Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Wilhelm Tell (9)

5 VÄGA HEA
Punktid
Friedrich Schiller
„Wilhelm Tell
Tegelased:
Werner Stauffacher
Konrad Hunn
Itel Reding
Hans Mauer maamehed Schwyzist
Jörg Hof
Ulrich Schmied
Jost Weiler
Walter Fürst
Wilhelm Tell
Rösselmann, preester
Petermann, köster maamehed Urist
Kuoni, karjane
Werni, kütt
Ruodi, kalur
Arnold Melchtal
Konrad Baumgarten
Meier Sarnenist
Struth Winkelried maamehed Unterwaldenist
Klaus Flüe
Burkhart Bühel
Arnold Sewa
Armgard
Mechthild talunaised
Elsbeth
Hildegard
Walter Telli pojad
Wilhelm
Friesshart palgasõdurid
Leuthold
Pfeifer Luzernist
Kunz Gersaust
Jenni , kaluripoiss
Seppi, karjasepoiss
Gertrud , Stauffacheri naine
Hedwig, Telli naine, Fürsti tütar
Berta von Bruneck, rikas pärija
Hermann Gessler, riigifoogt Schwysis ja Uris
Werner, vabahärra
von Attinghausen, lipuhärra
Ulrich von Rudenz, Attinghauseni õepoeg
Rudolf Harras, Gessleri tallmeister
Johannes Parricida, Švaabimaa hertsog
Stüssi, väljavaht
Uri pasunamees
Riigisaadik
Kubjas
Müürseppmeister, sellid ja käealused
Heeroldid
Halastajad vennad
Gessleri ja Landenbergi ratsasõdurid
Maarahvast, mehi ja naisi metsakantonitest
Sisukokkuvõte
ESIMENE VAATUS
Esimene pilt
Kaluripoiss, karjane ja alpi kütt laulavad. Äkitselt muutub ilm tormiseks- vaja kari kokku ajada ja paat järvest välja tõmmata. Roudi märkab eemal Baumgartenit, kel tõsiselt kiire- maafoogti ratsanikud on tal jälil, kuna too oli kaitsnud enda ja oma naise au. Baumgarten palub ennast üle järve viia. Ruodi keeldub, kuna järvel on suur torm (ei taha enda elu ohtu seada). Mõne aja pärast saabub sündmuspaika Tell, kes kõhklemata pakub Baumgartenile abi. Samal ajal, kui Baumgarten ja Tell järvel lainetega võitlevad, saabuvad foogti ratsanikud. Karistuseks põgeniku aitamise eest, põletavad ratsanikud karjaste onnid ja tapavad nende loomad.
Rahvas ootab päästjat.
Teine pilt
Stauffacher ja Pfeifer tulevad juteldes. Pfiefer lahkub ja Stauffacher istub pingile. Gertrud tuleb temaga juttu rääkima. Ta innustab meest maafoogti ikkele vastu hakkama. Stauffacher saab sellest jutust väga puudutatud.
Samal ajal, kui Gertrud ja Stauffacher tahaplaanile kaugenevad, tuleb Tell koos Baumgarteniga.
Tell palub Baumgartenil jääda Stauffacheri (kõigi hädaliste isa) juurde.
Kolmas pilt
Töölised ehitavad lõppstaadiumis olevat suurt kindlust . Kubjas hoiab neil silma peal. Tulevad Stauffacher ja Tell, kes kindlust nähes kohkuvad. Äkitselt ilmub heerold, kes palub keisri nimel tähelepanu. Kõik kuulavad. Heerold näitab inimestele kübarat ning ütleb:“ See kübar tõstetakse kõrge samba otsa kesk Altdorfi, kus kõige kõrgem paik, ning maafoogti käsul peab iga inimene, kes sellest kübarast mõõdub, au andma.“ Rahvas puhkeb naerma .
Stauffacher räägib Tellile ikke alt vabanemisest. Tell on Stauffacheri jutuga päri ning palub ennast kutsuda, kui midagi kindlat vaja teha on. Tell ja Stauffacher lahkuvad .
Äkitselt kukub keegi kindluse katuselt alla. Berta tormab sündmuspaika ja küsib kupjalt:“Kas ta jäi ellu?“. Kubjas vastab eitavalt.
Mis needustega rajatud jääb neetuks.
Neljas pilt
Walter Fürsti kodu.
Melchtal ( Foogt Landenbergi poolt tagaotsitav, kuna lõi tolle sulast) tahab Walter Fürstilt uudiseid oma isa kohta. Koputatakse uksele. Melchtal läheb peitu . Sisse astub Stauffacher. Ta räägib Fürstile loo mis juhtus Sarnenis (Heinrich Haldeni poega , Melchtali otsiti sulase löömis eest. Foogt käskis isal poja välja anda. Isa ei teadnud kus too on. Karstuseks lasi foogt Haldenil silmad välja torgata) Selle jutu peale tuli Melchtal peidust välja ning täitus kättemaksu tahtega.
Need kolm meest sõlmisid kokkuleppe- kõik kolm lähevad kolmele eri maale, Stauffacher Schwyzi, Fürst Uri ja Melchtal Underwaldeni. Sealt tulevad nad tagasi 10 mehega ja kohtuvad öösel Rütlis.
