Keskaegne relvastus (2)

Keskaegne relvastus
Marek Lind
Narva Eesti Gümnaasium 7. klass
2010 Narva
Aineõpetaja Tanel Mazur
Sisukord
- Sissejuhatus lk 3
- Külmrelvad lk 4-6
- Kaitse lk 7-9
- Laskerelvad lk 10-11
- Piigivõitlused 12-13
Sissejuhatus
Rüütlid on inimesed, kes kunagi muistsel ajal võitlesid ja täitsid isandate käske, ning tahtmisi. Erinevalt tänapäeva armeedest ei saanud rüütlid väljaõpet. Nad treenisid vaid kodakondsetega ja turniiridel. Sel põhjusel oli lahingutaktika ünsa lihtne. Raskeratsaväe rünnaku jõud oli tohutu, aga kui see kord algas, oli seda raske peatada. Taktika ja sõjatehnika muutusid keskajal järk-järgult. Suure laskejõuga vibude nooled olid nii võimsad, et rõngassärgid muutusid kasututeks. Niisiis töötati välja raske raudrüü, mis kattis kogu keha. Linnuste vallutamine oli suur osa keskaegsest sõjapidamisest. Mitte ükski vallutajate armee ei suutnud mingit ala kontrollida ilma sealseid linnuseid kontrollimata. Linnuste planeering arenes keskajal pidevalt, mis parandas üha enam linnuste turvalisust. Aga iga edusammuga kaasnes ka uus leidlik taktika või uus masin, et sellest võitu saada.
Külmrelvad
Rüütli tüüpiliseks relvaks oli ikkagi mõõk. Mõõk on ühe- või kaheteraline löögi- ja torkerelv mida kasutati tavaliselt lähivõitlustes. 13. Sajandi lõpuks muutusid mõõgaotsad teravamaks, ning lamedad mõõgateramikud rombikujuliseks. Need võimsad mõõgad olid võimelised purustama rõngassärgi. Selleks ajaks olid paljud mõõgad muutunud ka pikemaks, selle jaoks, et kasutada pikemaid mõõki, tuli võtta appi mõlemad käed, kuna mõõga mass oli liiga suur. Neid mõõkasi kutsuti pooleteisekäemõõkadeks, ehk bastarditeks, ning neid oli võimalik ka hobuse selga kinnitada, kuid kanti ka vööl olevas tupes. Mööda mõõga vart jooksis soon. Mõõga käepidemest üleval oli kaitseraud, see kaitses rüütli käsi selle eest, et kui vastane lõi vastu mõõga vart, libises see alla, kuid kaitserauaga oli kindel, et löök ei taba kätt. Jaapanis kasutati keskajal mõõka nimega Katana. Alguses olid Jaapani keskaegsed mõõgad sirged . Katanat ei kasutanud rüütlid, katanat kasutasid samuraid . Katana kaal võis olla ainult kuni 800grammi ja pikkus oli katanal umbes 95cm.
Pilt 1.1 – Keskaja rüütli mõõk Pilt 1.2 – Katana
Üheks teiseks külmrelvaks oli ka sõjakirves, neid oli mitmeid tüüpe. Hellebard teise sõnaga odakirves, mida kasutati Rootsis. Hellebard on pika varrega relv torkamiseks, ning raiumiseks .
Pilt 1.3 – Hellebard
Teine kirve tüüp oli aga tavaline sõjakirves, neid oli kahte sorti, pikemaid ja lühemaid, lühem nägi välja nagu tavaline tänapäeva üldotstarbeline kirves. Ta oli väike ja käepärane, seda tüüpi kirvest oli kerge ja mugav visata . Sõjakirves on kavandatud täielikult võitluses kasutamiseks, ehk heitmiseks, uimastamiseks ja ka tavaründeks. Sõjakirvest hoitakse üldiselt ainult ühes käes, kuna teised relvad, nagu nuiad ja mõõgad, on rohkem kahes käes hoitavad , seega on sõjakirves tehtud mugavaks nii hoidmiseks ja heitmiseks ja muudeks sõjalisteks otstarbeteks.
Pilt 1.4 – Tüüpiline keskaja sõjakirves
Üheks tuntuimaks sõjas kasutatavaid külmrelvi oli ka nui. Nuiasi oli mitmeid tüüpe, näiteks kettnui, mis koosnes pulgast, mille külge oli seotud kett koos kuuliga, mis on ogaline. Või siis oli ka oganui, see oli tavaline nui, mille varre otsas oli kuul, või ruut, või mõni muu kuju, mis oli kaetud ogadega. Nui oli kõikidest külmrelvadest, üks parimaid oimestus relv. Sellega piisas üks täpne löök, vastu vastase pead ja vastane oligi oimetu.
Pilt 1.5 – Keskaja sõjanui
Rüütlid kasutasid ka sõjavasaraid, sõjavasar on haamri taoline relv, mille tipus on üks peenike oda, millega oli mugav vastast torgata. Teisel pool pulga tippu oli haamri taoline otsik millega oli hea vastast vastu pead koksata. Ja teisel pool haamri otsikut on oda, millega oli kerge vastasele sellega selga torgata, või pähe. Sõjakirve käepide on üldiselt puust.
Pilt 1.6 – Keskaja sõjavasara otsik
Kaitse
Keskajal oli kaitse väga tähtis, lahingus kaitseks oli kilp, millega blokeeriti vastase lööke. Kilpe oli mitmeid tüüpe, oli tavaline rusikakilp, mis oli ümmargune ja lapik, keskel oli poolkera kujuline lohk , kuhu sisse käis rusikas. See kilp on väga effektiivne järseteks käeliigutusteks, millega võib vastasele väga kiire ja kriitilise löögi teha.
Pilt 1.7 – Keskaegne rusikakilp
Teiseks kilbiks oli täiesti tavaline kilp, mis võis olla ruuduline või rombikujuline. Seda kasutati lähivõitlustes, sama moodi nagu rusikakilpigi. Kilbi kuju võib olla väga erinev, kuid see oleneb enamuselt ajastule omasest stiilist. Tüüpiline kilbi kuju oli Prantsuse vana nimeline kilp.
Pilt 1.8 – Keskaja ristirüütlite kilp
Üheks tähtsaimaks keskaja relvastuseks oli ka rüütli rüü. Rüütel kandis lahingus alati turvistikku, ehk teisisõnu raudrüüd, mis oli tehtud sepistatud rauast, mis kaalus kuni 25 kilogrammi. Varane turvistik oli valmistatud üksteisest läbi põimitud metallrõngastest. See oli küll paindlik, kuid nooled võisid seda läbistada. Alates 13. sajandist lisati turvistikule järk-järgulst lisakaitse plaate , mida hoidsid koos pandlad ja nahkrihmad. 14. sajandil kanti plaatturvistikku üle kogu keha.
Pilt 1.9 – Keskaja rüütli raudturvistik Pilt 2.1 – Keskaja rõngasrüü
Vastase mõõga lööke vastu mõõka hoidvat kätt, kaitsesid käsivarreplaadid, käeõndla kaitsmed , õlakaitsmed, piigitoed ja soomuskindad. Soomus kindad kaitsesid enamasti lööke vastu nukke ja sõrmi.
Pilt 2.2 – Keskaja käsivarreplaadid Pilt 2.3 – Keskaja soomuskindad
Kui rünnati aga kindlust , kaitseti seda iga kättejuhtuva esemetega, nagu näiteks tulikuumad pajapotid, mis visati müüri all olevate vastastele kaela, või valati neile see vesi kaela, visati ka tulepomme müürist alla, tulepommid on leegitsevad savipotid , mis maandumisel katki läksid, levitades tuld . Kasutati ka surnuid lambaid, ning muid loomakorjuseid kasutati bakteriloogilise sõja vormina. Heideti ka kivipomme, mis olid ümaraks tahutud, mis lendasi kõige kaugemale ja kõige otsemini.
Pilt 2.4 – Ümaraks tahtunud kivipommid
Laskerelvad
Keskajal kasutati ka laskerelvi, näiteks vibusi, ammusi ja erinevaid tulirelvi. Vibude laskemoonaks olid nooled, mis tungisid kergesti läbi vastase rõngassärgi. Tulirelvade laskemoonaks olid aga raudkuulikesed. Vibudega lasid vibukütid. Vibukütid olid iga armee oluline osa, kuid nad olid üsna kaitsetud kui nende ridadest läbi murti. Kuid paavst keelustas ammu kaks korda, kuna see olvat ebaeetiline, kuid see ei vähendanud siiski ammu populaarsust hilisemal keskajal. Ammusi oli erinevaid, oli tavaline ja vintsamb. Hiliskeskajal võis suure laskejõuga ammu nool või algelise püssi kuul kõige tugevamastki raudrüüst läbi tungida . Selle tulemusena võis mõnenädalase väljaõppega sõdur võimsat rüütlit lüüa. Keskajal olid ka püssid, näiteks tahtlukuga arkebuus , mis valmistati 15. sajandi lõpul
Pilt 2.5 – Tahtlukuga arkebuus Pilt 2.6 – Keskaja amb
Pilt 2.7 – Keskaja vibu
Laskerelvadeks olid ka erinevad hetimismasinad, nagu näiteks mangon ja blida. Need heitmismasinad töötasid keerdpingestatud köite või kõõluste jõul. Nad võisid heita kivi kuni 200 meetri kaugusele. Mangon polnud nii võimas kui blida, kuid seda oli kerge ehitada ja manööverdada. Mangoni ees oli piiramis kilp, see kaitses mangoni laadijaid ja juhtijaid vastase noolte eest. Suuremaid kive heitsid blidad, mis kasutasid vastukaalu ja pikki lingudega heitekange. Katsed näitavad, et need võisid heita 135 kilogrammi kaaluvaid kive kuni 365 meetri kaugusele. Masinad vajasid aga pidevat hooldamist, et need koost ei laguneks. Blida oli valmis, ehk laetud, seejärel blida vallandatakse päästikust ja vastukaal langeb, kivi paiskub lingust välja, ning mehhanism jääb paigale.
