Navitrolla (0)

Tääksi Põhikool
Navitrolla
Referaat
Koostaja :Maarja Hiiemäe
2011
Sisukord.
Sissejuhatus................................................................................................................................3
Navitrolla elulugu......................................................................................................................4
Looming / Kolm erinevatest allikatest pärit mõjutajat tema töödes........................................6
Analüüs......................................................................................................................................7
Kokkuvõte.................................................................................................................................8
Kasutatud kirjandus...................................................................................................................9
Sissejuhatus
Otsisin materjali väga kuulsa elava Eesti kunstniku kohta, kelle kunstnikunimeks on Navitrolla ja pärisnimeks Heiki Trolla . Mind huvitas just see autor, sest ta on Eestis ja ka mujal maailmas väga tuntud ning tema maale nähes tekkis suurem huvi kunstniku kohta, kus ta elab, millega tegeleb ja kuidas möödus tema lapsepõlv. Tööst saab lugeda palju huvitavat kunstniku elust ja loomingust.
Navitrolla elulugu
Navitrolla sündis 10. augustil 1970 väikeses Lõuna –Eesti linnakeses – Võrus. Lapsepõlv oli kunstnikul õnnelik nagu enamikul meist ning see möödus kahes erinevas Lõuna – Eesti maakohas: Trolla külas ja Navi külas. Sellest on tulnud naljaka kõlaga kunstnikunimi – Navitrolla.
Enda lapsepõlve peab Navitrolla väga õnnelikuks.
Võrumaa kõrgustikest, kus saatis Heiki mööda enda esimesed eluaastad , kolis ta enda perega 1978. aastal tasasele ja rahulikule alale , Navi külla. Peatselt astus ta seal kirikukooli, mis talle vastumeelseks osutus. Elukoha vahetamise tulemuseks oli aga see, et noorukest tabas šokk ning ta tõmbus endasse. Nii ei liitunud ta ei pioneeriorganisatsiooni ega komsomoliga, sest kollektiivsetele ettevõtmistele eelistas ta olla üksi ning joonistada.
1985. aastal lõpetas Heiki kirikukooli ning tegi katsed Tartu Kunstikooli , mis teda vastu ei võtnud. Nii jätkus koolitee hoopis ühes Võru keskkoolis 1988. aastani. Kunstist siiski ta ei loobunud ning joonistamise algtõed omandas tuntud kunstniku Viive Kuksi juures.
18-aastaselt üritas noor kunstnik taas sisse astuda ametlikku kunstiinstitutsiooni, kuid paraku ka see kord ei võetud teda vastu. Hariduse omandamist pidas Heiki siiski tähtsaks ja nii asus ta Tartu Ülikooli geoloogiat õppima. Ülikooli ajal luges ta palju raamatuid, eriti filosoofilist- ja ilukirjandust , ning õppis hiina ja hispaania keelt. Samal ajal külastas ta ka sageli Tartu Tähetorni, kus meeldis talle vaadata teleskoobiga Kuud.
Kui 1989. aastal ka kolmas katse sisse saada ametlikku kunstikooli luhtus, otsustas ta peale edukat eksamite sooritamist ülikoolist lahkuda ning hakata tööle, kuigi ta polnud üldsegi halb õpilane, hoopis vastupidi, tal olid viied ning ta oli ainuke, kes sai kursuselt kõrgendatud stipendiumit.
Kursusekaaslase Tarmo Roosimölderiga, kellega nad ülikoolist koos lahkusid, lõid nad mitteametliku kunstnikerühmituse “Lüliti”. Päevast, mil Navitrolla lahkus ülikoolist, hakkas ta ennast kunstnikuna teadvustama.
1989/90.aastatel toimus “Lüliti” esimene näitus Tartus, millele peatselt järgnevad ka teised Tallinnas, Võrus ning mujalgi.
1990. aastal pidas järjepidev Heiki vajalikuks veel üritada sisse astuda kunstikooli. Nii läks ta neljandale katsele, kuid ka see ebaõnnestus. Sellel ajal tabasid teda ka isklikus elus ebaõnnestumised ning veel polnud müüdud ka ühtegi maali.
Üldine kriis saabus 1992. aastal, kui “Lüliti” oli justkui suremas ning Tallinnasse läinud ning tööd meeletult rabav Navitrolla oli läbinud juba mitmeid maali kujunemise etappe, mida saatsid kord õnnestumised, kord ebaõnnestumised. Peagi avastas ta aga, et loomades on midagi sellist, mida ta pidas vajalikuks enda maalil kujutada. Nii juhtus, et näiteks koerad , keda ta erootikaajakirjades järjepanu avatud suudega poseerivate naiste eeskujul hakkas
lahtiste suudega joonistama, olid talle väga südamelähedased.
1992. aastal kolis ta Tartusse tagasi ning tema kui kunstniku edu hakkas tasapisi kasvama. Ta korraldas mitmeid väiksemaid näitusi ja performance ja ka “Lüliti” sai uue hoo sisse.
1993. aastal oli suur läbimurre - toimus Navitrolla ja Tarmo Roosimöldri näitus Tartu galeriis “Vaal” ning tähelepanu äratas “Lüliti” kui ühing, kuid tunnustust ei leidnud selle tööd, sest loomingult puudusid tolleaegsed tööstuslikud teemad ning üldse olid joonistused liiga optimistlikud “selle aja” jaoks. “Lüliti” läks sel aastal laiali, kunstnikud jätkasid omaette .
1993/94. aastatel arvati vahepeal veelkord Võrus elanud ning siis taas Tartusse kolinud Navitrolla Tartu kunstnike hulka. Navitrollast oli saanud tõeline kunstnik, mida näitas kindlalt tema näitus Tartus “Sebra” galeriis.
