Kuldvillaku mütoloogia (0)

Kuldvillak (Antiikmütoloogia, E. Hamilton)
Laev Argo. Retk otsimiseks.
Kuningas Athamas- abiellus printsess Inoga, läks eelmisest naisest lahku. Eelmine naine Nephele oli mures, et uus naine tahab lastele halba. Ino isa tähtis Teeba kuningas Kadmos. Ino tahtiski väiksemat poega , Prixost tappa. Omhvrialtari juurde olla tulnu imeelukas, jäär, kelle villak oli puhtast kullast . Ta haaras ohvriks määratus poisi koos õega oma turjale ja kandis lapsed läbi õhu minema. Hermes oli laste ema palvet kuulda võtnud ja neile päästja saatnud.
Kui jäär oli ületanud väina, mis lahutab Euroopat Aasiast, libises tüdruk, kelle nimi oli Helle, looma seljast ja kukkus merre. Tüdruk uppus ja väina hakati ta järgi kutsuma Helle mereks, Hellespontoseks. Poiss jõudis kenasti kohale Külalislahkuseta mere juurde, Kolchise maale (Must meri polnud veel Külalislahkeks saanud).K-s elas metsik rahvas. Võtsid siiki Prixose lahkelt vastu ja nende kunn andis oma tütre P-le naiseks . Veider see, et P ohverdas sama jäära, kes ta elu päästnud oli Z-le tänutäheks. Väärtusliku kuldvillaku kinkis kunn Aietesele.
Pelias – Kr kuninga kuri vennapoeg, kes oli riigi anastanud seaduslikult pärijalt Iasonilt. Ta oli samal ajal salaja kindlasse paika saadetud ja meheks sirgununa ilmus vapralt koju tagasi oma kurjalt lellepojalt aujärge nõudma. Võimuhaarajale Peliasele oli oraakel ennustanud, et sureb sugulase käe läbi ja peab kartma kõiki neid, keda näeb vaid 1 sandaaliga. Ühel päeval ilmuski selline mees, ülejäänud välimuses suursugune ja lopsakate kärpimata juustega, mis langesid seljale . Keegi ei teadnud teda ja P-d valdas hirm. Iason vastas, et on naasnud koju ja tõsta au sisse oma perekonna iidsed õigused, et valitseda maad, mille Z andis ta isale . Peavad toimima õigluse seaduse järgi, kus ei tohi kasutada mõõku ega odasid . Pea kogu rikkus, mille P on omandanud, võib P omale jätta (loomakarjad ja põllud), aga valitsuskepi ja aujärje peaks andma I-le, et neist ei tekiks kurja taplust. P vastas lahkelt, et nõustub ja palus I-l kuldvillak väidetavalt Phrixose vaimu rahu tagamiseks tuua.
I nõustus ja laskis teatada, et selline mereretk toimub. Mitmed Kr kangelased ja üllad noormehed tulid end appi pakkuma ( Herakles , Opheus- musameister, Kastor oma venna Polydeukesega, Achilleuse isa Peleus jpt). Ka Hera aitas- sütitas kõigis kire ja arusaamise , et mahajäämine ja ohtusid vältides konutamine on inetu ja et isegi surma hinnaga on ülevam juua koos seltsimeestega vapruse võrratut eliksiiri.
Retk algas ja suured ohud ootasid neid ees, nii mõnedki maksid oma eluga selle võrratu eliksiiri joomise eest. I peatus Lemnose saarel, kus elasid ainult naised. Naised mässu tõstnud ja kõik mehed tapnud peale vana kunni, kelle tütar oli naiste pealik Hypsipyle. Võtsid argonaudid lahkelt vastu ja kostitasid neid ka teemoonaga.
Herakles lahkus peagi retkest, sest ta relvakandja Hylas, keda kangelane oli väga armastanud uppus nümfi käeläbi. H läks Hylast otsima ja ei naasnudki.
Järgmine seiklus harpüiadega. Rauk teadis, mis mehi ees ootas. Z ja Herale ei meeldinud, karistuseks iga kord harpüiad sõid ta toidu ära ja jätsid rõveda haisu endast järele, iga kord kui üritas sööma hakata. Ainsana said aidata argonautidest Borease, suure Põhjatuule pojad. Pojad järgmisel korral kui rauk Phineius hakkas sööma, sööstsid kohe harpüiadele järele ja hakkasid koletisi mõõkadega nuhtlema. Kui vikerkaar-käskjalg Iris poleks seganud, oleksid harp tükkideks raiunud. Iris ütles, et ei tohi Z koeri tappa ja lubas, et Styxi voogude nimel(seda tõotust ei saanud murda) Phineust enam ei kiusata . Järgnes öine pralle.
Phineus andis argonautidele tarka nõu eesotavate ohtude, eriti põrkavate kaljude, sümplegaadide vältimiseks – need kahjud põrkasid pidevalt kokku, nii et vesi nende ümber kees . Rauk seletas, et nende vahelt läbisõiduks tuleb esmalt teha katse tuviga. Kui tuvi nende vahelt läbi pääseb, on ka meresõitjatel samasugune võimalus. Kui aga lind kaljude vahel lömastatakse, tuleb tagasi pöörduda ja maha matta lootus kuldvillakule.
Järgmine päev asutigi koos tuviga teele ja üsna pea tulid need kaljud. Tuvi lasti läbi, ainult üksikud sabaotsad jäid vahele, sai ilusti kaljude vahelt läbi. Kiirelt mindi ka ise ja samuti ohvriks läks vaid ahtriornamendi tipp, mille tühise ohvriga olid nad hävingust pääsenud. Aga pärast seda läbisõitu jäid kaljud püsima ning nad pole enam kunagi meremehi kimbutanud.
Oli lähedal ka sõjakate naiste- amatsoonide maa. Ema Harmonia ja isa Ares , järgiti isa eeskuju. Kangelased oleksid meeleldi peatuse teinud ja nendega lahingut pidanud, kuid see oleks ohvreid nõudnud, sest amatsoonid polnud kerged vaenlased. Ei tehtud peatust ja veel sama päeva päikseloojangul jõuti Kolchisesse, kuldvillaku maale.
Öö pinev võõras kohas, loota vaid oma vaprusele. Jumalad pidasid aru nende saatuse üle. Hera, kes oli mures argonautide varitsevate ohtude pärast, läks Aphroditelt abi paluma. Üheskoos võeti nõus, et A poeg Eros pidi panema Kolchise kunni tütre Medeia armuma Iasonisse. See nõu I-le ülimalt soodne. Medeia tundis suurt võlujõudu ning võis kahtlemata päästa argonaudid, kasutades oma maagiakunsti nende kaitseks. Eros nõus, haaras oma vibu ja nooletupe ning sööstis Olümposelt Kolchisesse.
Vahepeal olid kangelased juba teel linna, et küsida kunnilt kuldvillakut. Teel linna ei kohanud nad mingit ohtu, Hera oli mähkinud argonaudid tihedasse uttu, et jõudsid palesse nähtamatuina. Udu hajus, kui sissepääsu juurde jõudsid ja valvurid, kes sedamaid hiilgavaid noormehi märkasid, lasksid külalised aupaklikult sisse ja saatsid kunnile sõna nende saabumisest.
Kunn kohe väga vastuvõtlik, kohe söögid-joogid. Medeia piilus ja Eros lasi noole südamesse, tohtud valud ja armus I-sse. Peale söömingut alles hakati küsitlema külalisi. I vastas, et nad kõik on suutsugu mehed, jumalate pojad/pojapojad, kes on seilanud Kr-st sinna lootuses saada kunn Aieteselt kuldvillak teene eest, mida ta neilt nõuab. Nad, argonaudid, on valmis võitlema ta vaenlastega või täitma mõnda muud kunni soovi.
Peale seda kunn Aietese süda viha täis. Nagu kreeklased , nii ei sallinud temagi võõramaalasi, ta ei soovinud muud, kui et need kiiremini ta maalt kaoksid ja kinnitas endale, et kui need võõrad poleks ta lauas söönud, oleks ta nad tapnud. Aietes oli kaval ja andis ülesande. Nende vapruse proovikiviks selline töö, millega ta ise väidetavalt oli hakkama saanud. Tuli ikkesse panna 2 härga, kelle jalad olid pronksist ja hingeõhk leegitsev tuli, ning künda nendega põldu. Seejärel tuli külvata künnivagudesse lohe hambaid, millest pidid sedamaid ärkamaid relvastatud mehed. Need tuli kohe maha lüüa, kui nad ründama hakkasid, tegemist hirmsa lõikusega. Aietes seletas, et tuli sellega ise toime ja ei taha anda kuldvillakut ühelegi mehele, kes temast vapruse poolest alla jääb. Ül tundus võimatu, üle igasuguste piirdide kuid I vastas, et tahab selle ül täita, kuigi see on koletu ja vb tuleb eluga hüvasti jätta. Medeia mõtted järgnesid talle, hirm isa plaanide pärast.
Laeva naastes üritasid argonaudid I-d veenda, et annaksid ül täitmise kellegi nende hoolde. I kangekaelne ja tahtis ikkagi ise. Nõupidamise ajal ilmus a-de juurde kunni pojapoeg, kelle elu I oli päästnud ja kõneles neile Medeia võlujõust. Pole midagi millega Medeia hakkama ei saaks. Kui saadakse M nõusse, võib too anda I-le võime ohjeldada härgi ja saada jagu lohehambameestest.
See tundus ainuke lootus, teadmata, et Aphrodite oli juba kõik korraldanud argonautide kasuks. Medeia ise otsustas endamisi armastatud meest kaitsta. Tal oli võlusalvi, mis võis anda igaühele, kes end sellega võidis puutumatuse terveks päevaks; see salv kaitses mistahes ohu eest. Taim, millest see oli valmistatud, oli võrsunud sealt, kuhu Prometheuse veri oli tilkunud. M läks vennapoega otsima, printsi, keda I oli aidanud. M kohtas teda, kui too oli just temalt sama paluma tulnud ja mõlemad osapooled jäid nõusse. M ja I kohtasid ja liblikad kõhus tunne. Ka Hera aitas, andis I-le särava oreooli, et kõik noormeest nähes imetlusest vaimustuksid. I ja M kõnelesid lood ära ja M andis talle salvi ja õpetas kuidas kasutada. Teatas, et relvadele määrituna annab see neilegi terveks päevaks võitmatu jõu. Kui liiga palju lohehambamehi kallale tungib, peab I viskama kivi nende hulka, mis paneb nad üksteise kallale kargama ja nad võitlevad, kuni kõik on lagunenud.
Seejärel mindi lahku; M läks paleesse nutma isa reetmise pärast, I laevale, et saata 2 seltsimeest lohehammaste järele. Vahepeal proovis salvi ja selle puudutamine andis talle kohutava, võitmatu jõu, et kõik kangelased lausa juubeldasid. Sai hõlbsalt härgadega hakkama, kündis ära ja pani lohehambad vagudesse. Tegi sealt kerkinud meestega nii, et kivi keskele ja need tapsid üksteist. Sai võidukalt oma ül hakkama ja Aietes oli väga kibestunud.
Kunn läks tagasi paleesse kurja nõu hauduma, et kangelased kunagi villakut kätte ei saaks. Aga Hera tegutses argonautide kasuks. Ta muutis M armastusest lausa pööraseks, nii, et vaeseke otsustas põgeneda koos I-ga. M langes argonautide ees põlvili ja palus, et need ta kaasa võtaksid. Mehed pidid kohe villaku kätte saama, muidu ootas surm (M ütles). Sest villakut valvas lohe. Mindi ruttu sinna ja võeti vaikselt puu pealt see ära ja põgeneti.
Kunn oli aga vahepeal teada saanud, mis oli toimunud ja läkitas oma poja, M venna Apsyrtose põgenikke taga ajama. A vägi oli suur, raske ja mõtetu oli edasi põgeneda. M päästis siiski nad, tappes Apsytose või pigem I. Ja siis saadi edasi põgeneda, sest paras segadus tekkis sellest. Pealiku surma järel kaotas tagaajajate vägi pea ja kangelastele oli tee merele avatud. Mitu eri versiooni venna surmast.
Seega olid ka argonautide seiklused lõpukorral. Kohutav katsumus ootas meresõitjaid veel Skylla järsu terava kalju ja Charybdise veekeerise vahel, kus väin lausa kees ja pöörased lained kerkisid taevani. Hera oli aga targu paigutanud sinna merenümfid, kes laeva ohtlikust kohast tervena läbi juhtisid.
Edasi oht Kreetal , kus M hoiatas, et varitseb viimane vana pronksitõugu mees, kes oli üleni metallist, välja arvatud üks pahkluu, kust hiiglane oli haavatav. Kui M sellest parajasti rääkis, ilmuski randa kohutav Talos ja ähvardas visata laeva kaljupankadega puruks, kui see lähemale peaks tulema . Mehed puhkama , M palus Hadese koeri, et need hiiglast hävitama. Said hävitatud, korra randuda ja end värskendada ning siis edasi liikuda .
Kr jõudes läksid argonaudid laiali, iga kangelane siirdus oma koju, kuna I ja M läksid villakut Peliasele viima. Vahepeal hirmsad sündmused, Pelias oli sundinud I isa enesetapule ja kangelase ema murest murtud . I otsustas selle julmuse eest kätte maksta ja pöördus abi saamiseks M poole, kes talle kunagi ära polnud öelnud. Kavalusega M sai Peliase tütarde abil, lootuses, et nende isa nooremaks saab, tapetud . Nimelt enne lamba peal näitas ette, et tükkideks, potti ja siis tall tuli välja. Tütred alguses vastumeelselt suhtusid sellesse, aga tegid ära. M kadus ja said aru kui halva teoga olid hakkama saanud. I eest oli kuhjaga kätte makstud.
Teine lugu aga jutustab, et M äratas I isa ellu ja muutis nooreks ning andis ka I-le igavese nooruse saladuse . Kõik mida M tegi, kurja või head, oli tehtud vaid I pärast, aga lõpuks tasuti M-le sellega, et I hülgas ta.
Peale Peliase surma ilmusid nad Korintosesse. Sündis 2 poega ja isegi võõrsil viibivale M-le, kuigi koduigatsus piinas. Siis tegi I alatu otsuse ja otsustas abielluda Koritose kunni tütrega. See tõotas hiilgavat partiid ja I mõtles vaid oma edule, mitte aga armastusele või tänutundele. I truudusetusest üllatunud armukade M sõnad panid Korintose kunni kartma, et see naine võib halba teha ta tütrele. Saatis M-le sõna, et M peab oma poegadega kohe maalt lahkuma . See oli sama hea kui surmaotsus. Maapaos olev naine väikeste abitute lastega ei võinud kelleltki kaitset loota.
Kui M parajasti mõtles oma elu üle järele, tuli I ta juurde kui sõber ja palus maha rahuneda. M läks närvi. M ihkas kättemaksu, laskis poegadega saata mürgitatud kleit I mõrsjale ja kohe lasta see selga panna. See kohe pikali. Edasi leidis, et pojad peaksid ka surema ja nad ka said surma. Kui I raevunult pruudi tapmise peale M-i tapma tuli, olid mõlemad pojad juba surnud ja M astus maja katuselt kaarikusse, mille ette olid rakendatud lohed. Lohed viisid M-i ära; ta Lendas Iasoni silmist, kes needis lahkujat, mitte aga iseennast kõige selle pärast, mis oli juhtunud.