Ajalugu-Viikingid Küsimused: 1.Viikingite ühiskond 2.Viikingite tegevusalad, ränded, vallutused.3.Viikingite mütoloogia. Ristiusustamine.4.Slaavlaste päritolu, jagunemine.5.Vana-Vene riigi tekkimine.Seosed viikingitega.6.Ristiusustamine.7.Vana-Veneriigi lagunemine. Vastused: 1. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale. Tegelikult tundsid nad ka nn. Päikesekivi - kr...
võime tööd teha. Energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Tööd tehes energia muutub. Energia muutuse suurus on võrdeline tehtava tööga. On kahte liiki energiat: liikumisenergia ehk kineetiline energia ja vastastikmõju energia ehk potensiaalne energia. Kineetilist energiat omab näiteks visatud pall, lendav vibunool ja visatud lendav taldrik. Potensiaalset energiat omab näiteks vinnastatud vibu ja ülestõstetud kohver. Igal muutumisel on mingi põhjus ja kutsub esile midagi uut. Põhjuslikult seotud nähtused on näiteks see, kui Maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole, vastastikmõju tagajärjeks on keha liikumise muutumine, soojenemisel kehad paisuvad, valguse neeldumisel kehad soojenevad, elektrivool tekitab magnetvälja. Fatalistlik põhjus on see, kui sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje ehk tagajärgi on ainult üks. Fatalistlik põhjus on kindel ja
Ei tohtinud minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maaslamajat. Ei tohtinud võtta vastu aunimetusi ega tiitleid võõraste riikide valitsejatelt. Pidi hoiduma igasugusest pettusest ja valest ning ei tohtinud panna enne relva käest kui endale võetud kohustus on täidetud. Vangilangenuna pidi tasuma kokkulepitud ajaks lunaraha või tulema tagasi vangipõlve. RÜÜTLIVOORUSED 1) ratsutamine 2) ujumine 3) vehklemine 4) oda ja vibu käsitsemine 5) maadlemine 6) kabemäng 7) luuletamine (galantsete värsside sepitsemine ning ettekandmine oma südamedaamile) linnakirjandus (alates 13. sajandist) linnalüürika linnaeepika (lühivormid, narrikirjandus, romaanid draama (kiriklikud draamad, õpetlikud ja moraliseerivad lood, koomilised näidendid Suurim keskaja linnalüürik Francois Villon Kuulsaim truväär Chrétien de Troyes
1 Nad on rahutud ja tapavad oma nooltega! - nii hoiatati eurooplasest seiklejat, kes suundus lobisid avastama veerand sajandit tagasi. Vaatamata sellele, et tänapäeval niisugune hoiatus enam ei kehti, on ammustest aegadest omaette hoidvad, külalislahkuseta ja sõjakad, koguni vennatappudega kuulsust kogunud lobid säilitanud oma mässajaliku meele tänaseni. Nad ei lase endale liiga teha, ja peavad jahti - nagu ennevanasti - vibu ja nooltega. Loomult individualistid, ei tunne nad tsentraliseeritud poliitilist struktuuri ja elavad endiselt suveräänsete peredena. Lobi küla kujutab endast kindlustatud elamute laialipillatud kogumit, kus pered elavad üksteisest üsna kaugel. Lobid ohverdavad esivanematele ja selle tänini elava riituse tarbeks valmistavad nad kujukesi ja amulette, mis on tähelepanuväärselt napid ja silmatorkavalt suure sisemise jõuga. Igal lobi perel on
Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Pallas Athena (Minerva) Ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tähtsaim kolmest neitsilikust jumalannast. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja, valgusejumal, tõejumal. Artemis (Diana) Apolloni kaksikõde. Üks kolmest neitsilikust jumalannast. Metsloomade emand, kõige kõrgem kütt, hoolitses noorloomade eest, oli neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Ka kuu, keda hüüti Phoibeks ja Seleneks (Luna). Aphrodite (Venus) Armastuse- ja ilujumalanna. Võrgutaja, naeru armastav, vastupandamatu. Zeusi ja Dione tütar, kuid hiljem merevahust sündinud.
jne. Esimesed algelised pillid olid löökpillid. Leiti loomasarv, sinna sisse puhuti ning tekkis heli, hääl, sinna juurde uuristati auke juurde, kuna saadi aru, et siis helikõrgus muutub. Teised puhkpillid. Vanim kiviaja flööt oli nikerdatud luust ning selle peal olid ka kaunistused. Arvati, et 5 sõrmeauku uuristatud. Seda oli seotud maagilise mõtlemisega. (Kõigis kultuurides) Keelpillid tulid siis, kui vibu kasutusele võeti. Keeltena kasutati esialgu soolikaid. )Eestis lamba). Saadi aru, et mida rohkem keerde, seda kõrgem heli tuleb. Trompetieellased. Tantsukultuur (oluline kehakeel), näitekunst oid seotud maagilise mõtlemisega ja rituaalidega. Vanaaeg: 2. periood (3,4 a.tuh.eKr 476 pKr) Algas Vanaidamaades, Lääne-Rooma impeeriumi lagunemine, Ida-Rooma e. bütsants Egiptus, Palestiina (Iisreal, juuda), Mesopotaamia, India, Hiina Vana-Kreeka, Vana-Rooma kultuur antiikaeg
91. Aeg on väärtus, mis kaob ka kulutamata 92. Oleviku vigu näeme alles tulevikus 93. Aeg mõõdab isegi tunnete sügavust 94. Inimese kujutlusvõime ei ole kõikvõimas - igavik ja lõpmatus ei mahu sinna sisse 95. Igavik on aja saladus 96. Kes muutub koos ajaga - see ei jää ka ajale jalgu 97. Pilgud on esimesed armastuskirjad 98. Eluraamatul ei ole kordustrükki 99. Elu oleks mõttetu, kui inimene ei teeks iga päev sadu pisikesi mõttetusi 100. Elu on nool ja vibu on inimese enda käes - kuhu noole lased, sinna ta ka lendab 101. Elu ilusamaid hetki ära unusta, sest nii haruharva leidub neid 102. Elu näitab küll tõsist palet, kuid naerata talle, võibolla naeratab ta sulle ka 103. Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse 104. Elu kõige suurem saladus on elu ise. 105. Elu on kitsi - kunagi ei taha ta noorust ja tarkust anda korraga 106. Surm on surematuse esimeseks tingimuseks 107
Gooti stiil Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. On avaldatud arvamust, et gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12. sajandil Püha Haua vabastamiseks korraldatud ristisõdade käigus ...
