helikeel ( algselt seda kohe ei mõistetud!) · Miniaturist. Nii instrumentaal- kui vokaalmuusikas viljelenud peamiselt väikevorme. Looming: · Suurel hulgal koorilaule: ,,Põhjavaim"," Jaan läheb jaanitulele"," Kõver kuuseke"," Leelo", ,,Unustamatu laul" jt; · üle 100 soololaulu; · klaveriminiatuurid 16. C.Kreegi tähtsus eesti muusikas ja tuntumad laulud (1889-1962) ­ rahvuslike traditsioonide järjekindel juurutaja eesti koorimuusikasse! Loomingu omapära: · Teoste aluseks rahvasuust kogutud viisid ( 2/ 3 loomingust)

Eesti Kunst 1980-2000

Eesti kunst 1980-2000 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 EEsti kunst 1980-2000................................................................................................................3 Navitrolla.................................................................................................................................... 5 Looming..................................................................................................................................5 Kolm erinevatest allikatest pärit mõjutajat tema töödes......................................................... 5 Navitrolla enda kohta.................................................................................................................. 7 Kasutatud materjal ........................................................................

SISETURUNDUS – EDU VÕTI VÄLITURUNDUSES

strateegia oluline komponent. Siinkohal võib strateegiat defineerida kui panga tegevusi ja plaane, mis on loodud, et efektiivselt kooskõlastada panga eesmärke missiooniga ja missiooni omakorda keskkonnaga. Inimeste hoiakud ja tegevused on lähedaselt seotud nende uskumustega ja inimesed on need, kes on ettevõtte imago kujundamisel peamisteks arvustajateks. Oma imago on kõigil ettevõtetel olenemata sellest, kas nad on seda ise viljelenud või mitte. See imago esineb nii teadlikul kui ka mitteteadlikul tasandil kõigi indiviidide mäludes, kes on pangaga seotud. Igal ajahetkel võib olemasolev imago olla suure tõenäosusega halvem panga tõelisest olukorrast. Näiteks mõni konkreetne pank võib näiliselt inimestele siiski tunduda turuliidrina ja sellisena oma tegevust jätkatagi, kuigi tema kvaliteet võib olla ammu langenud. Samas mõnel teisel pangal võib olla tükk aega veel teisejärguline, halb

Kukkuvõte tänapäeva heliloojatest

Sündis 10. jaanuaril 1922 aastal. ` Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1952. Mägi varaseim, 1950. aastate looming kannab rahvusromantismi pitserit. 1960. aastatel kasvab tema teostes eesti rahvamuusika mõju ning koos sellega diatoonika ja variantse arenduse roll. Ester Mägi on viljelenud erinevaid muusikazanreid ja koosseise, suur osa tema teostest on pühendatud kammermuusikale. Tema loomingus on sageli rahvamuusikaelemente. Ester Mägi looming on arvukas, zanridelt ja koosseisudelt mitmekesine. Tema loomingule on iseloomulik kammerlik väljenduslaad. Ta on loonud suurel hulgal kammermuusikat ning koorilaule. Mägi muusika on enamasti lüüriline

Barokk ja klassitsism

õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. LOOMING Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Ooperid (mittetäielik nimekiri): · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791)

Eesti kirjandus

ületada. · Inimene kuulub oma aega. Ta tajub oma piiratust, igatsusi, lootusi ning jõuab aeg-ajalt ka sisemise vabanemistundeni. · Omaette tähelepanu pälvib Ridala uuenduslik keelekasutus Friedebert Tuglas · Teda on nimetatud kirjandusepaavstiks. · Ta on kirjutanud uurimusi, kriitikat, reisikirju, memuaare. · Tal on kaks omapärast novellilikku ülesehitusega romaani: ,,Felix Ormusson" ja ,, Väike Illimar" · Tuglas on viljelenud proosa pisivorme, laaste. · Tuglase loomingus leiame mitmesuguseid kombinatsioone, segavorme. Marginaalid, miniatuurid · Novellistika · Järgis klassikalise novelli põhimõtteid. · Teemad- inimesele mõistetamatu elusaatus, armastuse jõud ja traagika, kättesaamatu vabadus, paheline ja priiskav nauding, lõbujanu Analoogilised sõlmsündmused: astumine tundmatusse maailma, vastuhakk isandale, ajutiselt saavutatud võim, lüüasaamine, katastroofid, õudused