Pilt 2.8 – Keskaja mangon Pilt 2.9 – Keskaegsed blidad
Piigivõitlused
Keskaja relvastusse kuulusid ka piigid . Piik on pikk teraotsaline pulk , mida kasutati hobustel. Piigivõitlused ehk tjost, kus kaks piikidega relvastatud rüütlit asusid teineteist ründama. Varasemal ajal kasutasid rüütlid terava otsaga piike, täpselt samamoodi nagu lahinguski. Niisugune võitlus sain mikes ’sõjapiigivõitlus’ ja selle mõtteks oli kontrollida rüütli osavust ja julgust – kas ta suudab vastase hobuse seljast paisata. Tema ülesandeks ei olnud vastast tappa. Ainult auhaavamisduellidel võis rüütel võidelda oma au jaluleseadmiseks kuni surmani. Ent sõjapiigivõitlus oli ikkagi väga ohtlik ning kolmeteistkümnenda sajandi keskpaigast hakkas aina enam levima uut tüüpi piigivõitlus. Seda kutsuti ’rahupiigivõitlusteks’, sest relvadeks olid tömbi otsaga või krooniga varustatud piigid. Piigi otsas oli kroon, käsi kaitses aga kaitseraud.
Pilt 3.1 – Keskaja piigivõitleja
Pilt 3.2 – Keskaegne piik
Piigivõitluste ajal toimus ka palju õnnetusi. Enne kui hakati kasutama barjääri, võisid rüütlid oma põlved puruks muljuda . 1467. aastal süüdistati lord Stanleyt, et ta kasutas ogalist hobuseturvistikku, tema hobusega kokku põrganud vastase ratsu varises nimelt kohemaid kokku. Vaatamata turvalisematele kiivritele torgati ikkagi 1430. aastal Arrasis peetud turniiril kahel rüütlil visiirid läbi. Sõjapiigivõitlustel kasutasid rüütlid sagedasti turvistikku, mida kanti tõelises lahingus. Rahupiigivõitlustel kasutati aga erilist raudrüüd, mida oli eriti tugevdatud just vasakult poolelt, sest vastased möödusid teineteisest sellest küljest. See oli kindluse mõttes kohmakam.
Pilt 3.3 – Keskaja piigivõitlus
Allikad:
Entsüklopeedia-Christoper Gravett „Keskaegse rüütli maailm“
Entspklopeedia- Philip Dixson „Rüütlite linnused“
Pildid:
1.1- https://webdisk.ucalgary.ca/~rmlevy/public_html/CCL/icons/Single_Hand_Medieval_SwordW.jpg
1.2- http://life.halcode.com/wp-content/images/katana.jpg
1.3- http://www.snl.no/system/images/h/hellebard.jpg
1.4- http://www.swordsswords.com/images/products/detail/Medieval_Wooden_Battle_Axe.jpg
1.5- http://www.swordsofmight.com/images/products/detail/Medieval_Mace_KE4638.jpg
1.6- http://www.a2armory.com/images/weapons/warhammerinsert.jpg
1.7- http://www.aceros-de-hispania.com/image/paul-chen-swords/223-fist-shield/223-fist-shield.JPG
1.8- http://medieval.stormthecastle.com/images/productimages/templarshield
1.9- http://www.cbswords.com/images/armor.jpg
2.1- http://content.answcdn.com/main/content/img/BritannicaConcise/thumbnails/13059.gif
2.2- http://home.messiah.edu/~gdaub/armor/pictures/fletcher/greaves2.jpg
2.3- http://medievalcostumesandgifts.com/images/product-images/02_12_08_060.jpg
2.4- http://t2.gstatic.com/images?q=tbn:6gAe63LZqAovOM:http://i116.photobucket.com/albums/o10/TurkanaDK/france/avignon/cannonballs.jpg&t=1
2.5- http://www.istockphoto.com/file_thumbview_approve/3192441/2/istockphoto_3192441_medieval_gun.jpg
2.6- http://ausbow.com.au/images/crecy.jpg
2.7- http://maskworld.scene7.com/is/image/maskworld/101600-larpbogen-polsterwaffe-larp-bow-foam-weapon?$fullsize $
2.8- http://www.claymoreslinger.com/medeival_art/medcatapult.jpg
2.9- http://listphobia.com/wp-content/uploads/103009_1818_10MostUnusu4.jpg
3.1- http://www.kckpl.lib.ks.us/ys/SRP2005/CRAFTS/IMAGES/KNIGHTON.JPG
3.2- http://www.english-heritageshop.org.uk/mall/EnglishHeritage/customerimages/products/11177.jpg
3.3- http://nimg.sulekha.com/others/original700/australia-medieval-ironfest-2009-4-26-4-50-25.jpg
17