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Süsteemid: staatiline-muutumatu; dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)...
Juba hällilapsena varastas ta Apolloni lehmad. Hiljem küll leppis ta Apolloniga ära ja neist said parimad sõbrad. Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid - kasutati ka teetähistena, peeti Hermest ütlasi teedejumalaks. Teda kujutati sageli reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega. Artemis (Diana) Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde, jahi-, viljakuse-, kuu-, abiellumis- ja metsade jumalanna. Ta oli julge, vooruslik ja uhke. Artemist kujutatakse tavaliselt koos vibu ja nooltega. Loomade valitsejana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Kuna tema kaksikvend oli päikesejumal, siis teda peeti kuujumalannaks. Tema sümboliteks olid nool, oda ja hirv. Hephaistos (Vulcanus) Ta oli Hera poeg, Aphrodite abikaasa, tule- ja sepakunstijumal. Hephaistos oli inetu ja lonkur ning ta käis ringi kepiga. Sellepärast heitis Hera Hephaistose merre, kui ta sündis, ja ta kasvatasid üles merejumalannad. Hiljem leppisid nad küll ära
Eros ja Psyche Erose ja Psyche lugu on räägitud mitut versiooni. Isegi armastus- ja erootikajumala nimi ja päritolu varieeruvad erinevates tekstides. Enamasti jumaldati Erost/Amorit/Cupidot (edaspidi: Eros) koos Aphroditega, keda mõne loo järgi tema emaks peetakse. Kuid oli ka pühapaiku, kus austati ainult Erost, näiteks Thespeias ja Hellespontias. Teda kujutati kuldsete tiibadega alasti poisslapsena, kes hoiab käes vibu ja nooletuppe. Tema nooled ei läinud kunagi ühestki sihtmärgist mööda. Psyche oli seevastu kaunis surelik, kelle kauniduse imetlemiseks inimesed kaugetest paikadest kokku sõitsid. Tema välimust võrreldi jumalanna Aphrodite kõike silmatorkavama ning tuntuma omaduse iluga. Mõnes müüdiversioonis on isegi öeldud, et kauged külalised tõid Psychele ohvreid, kummardasid teda ja pöördusid palves tema poole. Sellised teod ainult kinnitavad neiu jumalikustamist ning muudavad
Ammusi oli erinevaid, oli tavaline ja vintsamb. Hiliskeskajal võis suure laskejõuga ammu nool või algelise püssi kuul kõige tugevamastki raudrüüst läbi tungida. Selle tulemusena võis mõnenädalase väljaõppega sõdur võimsat rüütlit lüüa. Keskajal olid ka püssid, näiteks tahtlukuga arkebuus, mis valmistati 15. sajandi lõpul Pilt 2.5 Tahtlukuga arkebuus Pilt 2.6 Keskaja amb Pilt 2.7 Keskaja vibu Laskerelvadeks olid ka erinevad hetimismasinad, nagu näiteks mangon ja blida. Need heitmismasinad töötasid keerdpingestatud köite või kõõluste jõul. Nad võisid heita kivi kuni 200 meetri kaugusele. Mangon polnud nii võimas kui blida, kuid seda oli kerge ehitada ja manööverdada. Mangoni ees oli piiramis kilp, see kaitses mangoni laadijaid ja juhtijaid vastase noolte eest.
Filosoof Boethius (u 480-524) Muusika on kunst, mis peegeldab ühiskonda, kuid samas on sellest mõjutatud. Kunst on taies. Esteetika-ilu filosoofia. Kultuur on viljelemine (loova mõtlemise tegevuse tulemus). · Muinasaeg, vanaaeg, antiik 2.1. Muinasaeg. 2.1.1. Enamus kunste sündis paleoliitikumis (noorem kiviaeg). Muusika tekkis neoliitikumis. Anti edasi rütmiseeritud kõne, trampimist, plaksutamist. 2.1.2. Vanim pill: flööt (5 auku), luust (puhuti eluhingest). 2.1.3. Vibu -> keelpillide valmistamine (noorim pillirühm). 2.1.4. Kasutati maskeeringuid, maagiline tähendus, kunst on seotud usuga. Samaanlus ennustamine. 2.2. Vanaaeg (3.-4. aastatuhat 476pKr) 2.2.1. Egiptus Mesopotaamia (Babüloonia, Süüria). 2.2.1. Iraan, Aasia, India, Hiina. 2.3. Antiik 2.3.1. Vana-Kreeka , Vana-Rooma · Üldist muusikakultuurist · Muusika kujutab kõikides kultuurides maailmakorraldust (kosmoloogia).