Kuldne kolmik

Nikolai Triiki tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede loojat. Nikolai Triigi õpingute aeg 1905. aastal Ants Laikmaa ateljeekoolis oli lühiajaline. Laikmaa stuudium pani suurt rõhku tööle elava modelliga ja maastikule. Ta õpetas õpilasi esmalt üldvormi paika panema ning nähtut valgustugevuse ning erineva tonaalsusega modelleerima. Toompea vaadet esineb ka teiste Laikmaa õpilaste töödes. Just Laikmaa ateljeekoolis maalis Triik pastellidega, hiljem on ta antud tehnikat viljelenud vaid paaril korral. Vaade Toompeale oma maalilisuse ning kohatises abituses on meistri katsetuste ja enesotsimiseaega kuuluv töö. Samas on antud linnavaates näha meistri hilisemale loomingule iseloomulikku juugendlikku kontuuri. Nii varajasi Triigi maale kohtab väga harva. Kunstnik jäädvustas oma maales ka oma kodakondseid, nende tööde hulka kuulub ka "Jakob Evaldi portree", millest valmis kunstnikul kaks varianti. Neist esimene, 1915

Realismist postmodernismini

Ekspressionistlikule luulele on omased jõulised, eksalteeritud ja fantaasiarikkad kujundid, agiteeriv, retooriline paatos, mille läbi kujutatakse õuduste haardes oleva inimese elamusi. Ekpessionistid vahendasid hetkemeeleolusid ja tundeid. Nad taotlesid väljenduslaadi hoogsust ja ilu. Ekspressionismil on oluline koht näiteks sakslase Bertolt Brechti (1898­1956) ning Franz Kafka (1883­1924) loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelenud Mait Metsanurk (1879­1957) ja Marie Under (1883­1980). Futurism Tekkis 20.sajandi alguses Itaalias ja levis sealt Venemaale.Nad ülistasid kiirust, kuna see kujundab maailma. Kõik pidi olema pidevas liikumises, ka kirjanik. See pidi saama tulevikukunstiks. Futuristid väitsid et enne neid pole kunsti tehtud ja kõik, mis enne oli, läheb nüüd ajaloo prügikasti. Aga põhiliselt läksid hoopis futuristlikud teosed ajaloo prügikasti. Sõjad ja vägivald olid uue voolu tekkimise eeldused

Rühmitused ja -ismid

Väljenduslaadis taotlesid nad ilmekust ja hoogsust, mille nimel 1 loobusid mõnikord omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht näiteks sakslase Bertolt Brechti (1898­1956) ning Franz Kafka (1883­1924) loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelenud Mait Metsanurk (1879­1957) ja Marie Under (1883­1980). futurism ­ kunstimeetod, mis tekkis 20. sajandi alguse Itaalias ning pidi kujunema tulevikukunstiks. Futuristid eitasid kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid neile uue tekkimise eeldused. Futuristide tähelepanu keskendus teose vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest

Kunstiliigid

piirjoonte rõhutamist, selgeid ühtlases toonis värvipindu. Juugendlikke mõjusid on näiteks P. Gauguini ja H. De Toulouse-Lautreci ning Ferdinand Hodleri loomingus. Sümbolism tekkis 19. sajandi lõpus. Kujutati mitte nähtavat, vaid väljamõeldud ainest, anti süzeele mitmetähenduslikkus. Süzee muutus sümboliks, lihtsate kujundite kaudu püüti öelda midagi erakordset, anda kujutatule eriline, müstiline tähendus. Sümbolismi on viljelenud Gustave Moreau, Odilon Redon, Arnold Böcklin, Edvard Munch, Mihhail Vrubel. Põhjamaades, Venemaal, Eestis arenes sümbolism rahvusromantiliseks suunaks (Akseli Gallen-Kallela, Nikolai Roerich). Akseli Gallen-Kallela maal. MOODNE KUNST 20. sajandi jooksul loodud kunst on mitmekesine. Moodsa kunsti all mõeldakse eelkõige kapitalistlikes riikides loodud kunst, mis ei sea eesmärgiks looduse täpset edasiandmist

Kuldne kolmik

" Nikolai Triiki tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede loojat. Nikolai Triigi õpingute aeg 1905. aastal Ants Laikmaa ateljeekoolis oli lühiajaline. Laikmaa stuudium pani suurt rõhku tööle elava modelliga ja maastikule. Ta õpetas õpilasi esmalt üldvormi paika panema ning nähtut valgustugevuse ning erineva tonaalsusega modelleerima. Toompea vaadet esineb ka teiste Laikmaa õpilaste töödes. Just Laikmaa ateljeekoolis maalis Triik pastellidega, hiljem on ta antud tehnikat viljelenud vaid paaril korral. Vaade Toompeale oma maalilisuse ning kohatises abituses on meistri katsetuste ja enesotsimiseaega kuuluv töö. Samas on antud linnavaates näha meistri hilisemale loomingule iseloomulikku juugendlikku kontuuri. Nii varajasi Triigi maale kohtab väga harva. Kunstnik jäädvustas oma maales ka oma kodakondseid, nende tööde hulka kuulub ka "Jakob Evaldi portree", millest valmis kunstnikul kaks varianti. Neist esimene, 1915

Lüürika mõisted

Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Maailmakirjanduses on sonetti kui zanri edasi arendanud Dante Alighieri (1265­1321), Francesco Petrarca (1304­1374), prantslane Pierre de Ronsard (1524­1585), inglane William Shakespeare (1564­1616); eestlastest on sonetti tulemuslikult viljelenud Marie Under (1883­1980), Bernard Kangro (1910­1994), Valmar Adams (1899­1993) jt. Näiteks: Lõoke Päev päeva kõrval tegin külaskäike kui palverändaja ma põlluvoole: sääl ­ laulu nägin tõusvat taeva poole, see oli värisev ja tuksuv lõoke väike. Ah, vaimustusepreester! Rõõmuäike! Kuis hõiskamiste kõliseva noole ta väsimata pildus päikse poole kui kirka naeru sätendava läike! See väike sillerdusi sadav rind, ekstaasi kantuna ­ üks kiidujõgi,

Navitrolla

Kuressaare Gümnaasium Navitrolla referaat Kuressaare 2008 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Navitrolla enda eluloo kirjeldus.................................................................................................................4 Navitrolla elu ....................................................................................................................................................................7 Looming...............................................

Eesti kunst stalinismi võimuses

See hoidis skulptuuri tugevasti realistliku kunstilaadi juures. 1970.-ndail tõusis skulptuuri osatähtsus kunstis. Piir abstraktse ja realistliku skulptuuri vahel kadus ära ja seega laienes skulptorite tegevusvaldkond. Neil aastail kerkisid kiiresti esile Jaak Soans ja Ülo Õun. JAAK SOANS (1943-...) sündis Tartus juristi peres. Õppis Tallinna 4. keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas õppejõuna. Viljelenud monumentaal- ja vabaskulptuuri. Iseloomulik on dünaamiline ruumilahendus ja modelleering. Kasutas popkunsti võtteid. Loonud 2 monumentaalskulptuuri eesti kultuuritegelastele (,,A.H.Tammsaare monument", ,,K.J.Petersoni monument"). Soansi kunst annab edasi konfliktsust ja sotsiaalseid probleeme. ÜLO ÕUN (1940- 1988) sündis Tartus töölisperes. Õppis Tartu 2.keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas taksodermistina Loodusmuuseumis. Loomingus kujutas