TEINE VAATUS
Esimene pilt
Attinghausen kutsub Rudenzi, et koos sulastega ühiselt hommikujooki juua. Rudenz ei joo nendega ühest karikast. Attinghausen vestleb Rudenziga ja saab aru, et too on oma rahva hüljanud ja asunud foogti teenistusse. Rudenz on teinud seda Berta pärast. Attinghausen püüab Rudenzile aru pähe panna. Poiss aga ei kuula teda ja lahkub.
Teine pilt
Melchtal on jõudnud koos kümne mehega Rütli. Kell on umbes kaks öösel. Tuleb Stauffacher oma paadiga ning samuti koos kümne mehega. Melchtal räägib Stauffacherile oma ohtlikust teekonnast: kuidas ta käis Rosbergis ja Sarnenis. Mehed tutvuvad üksteisega. Kostub Uri sarveheli, tuleb Fürst koos kümne mehega. 33 meest kogunevad tule ümber. Lepiti kokku, et koosolekut juhib Schwyz ja väge juhib Uri. Seal lõkke ääres uuendasid nad esiisade liitu, meenutasid minevikku, pidasid sõjaplaane, andsid vandeid jne. Kui kõik oli selgeks räägitud, mindi laiali.
KOLMAS VAATUS
Esimene pilt
Õu Telli maja ees. Walter mängib vibuga. Tell hakkab Altdorfi, isa juurde minema. Hedwig aimab halba ning palub mehel mitte minna. Tell aga võtab Walteri ja vibu endaga ühes ning läheb.
Teine pilt
Rudenz on koos Bertaga jahil. Nad jäävad kahekesi ja Rudenz avaldab Bertale armastust. Berta põlgab ta ära, kuna teab, et Rudenz on oma rahva reetnud. Rudenz mõistab, et Berta hoolib tema rahvas ning taipab, et ta ei oleks pidanud enda rahvast hülgama.
Kostuvad jahisarvehelid.
Kolmas pilt
Palgasõdurid Friesshart ja Leuthold valvavad, et kõik inimesed annaksid mütsile au, kuid siiamaani on aas olnud inimtühi. Tulevad Hildegard, Mechthild ja Elsbeth. Elsbethi arust võiks foogt maalt kaduda. Nende sõnade pärast peletab Friesshart nad eemale.
Tuleb Tell koos Walteriga. Nad ei põõra mütsile tähelepanu ja tahavad sellest mõõduda. Nende teele astub aga ette Friesshart, kes nad peatab. Friesshart tahab Telli vangimajja viia, kuna too ei annud mütsile au.
Tulevad preester Rösselmann, köster Petermann, Melchtal ja Stauffacher, kes asuvad Telli kaitsama. Nad tahavad Friessharti ja Leutholdi maha lüüa. Kostub jahisarve hääl. Tuleb foogt jahiseltskonna (Rudenz, Berta, Harras) ja saatjaskonnaga. Gessler määrab Tellile ülesande: Tell peab laskma 80 jala kauguselt , enda poja, Walteri pea peal olevat õuna. Kui tal see õnnestub võivad kõik rahus minna. Kui ta seda ei tee, surevad mõlemad. Enne otsustavat lasku pistab Tell ühe noole endale põue. Siis sooritab ta lasu, mis õnnestub. Gessler aga käseb Tellil aru anda, miks too panin ühe noole põue. Tell ütleb, et see oleks Gessleri läbistanud, kui ta poleks õuna tabanud. Nende sõnade tõttu ei luba Gessler Tellil minna ja laseb ta kinni võtta.
NELJAS VAATUS
Esimene pilt
Kunz ja kalur arutavad Tellist ja sellest, et Attinghausen on suremas. Tõuseb torm. Kunz lahkub. Poiss palub isal tuppa tulla, sest on ränk rahe. Isa ei lähe. On kuulda kellahelistamist- laev on ohus. Kalur ja poiss tunnevad laeva ära- see on maafoogti laev, milles pidi olema ka Tell, kes vangistati.
Äkkitselt tuleb nende juurde keegi mees. Kalur ja poiss tunnevad ta ära- see on Tell. Ta oli pääsenud foogti laevalt (kuna Tell on tugev mees, lasti ta tüüri taha. Siis ootas Tell õiget hetke, haaras enda ambu , mis oli laevanurgas ja hüppas kaljurahnule) Tellil on kavatsus foogt tappa, kuid ta ei tunne teed ning kaluripoiss Jenni peab teda juhatama.
Teine pilt
Attinghausen on suremas. Fürst, Stauffacher, Melchtal, Walter ja Baumgarten ta ümber. Kohale tormab Hedwig. Ta haarab Walterist kinni. Hedwig ei suuda ukuda, et Tell lasi oma poja suunas noole. Äkitselt tõuseb Attinghausen istuli . Ta on mures maa tuleviku pärast. Fürst räägib talle kolme mehe kokkuleppest. Attinghausen rahuneb ja õnnistab Walterit. Attinghausen käseb meestel ühte hoida. Siis langeb ta tagasi padjale.