Aafrika muusika - Kultuurimõjutused: Põhja-Aafrika alad - kultuuriliselt Araabia mõjusfääri, Sahara kõrbest lõuna pool paiknevad alad - mustanahaliste põlismuusika. - Laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid tihedalt seotud. - Muusika on meelelahutus, inimeste olulised elusündmused, religioossed rituaalid. - Tähtsaim väljendusvahend on rütm. - Laulud on lühikesed. Koori ja eeslaulja vaheldus. - Polürütmika (erineva meetriumiga rütmimudelid), polüfoonia, responsoorne laulmine, ostinaato, grot'd ja meister-trummarid, a capella, variatsioon, improvisatsioon. - Muusikainstrumendid: 1. idiofonid - isehelisev (balafon, mbira, shekere) 2. kordofonid - keelpillid (suu-vibu, xalam, kora) 3. membranofonid - trummid (dunun trummid, džembed, rääkivad trummid) 4. aerofonid - puhkpillid Jazz-muusika põhijooned - Improvisatsioon - Kõlavärv e tämber - Pil...
koos kümne mehega. 33 meest kogunevad tule ümber. Lepiti kokku, et koosolekut juhib Schwyz ja väge juhib Uri. Seal lõkke ääres uuendasid nad esiisade liitu, meenutasid minevikku, pidasid sõjaplaane, andsid vandeid jne. Kui kõik oli selgeks räägitud, mindi laiali. KOLMAS VAATUS Esimene pilt Õu Telli maja ees. Walter mängib vibuga. Tell hakkab Altdorfi, isa juurde minema. Hedwig aimab halba ning palub mehel mitte minna. Tell aga võtab Walteri ja vibu endaga ühes ning läheb. Teine pilt Rudenz on koos Bertaga jahil. Nad jäävad kahekesi ja Rudenz avaldab Bertale armastust. Berta põlgab ta ära, kuna teab, et Rudenz on oma rahva reetnud. Rudenz mõistab, et Berta hoolib tema rahvas ning taipab, et ta ei oleks pidanud enda rahvast hülgama. Kostuvad jahisarvehelid. Kolmas pilt Palgasõdurid Friesshart ja Leuthold valvavad, et kõik inimesed annaksid mütsile au, kuid siiamaani on aas olnud inimtühi
Rooma kunst SISSEJUHATUS Kunst on inimese põline kaaslane kõik rahvad nii meie ajal kui kauges minevikuski on ikka püüdnud luua ilu enda ümber ning alati on kunstiteoseid imetletud ja nende loojaid austatud. Miski muu peale kunsti ei suuda nii hästi edasi anda maailma kogu selle rikkuses ja mitmekesisuses. Muistsetest aegadest ja ammu kadunud rahvastest teame just kunsti vahendusel. Tihedalt on kunst seotud ajaloo ning oma ajastu vaimse eluga. 2 Järgnevalt Roomast ja selle kunstist. I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti ju...
tema saatjateks olid nümfid. Kuna tema vend oli päikesejumal, peeti teda kuujumalaks. Talle olid pühendatud küpress ja kõik metsloomad, eriti põder. Tema kaaslanna jahil oli titaanitar Hekate. Artemis vastutas naiste surma eest. Tema seos loodusega ja karmus tegid temast ohtliku jumalanna. Tema soosingut püüti võita loomade ohverdamisega. Artemist kujutatakse tavaliselt koos vibu ja nooltega. Hephaistos (Vulcanus) Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Aphrodite abikaasa. Ta oli vaieldamatult armastatud jumal. Ta oli tule-ja sepatööjumal. Ta oli nii relva-kui kullassepp, nii pronksivalaja kui skulptor.T a oli lonkur. Hera pidas teda liiga inetuks ja viskas ta Olümpose mäelt alla ja ta kukkus merre
Ta esitab mängu põhiprobleemi: kas mäng valmistab ette toimetulekuks ühiskonnas. Jõudis järeldusele: turvalises keskkonnas kasvavad lapsed mängivad pikema aja jooksul ja intensiivsemalt, kui teisest keskonnast tulnud. Mängud, mida vanemad oma lastele pakuvad, iseloomustavad ühiskonda, milles elatakse. Mängu vastandtegevus ei ole töö. MÄNGU VASTANDTEGEVUS ON DEPRESSIOON .Mäng on tihedalt seotud ühiskonna arengu tasemega. Vanasti pakuti lastele mängimiseks oda ja vibu, tänapäeval aga monopoli ja malet. Laste mäng on oluline kohanemisele. BATESON 1904 - 1980 3) Mäng on käitumise kategooria. 4) Batesoni arvates ei seisne mängu tähtsus , mängu sisus. Näiteks, kui laps mängib piiskopi, ei õpi ta mängima piiskopi rolli vaid õpib tundma sellist asja nagu roll. BERLYNE Mäng on informatsiooni vastuvõtmine ja ümbertöötamine, mis põhineb inimese uudishimul.
Tähtsaim põlluvili oli talirukis eesti oli maailma põhjapoolseim teravilja eksportiv maa. Eesti ülikuile oli oluliseks sissetulekuallikaks väliskaubandus. Korralikud villast riided, nahast kuubid, linased riided. Varanduslik ebavõrdsus ülikud elasid mõisates. Suure osa moodustasid vabad maaharijad. Maaharimine, küttimine, kalapüük, metsamesindus. Ühiskondlik korraldus: kinnistumine Relvad oda, kirves, vibu. Toit leib, kört, liha, kala, mõdu. Läbi Eesti käis mitu kaubateed (Skandinaaviast Venemaale). o Import: metallid, kangad, sool, vein, vürtsid. o Eksport: teravili, karusnahk, vaha. Naaberrahvad: Tihedad suhted Skandinaavia riikide ja Vene vürstiriikidega. Pingelised olukorrad venelaste ja latgalidega, kes korraldasid Eesti aladele rüüsteretki eestlased vastasid samaga. Saarlased käisid lääne pool rüüsteretkedel.
Kuningas muutus väga kadedaks ja vihaseks. Ta käskis enda juurde kutsuda kuningriigi parima jahimehe. ,,Jahimees, tule kohe siia!" ,,Jah mu kuningas ,mis juhtus?" päris jahimees. ,,Vii see laps ära metsa ja vabane temast!" käratas kuninganna. Jahimees võttis Pöialpoisil käest kinni ja viis ta metsa, tõmbas vibu pingule ja sihib poissi. Pöialpoiss paluvalt: ,,Armas jahimees, jäta mind ellu! Jooksen kaugele metsa ja ei tule enam kunagi tagasi." ,,Hea küll, sa oled nii ilus ja armas poisike , jookse pealegi!" nõustus jahimees. Vaene laps oli ihuüksi suures metsas ja kartis väga. Pöialpoiss oli väga õnnelik kui ta nägi neid loomi ja linde, sest ta oskas nendega rääkida ja ta käis nende juures pidevalt.
et antud piirkonna asukate eluviis oli ühesugune, st tegeldi samasuguste tegevusaladega, kasutati sarnaseid tööriistu ja võisid olla ka ühesugused matmiskombed. 1) Asulakohad (lk 12) · Rajate veekogude lähedale 2) Töö-ja tarberiistad (lk 13) · Valmistati kivist, luust ja sarvest, ka puidust · Kivist kasutati kõige enam tulekivi · Kivikirved olid ebakorrapärased 3) Elatusalad (lk 13) · Kalastamine, küttimine, korilus · Küttimisel kasutati oda, vibu, noolt, püüniseid, lõkse · Kalastamisel kasutati ahi, harpuuni, jäätuura, õngesid Kammkeraamika Tooge välja näiteid, et Kammkeraamika kultuur oli arenenum kui Kunda kultuur. · Osati kududa kangast · Tööriistad olid paremini lihvitud ja teritatud · Püstitati suuri neljakandilisi postidele tuginevaid hooneid · Osati teha savinõusid · Ilmusid luust ja merevaigust kujukesed
4. Muinasaja arengujärgud: · kiviaeg - vanem kiviaeg e paleoliitikum algasa 3 milj aastat tagasi. Inimasutus levis euroopasse, aasiasse, ameerikasse ja austraaliasse ning kujunesid rassid. - Keskmine kiviaeg e mesoliitikum (12 000 700 ekr). Seda perioodi iseloomustab jää taandumise algus. Kõige olulisem uuendus oli vibu ja noole kasutuselevõtt ning koera kodustamine. Inimene hankis toitu loodusest: korilus, küttimine ja kalastamine. Sellist majandusviisi nim anastavaks majanduseks ja see tingis inimeste rändleva eluviisi - Noorem kiviaeg e neoliitikum (algas 7000 ekr) Palju avastusi: kivi lihvimine ja puurimine, savinõude valmistamine ja riide kudumine
Erinevalt neandertalllastest asustati ka tasandikupiirkondi ja koobaste kõrval elati mammutiluudest või puidust karkassiga ning loomanahkadega kaetud onnides. Järk-järgult täiustus kivitöötlemise tehnoloogia ning senisest enam hakati kasutama loomaluid ja -sarvi keerulisemate tööriistade valmistamiseks (n ahingud, harpuunid, luust õngekonksud jne). Uue jahirelvana võeti paleoliitikumi viimastel aastatuhandetel kasutusele vibu (Aafrikas u 60 tuh a tagasi; Euroopas u 9000 eKr) ning kodustati koer. Tollane peamine inimeste sotsiaalne üksus põhines sugulusel e sugukonnal. Sugukond koosnes võrdsel ühiskondlikul positsioonil olevatest lähisugulastest, kelle tööjaotus tulenes nende soost: mehed tegelesid valdavalt küttimise ja kalastamisega, naised korilusega. 2.3. Vaimse kultuuri areng:
peamised jahiloomad põder ja kobras, hiljem ka metssiga ja tarvas. Suurem osa saagist püüti ilmselt püüniste või lõksude abil, kasutati ka varitsus- ja ajujahti. Kalastamine toimus kalatõkete, võrkude, mõrdade, õngede ja ahingutega. Mesoliitikumi teisel poolel sai rannikupiirkonnas tähtsaks jahiobjektiks hüljes. Kuigi ainsaks märgiks korilusest on asulakohtadest leitud sarapuupähkli koored, söödi ilmselt teisigi taimi. Keskmise kiviaja inimesed võtsid kasutusele vibu ja nooled, mis aitas neil edukamalt jahti pidada, ning kodustasid koera. Peamine sotsiaalne üksus oli sugulusel põhinev sugukond. Sugukonnas toimis tööjaotus, mis kujunes vanuse ja soo järgi; mehed tegelesid eelkõige küttimisega, naised aga koriluse ja saagi varumisega . Algselt muudeti igal jahi-, kalapüügi- ja korjehooajal oma elukohta vastavalt teatava saaklooma parimale püügiajale või taime parimale korjeperioodile. Igale rühmale kujunes välja oma piirkond, mille sees liiguti
ringi. Heraklesel tuli seda välejalgset looma terve aasta jälitada. Oma õlgadel kandis ta ilusa olendi Mükeenesse ja see tagastati (ohverdati) Artemisele. 4. Tuli tappa Stymphalose mädasoos pesitsevad inimsööjad linnud. Neile lindudele ei saanud läheneda noolelennu kaugusele, sest mädasoo neelas igaühe, kes sinna astus. Aga Athena kinkis oma lemmikule kaks pronksist käristit. Nendega tegi sangar sellist põrgulärmi, et kohkunud linnud tõusid õhku. Nüüd läksid käiku vibu ja hüdra verega immutatud nooled. 5. Tuli kinni püüda Erymanthose kult. See hiigelsuur metssiga kimbutas Peloponnesose poolsaare elanikke ning laastas ümbruskonda. Herakles kihutas looma kõrgemale mägedesse ja kui see sügavasse lumme jõudis, sidus tal jalad kinni, vinnas kuldiõlgadele ja nii ilmuski Mükeenesse. Kui kuningas elukat nägi, peitis ta end tünni. See stseen kaunistab tihti vanakreeka vaase. NB! Suurenda pilte! Jean de Boulogne. Herakles Erymanthose kuldiga. Pronks
Ateen oli temale kuuluv linn; oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull tema lind. 6 Phoibos Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg, sündis väikesel Delose saarel. Teda kutsuti ,,suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist. Teda austatakse ka valgusejumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iial üle tema huulte. Kastaleia oli Apolloni püha allikas; Kephissos tema jõgi. Apollonit kutsuti deloslaseks tema sünnisaare järgi ja püütialaseks, kuna ta tappis mao Pythoni, kes elas kunagi Parnassose koopas
Konverents USA-s, kus jõuti järeldusele, et sõda on käinud juba koos inimesega tema kujunemise algusest peale. Tänu sõdadele arenesid väitetavalt inimeste koostöö oskused ja meeskonnatöö, mille tulemusel tekkisid ühised organiseerumised. Keskaegsed relvad: 1. Ründerelvad: a) lähirelvad käepide, keskmine vars, pikk, vars b) kaugrelvad viskerelvad, laskerelvad, tulirelvad 2. Kaitserelvad- kiiver, kilp, kaitserelvad. Lihtsaim masin vibu. 13. saj alguseks on ammud muutunud juba üheks olulisimaks relvaks. Linnade peamine relvastus. On isegi antud korraldusi, et iga majapidamine peab omama ambu ja sadakond noolt. 14. saj Tallinnal võis varuks olla umbes 150 000 ammu noolt. MÕÕK Mõõk on iseenesest juba pronksi ajal välja kujunenud relv. Tegelikult hakati tegema järjest pikemat pistoda. Pistoda on olemuse poolest esimene sõjarelv aga kaitse iseloomuga ehk rohkem ründe tõrjumiseks.
rohkem armastama, siis ta saab seda Heraklese võlumiseks kasutada. Nüüd Deianeira määris uhket rüüd verega ja saatis selle Heraklesele (tegi selle eest vist tagasi, et see mees rääkis, et Herakles oli Iosse armunud ja siis maksis kätte). Herakles tundis piinavat valu. Ta tahtis ära surra ja palus alluvail Oite mäele suure tuleriida üles seada. Kangelane põles ja ta võeti taevasse vastu (tema nooled ja vibu ta andis oma järlekäijale Philoktetesele, mis tõid kuulsust Toorja all).
Maeti erilise staatusega isikuid. Kammkeraamika kultuuride inimesed kasutasid kõiki juba varemgi tuntud tööriistu, kuid nüüd hakati neid märksa paremini töötlema. Sisse hakati tooma taas võõramaist heakvaliteedilist tulekivi. Laialdaselt levis ka merevaik. Kammkeraamika ajal tundsid inimesed juba vaske. Kammkeraamika kultuurides saavutas püügimajandus ajaloos kõrgeima arengutaseme. Jahiloomastik muutus mitmekesisemaks, peamised saakloomad põder, ürgveis, kobras, metssiga. Vibu osatähtsus jahirelvana suurenes. Ajapikku kujunes korilusest maaharimine. Karjakasvatusele kui majandusharule pani aluse kitsede ja lammaste kodustamine. Liha vill lüpsmine. Oluliseks sai saagi säilitamine, mitte enam jagamine. Külad koosnesid 2-4 elamust. Kindlasti oli kogukondadel omad pealikud. NÖÖRKERAAMIKA KULTUURID Nöörkeraamika kultuur ehk sõjakirveste kultuurid. Põhilisteks koduloomadeks: lammas, kits, siga, veis. Hakati kasvatama nisu, otra ja kaera.
neoliitiline revolutsioon, tööjaotus; pronksiaeg ader, mehe tähtsus, tööjaotus, kihistumine; rauaaeg). Vastavalt tööriistade materjalile jaotatakse muinasaeg kolme ajajärku: kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Kiviaeg kestis kõige kauem ja selle vältel kujunes välja inimene. Kiviaeg on jaotatud neljaks: vanem kiviaeg, kus levis inimasustus Euroopasse, Aasiasse, Ameerikasse ja Austraaliasse. Keskmine kiviaeg, kus võeti kasutusele vibu ja nool ning kodustati koer. Oli anastav majandus ehk põhilised tegevusalad olid korilus, kalastamine ja küttimine - see tingis inimeste rändamise. Noorem kiviaeg, kus mindi üle anastavalt majanduselt viljelevale majandusele neoliitiline revolutsioon. Vanim põlluharimisviis oli kõplapõllundus. Inimesed hakkasid paikseks jääma ja ei rännanud rohkem. Eluiga hakkas pikenema ja laste suremus vähenes, sest toitu oli rohkem.
signaliseerimiseks. · Kohe peale seda hakati tasapisi avastama esimesi puhkpille. · Puhkpillide areng algas vile- ja pasunataolistest pillidest, mis valmistati õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Algul sai mängida ainult üksikuid helisid. Rohkemate helide saamiseks hakati ühendama mitu erineva pikkusega vilet. Vilelaadse ja pasunalaadse pilli vahe on: kõla, suurus Keelpillide kujunemine Tekkis arvatavasti vibu laskmisel kuuldud helist. Vanad keelpillid olid tehtud kilpkonna kestast või õõnestatud kõrvitsast, mis täitis kõlakasti ülesannet. Nendel pillidel oli mitu keelt, mis pandi helisema mitmel erineval moel. Antiikkultuuride muusika Arheoloogilised väljakaevamised, müüdid, saagad, rahvapärimused, koopamaalid, kaljujoonised, musikaetnoloogia uurminused (etnoloogia kultuure uuriv teadus), piibel (Vana Testament), uusaegsed teooriad vanast maailmast ja selle eluolust.
surid ning Inglise kuningas, kes oli Philippe V tütrepoeg, nõudis trooni enesele.Prantslased panid aga aluse uuele dünastiale ja kuningaks sai hoopis Philippe VI.Inglismaa kuulutas Prantsusmaale sõja 1337. aastal, kuid tegelik sõjategevus algas alles 1346. aastal, kui 15000 inglise sõdurit maabusid Normandias. Enamus inglasi olid kerge relvastusega vibukütid. Nende varustusse kuulus suur inglise vibu, mis laskis kaugemale ja tugevamalt kui amb. Pealegi oli seda lihtsam laadida. Esimene lahing toimus 1346. aastal Crecy-en-Pontineu asula läheduses. Selles lahingus said kolmekordses ülekaalus olnud prantslased lüüa.Samasugune prantslaste kaotus kordus 10 aastat hiljem Poitiersi lahingus. Seal langes vangi ka Prantsuse kuningas Jean II Hea, kelle eest maksti tohutut lunaraha.Sõditud 116 aasta jooksul valitsesid mõlemas riigis viis erinevat kuningat
2009 veebruar 13. RIIGIVÕIM FEODAALNE KILLUSTATUS · Riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. · Kuningavõim sarnanes krahvi omaga · Nt Saksa-Rooma kuningriik kuni 19.sajand · Kapetingide-aegne Prantsusmaa · Inglismaa kõige tugevam keskvõim ° krahvkondade eesotsas kuninga ametnik serif (väeüksus, kohus, ei olnud päritav) ° vasallid vandusid truudust otse kuningale · Riigil puudus kindel territoorium, tervikuks ühendas valitseja isik. Abielu kaudu võis liita riike. VALITSEJA · Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel, vallutas üha uusi territooriume · Ebaedukas: valitseja pere võis kaotada trooni teisele dünastiale (nt MerovingidKarolingid) · Poliitilist nõu andis valitsejale suurva...
Erinevaid tööriistu on juba päris palju. Otsad on ära löödud ja siis eraldati õige nurga all lüües pikemaid noalaadseid kilde. Lisakas koobastele oli ka asulapaiku, kus oli püstkojalaaadseid hooneid. Mammutite luid (ribikonte) kasutati püstkodade ehitamiseks ja all servas naha kinni hoidmiseks. Ka lõkked olid juba olemas. Solutre kultuur: ilmuvad esmakordselt üle terve pinna retuseeritud nooleotsad, hea töö. Nooleotsad viitavad sellele, et oli olemas vibu. Vibu oli esimene masin. Tehti ka vibupuur, millega sai tuld teha ja kivisse auke puurida. Selles kultuuris oli üks oluline jahiloom metshobune, on leitud metshobuste luid. Oldi kavalad ja püüti hobuseid. Valiti välja kari, mis piirati ümber, aeti kõrge kalju peale, hobused kukkusid alla ja inimesed said liha. Kalju alt on leitud umbes 10k hobuseluustikku. Solutre'i kultuuri inimesed olid päris kavalad toidu kätte saamises. Hilispaleoliitikumis ilmub päris palju luust ja sarvest tööriistu
on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Ateena oli temale kuuluv linn, oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull oli tema lind. Pallas Athenat kutsuti rooma mütoloogias Minervaks. Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollon on ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest austatakse teda valgusjumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iial üle tema huulte. Apollon oli üheksa muusa juhiks. Mütoloogias etendab tähtsat osa Delfi Parnassose mäe jalamil, kus asus Apolloni oraakel.