Eesti kunst stalinismi võimuses 1944

See hoidis skulptuuri tugevasti realistliku kunstilaadi juures. 1970.-ndail tõusis skulptuuri osatähtsus kunstis. Piir abstraktse ja realistliku skulptuuri vahel kadus ära ja seega laienes skulptorite tegevusvaldkond. Neil aastail kerkisid kiiresti esile Jaak Soans ja Ülo Õun. JAAK SOANS (1943-...) sündis Tartus juristi peres. Õppis Tallinna 4. keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas õppejõuna. Viljelenud monumentaal- ja vabaskulptuuri. Iseloomulik on dünaamiline ruumilahendus ja modelleering. Kasutas popkunsti võtteid. Loonud 2 monumentaalskulptuuri eesti kultuuritegelastele (,,A.H.Tammsaare monument", ,,K.J.Petersoni monument"). Soansi kunst annab edasi konfliktsust ja sotsiaalseid probleeme. ÜLO ÕUN (1940- 1988) sündis Tartus töölisperes. Õppis Tartu 2.keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas taksodermistina Loodusmuuseumis. Loomingus kujutas

Kunstiajalugu

· Eriti palju on petroglüüfe Põhja-Venemaal ja Skandinaavias · Lihtsustatud ja üldistatud kujundid · Ka inimest kujutati üldistatult · Euroopa petroglüüfidest asub enamus Põhja-Norras · Petroglüüfid on mõjutanud viimaste aastate Eesti kunsti · 2001.a lõpus avastati ka maailma suurim petroglüüfide leiukoht Mongoolias · Mongoolia Petroglüüfid on ka kõige vanemad ­ 10 000-12 000 aastat vanad · Ka soomeugrilased on viljelenud petroglüüfide kunsti · Erandlikult on säilinud neoliitikumi koopamaalid Põhja-Aafrikas Sahara kõrbes Tassilis 5-3 a. tuh eKr · Tassili koopamaalid avastati 1930. aastate lõpus · Hiljem on neid uurinud prantsuse kunstiteadlane Henri Lhote · Tassili maalingutel on tavalised realistlikud loomamaalid, kuid ka fantastiline kunst · Tassilist algab sürrealistlik kunst · Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis · Õpitakse valmistama kangast ­ ilmuvad riided

Viivi luik referaat

ja pehumuse poolest luuleloomingus.Tema lüürikas on eriline tähendus lapsesilmadel, läbi mille on ta seadnud ka oma loomingu ja arusaama edasisest elust.Ta kirjutab eestlaslikult, lihtsalt ja maalähedaselt- see luule lihtsalt poeb hinge ja kuhugi sügavamalegi veel, milleni võib-olla mina hetkel ei küündi. Harva on leida avaliku elu tegelasi naiste hulgas, kelle ampluaa on niivõrd mitmekesine:luuletused, lasteramatud, proosa, esseed, artiklid, tõlked jms, mida kõike on ta viljelenud oma diplomaadist abikaasa kõrval, trotsides seal juures ka pideva reisimise ja uudse keskkonna tõttu loomega seonduvaid raskusi. Poetessi eneseväljendus on meeletult omanäoline ning see teebki tema luule niivõrd teistsugusek, mis väljendub eelkõige luuleridade sügavasse sisse- elamisse. Paljud luuletajad on erilised oma loome poolest, kuid Luik suudab selle igale eestlasele käega katsutavaks teha jäädes ise tahaplaanile. See on