Tuleb Rudenz, kes on otsustanud siiski kodumaale truuks jääda. Ta tahab seda ka Attinghausenile ütelda, aga too on surnud. Rudenz on väga kurb. Kõiki haarab sõjameeleolu. Nad on valmis võitlema.
Kolmas pilt
Tell on leidnud sobiva koha, kus foogt tappa (Küssnachti kitsastee ääres oleva leedripõõsasa taha peitudes). Tell istub kivile. Mõõda teed tuleb pulmarong . Stüssi tuleb temaga juttu rääkima. Ta saab mõistab, et Tell on kurvas meeleolus ja kutsub teda pulma. Tell keeldub. Tuleb Armgard mitme lapsega. Tell ootab rahutult foogti. Stüssi ütleb, et nad ootavad maafoogti enda pulma. Rändur tuleb aga teatega, et foogti pole mõtet oodata, kuna sillad on vetevoogudes purunenud . Armgard on kohkunud - ka tema tahab foogtiga kohtuda . Äkitselt tuleb Friesshart teatega, et tema järel tuleb foogt. Tell läheb peitu. Gessler tuleb Harrasega vesteldes. Armgard laskub maafoogti ette põlvili ning palub, et foogt ta mehe vangist vabastaks. Harras käseb naisel taganeda. Armgard vikub koos lastega teele ette. Gesslerri jutu katkestab Telli poolt lendu saadetud nool, mis läbistab foogti. Gessler tunneb selle noole ära. Rahvas tormab sündmuspaika. Halastajad vennad tulevad surnu ümber laulma. Türann on langenud.
VIIES VAATUS
Esimene pilt
Ruoni, Kuoni, Werni, müürseppmeiter ja veel teised seisavad kindluse lähedal (sama kindlus , mis esimese vaatuse kolmandas pildis) Tulemärgid ja kellahelin on teateks, et läinud vaenlane .
Rahvas tahab kindlust (Uri Sundus ) hävitada. Fürst hoiab neid tagasi. Inimesed ei kuula teda ja hakkavad lammutama. Tulevad Melchtal ja Baumgarten, imestusega, et loss ikka veel püsti. Rossberg ja Sarnen olid juba langenud. Rudenz oli päästnud Berta põlevast kindlusest (Sarnenist)
Puhutakse Uri sarvesi- kindlus on langenud. Kübar, mida pidi kogu rahvas kummardama, jäeti vabadusemärgiks alles(inimesed tahtsid seda põletada, aga Fürst takistas neid). Kõik on õnnelikud, et türannivõim on langenud. Rösselmann ja Stauffacher tulevad teatega, et keiser Albercht on mõrvatud tema enese vennepoja, Johanni poolt(tahtis saada isa pärandit). Mehed kaisutavad üksteist. Köster tuleb kirjaga , milles Lesk Kuninganna soovib Urile, Schwyzile ja Underwaldenile head. Rahvas jääb ükskõikseks. Kõik hakkavad minema vabaduse tooja, Telli juurde.
Teine pilt
Hedwig, Walter ja Wilhelm on toas, uks on avatud. Hedwig räägib lastele, et isa tuleb täna koju.
Lävele ilmub munk . Hedwig tahab talle juua anda. Munk tahab teada kus ta on. Hedwigit haarab hirm- ta saab aru, et see polegi munk. Tuleb Tell. Lapsed ruttavad talle vastu. Samuti Hedwig. Tell oli ammu kuhugile ära pannud . Siis märkab Tell munka. Tell tunneb munga ära- see on Johann, kes tappis keisri. Tell mõistab keisri tapmise hukka ja käseb Johannil lahkuda. Johann ei tee seda ja palub armu . Tellil hakkab temast hale . Ta palub Johannil minna Rooma , et saada paavstilt lunastust.
Tell seletab talle teed. Iga risti juures pidi Johann põlvitama ja kahetsuspisaraid valama . On kuulda sarvede puhumist. Tuleb Telli isa. Tell käseb naisel kiiresti Johannile süüa anda ja ta teele saata.
Viimane pilt
Palju rahvast on Telli maja ees. Telli tervitatakse valjude rõõmuhõisetega. Berta astub ette ja palub ennast maainimeste hulka võtta. Maainimesed nõustuvad. Rudenz laseb kõik oma sulased vabaks. Kõik hüüavad vabadus, vabadus, vabadus.
Wilhelm Tell #1 Wilhelm Tell #2 Wilhelm Tell #3 Wilhelm Tell #4 Wilhelm Tell #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 216 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor emomustonen Õppematerjali autor
Kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Wilhelm Tell - kokkuvõte
3
doc