Ateena oli temale kuuluv linn ;oliivipuu, mille ta tõi, oli tema puu, öökull tema lind. 8 Phoibos Apollon (Apollo) Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel. Keda kutsuti ,,suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist''. Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustas Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; tervendaja, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist. Isegi rokem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest asutatakse teda valgusjumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iila üle tema huulte. Apollonit kutsuti deloslaseks tema sünnisaare järgi. Tema teine sageli esinev nimi oli Lykios, s.t. lüükialane, mida sageli seletatakse tähendusega ,,huntide jumal'',
Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. 8 Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv. Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull. Aphrodite lad
· Kangast kududa (alates hilisest kammkeraamikast) · Algeliselt põldu harida · Tekkinud oli religioon Töö-ja tarberiistad Kivikirved, Savinõud, kivikirves, Samad, erinevuseks ahinguotsad, vibu, oda, talv, nuga, silmaauguga harpuunid, püünised, kõõvits, kivikirves. nooled, viskeodad, kalapüügivahendid, naasklid, talb. kõblas jt. Elatusalad Kalapüük, korilus, Küttimine, kalapüük, Loomakasvatus, küttimine korilus maaviljelus, kalapüük,
Öö pinev võõras kohas, loota vaid oma vaprusele. Jumalad pidasid aru nende saatuse üle. Hera, kes oli mures argonautide varitsevate ohtude pärast, läks Aphroditelt abi paluma. Üheskoos võeti nõus, et A poeg Eros pidi panema Kolchise kunni tütre Medeia armuma Iasonisse. See nõu I-le ülimalt soodne. Medeia tundis suurt võlujõudu ning võis kahtlemata päästa argonaudid, kasutades oma maagiakunsti nende kaitseks. Eros nõus, haaras oma vibu ja nooletupe ning sööstis Olümposelt Kolchisesse. Vahepeal olid kangelased juba teel linna, et küsida kunnilt kuldvillakut. Teel linna ei kohanud nad mingit ohtu, Hera oli mähkinud argonaudid tihedasse uttu, et jõudsid palesse nähtamatuina. Udu hajus, kui sissepääsu juurde jõudsid ja valvurid, kes sedamaid hiilgavaid noormehi märkasid, lasksid külalised aupaklikult sisse ja saatsid kunnile sõna nende saabumisest. Kunn kohe väga vastuvõtlik, kohe söögid-joogid
sõja episoodide ning tegelaste käekäiguga juba eelnevalt tuttav. Püüame meiegi meenutada, kuidas see pikk sõda lõppes. Peagi hukkus ka Achilleus. Paris märkas teda ühel päeval Trooja linnamüürilt ja laskis vibuga tema suuna noole. Apollon, kes oli selles sõjas troojalaste poolel, suunas noole otse sangari kanda. Kuid varsti tabas sama saatus ka Parist ennast. Tema pihta lasi mürgise noole üks kreeka sõjamees, kes oli pärinud Heraklese nooled ja vibu. Pärast kümme aastat kestnud piiramist ja vahelduva eduga peetud lahinguid vallutati Trooja kavalusega ja purustati. Kavalus seisnes selles, et Odysseus (Athena õhutusel) laskis ehitada suure puuhobuse, millesse peitis vapramad sõjamehed; ülejäänud sõdalased saatis ta merele. Jäi mulje, nagu loobunuks kreeklased Ilioni vallutamisest. Trooja hobune W. Peterseni filmis ,,Trooja sõda".
luustikuga. Leidude hulgas oli üldse ohtralt harpuune, odasid, heiteodaotsikuid, aga ka kivikirveid ja näiteks õõnestalbu (kasutati ilmsselt puunõude valmistamiseks). Rohkesti leidus luu, naha jne töötlemisriistu, lihvimiskive. Kunagise järve põhjast leiti luust nooleotsi. Arvatavasti olid need sattunud Kunda asula 5 sinna lindude laskmisel. See annab tunnistust vibu kasutamisest. Luude põhjal otsustades oli kütitud endistviisi peamiselt põtra ja kobrast, kaladest püütud haugi, ahvenat ja linaskit. Nüüd saadi ka hülge luid, samuti metslindude luid. *** Kunda kultuuris võib eristada Kesk-Eesti kultuurirühma, mille tunnuseks on kiviesemete (k a tulekivi) rohkus. See kultuurirühm hõlmas eelkõige tolleaegse Suur-Võrtsjärve põhjakaldaid, mis olid tollasele inimesele ilmselt väga sobivaks elamiskohaks. Seal leidub ka looduses tulekivi,
kirjas "suvi", andes ruuni nimeks Ger. See tuleneb liikumisest ja sõna tähendas algselt aasta sooja aega. Jõukuse ja hea saagi aasta ideed on elujõulised, "vitaalsed" sõna otseses mõttes ebakindla ilmaga põhjamaade rahvastele. Ruuni hääldatakse nagu kaasaegses inglise keeles. EIHWAZ See tähendab "jugapuud", mis oli ruuniteadusele püha ja mida kasutati vibude tegemiseks. Küttiv jumal Ull ehitas enda saali Ydaliri, jugapuudeorgu, tema püha relv oli vibu. Anglosaksi ja Norra poeemid eulogize the qualities tumeda koorega puu, mis seisab kindlalt maas on leegi valvaja, rõõm ilust rohelisim puudest talvel ja viimaks põlemisel palju praksuv. Ainult Islandi poeemis on juttu "vibust", kirjeldades seda lahinguelemendina ja noole kiiredajana. Ladina sõnastikus on see arcus- vibu. Kristlaste ajal võttis Ulli koha Püha Hubert- kütt ja aasta esimese kuu kaitsja. Ull oli tuulejumal ja esimene kuu algas vastavalt 22. Novembril, kui Päike
hõimudesse. Indiaanlased võtsid valgeid koloniste vastu heatahtlikult ja pakkusid neile inimlikku abi. Vaatamata sellele suhtus enamik valgeid indiaanlastesse üleolevalt. Neilt võeti maa ära või osteti väga odava hinna eest, kuna tol ajal ei mõistnud indiaanlased maa väärtust. Nii puhkesidki juba pea kokkupõrked indiaanlaste ja ümberasujate vahel. Kuna indiaanlased hakkasid taipama, et kolonistide sisseränne on ohuks põliselanikele. Vibu ja nooled ning sõjakirves osutusid ebapiisavaks kolonistide tulirelvade vastu. Ülestõus indiaanlaste poolt algas edukalt kuid üks indiaanlane reetis teised ja nii oli Jamestown kaitstud ning indiaanlased pidid alla vanduma ja nad hävitati. Pärast esimesi kohanemisraskusi saavutasid kolonistid edu majandustegevuses. Nendes täraks peale pikka aega ühtekuuluvus tunne. Tekkis ühtne kultuur ja keel ja ka traditsioonid. Haridus hakkas levima. Poliitilise ühtsuse
ja kaitsja. Ta olevat olnud pärit Kreekast Tessaaliast ning olnud koos Camesega Latiumis kuningas. Neil oli palju lapsi, kellest üks oli Tiberinus. Janusel ja tema hilisemal abikaasal Juturnal oli poeg Fontus. Ka Jana oli Januse abikaasa. Latiumi ainuvalitsejana kuulutas Janus kuldaega, võttes tarvitusele raha, seadused ja põlluharimise. Seetõttu on ta kultuuriheeros. APOLLON Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja
Väeosasid juhtisid kutselised ohvitserid (tlacateccatl), kes olid kas tecuhtlid või vapruse eest seisuses ülendatud macehualli klassi liikmed. Nad kuulusid jaaguaride ja kotkaste kultusliitudesse - erilistesse ohvitseriordudesse. Sõda (yaoyotl) oli oli püha toiming ja jumalate teenimine. Seda peeti rangete reeglite ja erilise aukoodeksi järgi. Sõjakäigud olid alati põhjalikult ette valmistatud. Kasutati lähivõitlust, relvadeks olid oda, sõjanui, ling, vibu ja nool, kaitseks nahaga üle tõmmatud puust kiiver ja kilp. Eesmärgiks oli vaenlasi võimalikult mitte tappa, vaid vangi võtta. Vangistatu alistus tõrkumatult oma saatusele, sest ohverdatut ootas teises ilmas õnnelik saatus. Kui parajasti kellegagi sõdida polnud, pidasid linnriigid omavahel nn "lillesõdu", et jumalatele ohvreid hankida. Siiski olid alistatud hõimude vastuhakud asteekidele väga sagedased. Vallutatud alad ei lülitatud provintsidena riigi
Arutletud on küll vanema aja vaatepunktist, kuid kindlasti on palju aspekte, mida ka tänapäeval järgitakse. 3 1. ISLAMI AJALUGU Enne islami perioodi elasid rändava eluviisiga araablased ehk ka beduiinid vähenõudlikku elu. Kõik eluks vajalik valmistati ise. Neil olid oma välja kujunenud kasvatamise ja õpetamise traditsioonid. Kõrbes kaameli või hobuse seljas ratsutades anti neid teadmisi noorematele edasi. Järeltulijad õppisid vibu laskma, ujuma ning ratsutama. Lisaks õpiti kirjutamist ja lugemist ning ka luuletamist. Nende kõlblusideaale võib võrrelda keskaja Euroopa rüütlikasvatusega, kus suure au sees on vaprus, järjekindlus, mehisus, lugupidamine teiste rahvaste traditsioonide vastu, heldus ning rüütellik käitumine endast nõrgemate suhtes. Islam kui usk tekkis 7.sajandil, kui prohvet Muhamed sai ilmutusi Allahilt ehk Jumalalt. Tema
Kehade omavahelise vastastikmõju energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks. Potentsiaalset energiat omavad näiteks ülestõstetud sangpomm, vinnastatud vedru ja tõukuvad magnetid. Muutumine: *Näiteks maast üles tõstetud kivil seni ainult potentsiaalne energia, kuni me tead käes hoiame. Kui me kivi lahti laseme, hakkab kivi langema ja järjest kiiremini liikuma ja koos sellega potentsiaalne energia vähenema ja kineetiline suurenema. * Kui tõmmata vibu nööri pingule siis nööril on potentsiaalne enrgia, kui nöö lahti lasta avalduv noolele kineetiline energia. Erinevused: *Liikuva keha kineetiline energia sõltub kiirusest *Jõuväljas asuva keha potentsiaalne energia sõltub asukohast 12.Võimsus ja kasutegur. Mõisted, tähised, ühikud. Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab töö tegemise kiirust. Võimsuse tähiseks valemites on enamasti N.
Seega võib pakslauba kohalolek olukorda isegi halvendada. Katsed on näidanud , et Microcystis toodab koosluses pakslauba isegi rohkem toksiine. Kuigi kala need toksiinid ei mõjuta, võivad need jääda pidama tema süsteemi ja muuta ta seeläbi ohtlikuks toiduks inimesele. Levik Looduslikult elutseb pakslaup Ida-Aasia jõgedes Amuurist kuni Lõuna-Hiinani. Pakslaup on introdutseeritud ka Ameerikasse. Tänapäeval loetakse teda aga invasiivseks võõrliigiks. Sageli jahitakse pakslaupa seal vibu ja nooltega. Pakslauba huvitavaks iseärasuseks on komme müra peale veest välja hüpata. Nad võivad hüpata 2,5 – 3,5 meetri kõrgusel. USA's on ka õnnetusi, kus veest välja hüpanud pakslaup põrkab kokku jeti- sõitja või veesuusatajaga. Samuti on kalad maandunud hüppeid tehes ka laevalaele. Suurim pakslauba kasvataja on Hiina, kus kala kasutatakse laialdaselt ka toiduks. Kasvatajateks on ka India ja Bangladesh, samuti Iraan, Venemaa ja Kuuba.
II SLAIDITÖÖ 1. Romaanikas- kloosterkirikute planeering: kapiitlisaal, refektoorium; majandusblokk, erinevad aiaosad; romaani stiili tunnused: ümarkaar, kuupkapiteel Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 l...
Parthenoniks. Hilisemates poeesisas on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Ateena oli temale kuuluv linn, oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull oli tema lind. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollon on ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta h6bedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest austatakse teda valgusjumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iial üle tema huulte. Mütoloogias etendab tähtsat osa Delfi Parnassose mäe jalamil, kus asus Apolloni oraakel. Kastaleia oli Apolloni püha allikas; Kephissos tema jõgi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
