Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jumalad ja Jumalannad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Sisukord


1.Sissejuhatus 3
2.Jumalatest üldiselt 4
3.Zeusist lähemalt 6
4. Apollon 7
5. Olümpose jumalad 8
6.Kokkuvõte 11
Kasutatud allikad 12
  • Sissejuhatus


    Käesolevas referaadis on üks sissejuhatav peatükk, neli põhipeatükki ja üks kokkuvõttev peatükk. Nendes peatükkides ma edastan informatsiooni erinevate jumalate kohta. Jumalaid on maailmas tohutult, seega on selge see, et siin toon ma välja tervikuga võrreldes väikese osa jumalatest.
    Teises peatükis räägitakse jumalatest üldiselt. Kes valitsesid vanade kreeklaste arvates maailma? Mida hõlmasid jumalatega seotud pidustused jne...
    Samuti räägin ma lühidalt jumaluste tasanditest mida saab eristada, näiteks ürgjumalateks ja titaanideks. Ning lisaks saab minu referaadist aimu , millised jumalad eksisteerisid ennem seda, kui maailma üldse veel ei eksisteerinud.
    Lisaks võtan ma „luubi“ alla ühe tuntuima ja tähtsaima jumala, nagu on Zeus . Tema on üks vastuoluliseimaid jumalaid mütoloogias ning see on ka üks põhjus, miks tema referaadis jutuks tuleb.
    Antud referaadis saab aimu Zeusi iseloomust, natukene tema ajaloost, tema sümbolitest ja tema ühest populaarseimast pühapaigast. Muidugi ei saa üle ega ümber tema rohketest armukestest ja tülidest abikaasa Heraga.
    Neljandas peatükis on põhiplaanis jumalus Apollon. Peatükis saab teada, millisena seda jumalat kujutatakse, millised on tema iseloomujooned, keda ta kehastab ning kuidas nimetatakse Apollonit ülistavat luulet.
    Viimases põhipeatükis tuleb juttu olümpose jumalatest. Saame teada, kes on olümpose jumalad ning kus nad elasid.
  • Jumalatest üldiselt


    Vanade kreeklaste arvates valitsesid Olümpose jumalad maailma, kuid polnud seda alati teinud. Suulised pärimused rääkisid teistest jumalustest ja ürgjõududest, mis eksisteerisid varasemal ajal, kui universum oli lapseeas . Paljudel juhtudel jutustasid nende jumaluste olemasolust müüdid loodusjõududest.
    Juttude kohaselt ehitas iga linn oma kaitsejumalale templeid ja tavaliselt peeti tema auks regulaarselt ka pidustusi. Peod hõlmasid kunste - Võistlesid poeedid ja näitekirjanikud, ning sporti, alates kettaheitest lõpetades maadluseni. Kreeklaseid ei pidanud oma jumalaid moraalseks eeskujuks ega oodanud neilt juhatusi, kuidas elada. Nende arvates olid jumalad selle jaoks liiga kapriissed (Tujukad, ettearvamatud) ja amoraalsed (Kõlblusetu, ebamoraalne, reeglitevastane). (Wilkinson, Philip &Philip, Neil, 2007. Mütoloogia . Antiikmaailm. A Penguin Company. Lehekülg 34)
    Hesiodos lõi tohutu, keeruka sugupuu arvukate harudega, et selgitada jumalate ja jumalannade omavahelisi suhteid. Jumalate suguvõsa idee teema oli antiikajal täiesti tavaline nähtus. Samuti oli tol ajal tavaline sugulastevahelised abielud ja nende järel sündinud koletuslikud järeltulijad .
    Võib eristada kolme erinevat tasandit . Ürgjumalused esindavad universumi elemente, nagu näiteks päev, öö, maa, meri, taevas ja nii edasi. Ürgjumalatest sündisid titaanid, nemad olid rohkem isikustatud jumalused , kelle olemasolu mõte oli selgitada maailma füüsilisi jooni nagu mäed ja ookeanid ning jumalate. Nüüdses põlvkonnas on jumalateolulisus vaibunud kategooriliselt.
    Suur osa mütoloogiast on seotud jumal Zeusiga. Teda liigitatakse jumaluste kõige kõrgemaks jumalaks . Müütide kohasel on Zeusil palju järeltulijaid, kes on sündinud surelikest naistest ja jumalannadest. Sageli viidatakse Hera , Zeusi abaikaasa, pahameelele nende suhete üle. Paljud seostavad jumalate käitumist mõne suure sündmusega Kreeka ajaloos, mida Kreeklased ainult ähmaselt mäletavad.
    Räägitakse, et Chaos eksisteeris enne maailma tekkimist, ajal, kui elemendid maal olid veel korrapäratud. Chaosest sündisid Nyx (Öö), Erebos (Allilma pimedus) ja Gaia (Maa). Gaia ühtimisest oma poja Uranosega (Taevas) tekkisid võimsad titaanid, jumalate esimene põlvkond. Järgnevas kosmiliste jõudude heitluses titaanide ja nende isa Uranose vahel haarasid titaanid võimu ning sigitasid järgmise jumalate põlvkonna- Olümplased. (Day, Malcolm , 2007. 100 Tegelaskuju Antiikmütoloogiast. Jumalad ja Jumalannad. Quarto Publishing plc. Lehekülg 6)
  • Zeusist lähemalt