1994. aasta suvel esines Navitrolla Tartu kunstnikega Tamperes ühisnäitusel. 1995. aasta Helsingi Tuglase seltsi näitusel avaldas muljet ja tekitas huvi paljudes Navitrolla uudislooming.
Sellest ajast saadik on Navitrolla looming sattunud laia kunstihuviliste ringkonna kätte ning kuigi on talle ette heidetud puuduvat akadeemilist kunstnikuharidust, on ta siiski TÕELINE kunstnik!
Praegu elab Navitrolla Tartus, tal on uhke galerii Toompeal, tema pilte ostetakse väga suurte rahade eest ning ta korraldab ja on korraldanud välismaal mitmeid näituseid, näiteks Inglismaal(1997), Prantsusmaal ning Nevadas(1999) ja Lätis(2001). Tema lustakas ning looduslähedane looming kogub ikka ja üha rohkem populaarsust iga päevaga.
Ent olenemata suurtest tähelepanust ja kuulsusest ei ole muutunud Navitrolla upsakaks ning oskab endiselt hinnata ümbritsevat loodust, raamatute lugemist ja talle sümpatiseerub iga päevaga üha rohkem maaelu , millega ta tulevikus plaanib hakata üha enam tegelema.
Navitrolla on kunstnik, kes naudib seda, mida ta teeb ning kuidas ta teeb:
“ Kunst ei ole loov ega hävitav - kunst peab ühendama.”
Looming
Viljelenud maali, graafikat ja tegevuskunsti.
Eelmise sajandivahetuse lihtne klassifitseerimine ei sobi tänapäeva ühiskonda, sest kunst on muutunud personaalsemaks ja ka vaataja soovib omada isiklikku arvamust.
Navitrolla kunsti on liigitatud küll naivismi, küll sürrealismi äärealadele. Nii nagu tänapäeval kõik seguneb ja nivelleerub, nii on ka Navitrolla kunst omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest.
Navitrolla on öelnud, et kõige suurem mõte, mida ta vaatajatele edastada tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks.
Kolm erinevatest allikatest pärit mõjutajat tema töödes
1. Visuaalselt ja maalitehniliselt meenutavad Navitrolla maalid omaaegset madalmaade talupojakunsti. Lihtsad olustikulised motiivid, peenelt väljatöötatud detailid ja miks ka mitte teataval määral kompositsiooni ülesehitus.
2. Zen-budistlik kunstikäsitlus. Piltide sü~ee vihjab, et kunstnik on selle mõtteviisil kursis, sest piltidel tihti korduvaid stseenid, kus peamine idee, mis pildile mõtte ja ka pealkirja annab, on tavaliselt kusagil nurgas või esmapilgul märkamatu. Navitrolla piltide pealkirjad on orgaaniliselt kujutatuga seotud, et kui üks teisest eraldada, muutub kõik mõttetuks ja looja sõnum kaob (sama võtet on kasutanud jaapani kui hiina budistlikud maalijad ).
3. Tänapäeva koomiksikunst – kuna koomiksikunst eeldab iseenesest lühikest lugu, mis lõpeb ootamatu puändiga. Navitrolla on koomiksirea lühendanud ühele pildile, samas on talle iseloomulik rahvastevahelisi piire murdev huumor endiselt alles.
Navitrolla nime võib leida tänaseks tuhandetelt graafilistelt lehtededelt ja sadadelt maalidelt. Ta on teinud kümneid näitusi nii Eestis kui ka Euroopas. Tema kunsti võib aga leida erakogudest üle terve maailma. Navitrolla pilte on kasutatud paljude kujunduste juures ja pole vist asja millele poleks tema pilte kantud .Navitrolla ise on öelnud et kunsti pole kunagi küllalt. Kunsti on väga erinevat ja kõik ei saa kõigile meeldida. On hea kui keegi suudab ühendada erinevate mõtteviiside kokkusobivaid osi. Nii sünnivad uued ideed ja arenevad uued inimesed. Kunst on kõige võimsam mutrivõti selleks tööks.
Analüüs.
Navitrollal on palju loodusmaale, mis on väga põnevad ning mitte proportsioonis (ei vasta reaalsusele). Need on peenete detailidega motiivid kas pilvedest või puudest, mägedest või veekogudest. Mulle väga meeldib Navitrolla maalide värvivalik. Ta kasutab erksaid ja puhtaid toone, mis muudab pildid alati säravaks ja elurõõmsaks.
Ma tõeliselt kiidan ka tema loomi. Navitrolla kassid, koerad, jänesed ja muud „elukad“ toovad naeratuse näole. Ta oskab neid kujutada ainult talle iseloomuliku huumoriga.
Navitrolla pole küll kunagi ülikoolis kunsti õppinud, kuid see ei muuda teda sugugi vähem kunstnikuks . Ta erineb teistest kunstnikest ning tal on täiesti oma stiil. Navitrolla on öelnud, et kõige suurem mõte, mida ta vaatajatele edastada tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks.
Kokkuvõte.
Tutvudes kunstniku eluga ja loominguga, sain väga palju uut ja huvitavat teada, mida saab ka referaadist lugeda. Sain palju uut teada kunstniku elu kohta üldse ja kui raske see töö on. Navitrolla on ka hea näide sellest, et kui midagi väga teha tahad siis ei saa haridus sellele takistuseks, sest Navitrolla koolis kunsti pole õppinud, suure tööga võib elus väga kaugele jõuda.
Kasutatud kirjandus
http://www.navitrolla.ee/
http://et.wikipedia.org/wiki/Navitrolla
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/navitrolla_reelikarattus.ht m
http://www.chaplin.ee/eesti/naitus/minevik/navi_blut/navi_mainhtm.ht m
9