Eesti elu 1940ndatel (0)

Eesti elu 
1940ndatel
Üldine elu 1940ndal
• 1. september 1939 – algas II  maailmasõda
• 1939 - Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse 
abistamise lepingu 
(25 000 punaväelast Eestis)
• 21. juuli 1940 – kuulutati välja Eesti Nõukogude 
Sotsialistlik Vabariik ( ENSV ), presidendiks  J.  Vares
• 14. juuni 1941 – massiküüditamine
…
• 22. juuni 1941 – Suur Isamaasõda (Saksamaa ja 
Nõukogude Liidu vahel)
• 1941 – saksa väed okupeerisid Saksa (kindralkomissariaat 
Estland )
• 1944 – paljud Eesti linnad pommitati puruks (nt Tartu, 
Tallinn, Narva)
•  Sundmobilisatsioon  Saksa armeesse
• Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast
…
• 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all
• metsavendlus
• 1945-1949 – pidev inimeste arreteerimine, haarangud metsades
• 25.-26. märts 1949 – teine massiküüditamine (Siberisse saadeti 20 
000 inimest)
• 1949ndate teisel poolel  peatus  Eesti  kirjanduslik  ja kultuuriline 
areng
• kolhoosid
Kirjanduselu  1940ndatel
• Eesti kirjandus jagunes kolmeks: 
•  pagulaskirjandus
• tagalakirjandus
• Eestis ilmunud kirjandus
Tagalakirjandus
• 1942-43 – loodi ENSV Riiklikud Kunstiansamblid 
(sinna koondusid  näitlejad ,  kirjanikud , jt). Direktoriks oli 
Johannes  Semper . Kokku anti umbes 1500 kontserti.
• 1943 – Moskvas asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit.
• Tagalas anti välja umbes 240 eestikeelset raamatut. 
• Moskvast eestikeelsed raadiosaated
Eestis ilumunud kirjandus
• Eesti nõukogude kirjandus oli mõjutatud teatud teguritest:
a) Kirjandused riigistati
b) Kontakt välismaaga
c) ENSVs alandati raamatute hindu ja suurendati tiraaže
d) Sotsialistlik  realism  – kirjanik pidi ülistama riiki, selle juhte, 
õigustama töölisklassi ja parteisid jne.
…
• 1949 – nõiajaht eesti kultuuritegelastele
• 1950 –  puhastati  Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 
nõukogudevaenulikest  kirjanikest .
• 1945-53 – kõige mustem periood eesti kirjanduses
Pagulaskirjandus
• Algselt tehti seda Saksa põgenikelaagrites
• 1960ndateni oli see jõulisem kui kodu-eesti kirjandus
• 1944-90ndatel anti välja 1818  luulekogu  75 autorilt, 267 
romaani, 155 memuaarkirjanduse teost.
• Palgulaskirjanikeks olid G. Suits, M. Under, K. Lepik, B. 
Kangro , I.  Ivask  jne 
Marie Under (1883 – 1980)
• Eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid.
• Töötas 1901-  1902  ajalehe „ Teataja ” toimetuses
• Kuulus Siuru rühmitusse
• Oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid
• Aastal 1917 ilmus tema esikkogu „ Sonetid “
…
• Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud 
raamatusse „ Õnnevarjutus “
•  Luulekogud : „SONETID“, „EELÕITSENG“, „SININE 
PURI“, „ VERIVALLA “, „PÄRISOSA“ jpm
Gustav Suits (1883-1956)
•  eesti luuletaja ja  kirjandusteadlane
• oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte
• 1921–1944 töötas ta Tartu Ülikooli eesti ja 
üldise kirjandusloo õppejõuna
• Esimene  luuletus  " Vesiroosid " ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus 
Aeg".
• Luulekogud: „Elu tuli“, „Tuulemaal“, „Kõik on kokku  unenägu “, 
„Tuli ja tuul“
•  Esseekogud: „Sihid ja vaated“ ja „Noor-Eesti nõlvakult“.
Kultuuriajakirjandus
•  Ajakirjandus  allutati riiklikule kontrollile
• Ajakirjadest jäid  toimima : „Looming“, „ Viisnurk “, 
• Almanahhid:  „Sõjasarv“, „Ammukaar“
• 1945 – nädalaleht „ Sirp  ja Vasar“
Johannes Vares
• Kirjanikunimega Johannes  Barbarus
• Sündis 12. jaanuaril 1890, suri  29. novembril 1946. 
(enesetapp)
• Õppis Pärnu Gümnaasiumis
• Luuletaja ja poliitik
• Esimese luulekogu „Fata-Morgana“ 
• 1920. ja 1930.aastal – avaldas kümmekond luulekogu
…
• Mõned luulekogud: 
„Fata-Morgana“ (1918)
 