    Zeus on üks vastuolulisemaid jumalaid kogu maailma mütoloogias – teda on kujutatud nii õiglase ja targa valitsejana kui ka liiderliku mehena , kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Ta on võimas ja kardetav jumal, kes samas kreeklastel ka heatahtlikku naeru põhjustas – oma rohkete armusuhete ja pideva vahelejäämisega abikaasale oli ta väga hea tegelane komöödias. Samas rõhutatakse väga paljudes müütides ka tema õiglust ja sallimatust pettuste ja valede vastu.
    Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.
    Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter .
    Zeusi otsene sümbol on valitsuskepp, piksenool või kotkas. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet (Püha tamm, mis asub Epeirose maakonnas . Tamm on pühendatud jumalal Zeusile ning arvatakse, et läbi lehtede sahina jumal kõnetab inimesi). ( http://greekgodsandgoddesses.net/gods/zeus/ )
    Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused. ( http://www.theoi.com/Nymphe/NympheDodone.html 19.10.15)
  • Apollon


    Poeedid on seda jumalat kirjeldanud ja kunstnikud on teda kujutanud vapustavalt hurmavana. Teda on kujutatud säravalt ilusa õitsvas eas mehena. Ta ei ole enam nooruk ja ei ole veel päris mees ka, tal on väga hea välimus, atleetlik kehaehitus , ta on väga sportlik (tippsportlane), tervisest pakatav, iseteadlik, osavõtmatu, intensiivne ja pisut arrogantse (Üleoleva, ülbe ) silmavaatega. Tema nahk lõhnab mägirohtude, päikese ja mere järele. Temast õhkuv jõud lummab kõiki.
    Apollon on tegelane, kes võib armastada aga samamoodi ka vihata. Tema naeratus on pisut hullumeelne, mis laseb aimata, et ta on julm. Ta on kiindunud muusadesse ja suurepärane muusik , ta on intelligentne- Ta näeb igat vale läbi. Lühidalt öeldes on ta macho (mehelik, veidi ülbe, egoistlik ) ideaalkujutis. (Dommermuth-Gudrich, Gerold, 2004. Müüdid: Tuntumad Vanakreeka Müüdid. Apollon. Gerstenberg Verlag . Lehekülg 50)
    Eri aegadel ja paikades on Apollonit peetud valguse, päikese, tõe, muusika , ennustamise, arstikunsti, ravimise, katku, luule, kunstide, vibulaskmise, oraaklite, templite, teadmiste ja särava nooruse jumalaks. Rahvausundis hoidis ta eemal kurja. Etruskide kreekamõjulises mütoloogias tunti teda Apulu nime all. Samuti austati teda Apollo nime all Vana-Roomas ning tema kultus on levinud tänapäevases kreeka- rooma uuspaganluses.
    Delfi oraakli kaitsjana oli ta ennustusjumal. Ravimisega seostati kas Apollonit ennast või tema poega , arstikunsti jumalat Asklepiost; samas võis Apollon tuua tõbesid ja epideemiaid. Ta kaitses Kreeka kolooniaid , samuti kariloomi. Muusade juhina olid tema hoole all muusika ja luule, ning üks ta levinud atribuute oli Hermese valmistatud lüüra . Apollonit ülistavaid hümne nimetati paiaanideks. (Day, Malcolm, 2007. 100 Tegelaskuju Antiikmütoloogiast. Apollon. Quarto Publishing plc. Lehekülg 36)
  • Olümpose jumalad