Valemid lahendatud

puu liik haab kasutada kõrvalolevat loendid nädalapäev teisipäev loendist nimega päevad haab esmaspäev kask teisipäev kuusk kolmapäev lepp neljapäev mänd reede paju laupäev saar pühapäev tamm vaher Viktoriin Mitu nurka on tetraeedril? Mis pii väärtus kolme tüvenumbriga? Mis aastal toimus Madisepäeva lahing? Eksida võib 10 aastaga. Kui suur on võrdkülgse kolmnurga iga nurk? Mis oli kõigi aegade esimene heavy metal`it viljelenud bänd? Mitu kohalikku omavalitsust on Eestis? Eksida võib 20-ga. Kes on praegu TTÜ rektor?  4 4 3,14 5 3,14 1220 6 1217 60 60 Black Sabbath 250 241 Peep Sürje Lisad Nimede määramine ja kasutamine Nimede esitusreeglid Globaalsed ja lokaalsed nimed Nime määramine üksikule lahtrile või lahtriplokile a) Nimekasti abil Pikkus Laius Pindala b) Korraldusega Insert/Name/Define

EESTI KIRJAKEELE SÕNAVARA KONSPEKT

täiskasvanu] • sotsiaalne tähendus – avab suhtlejate sotsiaalsed ja geograafilised karakteristikud • afektiivne tähendus (hinnangud ja suhtumised denotaadi kohta) • reflekteeriv tähendus (ühe sõna sees semeemide üksteisesse peegeldumine). • kollokatiivne tähendus (teatud semeemi semantiline seotus teiste lekseemidega) Süntaktiline tähendusmudel • Seda tüüpi lähenemist esindavad ennekõike generatiivset grammatikat viljelenud teadlased. • Sõnade süntaktilistes omadustes, mis tulenevad nende seostamisvõimalustest, nähakse olulisi leksikaalseid tähendusüksusi. • Tähenduse interpretatsioon peab lähtuma süntaktilisest kontekstist ning tähendusseletused peavad olema formaalsed. • Nt. järgmised kirjeldustasandid: argumentstruktuur, sündmusstruktuur, leksikaalse seose struktuur. Kompositsionaalne tähenduskirjeldus Selle tähenduskirjelduse all leidub erinevaid meetodeid, nt

Eesti kirjakeele sõnavara eksam

Sotsiaalne tähendus ­ avab suhtlejate sotsiaalsed ja geograafilised karakteristikud. Afektiivne tähendus (hinnangud ja suhtumised denotaadi kohta)Reflekteeriv tähendus (ühe sõna sees semeemide üksteisesse peegeldumine).Kollokatiivne tähendus (teatud semeemi semantiline seotus teiste lekseemidega).Temaatiline tähendus (teema- või reemastaatus ja semantiline roll). Süntaktiline mudel: Seda tüüpi lähenemist esindavad ennekõike generatiivset grammatikat viljelenud teadlased, nt R. Jackendoff. Sõnade süntaktilistes omadustes, mis tulenevad nende seostamisvõimalustest, nähakse olulisi leksikaalseid tähendusüksusi. Sellest tulenevalt peab interpretatsioon lähtuma kontekstist ning tähendusseletused peavad olema formaalsed ja mitte lähtuma ainult verbisemantika piirangutest. Eelnevale tuginedes on olemas järgmised kirjeldustasandid: argumentstruktuur, sündmusstruktuur, leksikaalse seose struktuur. 27. Tähenduse ebamäärasuse probleem.

Zetterberg, lk 555-571 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

metsavendade võitlusest, mis äratas rahvusvahelist tähelepanu ja tõlgiti paljudesse keeltesse. Ka mitmes teises romaanis kasides Viirlaid eesti sõduri teemat. Mitmekülgne kirjanik, kirjastaja ja kultuurimõjutaja oli Rootsi Lundi pidama jäänud ning 16 luulekogu ja sama palju romaane avaldanud Bernard Kangro. 1935. aastal loodustee- maliste sonettidega alustanud ja uuel kodumaal mitmekülgset luulet viljelenud (luuleraamat "Varjumaa", 1966 koos autobiograafiliste Kihvakaania-poeemidega) Kangro käsides oma romaanides vana Tartut ("Jäälätted", 1958; "Emajõgi", 1961; "Tartu", 1962; "Kivisild", 1963) ja oma kodukohta Võrumaad. 1957 avaldas Kangro ülevaate pagulaseesti kirjandusest "Eesti raamat vabas maailmas 1944-1956" 1950. aastal asutas taLundis kirjastuse Eesti Kirjanike Kooperatiiv, mis lõpetas tegevuse seoses Kangro surmaga 1994. aastal, olles jõudnud avaldada 415

Eesti levimuusika 80ndatel

musikaalsus ja esinemiskultuur. Talle kirjutati mitmeid ilusa meloodilise arendusega, jõulise kulminatsiooniga laule, kus oli võimalik näidata hääle kandvust, ulatust ja ilu. Peale Arne Oidi surma ja tema lauluvõistluse maine langemist tõmbus ta koduvabariigi kontsertelust tagasi. Pealegi tõotas vene heliloojatega alanud koostöö uusi loomingulisi perspektiive. Seitsmekümnendate lõpul alustas ta koostööd ansambliga Radar, mille repertuaar erines sellest, mida ta siiani oli viljelenud. Olulisemaks said moodne kõlapilt, elektroonilised kõlad ja efektne arranzeering. Koos Radariga algas ka Joala järjepidev kontserttegevus Nõukogude Liidu ulatuses. Ta võitis kõige laiem kuulajaskonna sümpaatia ja oli kaheksakümnendate küsitluste põhjal kõige populaarsem nõukogude laulja. Sellega andis ta kindlasti juurde eesti levimuusika prestiizile üldse ja ka julgustas teisi artiste alustama kontserttegevust üleliidulisel areenil. (ibid: 75-76) 1981

Konspekt-10. klass

Ta ei mädanenud surnuks ei Meung­sur­Loire´i lossi tornikeldris ega poodud teda ka järgmisel aastal. Tema elu lõppes salapäraselt ning keegi ei tea sellest midagi. LOOMING Villon oli väga omapärane luuletaja. Ta võis olla ühel hetkel tõsine ja harras ning juba järgmisel küüniline ja rõve. Talle polnud miski püha. Villon kirjutas surma narrivaid luuletusi. Selline oli ka tema elu -- surma narriv. Tema luulet iseloomustab veel satiirilisus ja individuaalsus. Luuletaja on viljelenud pihtimuslikku luulet, mida ühendab surmateema ja surmatantsule lähedane meeleolu. Surmatantsu motiiv hakkaski euroopa kultuuris levima Villoni­aegsel Prantsusmaal, mis oli sõjast ja katkudest laastatud. Francois Villoni luules oli ka teine külg, nimelt pilkav ja satiiriline. Tema pilkeluule oli isiklik ja kujundlikkus konkreetne. Selles sarnanes ta oma eelkäijale pariislasele Rutebeufile. Erinevus seisneb selles, et Villoni luule oli veelgi isikupärasem

Muusika ajastud, õpimapp

kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. LOOMING Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Ooperid (mittetäielik nimekiri): · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790)  · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791)

Renessanssi Žanrid, heliloojad

ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. 12 Ooperid (mõned): · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791)

Nüüdiskirjandus 2015

(hirmuelamuse tekitamine). Need jagunevad omakorda mitmesse alarühma, nt sci-fict’il biopunk (keha muutmise praktikad, bioloogilistesse süsteemidesse sekkumine, uue inimese aretus jms). 90ndate alguses Eesti ulmekirjandus üsna tagasihoidlik, siis 00ndate lõpus toimus zanriline ja temaatiline mitmekesistumine. Tõuseb esile Indrek Hargla, kes hakkab viljelema ... Uue kümnendi esiletõusvaim autor Agur Karukäpp. Viljelenud mitmeid erinevaid žanre, põimib ka omavahel erinevaid stiile (fantasy, dark fantasy + horror jne). Teos „Mehitamata inimesed“ - Postapokalüptika, mis on viinud düstoopiani, tegevus toimub Eestis. Steampunk on 80ndatest tekkinud küberpungile vastandub maailma loomise strateegia.. st kümberpungis tuleviku kujutamine tehnoloogia kaugel, siis steampungis on oluline retrotehnoloogia), oluline element ka huumor, pole ainult pessimistlik

Kirjanduse mõisted A-Z

ning uue inimese ja parema maailma eest. Väljenduslaadis taotlesid nad ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht näiteks sakslase Bertolt Brechti (1898­1956) ning Franz Kafka (1883­1924) loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelenud Mait Metsanurk (1879­1957) ja Marie Under (1883­1980). eleegia ­ antiikkirjanduses leinalaul, mis arenedes muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks. Eleegia sisendab kõrgeid ideaale ja ülev-traagilisi tundeid. Kõiki eleegia liike ühendab üks värsimõõt, eleegiline distihhon, mis koosneb heksameetrist ja pentameetrist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios (7.­6. sajand e.Kr) ja Archilochos (umb. 700 ­ 645 e.Kr). Tänapäeval

Eesti kunst 1918-1940

Olemuselt tagasivaatav, käsitööd ja isetegemist väärtustav, eluterve ja inimlikku lähedust taotlev elukekskonna ideaal. 1920. aastate eesti traditsionalismi iseloomustavad massiivsed hooned kõrge kelpkatuse all, vähesed ja väikesed tihedaruudulised avad, dekoori pole peaaegu üldse, või ainult mõni napp motiiv. 1920.ndate oluline uuendus oli linnade ehitusaktiivsus. Tallinnasse kutsuti projekteerima Herbert Johanson Eugen Habermanniga, kes olid juba koos viljelenud stiili, mida võib seostada ekspressionismiga. 1. Eesti Kunstnike Ryhm Uudset harmoonilist ja tasakaalukat suunda taotlesid eesti kunstis 1923. aastal loodud Eesti Kunstnike Rühma liikmed, mille liidriteks olid J. Vahtra ja M. Laarman. Nende kubistlik- konstruktivistlik looming tuleb eriti ilmekalt esile 1920. aastate algul trükitud graafika mappides. 1920. a. sai alguse Eesti Kunstnike Rühm, mis peagi tegutses Tallinnas. Nemad

Maailmakirjandus III

Paraku ei olnud tal sellel alal väga palju edu ja ta oli sunnitud sellest loobuma ja siis ta sattuski proosa idee peale. Proosa oli väga noor zanr. Fieldingi puhul tekkis kirjanduslik diskussioon. Samuel Richardson ,,Pamela". Kirjutas samal ajal kui Fielding. Mõlemad autorid on väljapaistvad. Richradson toetus varasemale mittefiktsionaalsele zanrile. Ta kirjutas on ,,Pamela", mis oli ta esimene romaan ja sellele vastuseks kirjutas Fielding oma ,,Tom Jonesi". Richardson oli viljelenud ka muid teemasid. Fieldingi ,,Jonathan Wilde", toob esile allilma probleemid. Selle teose aluseks on samanimeline inimene, niiet mingis mõttes dokumentaalne. Siit tuleb sisse teema, mis kordub 18. ja 19.sajandi kirjanduses. Tihtipeale seda laadi kirjanduses tuuakse paralleele kurjategija ja ühiskonna tippude vahel. See on Fieldingi kirjapandud paradoks. See teema mängib Euroopa kirjanduses üpris laialt ja mida aeg edasi seda rohkem ja sellest areneb välja detektiivkirjanduse teema

EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU

püügikirjadest moodustada täiesti omaette tekstiderühma. Varasest popu- laarteaduslikust kirjandusest kuulub sellesse rühma Jaan Spuhl-Rotalia "Kodumaa kalad" (1896). See suures osas saksa- ja venekeelsel materjalil põhinev raamat on kohandatud eesti oludele. Eestimaal elavate kalaliikide loodusteaduslike kirjelduste kõrval pakub raamat infot iga liigi kulinaar- sete omaduste kohta ning annab ülevaate kalatoidulistest linnuliikidest. Kalakirjandust on silmapaistvalt viljelenud Rudolf Sirge (selle kohta vt Eesti looduskirjanduse lugu 259 põgusat käsitlust Jõgi 1973), mõnevõrra ka Kustas Põldmaa, Juhan Smuul, Jüri Tuulik ja Ülo Tuulik, Vladislav Koržets jt. Analüüsides eesti looduskirjandust paikkondlikkuse alusel, selgub, et meil on suhteliselt hästi läbikirjutatud piirkondi; eeskätt atraktiivse loo- dusega Lääne-Eesti saarestik ning Kirde-Eesti metsa- ja rabamassiivid; aga ka Kagu-Eesti ja Harjumaa

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Eriti palju on petroglüüfe Põhja-Venemaal ja Skandinaavias · Lihtsustatud ja üldistatud kujundid · Ka inimest kujutati üldistatult · Euroopa petroglüüfidest asub enamus Põhja-Norras · Petroglüüfid on mõjutanud viimaste aastate Eesti kunsti · 2001.a lõpus avastati ka maailma suurim petroglüüfide leiukoht Mongoolias · Mongoolia Petroglüüfid on ka kõige vanemad ­ 10 000-12 000 aastat vanad · Ka soomeugrilased on viljelenud petroglüüfide kunsti · Erandlikult on säilinud neoliitikumi koopamaalid Põhja-Aafrikas Sahara kõrbes Tassilis 5-3 a. tuh eKr · Tassili koopamaalid avastati 1930. aastate lõpus · Hiljem on neid uurinud prantsuse kunstiteadlane Henri Lhote · Tassili maalingutel on tavalised realistlikud loomamaalid, kuid ka fantastiline kunst · Tassilist algab sürrealistlik kunst · Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

romantismi arengus > ilukirjanduslik ballaad R. Burns, W. Scott, S. Coleridge, W. Wordsworth, J. G. Herder, J. W. Goethe, F. Schiller Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans `Kaebelaul', Marie Under `Uneretk', Henrik Visnapuu `Ballaad peninukkidele', Betti Alver `Sinisuka ballaad', Hando Runnel, `Üks veski seisab vete pääl' Sonett. 13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Sonette on viljelenud ja edasi arendanud nt. Dante Alighieri (1265­1321), Francesco Petrarca (1304­1374), Pierre de Ronsard (1524­1585), William Shakespeare (1564­1616); Riimipaigutuse üldskeemi järgi jaguneb kolmeks: itaalia (näiteks abab abab cdc dcd, värsiskeem 4+4+3+3) prantsuse (näiteks abba abba ccd eed, värsiskeem 4+4+3+3) inglise sonetiks (abab cdcd efef gg, värsiskeem 4+4+4+2).

Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool

 R. Burns, W. Scott, S. Coleridge, W. Wordsworth, J. G. Herder, J. W. Goethe, F. Schiller  Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans ‘Kaebelaul’, Marie Under ‘Uneretk’, Henrik Visnapuu ‘Ballaad peninukkidele’, Betti Alver ‘Sinisuka ballaad’, Hando Runnel, ‘Üks veski seisab vete pääl’ Sonett. 13. sajandil Itaalias loodud luuležanr, koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Sonette on viljelenud ja edasi arendanud nt. Dante Alighieri (1265–1321), Francesco Petrarca (1304–1374), Pierre de Ronsard (1524–1585), William Shakespeare (1564–1616);  Riimipaigutuse üldskeemi järgi jaguneb kolmeks:  itaalia (näiteks abab abab cdc dcd, värsiskeem 4+4+3+3)  prantsuse (näiteks abba abba ccd eed, värsiskeem 4+4+3+3)  inglise sonetiks (abab cdcd efef gg, värsiskeem 4+4+4+2).