„Inimene ja  sfinks “ (1919)
„Katastroofid“ (1920)
 „ Kolmnurk “ (1921)
„Memento“ (1936)
Johannes Semper (1892-1970)
• Kirjanik, kes on  viljelenud  kõiki kirjanduse põhiliike
• Oli ajakirja Looming  toimetaja
• 1917. aastal tuli Semper lipniku auastmes Eestisse,  lülitus  
kiiresti kirjanduslikku ja ühiskondlikku ellu
• Okupatsiooni alguses oli ta ENSV haridusminister,
…
• 1917 -  Esimene luulekogu “Pierrot“, selle järjeks oli 
„Jäljed Liival“
• Semperi luule ja proosa paistsid silma vormikindlusega, 
proosa terase psühholoogilise eritluse poolest.
• Avaldas Semper ka mitmeid reisikirju, oli viljakas  tõlkija  
ning on vahendanud rohkesti prantsuse kirjanduse 
klassikast.
August  Jakobson  ( 1904 -1963)
• eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonnategelane
• Algne nimi oli Augusti Jakobson
• Pärit töölisperekonnast
• Õppis Pärnu Ühisgümnaasiumis, hiljem Tartu Ülikoolis
•  1939 - valiti Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks
…
• Kirjutanud romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, 
novelle  ja näidendeid. 
•   Tuntuks  sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste  patuste   alev „
• Pärast sõda kirjutas peamiselt näidendeid.
• Romaanid:  „Vaeste-Patuste alev“, „ Tuhkur  hobune“, „Kolme vaeva 
tee“ jpm
•  Novellid : „Kotkapoeg“, „ Reisijad  lõppjaamas“, „ Reamees  Mattias“ 
jpm
•  Näidendid : „Viirastused“, „Elu tsitadellis“, „Võitlus rindejooneta“ jpm
Betti Alver  (1906-1989)
• Kodanikunimega Elisabet Lepik
• Õppis Tartu  Puškini -nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis
• Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga, hiljem abiellus 
kirjandusteadlase Mart Lepikuga.
• Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 
• Kuulus rühmitusse Arbujad
• Omanimeline  muuseum  Jõgeval
…
• Betti  Alver  debüteeris 1927. aastal novelliga „Liivi 
Deevidiivi“
•  Luuleraamatud : „Lugu  valgest  varesest:  poeem “, „Tolm ja 
tuli“,“Luuletused ja  poeemid “
• Proosad: „Tuulearmuke“, „Invaliidid“, „ Viletsuse  
komöödia “
Uku  Masing (1909-1985)
• Sünninimi Hugo  Albert  Masing
• Eesti  teoloog , luuletaja, orientalist, folklorist ja etnoloog
• Õppis Tallinna II reaalkoolis
• Kuulus Akadeemiliste Usuteadlaste seltsi
…
• Juba koolipõlves avaldas ta luuletusi, tõlkeid, arvustusi 
ja esseid ning mitu teaduslikku tööd
• 1935 - esimene luuleraamat  „Neemed vihmade  lahte “
•  Luulekogu „Ehatuule maa“ sai nime tema naise Eha 
Tuulemaa  järgi.
• Luule: „Notturno“, „Neemed vihmade lahte“, 
„Džunglilinnud“ jpm
• Proosa: „Anatoti  prohvet “, „Rapanui vabastamine ehk 
kajakad  Jumalate  kalmistul “
Friedebert Tuglas  ( 1886 - 1971 )
• Eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, toimetaja 
ja ajakirjanik
• Õppis Prangli kihelkonnakoolis, hiljem Hugo Treffneri 
Gümnaasiumis.
• Kuulus kirjanike rühmitusse „Noor-Eesti“
• Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid
• 2. märtsil 1972 anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase 
nimi.
…
•  Loomingus on omapäraselt 
ühendatud  realistlik  ja romantiline elutunnetus ning 
kujutuslaad.
• Kirjutas reisikirju
• Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi:
• Otsingute ja katsetuste periood: Põimuvad  realism  ja romantism
• Kõrgperiood: Seda perioodi iseloomustavad novellid ja uusromantism
• Psühholoogilise realismi periood: Selle perioodi tähtsaim näide on 
romaan "Väike Illimar„
Kersti Merilaas (1913-1986)
• eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik
• Lapsepõlves elas Peterburis, hiljem kolis Eesti.
• Õppis Väike-Maarja koolis
• Luulekogud: „ Maantee  tuuled“, „Rannapääsuke“
•  Lasteraamatud : „Munapühad“, „Kallis kodu“, „Päikese 
paistel“
• Näidendid: „Kaks viimast rida“, „Pilli-Tiidu“
August Sang (1914-1969)
• Eesti luuletaja ja tõlkija
• Käis Pärnu poeglaste gümnaasiumis, hiljem Tartu Ülikooli 
filosoofiateaduskonnas.
•  Luulega  hakkas tegelema gümnaasiumi lõpuklassis.
• 1945. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige
• Teosed: „Üks  noormees  otsib õnne“, „Arbujad: valimik 
uusimat eesti lüürikat“, „Heinrich  Heine “, „Müürid“
Hugo Raudsepp (1883-1952) 
• Eesti kirjanik
• pseudonüüminimega Milli Mallikas
• õppis küla- ja kihelkonnakoolis ning Tartu linnakoolis
• Töötas ajakirjanikuna Postimehes
• Kirjanikuteed alustas luuletajana, aga tuntuks sai 
vestekirjanikuna.
•  Tema proosale on iseloomulik 
sündmuste satiiriline käsitlemine ja iroonia.
…
•  Loominguliseks pärisosaks kujunes dramaturgia, kus 
tema põhižanriks kujunes komöödia.
• Teosed: „Sidemed ja  sõlmed “, „Imbi“, „Kirju rida“, 
„Vested“
Aitäh !

Document Outline

• Slide 1
• Üldine elu 1940ndal
• …
• …
• Kirjanduselu 1940ndatel
• Tagalakirjandus
• Eestis ilumunud kirjandus
• …
• Pagulaskirjandus
• Marie Under (1883 – 1980)
• …
• Gustav Suits (1883-1956)
• Kultuuriajakirjandus
• Johannes Vares
• …
• Johannes Semper (1892-1970)
• …
• August Jakobson (1904-1963)
• …
• Betti Alver (1906-1989)
• …
• Uku Masing (1909-1985)
• …
• Friedebert Tuglas (1886-1971)
• …
• Kersti Merilaas (1913-1986)
• August Sang (1914-1969)
• Hugo Raudsepp (1883-1952)
• …
• Aitäh!