    Kreeka ja rooma mütoloogias valitsesid maailma pärast titaanide lüüasaamist kaksteist Olümpose jumalat, kellest üksteist pärinesid Kronosest. Enamusest usuti, et nad elavad Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel (ligi 3000 meetrit), mille tipud olid pilvedesse mähkunud ja seetõttu surelikude pilkude eest varjatud.
    Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elas Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia . Hades, Zeusi teine vend ja allilma valitseja, külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks. Nemad koos kuue Zeusi lapsega olidki kaksteist Olümpose jumalat. (Day, Malcolm, 2007. 100 Tegelaskuju Antiikmütoloogiast. Jumalad ja Jumalannad. Quarto Publishing plc. Lehekülg 22)
    Olümpose jumalate iseloomustus (Kreekas tuntud nimi ning seejärel Roomas tuntud nimi):
    Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja.
    Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas.
    Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja.
    Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade , kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju .
    Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind .
    Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja.
    Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune.
    Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja.
    Sümboliks oli granaatõun .
    Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna .
    Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega.
    Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja,
    jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg.
    Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega.
    Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast.
    Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv.
    Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar.
    Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel.
    Tema sümboliks oli öökull .
    Aphrodite lad. Venus - ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus.
    Kujutati teda peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega.
    Ares lad. Mars - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg.
    Oli julge, kuid taltsutamatu.
    Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga.
    Hephaistos lad. Vulcanos - sepatööjumal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa.
    Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik. Oli lonkur .
    Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega.
    Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg.
    Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis . Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast.
    Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal .
    Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga.
    Teda saatsid sileenid , saatürid ja menaadid .
    Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. ( http://e-ope.khk.ee/ek/2012/antiikkirjandus/vanakreeka_jumalad.html 19.10.15)
  • Kokkuvõte


    Vanade kreeklaste arvates valitsesid maailma olümpose jumalad, kuid polnud seda alati teinud. Paljudel juhtudel olid vanad jutud seotud jumalatega ja loodusjõududega.
    Juttude kohaselt ehitas iga linn oma kaitsejumala auks templeid ning üldjuhul peeti ka tema auks igasuguseid pidustusi, kus võistlesid erinevaid alasid esindavad inimesed. Teada on, et jumalad olid väga tujukad ja ettearvamatud ning kreeklased ei lootnudki neilt saada juhtlõngu, kuidas elus toime tulla.
    Võib esindada kolme erinevat tasandit. Ürgjumalused, kes esindavad universumi elemente, titaanid, kes esindasid rohkem maisemaid asju, nagu näiteks mäed ja ookeanid ning tänapäevased jumalad, nagu näiteks Jeesus Kristus jms.
    Suur osa mütoloogiast on seotud jumal Zeusiga, teda liigitatakse kõige kõrgemaks jumalaks. Zeus on mütoloogias väga vastuoluline , kord on ta sõbralik, hurmav ja hea, ning kohati on ta julm, raevukas ja äkiline. Zeus esindab taevast ja äikest . Zeusi austamine sai alguse Mükeene kultuuris, kus teda tunti maapurustaja nime all. Zeusile vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter.
    Zeusi otsene sümbol on valitsuskepp, piksenool või kotkas. Zeusi populaarseim pühapaik on Epeirose maakonnas asuv tammesalu, arvatakse, et läbi puude lehtede sahina Zeus kõnetab inimesi.
    Zeus lähenes oma armukestele väga erineval moel, vahel härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Selline käitumine aga ei meeldinud tema abikaasale Herale ning ta näitas oma pahameelt välja. Zeus ei kannatanud Hera kaeblemist ning karistuseks pani Zeus oma naise torni külge randmeid pidi rippuma ning kinnitas Hera jalgade külge raskused.
    Apollon on mehe ideaalkuju, tal on ideaalselt välja arenenud lihased, ta on meeletult hurmav ning iseteadlik. Samamoodi nagu Zeusil on ka Apollonil kaks poolt. Ühelt poolt on ta heasüdamlik ja rõõmsameelne, teiselt küljelt võib ta olla kuri, raevukas ja julm.
    Apollonit seostatakse päikese, tõe ja muusikaga. Rahvausundites hoidis ta eemale kurja ning oli väga paelunud muusadega. Kuna tema käsutusse kuulus muusika ja luule, siis on talle kirjutatud palju luuletusi, mida nimetatakse paiaanideks.
    Olümpose jumalaid oli 12. Nad elasid kõik kreeka kõrgeimal mäel, mis oli 3000m kõrge, välja arvatud Zeusi teine vend, kes oli allilma valitseja, tema külastas Olümpost haruharva.