Wilhelm Tell - kokkuvõte

Kehra Gümnaasium Wilhelm Tell Esimene vaatus Esimeses pildis arutavad kalur, karjane ja kütt omavahel, et vihm on saabumas, ilm kisub tormiks. Nende juurde saabub Baumgarten, kes oli tapnud linnusefoogti ja keda aeti taga. Ta palub, et teda viidaks üle järve, kuid kalur keeldub seda tegemast, sest saabumas on äge torm. Saabub Wilhelm Tell, kes ei karda tormi ning võtab paadi ja asub teele koos Baumgarteniga. See tegevuste käik on teose ,,Wilhelm Tell" sissejuhatuseks. Teises pildis tahab foogt Stauffacheri maja ilmselt hävitada, sest talle ei meeldinud, et talupoeg ehitab maja just nagu mõni pärishärra. Foogt kandis Stauffacheri peale viha, sest Schwyz ei kavatsegi alistuda Austriale vaid hoiab riigi poole. Foogt on kade, sest tema ei saagi olla vaba inimene vabal maal. Gertrud, Stauffacheri naine, soovitab mehel omavahel

Kirjandus
Konspekt - 10 klass
32
doc

Konspekt - 10 klass

esikdraama ­ Röövlid", selle môte, türannia vastu "T. ja tungi" perioodi parem teos, selle idee ­ "Salakavalus ja armastus" , armastus lihtsa tüdruku vastu, seisused armastuse ees karjääri tipp ­ ajaloo professor Jena ülikoolis iseloomusta luule zhanre (ood, ballaad), romantismi jooni peateos ­ "Wilhelm Tell" vt. ôpik, kellelt aine, milles konflikt/ Goethelt, shveitsi talupoegade mäss Austria ülemvôimu vastu tegelased: Wilhelm Tell ,mägikütt Gessler, riigifoogt Baumgarten,talupoeg Stauffacher, talupoegade juht Heinrich Holden, talupoeg Malschtal, tema poeg Auttingausen, vabahärra Rudens, tema kasupoeg Berta, aadlipreili, Rudensi pruut Sisu: Baumgarteni naine on äranaerdud, tema naiselik väärikus on toodud ohvriks lossifoogt Gesslerile. B. astub naise kaitseks välja, kartes karistust, pôgeneb. Jôuab mägijärve äärde ja palub Tellil end üle viia. Keegi teine ei julge seda teha. Tell ei seganud end

Kirjandus
A-H Tammsaare - Kuningal on külm
5
docx

A. H Tammsaare - Kuningal on külm

Kuningal on külm Mäng kolmes vaatuses, neljas pildis. O SALIS ED : KUNINGAS NARR, Joosep NOORTEENER, Mathias TEENER TOANEITSI VÄEÜLEM KIRJAÜLEM SISEÜLEM VÄLISÜLEM VARAÜLEM PÕLLUÜLEM KARJAÜLEM HÜVEÜLEM ÜLEMPREESTER KARLO ANGELA ISA EMA PEALIK, VALVURID, SÕDURID A e g: olevik K o h t: olematu maa Euroopa taladel Esimene vaatus (Ruumikas neljanurgeline tuba. Keskel suur laud paari tooliga. Teised toolid paremal seina ääres. Laua tagaotsas kõrgend, kus torkab silma midagi aujärje või mahuka tugitooli taolist. Toa kolmest uksest kaks on tagaseinas: üks lauast pahemalt ­ kuningale, teine peagu paremas nurgas ­ teenritele. Kolmas uks, kust tulevad ülemad, asub paremas seinas. Eesriide kerkides laual põleb küünal ja noorteener Mathias tõstab toole laua äärde. Kostab vali koputus paremalt tagaseina ukselt, aga noorteener ei võta seda kuuldavakski. Alles kui uks hakkab mürtsu

Teatriõpetus
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
Raamatute lühikokkuvõtted eksamiks-kirjandiks
10
doc

Raamatute lühikokkuvõtted eksamiks (kirjandiks)

A.Puskin. "Jevgeni Onegin" tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust ­ teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu Mefistofeles pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale armastatu õde, aga ar

Kirjandus
10 raamatu kokkuvõte
10
doc

10 raamatu kokkuvõte

Raamatud 1. Anglisaksi eepos ,,Beowulf" "Beowulf" on vanim germaani sangarieepos. Selle loojaks on oletatud 8. sajandil elanud anglosaksi munka, kes Vergiliuse eeskujul liitis kaks sakside ja anglite poolt mandrilt kaasa toodud skandinaavia kangelaslugu. Praegu peetakse usutavamaks, et lugulaul on sündinud siiski suulises rahvatraditsioonis, kuna sellele leidub vasteid nii skandinaavia saagades kui kui ka Euraasia rahvapärimustes. Lugulaulu ajalooline taust on aastad 512-520. "Beowulfi" vanim tuntud versioon ja säilinud käsikiri pärineb 10. sajandist ning on muinas-ingliskeelne. See arvatakse olevat koopia 8. sajandil kirjutatud algupärandist. Lugulaul sisaldab 3182 värssi, jaotub kahte ossa ja räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Esimeses osas surmab Beowulf taanlaste kuningat Hrothgari kiusanud koletis Grendeli ja selle ema. Teises osas aga hukkub kangelane 50 aastat hiljem lohega võideldes

Kirjandus
03Sisu481 560
80
pdf

03Sisu481 560

vust ja viha õhutav kangelasekuju (tamm 2008: 113). Pakkudes teist, rööbi- tist vastust sellele küsimusele, uurib järgnev artikkel seisuste piiril asuva vaba mehe kuju loomist „tasujas”. kõigepealt otsitakse vaba mehe tüübi juu- ri ja taustu olustikust ja kirjandusest. Lähtudes Herbert salu osutusest, vae- takse jaanuse kuju võimalikku mõjutatust alexandre dumas’ Wilhelm tellist ja selle kaudu scotti romaanide piiripealsetest kangelastest. seejärel vaadel- dakse, millise tähenduse omandasid need vormidena imporditud kangelase- tüübid 1880. aastate eesti kontekstis, ennekõike seoses rahvuse piiride tõm- bamisega, ning milliseid järeltulijaid on nad andnud. kuna „tasuja” kirjan- duslike uuenduste märkamine eeldab põhimõtteliselt uut vaadet XiX sajandi

Kategoriseerimata
Ekke Moor analüüs
36
docx

Ekke Moor analüüs

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Gailit TEOSE PEALKIRI: Ekke Moor TEOSE ŽANR: Psüholoogiline rändur romaan ILMUMISAASTA: 1941 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Gailit sündis 1891 aastal Tartus ja suri 1960 paguluses. Tema tegelased armastavad elu ja Gailiti kirjandus on täis erakordseid põnevaid tüüpe ja kirevaid elusaatusi. Seda sellepärast, et Gailit uskus, et elu on elamiseks. Gailit sai kuulsaks aastal Siuru ajajärgul ehk 1910 lõpus ja 20ndatel kus oli laialt levinud ekspressionistlik-naturalistlik stiil. Tolleaegsetes tema novellides puudub rööm ja on rohkelt groteskseid visioone inimestest kellel on suured vaevad. Looming saavutas kõrgtaseme 1920 aastal kui ta novellid said realistlikumaks. Peale Eestist pagemist aastal 1945 ei kirjutanud Gailit enam palju kuid see väheke mis ta lõi nagu näiteks „Leegitseb süda“ mis r?

Kirjandus




Kommentaarid (9)

gerdarentel profiilipilt
gerdarentel: supper! aitas tohutult , ait2h !
16:05 18-02-2010
Tarretis profiilipilt
Rain Kauge: Iseloomustused võiksid ka olla.
20:38 31-03-2011
maliisa profiilipilt
maliisa: Väga põhjalik

15:13 28-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun