KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (4. novembril 2014)
Sümbolism , juugend , rahvusromantism
I
OSA. ÜLDKÜSIMUSED.
Õpik
- Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani.
10. klassile“, kirjastus Kunst , Tallinn, 2003 –lk 10 – 29,
küsimused lk 16, lk 23, lk 29
(19-20saj pakkus välja), Kommertspanga hoone (Pärnu mnt). ¤ Akseli Galien- Kaliela soomlane. Illustreerinud ,,Kalevala", tasapinnaline maal, erksad värvid, eeskujuks eestlastest arhitektidele. ¤ Nikolai Roerich- Venemaa- eeskuju Soomest, asutas Peterburis rühmituse ,,Mir Iskustva". Rahvusromantikute stiil, maalib varjaage (esimesi vene valitsejaid). Siirdub Indiasse, seejärel idamaised sümbolid teoste teemaks. ¤ Edvard Munch Norra- rahvusromantik (sümbolism + juugend), teemaks sümbolism, maalimistehnikaks juugend. ,,Haige laps". Ekspressionist. Vaata edasi tema kohta... EKSPRESSIONISM Hingelised traumad noores eas. Boheemlaslik ellusuhtumine viib hingelise kriisini, kui isik ravitakse liiga terveks, siis muutub kahjuks ka kunst. Nt. enne haigust- väljendusrikkus (värvigamma hele, värviline, dramaatiline), pärast haigust- tõmbub eemale ühiskonnast, tema ja maalid. Rahulikud maastikumaalid. Temaatika: üksindus, hirm, haigus, surm, armastuse kadumine
Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellpärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugenstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionosmist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Uusromantismi ideoloogia. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uusromantilist ideoloogiat
Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel 1. 19. ja 20. saj kunsti muutis mitmekesiseks see, et piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Osa ametlikke, kuid ka uuenduslike kunstnikke võttis omaks realistide ja imperssionistide saavutused, konservatiivid jäid aga truuks akadeemilisele klassitsismile. Sõltumatus kunstis ilmnes erinevaid taotlusi. Selle perioodi kohta on mitmeid nimetusi sümbolism, juugendstiil ja postimperssionism (Prantsusmaal). 2. Uusromantismi ideoloogia tekkis, sest haritlased jagunesid erinevateks ideoloogiate pooldajateks. Osa positivistlikule filosoofilale, teised uusromantilistlikule. Sest nad uskusid, et maailm on müsteerium, mida mõtlemine ei suuda haarata. Viimast arvati, sest pettuti kaasajas levis arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. 3
postimpr. , neoimpr. , sümbolism, rahvusromanti. ja sümbolism põhjamaades, eesti kunst 20.saj. algul, juugend, fovism, ekspr. ja kubism 1.Uusromantism, sümbolism. Kaasajas pettumine, kaugete maade kunsti idealiseerimine, parateaduste levik, boheemlus ja eksistentsialistlikud probleemid ning kunsti ülimuslikkus. Sümbolism oli üks uusromantismi haru, rõhutades elu kui müsteeriumit. Süzee ületähtsustamine, fantaasiarohkus, literatuursus. Tekkis 1880-ndatel Prantsusmaal levides üle Euroopa, Venemaale ja Ameerikasse. Eeskujuks romantism ja prerafaeliidid (allegoorilised, evangeeliumistseenid, legendid ja vararenessaansi kunsti jäljendamine).
Tärkas Suurbritannias. Esialgu peamiselt arhitektuuris ja tarbekunstis. Tööstuslik tootmine oli hakanud välja tõrjuma esemete käsitsi valmistamist. Hakkab levima Euroopas 1890-tel, levib ka Ameerikasse. Eri maades eri nimed: Inglismaal art nouveau, modern style Prantsusmaa le style moderne, art nouveau Saksamaa Jugend (nimetus tuleneb 1896.a. Münchenis asutatud ajakirja ,,Jugend" pealkirjast) Eesti juugend Hispaania modernismo Iseloomustus: - Pilt on seinapinna monumentaalne kaunistus, pildid pidid seostuma sisekujundusega. (ei ole illusionistlik!) - Figuurid muutusid siluettideks, pisut pikaks venitatud - Vähenes kolmemõõtmelisus, perspektiiv jäeti kõrvale. - Puhtad erksad nn. sünteetilised värvipinnad (reaalse maailma värvirikkuse ignoreerimine) - Eelistati lille- või taimevorme järeleaimavaid ornamente - Väärtustati joone hoogsust, nõtke joon
Arhitekt ANTONI GAUDI Barcelonas kasutati tööstuslikke ehitusmaterjale. Kujutavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni. Värvid on ebatavased ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. AUBREY BEARDSLEY (must-valge graafika). 3. Põhjalas põimus uusromantism rahvuslusega teemad asendusid rahvusromantilistega. Levis rahvusromantism Soomes ja Norras polnud iseseisvat riiki. Norralane GERHARD MUNTHE lõi originaalse rahvusliku kujundusstiili, mis toetus viikingiaja rahvakunstile. Akvarell, stiil oli tasapinnaline inimeste/esemete siluettid olid kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega (Kosilased, Allmaa hobune). Arhitektid ELIEL SAARINEN ja LARS ELIEL SONCK kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid
nurgast. Kubismi eeskuju. N: “Puuviljavaagen, klaas ja õunad”, “Suured suplejad” 15. Puäntillism – Georges Seurat, Paul Signac. Nende maaliteooriad. Vastus: Seurat-maalitehnikale alusepanija värvidega, värviteooria. Jagunemine (nimetatakse ka kromoluminarismiks) oli neoimpressionistide maalikunsti iseloomulik stiil, mida iseloomustas värvide eraldamine üksikuteks punktideks või plaastriteks, mis vastastikku toimisid. 16. Sümbolism – mida maaliti, kust võeti eeskujusid. Mihhail Vrubel. Skulptor August Rodin – Mõtleja, Calais´kodanikud. Vastus: Kunstnikul on oma teostes võimalik kujutada kahte eri liiki asju: ühelt poolt päriselt olemas olevaid ja silmaga nähtavaid esemeid, maastikke, inimesi jne, teisalt aga igasuguseid ebatavalisi ja väljamõeldud olendeid, esemeid ja olukordi. Viimaseks pakuvad ainet raamatud, muinasjutud, sündmused ajaloost, mütoloogia ja loomulikult ka kunstniku oma fantaasia
Erinevus impressionistidest seisneb selles, et kui impressionistid maalisid peamiselt väljastpoolt saadud muljeid, siis postimpressionistid püüdsid väljendada eeskätt omaenda tundeid ja meeleolusid. Neoimpressionistid võtsid kasutusele täiendvärvuste printsiibi ja väitsid, et maalides tuleb antud värvile lisada ka veidi täiendvärvuste täpikesi ehk refleksi, et oleks inimese silmale paremini haaratav. Kasutasid värvide pildile kandmisel optilist segu. 16. Juugend. Sümbolism. Rahvusromantism. Antud stiilide üldiseloomustus. Arhitektuur juugendstiilis. Tuntumad kunstnikud – G.Klimt, A.Beardsley, G.Moreau, O.Redon, A. Gallen- Kallela, E.Munch, Kr.Raud ja O.Kallis. Juugendstiil levis esialgu peamiselt tarbekunstis ja arhitektuuris. Tekkis Suurbritannias. Ühtse stiili loomisel peeti oluliseks ornamentikat see on ebasümmeetriline ja näib lähtuvat
Kõik kommentaarid