    Kasutatud allikad


  • Day, Malcolm, 2007. 100 Tegelaskuju Antiikmütoloogiast. Jumalad ja Jumalannad. Quarto Publishing plc. Lehekülg 7
  • Dommermuth-Gudrich, Gerold, 2004. Müüdid: Tuntumad Vanakreeka Müüdid. Apollon. Gerstenberg Verlag. Lehekülg 50
  • Day, Malcolm, 2007. 100 Tegelaskuju Antiikmütoloogiast. Apollon. Quarto Publishing plc. Lehekülg 36
  • Day, Malcolm, 2007. 100 Tegelaskuju Antiikmütoloogiast. Olümpose jumalad. Quarto Publishing plc. Lehekülg 22
  • Wilkinson, Philip&Philip, Neil, 2007. Mütoloogia. Antiikmaailm. A Penguin Company. Lehekülg 34
  • http://e-ope.khk.ee/ek/2012/antiikkirjandus/vanakreeka_jumalad.html (19.10.15)
  • http://greekgodsandgoddesses.net/gods/zeus/ (19.10.15)
  • http://www.theoi.com/Nymphe/NympheDodone.html (19.10.15)



    12
  • Vasakule Paremale
    Jumalad ja Jumalannad #1 Jumalad ja Jumalannad #2 Jumalad ja Jumalannad #3 Jumalad ja Jumalannad #4 Jumalad ja Jumalannad #5 Jumalad ja Jumalannad #6 Jumalad ja Jumalannad #7 Jumalad ja Jumalannad #8 Jumalad ja Jumalannad #9 Jumalad ja Jumalannad #10 Jumalad ja Jumalannad #11
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rasmus Enslink Õppematerjali autor
    Vanade kreeklaste arvates valitsesid maailma olümpose jumalad, kuid polnud seda alati teinud. Paljudel juhtudel olid vanad jutud seotud jumalatega ja loodusjõududega.
    Suur osa mütoloogiast on seotud jumal Zeusiga, teda liigitatakse kõige kõrgemaks jumalaks. Zeus on mütoloogias väga vastuoluline, kord on ta sõbralik, hurmav ja hea, ning kohati on ta julm, raevukas ja äkiline. Zeus esindab taevast ja äikest. Zeusi austamine sai alguse Mükeene kultuuris, kus teda tunti maapurustaja nime all. Zeusile vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter.
    Apollon on mehe ideaalkuju, tal on ideaalselt välja arenenud lihased, ta on meeletult hurmav ning iseteadlik. Samamoodi nagu Zeusil on ka Apollonil kaks poolt. Ühelt poolt on ta heasüdamlik ja rõõmsameelne, teiselt küljelt võib ta olla kuri, raevukas ja julm.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Kreeka jumalad-jumalannad
    36
    pptx

    Kreeka jumalad, jumalannad

    Kreeka jumalad, jumalannad VTG 10.Kl Marina Zvereva Juhendaja: Krista Fatkin Sissejuhatus Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena.

    Kunsti ajalugu
    Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö
    14
    docx

    Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö

     Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa – Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope.  Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi.  Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. 3. Vana-Kreeka jumalad Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht.  Zeus lad

    Kirjandus
    Kaksteist kreeka jumalat
    6
    doc

    Kaksteist kreeka jumalat

    Austati ka Samosel ning sealt pärineb oletatav Hera kuju. Sellel on Cheramyese pühendraidkiri. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. Hera sümbolid olid granaatõun ja paabulinnusulg. Hera õed ja vennad olid :Posdeidon,Hades,Demeter,Hestia ja peajumal (taevajumal) Zeus. Arest peetakse vanakreeka mütoloogias sõjajumalaks , ta on Zeusi ja Hera poeg. Arese peamisteks iseloomujoonteks on julmus ja jõhkrus. Allikates on teada , et kõik jumalad põlgasid Arest , ka tema ema Hera ja isa Zeus. Tormakuse ja toore jõuga sööstis ta igasse lahingusse, ent lüüa saades või kellelegi alla jäädes ,muutus ta kiuslikuks ning hakkas otsima üha uusi võimalusi, et end tugeva ja vägevana näidata kuid tihti tehti ta täiesti lolliks. Sageli aga pöördus Ares oma halamise ja abipalvetega oma isa Zeusi poole. Apollon oli vanakreeka mütoloogias peajumal Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend

    Kirjandus
    Vanakreeka Jumalad
    5
    docx

    Vanakreeka Jumalad

    VANAKREEKA JUMALAD Referaat Palju aega tagasi olid kreeklased ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Kreeka mütoloogias olid jumalad inimesekujulised, kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Vanakreeka 12 jumalat ehk nn olümpose jumaluste ring on Kreeka mütoloogiasse kuuluvad kõige tähtsamad jumalad. Tähtsaid jumalaid oli teisigi, erinevate allikate põhjal nimekirjad 12st kõige olulisemast jumalast veidi erinevad. Vanakreeka jumalad elasid Olümpose mäel ja moodustasid omamoodi taevase perekonna. Need jumalad, keda kreeklased uskusid, kaldusid meelt muutma, kuid jumalate viha oli kardetav ning ka nende armastus oli inimesele ohtlik. Lisaks jumalatele on Kreeka mütoloogia täis koletisi, sõdu, intriige ning jumalate sekkumisi. Zeus

    Ajalugu
    12 olümplast- taevalik perekond
    18
    docx

    12 olümplast- taevalik perekond

    Mütoloogia sünnimaaks võib pidada Kreekat. Hiljem kasvas Kreeka mütoloogiast välja ka Rooma mütoloogai. Valisin selle teema kuna ma pole veel kunagi selgusele jõudnud vanakreeka mütoloogia tegelaste elule. Sellest töös võtan vaatluse alla peamiselt 12 peajumalat Kreeka mütoloogias, kes moodustavad jumaliku perekonna. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Sellistena olid nad enam-vähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalate soosingu ärateenimiseks oli tarvis ohverdusi ja vagadust, ent need ei garanteerinud midagi, sest jumalad kaldusid meelt muutma. Jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik. 2008

    Ajalugu
    Kreeka meesjumalad
    3
    doc

    Kreeka meesjumalad

    Hermes oli psühhopomp: ta viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Samuti tõi ta elavatele surelikele unenägusid. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi. Hermese kujud olid staadionidel ja gümnaasiumides kogu Vana-Kreekas. Hermese järglased Paan oli Hermese ja printsess Dryope poeg. Dryopet kohutas tema inetu, poolsikust laps ning ta jooksis ära. Hermes viis lapse Olümposele, kus jumalad nautisid lapse naeru ja heasüdamlikkust. Paanist sai jumal, keda austasid eriti lambakarjused ja kütid. Abderos oli Hermese poeg, kelle sõid ära Diomedese märad. Abderos oli läinud märade juurde koos oma sõbra Heraklesega. Hermaphroditos oli Hermese kolmas poeg, kelle ema oli Aphrodite. Jumalad muutsid ta hermafrodiidiks, tulles vastu tema armastuse tagasi lükanud Salmakise palvetele. Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Sümboliks oli kolmhark.

    Ajalugu
    Kreeka jumalatest lühidalt
    2
    docx

    Kreeka jumalatest lühidalt

    KREEKA JUMALAD APHRODITE LAD. VENUS: ILU-, ARMASTUSE- JA VILJAKUSJUMALANNA, ZEUSI TÜTAR , KES SÜNDIS MEREVAHUST KÜPROSE SAARE LÄHEDAL JA OLI VÄGA ILUS. APHRODITE ANNETAB ILU JA OMAENDA ILU PÄRAST OLID SURELIKUD MEHED TEMAST VÕLUTUD NING TÄITSID IGAT TA KÄSKU . APOLLON LAD. APOLLO: KUNSTIDE JA MUUSADE KAITSJA, JAHIJUMALANNA ARTEMISE KAKSIKVEND , ZEUSI POEG. ÜKS TÄHTSAMAID JUMALUSI, KES OLI DELFI ORAAKLI KAITSJA NING KES VALITSES KA KATKU JA NÄRILISTE ÜLE. P EALE SELLA ON TEDA PEETUD EINEVATEL AEGADEL JA PAIKADES ERI JUMALAKS . ARES LAD. MARS - SÕJAJUMAL, ZEUSI NING HERA POEG. OLI JULGE, KUID TALTSUTAMATU JA VÄIKESE ARUGA. APHRODITE KALLIM. TA OLI JULM , HÄVINGUT JA KANNATUSI TOOV JUMAL, KEDA EI ARMASTATUD EGA KUMMARDATUD . ARTEMIS LAD. DIANA: JAHI- JA LOODUSEJUMALANNA , APOLLONI KAKSIKÕDE JA ZEUSI TÜTAR. ÜKS OLÜMPOSE KOLMEST NEITSILIKUST JUMALANNAST . TEDA PEETI KA PARIMAKS KÜTIKS NING NIMETATI KA KUUJUMALAKS JA AMATSOONIDE JUMALANNAKS

    Ajalugu
    Vana-Kreeka jumalad
    2
    pdf

    Vana-Kreeka jumalad

    Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde. Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera Poseidon lad. Neptunus - Z

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun