organism ka vajalikke mineraalaineid. Vee liig organismis võib kujuneda ka haigusliku seisundi tagajärjel. Selle põhjuseks on tavaliselt neeru- või südamehaigused. Liigne vesi peetub organismis ja vee hulga suurenemine avaldub tursetena. Positiivne veebilanss võib olla ka kestva valgudefitsiidi tagajärg. Organismis toimivate regulaatorvalkude hulk on vähenenud kriitilise piirini ja normaalne veejaotus kudede ning vereplasma vahel häirub. Vesi koguneb peamiselt kõhuõõnde (sellest ka punnkõht) ning jalgadesse. Selline masendav pilt on tavaline arengumaade näljahädaliste puhul. KUIDAS SÄILITADA VEE TASAKAALU? Veeainevahetus on lahutamatult seotud mineraalainetega. Inimorganismis leiduv vesi jaguneb rakusiseseks ja rakkude väliseks veeks, kusjuures ülekaalus on rakusisene vesi. Kui võtta aluseks, et
10. Südametegevuse humoraalne regulatsioon Ca-ioonid, K-ioonid, adrenaliin, türoksiin. 1. Organismi sisekeskkond Lümf, veri ja koevedelik. Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes oleva vedelikuruumi summana. Ekstratsellulaarset vedelikust 4/5 on koevedelik ja 1/5 veri. 2. Veri, vere hulk, koostis, ülesanded Veri on sidekude, millest u 45% on vererakud (millest omakorda 45% punased verelibled) ja 55% vereplasma (vesi + selles lahustunud ained: valgud [antikehad, hormoonid, transpordimolekulid], toitained [suhkrud, rasvad, aminohapped] ). Vere koostis on üldjoontes stabiilne, kuid samas pidevas muutumises, selleks, et rahuldada organismi erinevaid vajadusi. Ülesanded: *transpordib O2, CO2 + teisi jääkaineid, toitaineid *“miljöö“ eesmärgil e vere enda koostise stabiilsena hoidmine ja seeläbi koevedeliku
Kui veri liigub läbi neerude, siirdub kusiaine verest uriini. Filtreeritud vereplasmast imenduvad suhkur, osa siili ja peaaegu kogu vesi tagasi vereringesse. Neerude kaudu erituva vee hulka kontrollib ajuripatsi poolt toodetav hormoon. 13. Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb? 70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett. Rakusisene vesi (67%) Vereplasma (8%) Rakkudevaheline keskkond (25 %). 14. Nimeta neli põhilist soojuse saamine või kaotamise viisi. Äraandmise viisid: soojuskiirgus ehk radiatsioon (60%) (pikaajaline infrapunane kiirgus, see on omane kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele), konduktsioon (soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise
4. Võimlemisel on esmatähtis harjutuste meeldivus. Kui harjutusi on mugav sooritada, siis on tagatud harjutuste jõukohasus ja hea enesetunne. 5. Kui sul on halb rüht ja nõrk selg, siis alusta pigem koduvõimlemisega enne kui lülitud terviseklubi aeroobikatundidesse. Võimle pigem iga päev, mitte üks kord nädalas ja korraga palju. 6. Soorita harjutusi muusika saatel. Harjutuste terapeutilisele (ravivale) toimele lisandub muusika terapeutiline toime. 7. Kehalisel tegevusel suureneb vereplasma endorfiini sisaldus ning see toob kaasa meeleolu tõusu. Valu tingimustes on kehaomaste opiaatide tootmine vähenenud. 8. Rühiharjutusi tuleb sooritada aeglases tempos, sest nõrgad lihasd ei suuda kiires tempos tööd teha. 9. Väldi kindlasti harjutusi, mis koormavad liialt sinu selga. Lülidevahelised liigesed on ülepinge suhtes kõige tundlikumad. 10. Algul tuleb treenide seljalihaste vastupidavust ja seejärel jõudu. 11
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe: Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: · lümfotsüüte · koevedelikust pärit olevaid aineid · rasvaosakesi. Lümfisõlmed: Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põrn:
Antiikajal raviti berülliga neeru- ja sapikive. Keskajal kollatõbe, maksahaigusi, iiveldust ja merehaigust. Granaat Granaat on punase või rohelise värvusega läbipaistev või ka läbipaistmatu tsirkooniumsilikaat. Tema peamised leiukohad asuvad Tsehhis (Böömimaa), Madagaskaril, Lõuna-Aafrikas, Ida-Indias ja Austraalias. Granaat oli kaitsekivi, mida kasutati õnnetoova amuletina ja talismanina. Tugevdab südant ja ergutab kogu vereringet: tema toimel suureneb vereplasma ja valgete vereliblede hulk, paraneb hemoglobiini assimilatsioon. Aitab aneemia (kehvveresuse) ja sellest tuleneva väsimuse ning jõuetuse korral. Mõjub ergutavalt suguelundeile ja potentsile. Sobivad aktiivsetele ja emotsionaalsetele inimestele. Granaat aitab kiirustavatel inimestel rohkem praeguses hetkes elada. 5 Jadeiit
niidirullile. DNA replikatsioon on rakkude järgi on näidatud valkude omadused.Aminohapped pooldumise ainus, vältimatu eeldus.Nii saab iga rakk on ühendatud peptiidsidemetega. endale jälle eeskirja, kuidas endale vajalikke valke Tertsiaarstruktuur toota.DNA on "isekas" ta tahab ainult ennast Seotud vesiniksidemetega. Gloobul Ensüümid, paljundada!Meie oleme tema tööriistad. RNA antikehad, vereplasma valgud Fibrill ribonukleiinhape RNA on polümeer, mille Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud monomeerideks on ribonukleotiidid Kõikides Kvaternaarstruktuur Mitme polüpeptiidi rakkudes on 3 RNA tüüpi 1. Informatsiooni-RNA ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt (mRNA)- toob ühe geeni ( DNA lõik, mis määrab hemoglobiin.Ühendatud vesiniksidemetega valgu
Neid aminohappeid, millest sagedamini puudu tuleb on 3 – lüsiin, metioniin ja trüptofaan. Neid nimetatakse kriitilisteks aminohapeteks. Kõige kriitilisem aminohape on lüsiin. Lüsiini ja metioniini lisamine ratsioonile 1 tõstab noorloomade ja -lindude kaalujuurdekasve, suurendab kanadel munatoodangut. Metioniini koostises on väävel, mida loomorganism vajab. Trüptofaan võtab osa vereplasma uuendamisest, on vajalik hemoglobiini sünteesis. Proteiini vaeguse korral söödas kahaneb valgusisaldus veres, maksas, lihastes, nahas ja mujal. Rasv on loomorganismis tähtsaks varuaineks. Tugeva söötmise korral ladestub rasv nn. depoorasvana naha alla, neerude ümbrusse, rasvikusse, kust organism saab seda kasutada energiavajaduse katteks kehvema söötmise korral. Loomorganismis on rasva väga erineval hulgal. Sisaldus kõigub 2-50%-ni, keskmiselt 18-25%
Pikaajalisel higistamisel kaotatakse elektrolüüte Kokkuvõte: halveneb verevarustust, langeb töövõime, suureneb süsivesikute kasutamine Südame löögimaht 1x-60-70ml Hüpnatreemia: Suure hulga vee joomisel Koevedelikus ja veres naatriumi konsentratsioon...... Aklimatiseerumine soojaga: Järkjärguline protsess Organismi tegevusoptimumi nihkumine vett ja elektrolüüte säilitavas suunas samal ajal soojuse loovutamist parandades Vereplasma mahu suurenemine (3-6 päeva) - verevalkude tõus, saavad rohkem vett - toetab verevarustust (sh südame täitumist) - toetab nahaalust verevarustust (aitab soojust kanda naha pinnale) - toetab higi tootmist - vähendab elektrolüütide kadu (higi, uriin) - toetab töövõime säilimist Higierituse suurenemine(8-14 päeva) Süsivesikute kasutamise langus Muutused on suhteliselt püsivad (ca 1 kuu pärast normaalse temp keskkonda naasmist)
Seega ei sobi normaalse metabolismi ehk ainevahetuse jaoks toitumisäärmused. Samas tõuseb esiplaanile inimorganismi sõltuvus toidu kvaliteedist. On teada, et ööpäevas lammutub inimorganismis umbes 400 g kehavalke. Samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Järelikult valgud uuenevad pidevalt. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Valkude uuenemiseks vajalikud aminohapped saadakse metaboolsest vabade aminohapete fondist. Organismi kudedes ja biovedelikes olevat üleüldist vabade aminohapete hulka saame vaadelda metaboolse vabade aminohapete fondina - valkude ja teiste biomolekulide sünteesiks kättesaadavate aminohapete kogumina.
järgult; omavad mitut pKa väärtust. PUHVERLAHUSED (PUHVRID) · Vesilahused, mille pH ei muutu väikese koguse happe või aluse lisamisel; · Koosnevad nõrgast happest (prootoni doonor) ja tema soolast (prootoni aktseptor); · Omavad puhverdusvõimet ca ühe pH ühiku piires happe pKa ümbruses (kõige efektiivsemad pH juures, mis vastab happe pKa väärtusele); · Isotooniline ehk füsioloogiline lahus Lahus, mille osmootne rõhk võrdub vereplasma osmootse rõhuga. plah= pplasma · Hüpertooniline lahus Lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem vereplasma osmootsest rõhust plah > pplasma · Hüpotooniline lahus Lahus, mille osmootne rõhk on madalam vereplasma osmootsest rõhust plah < pplasma TD I seadus Kõigi energialiikide summa süsteemis on jääv suurus Konstantse ainehulga juures siseenergia muut DE võrdub DE = Eprod - Ereakt = Q W ehk
VALGUSTRUKTUURID primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur Kõikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud Tertsiaarstruktuur Seotud vesiniksidemetega. Gloobul Ensüümid, antikehad, vereplasma valgud Fibrill Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Kvaternaarstruktuur Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. Ühendatud vesiniksidemetega. DENATURATSIOON E.VALGUSTRUKTUURI MUUTUS Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke. Mehaanilisel teel Kõrge temperatuuriga Keemilisel teel Kiirguse toimel
aglutinatsiooni ja seejärel hemolüüsi. ABO süsteemi antigeenid erütrotsüüdi pinnal on rakumembraani ekstratsellulaarse pinnaglükoproteiinid ja glükolipiidid.Universaaldoonor on O ( st võib anda kõigile, väikeses koguses) ja universaalretsipient on AB, sest tema võib verd saada kõigilt. Veregrupp A (AA, AO) B (BB BO) AB O Erütrotsüütide A B AB O liik Vereplasma anti-B anti-A - anti-A ja antikehad anti-B Antigeenid A-antigeen B-antigeen A ja B - antigeen Rh-süsteem • Kui D-antigeen erütrotsüüdil on olemas, siis on isik Rh-positiivne. • Kui D-antigeen puudub, siis Rh-negatiivne.
aglutinatsiooni ja seejärel hemolüüsi. ABO süsteemi antigeenid erütrotsüüdi pinnal on rakumembraani ekstratsellulaarse pinnaglükoproteiinid ja glükolipiidid.Universaaldoonor on O ( st võib anda kõigile, väikeses koguses) ja universaalretsipient on AB, sest tema võib verd saada kõigilt. Veregrupp A (AA, AO) B (BB BO) AB O Erütrotsüütide A B AB O liik Vereplasma anti-B anti-A - anti-A ja antikehad anti-B Antigeenid A-antigeen B-antigeen A ja B - antigeen Rh-süsteem • Kui D-antigeen erütrotsüüdil on olemas, siis on isik Rh-positiivne. • Kui D-antigeen puudub, siis Rh-negatiivne.
Tulemuseks: kiireneb ja tugevneb südame süstoolne kokkutõmme, vereringe kiireneb, venoosne rõhk langeb, neerude verevarustus paraneb. Südameglükosiidide KÕRVALNÄHUD Düspeptilised nähud: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus KNS nähud: segadusseisundid, psühhoosid, peavalu Udune nägemine, häired värvide nägemisel Eluohtlikud kõrvalnähud: Kardiaalsed: erutusjuhte blokaad, ekstrasüstolid, vatsakeste virvendus ETTEVAATLIKULT: K vaeguse korral Digoksiini KOOSTOIMED: OLENEVAD VEREPLASMA ELEKTROLÜÜTIDE SISALDUSEST! Diureetikumid (vaja lisada K või kasutada K-säästvaid diureetikume) Verapamiil takistab Digoksiini eritumist neerude kaudu (5-6 nädalase ravi jooksul toime nõrgeneb) Mg sisaldavad lahtistid, Al, Ca, Mg ja Bi sisaldavad antstsiidid vähendavad Digoksiini imendumist. Rifampitsiin langetavab Digoksiini sisaldust vereplasmas maksaensüümide aktivatsioonist tingitud biotransformatsiooni kiirenemise tõttu. ÕPETA!
Pole närve ega veresoone. Lootelised: · Mesenhüüm- lootel esinev kude, temast arenevad kõik tugikoe rakud, koosneb harulistest rakkudest ja geeljast rakuvaheainest · Sültjas sidekude Troofilise funktsiooniga: · Lümf · Veri o koosneb vereplasmast ja rakkudest o valminud vererakud ei ole jagunemisvõimelised o vere rakud tekivad vereloomeelundites Vereplasma: o vedel osa verest o Sisaldab vett, sooli, süsivesikud, rasvu ja valke. o Valkudest olulised: Albumiinid transportfunktsioon Globuliinid immunkehad Fibrinogeenid tagavad vere hüübimise o Vereplasmat, millest on eemaldatud fibrinogeenid, nim seerumiks. Vere rakud:
· Mitokondrite arvu ja mõõtmete suurenemine · Mitokonrdiaalse valgu hulga suurenemine · Mitokondriaalsete ensüümide aktiivsuse (hulga)suurenemine (rasvhapete mitokondritesse transportimises osalevad -, -oksüdatsiooni raja-, tsitraaditsükli ja hingamisahela ensüümid). Muutused ilmnevad ilmnevad iga tüübi lihaskiududes, kuid sõltuvalt treeningkoormuse intensiivsusest Vere koostise ja omaduste muutumine kehalisel tööl: Valemi järgi saab arvestada vereplasma mahu muutust. *vere viskoossus suureneb kuni 10% - vee kaotus, vererakkude (leukotsüütide) hulga suurenemine, plasmarakkude kolloidoleku muutus pH languse mõjul, * pH langus laktaadi ja ketokehade teke *glükoosi kontsentratsiooni muutused (norm 4,4 6,6 mmol/l), pingutuse alguses tõuseb, hiljem vähehaaval langeb * rasvhapete kontsentratsioon suureneb *muutuvad hormoonide kontsentratsioonid adernaliini ja noradrenaliini kontsentratsiooni tõus veres, insuliini langus
Organismi kaitsetõkked: naharakud tihedalt koos, ninas karvad, mao soolhape. Haigus on organismi elutegevuse häire. Diagnoos on lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Epideemia on nakushaiguse laiaulatuslik puhang. Nahk, tema ehitus ja ülesanded Ülesanded: kaitseb, meeleelund, keha temperatuuri reguleerimine, erituselund, kaitseb UV kiirguse eest, D-vitamiini valmistamine päikese mõjul. Veri Koostis: vereplasma, vesi, valgud, mineraalsoolad, toitained. Vererakud: punalibled, valgelibled, vereliistakud. Immuunsus: kaasasündinud, omandatud eluaja jooksul. Inimest tõvestavad viirused ja bakterid Viirused on bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Viiruste paljunemine: iseseisev paljunemisvõime puudub, paljunemiseks on vajalik peremees rakk. Paljunemis viisid: · viiruse pärilikkuse aine + rakukromosoomid = rakkude kahekordistumisel
anorgaanilised ained. Mida rohkem aineosakesi lahuses on, seda kõrgem on osmootne rõhk. Osmootse rõhu valem on: P osm= c *i*R*T c- aine molaarne konsentratsioon mol/l i – iooni dissotsiaalne konstant. KCl on 2. CaCl on 3. R – püsisuurus 0,082 T – absoluutne temperatuur Kelvini skaala järgi 273 kraadi K. C ja i mõjutavad osmaatset rõhku kõige rohkem. Organismi osmootne rõhk on 7,3 atm (atmosfääri) Üks osa osmootsest rõhus, mille moodustavad vereplasma valgud, on onkootne rõhk. See on 1/200 osmootsest rõhust. Väljendatakse 25-30 mmHg. Kui valkude sisaldus mingil põhjusel veres langeb, siis hakkab vesi minema veresoontest rakkudesse – tekivad tursed. Osmootne rõhk püütakse hoida püsivana ja selleläbi vee ja mineraalide suhe ka püsib. Püsivust võimaldavad hoida neerud, veetarbimine. Osmootne rõhk tõuseb siis kui on tavalisest suurem vedeliku kaotus (higistamine). Uriini kogus väheneb, kui organism rohkem higistab. Oksendamine,
See osa südamelihasest ei saa enam verd ja sureb. Atreoskleroosi teket soodustab liiga rasvane toit, ülekaalulisus, vähene aktiivsus, suitsetamine, kõrge vererõhk jne. Veenilaiendid on jalgade pindmiste veenide laienemine Südame rütmihäired ja südameklapi rikked. Peatükk 8. Veri on vedel kude. Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast 55% ja selles hõljuvatest vererakkudest 45%. Vereplasma on peamiselt valkude vesilahus (90% on vesi), seal on ka teisi lahustunud mineraalsooli, toitaineid, hormoone, jääkaineid ja muid ühendeid. Vererakke on kolme tüüpi: punased vererakud (erütrotsüüdid), valged vererakud (leukotsüüdid), vereliistakud (trombotsüüdid). Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku, see rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse. PUNASED VERERAKUD EHK ERÜTROTSÜÜDID
· Klometiasool (chlomethiazole, Heminevrin) · Kloraalhüdraat (chloral hydrate, Aquachloral) · Tsopikloon (zopiclone, Imovane), Estsopikloon (eszopiclone, Lunesta) · Tsolpideem (zolpidem, Ambien) · Tsaleploon (zaleplon, Sonata) BENSODIASEPIINIDE FARMAKOKINEETIKAST · Imenduvad seedekulglast hästi, kuid lihasesse süstitult halvasti (viimases erandeiks lorasepaam ja midasolaam) · Enamikul väga hea lipiidlahustuvus (rasvunuil püsib toime väga kaua) · Väga suurel määral seondunud vereplasma valkudele · Enamasti lammutuvad I faasi metabolismiga, mõned II faasi metabolismiga (eelistatavad vanureil, maksatsirroosi puhul ja suitsetajatel) · Toime kestus sõltub suuresti aktiivsetest metaboliitidest (flurasepaami t 1/2 on 2-3 tundi, N- desalküülflurasepaamil >50 tundi) · Toime sõltub ravimisisaldusest veres, mis aga individuaalselt suuresti varieerub RAHUSTITE PEAMISED KÕRVALTOIMED · Kesknärvisüsteemi üldine pärssimine · Unisus · Mälupuudulikkus
INS stimuleerib ka lipiidide, kolesterooli ja valkude sünteesi maksas. Sekretsioon. Sünteesitakse preproinsuliinina pankrease Langerhansi saarekeste B-rakkudes. Signaalpeptiidi eraldumisega tekib proinsuliin, mille proteolüütilise lõhustamise produktid INS ja C-peptiid sekreteeruvad verre. Sekretsiooni põhiregulaator on vere glükoosisisaldus. INS sekretsiooni stimuleerivad kortisool, östrogeenid, STH ja vereplasma aminohapete taseme tõus. Sekretsiooni inhibeerivad adrenaliin, pankrease somatostatiin ja galaniin. 4.2 Veres glükoosi sisalduse tõstmine · Glükagoon Toime. Põhiroll vere glükoositaseme tõstmine, ta on INS antagonist. Selleks intensiivistab glükagoon maksas glükogeeni lammutamist e glükogenolüüsi ja glükoneogeneesi, pärssides samal ajal glükogeeni sünteesi ning glükolüüsi. Glükagoon on võimsaim glükoneogeenne hormoon
biokatalüsaatoriteks fermentideks · mõningad hormoonid on valgulise ehitusega · valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse juhtivuse · lihaskontraktsioon toimub nelja valgu müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini koosmõju tulemusena · hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin · lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin · vere hüübimisel on suur tähtsus vereplasma valgul fibrinogeenil · vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt. ainete transporti, moodustades kompleksühendeid · pärilikkuse edasikandmine toimub valguliste ühendite (nukleoproteiidide) vahendusel · valgud omavad mõningast tähtsust ka energia allikana 1g valgu oksüdatsiooni korral tekib energiat 4,1 kcal. TRANSAMIINIMINE - ühe aminohappe aminorühm kantakse teisele aminohappele, tekib uus aminohape.
Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen. 74. Nefroni ehitus, talitlus, arv: (joonis 13) nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine. Nefronid moodustavadki neeru. 75. Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 13) Esmane uriin: esmasuriin tekib vere vedela osa filtreerumisel verekapillaaride päsmakese kihnu. Vereplasma valgud aga ei filtreeru ning viimasoon viib need valgud minema. Ööpäevas filtreerub umbes 100 liitrit. Lõplik uriin: lõplik uriin tekib, kui vere vedel osa on filtreerunud päsmakese kihnu ja hakanud mööda väänilist torukest edasi liikuma korjetorukese suunas, mis omakorda avaneb neeruvaagnesse. Lõpliku uriini tekkel imendub täielikult glükoos (energia allikas), valikuliselt vastavalt vajadusele vesi ja mineraalid, visatakse välja karbamiid.
II. KEELATUD MEETODID 1. Veredoping Veredopinguks nimetatakse vere, vere punaliblede, kunstlike hapnikukandjate ja nendega sarnaste vere toodete manustamist sportlastele. Kahjulikud kõrvaltoimed : Vere või verekomponentide ülekandega seotud riskid : - allergiline reaktsioon, - hepatiit, - AIDS, - vereringe süsteemi ülekoormamine, - verehüübimise häired - neerukahjustused. 2. Sünteetiliste hapnikukandjate ja vereplasma ekspandrite kasutamine. 3. Farmakoloogilised , keemilised ja füüsikalised manipulatsioonid. Farmakoloogiline, keemiline ja füüsikaline manipulatsioon on ainete ja meetodite kasutamine , mis muudavad, üritavad muuta, või mis eeldatavalt muudavad märkimisväärselt dopingukontrolliks olevate uriiniproovide terviklikkust ja kehtivust. Siia kuuluvad sõltumata kogusest, diureetikute manustamine, kateteriseerimine , uriini substitutsioon ja/või võltsimine, neerude ekskretsiooni
Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks.Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel.Nad kinnituvad hambasompudesse ning nende ülesandeks on toidu haaramine ja peenestamine.Hammas koosneb dentiinist,emailist ja tsemendist. Veri-kinnises soonestikus asetav alati voolav punase värvusega vedelik,mis kosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest-vereplasmast.Vere koostis: vereplasma ja vererakud,mis jagunevad : erütrotsüüdid,leukotsüüdid ja trombotsüüdid. Veresooned-veri voolab organismis ringivalt.Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse vereringes kahte alaosa :1. väikest ehk kopsuringet,mida läbides veri rikastub hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist.2.suurt ehk keharinget,mille kapillaaristiku kaudu organismi elusaine varustub ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning milles samal
lõhustumisel ja rasvhapete imendumisel – moodustavad kompleksühendeid, mida kutsutakse mitsellideks) – sapi happed stimuleerivad soolte motoorikat 2) Glükoosi muutmine glükogeeniks ehk varuglükoosiks – niimoodi maks deponeerib varuks glükoosi ja vajadusel kasutab glükogeeni jälle glükoosi saamiseks 3) Maks deponeerib (salvestab) vitamiine – B12 (vereloomeks vajalik), A, D, E, K – vajaduse korral võtab neid kasutusele. 4) Maksas toimub vereplasma valkude süntees (albumiinide ja brodumiinide vms) – osa neist valkudest vajalikud vere hüübimisel, seega maksa funktsioon seotud ka vere hüübismisega! 5) Glükoneogenees – süsivesikute teke aminohapetest, glütseroolist, laktaadist ja bürobaadist (püru???). Süsivesikutest omakorda glükoos. 6) Detoksikatsiooni funktsioon – mürgiste ainete kahjutuks tegemine, näiteks ammoniaagi kahjutustegemine (NH3 + CO2 -> NH4CO2 ehk uurea
Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks. Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel. Kinnituvad hambasompudesse ning nende ülesandeks on toidu haaramine ja peenestamine. Koosneb dentiinist,emailist ja tsemendist. Veri-kinnises soonestikus asetav alati voolav punase värvusega vedelik,mis kosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest-vereplasmast. Koostis: vereplasma ja vererakud,mis jagunevad : erütrotsüüdid,leukotsüüdid ja trombotsüüdid. Veresooned-veri voolab organismis ringivalt.Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse vereringes kahte alaosa : 1. väikest ehk kopsuringet,mida läbides veri rikastub hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist. 2.suurt ehk keharinget,mille kapillaaristiku kaudu organismi elusaine varustub ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning milles samal ajal toimub
häbemeliidusest kõrgemale. Keha on elundi keskmine kõige suurem osa. Kusiti –Uriini perioodiline väljutamine. Kusiti kaudu toimub kusepõie tühjendamine. Kusitit ümbritseb vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Sisemine sulgurlihas ei allu tahtele; Välimine allub tahtele (suudab kinni hoida) Urineerimine - põielihaste kokkutõmme, sulgurlihaste lõõgastumine. Uriinitekke 3 protsessi Ultrafiltratsioon – valguvaba vereplasma neerupäsmakesest kihnu valendikku – moodustub esmasuriin (ööpäevane hulk: ca 160 l) Resorptsioon e tagasiimendumine – kõik organismile vajalikud ained ja 99% vett – tulemuseks: lõpliku uriini kogus ca 1,6 l. ->liigub vaikselt põide kusejuha kaudu Sekretsioon – mõningad ained viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli ATP abil. Et neerud reguleerivad vee hulka veres, tekib uriini rohkem siis, kui inimene on palju vedelikku
näitab kus on kõige suurem atroofia, kui suur on atroofia ning aitab jälgida AMD arenemis kulgu. (Layana jt 2017). 7 Uued SD-OKT aparaadid suudavad täpselt mõõta kuiva AMD puhul tekkivate druuside olemasolu ja suurust. Samuti saab sellega näha võrkkesta pigmentepiteeli muutuseid, andes võimaluse eristada võrkkesta eri kihte. Märja AMD puhul on näha OKT aparaadiga uute veresoonte teket (neovaskularisatsioon) maakulas või vere ja vereplasma lekkimist. Maakula degeneratsiooni on paremini näha SD-OKT aparaadiga, kui TD-aparaadiga. (Layana jt 2017). 2 OKT UURINGU PIIRANGUD OKT annab kasulikku infot närvikiudude kihi paksuse kohta, aga sellel on ka piirangud. Masina normatiivväärtused on saadud üle 18aastaste inimeste uurimisel aga laste kohta eraldi referentsväärtused puuduvad. Masinaga uuringut teostades tuleb arvestada ka silma keskkondade
Vere ringlusel säilitatakse lahustunud ainete kontsentratsioon, temperatuur, pH, nende konstantsus. Regulatsiooniprotsessides osalevad põhiliselt närvisüsteem ja/või hormonaalsed süsteem. homöostaasi säilitamise ajendid on nälg ja janu. Maksa peafunktsioonid: aminohapete trans- ja desamiinimine, glükoosi, glükogeeni ja rasvhapetest lähtudes, asendavate aminohapete sünteesimine, maksa struktuur ja ensüümvalkude ning vereplasma valkude sünteesimine, eksogeensete ainete detoksikatsioon, amoniaagi tekkimine ja uurea sünteesimine. Lisaks on maksal veel ekskretoorne funktsioon, ta nõristab sappi (rasvade imendumise tagamiseks soolestikust).Veri kannab aminohapped maksa, nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ehitatakse ümber, muudetakse kehaomaseks. Valkude lammutusproduktidest tekivad maksas, ka neerudes amoniaak ja kusiaine (eritatakse uriiniga)
osalevad kikides ainevahetusprotsessides. 4. Mningad hormoonid on valgulise ehitusega. 5. Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise. 6. Lihaskontraltsioon toimub valkude toimel. Kui neid ei oleks, ei saaks organism liikuda! 7. Liitvalk hemoglobiin transpordib hapnikku. Ilma selleta ei saaks organism hapnikku omastada! 8. Valk moglobiin on lihastes hapniku reservuaariks. Vimaldab kiireid lihaskontraktsioone! 9. Vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt. ainete transporti, moodustades komplekshendeid. 10. Nukleoproteiinide vahendusel toimub prilikkuse edasikandmine. 11. On energiaallikad. Valkude lhustamisel vabanevat lmmastikuvaba jki kasutatakse ra energiaallikana. 12. Fibrinogeen teostab vere hbimist. 24. TRANSAMIINIMINE JA DESAMIINIMINE: TR: he aminohappe aminorhm kantakse teisele aminohappele, tekib uus aminohape, mida just tol hetkel tarvis on.
kimpudena. Sellised kimbud moodustavad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge, ja ligamente, mis hoiavad skeletti koos. Kõhrkude mooodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumi- ja fosforisooladega. Veres on rakuvaheaineks erinevat teistest sidekoeliikidest vedel vereplasma. · L i h a s k o e talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Lihaskoe kokkutõmme toimub tänu neid paikevatele muofibrillidele. Müofibrbillid koosnevad müofilamentidest aktiinist ja müosiinist. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude ja vöörlihaskude. Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, mille kokkutõmme toimub aeglaselt
Valgud on seotud vere ning koevedelike happe leelise tasakaalu tagamisega. Valgud annavad ka toiduenergiat ja kaitsevad ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest. Ööpäevas lammutub täiskasvanud inimese organismis umbes 400 g kehavalke. Samapalju sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, 4 samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Valkude uuenemiseks vajalikud aminohappeid saab organism toota eelkõige toiduvalkudest. Kui organism ei saa piisavalt valke, siis elutegevuseks vajalikud aminohapped on võimalik saada ka organismi enda koevalkude lammutamisel, mis võib aga tuua kaasa kudede ja elundite pöördumatu kahjustumise. Valkudega on vajalik katta 10 15 % päevasest toiduenergiast. Kuna valgud on raku ja
mao-, rinna-, eesnäärme- ja pankreasevähi tekkevastane toime; zeaksantiini rinnavähki ennetav toime. Süda ja veresoonkond - Astelpajus sisalduvad flavoonid (kvertsetiin, kamferool) tugevdavad südame kontraktiilsust (kokkutõmbevõimet), tema pumbafunktsiooni, vähendavad perifeerset resistentsust (veresoonte takistust) ning suurendavad veresoonte elastsust. Seega on astelpajul teatud määral vererõhku alandav toime. Astelpajul on täheldatud ka vereplasma kolesteroolisisaldust langetav toime. Bioflavonoidid koostöös vitamiin C-ga tugevdavad kapillaaride seinu (takistavad hüaluronidaasi jt. ensüümide aktiivsust, mis neid sidekoeelemente lammutaksid), vähendades seega ateroskleroosi tekke riski. Nahk - Aastelpajul on bioflavonoidide tõttu nii põletikuvastane, antiallergiline, valuleevendav, viirusevastane kui ka antimikroobne toime. Seetõttu on astelpajuõli sobilik välispidiselt 9
Juhul kui filtratsioonirõhk neerudes langeb alla 20, saab filtratsioon häiritud, kui alla 15, siis esmasuriini ei teki neerupuudulikkus. Madal vererõhk alla 70ne, nt siis. Sõltub üldisest rõhust ales siis, kui süsteemne vererõhk langeb alla 80-70ne. Kui rõhk 100 süstoolne, siis neerud hoiavad enda rõhku ise stabiilsena suudavad seda kaua teha. Shokk ei ole ehmatus -.- Shoki tekkepõhjus nt suur verekaotus. Shokk on eluohtlik seisund. + A- vererõhk B Vereplasma rõhk, onkootne rõhk? C- RÕHK KIHNUÕÕNES Filtratsioon võib olla mdalam: 1) Kui onkootne rõhk tõuseb suur veekaotus. 2) Hüdrostaatlise rõh tõus Lõpliku uriini teke Toimub tagasiimendumise teel neerutorukeste süsteemis.
ANEENIA- punaste libede vhesus veres- tekib eluviisit, suure vere kaotuse puhul. HEMOGLOBIIN- on keeuline pnase vrvusega aine punastes libledes, see annab verele punase vrvuse, l-siduda endaga hapniku elemendid. VALGED VERELIBLED- Hemofiilia - mehed haigestuvad aga naised jvad terveks aga vivad oma lastele seda edasi kanda. Hemofiilia on prilik haigus algab juba lapse eas, kestvate verejooksudena, see on vere hbimatus. Sellistel puhkudel kasutatakse vereplasma lekandmist. Sageli tekkivad verevalumid naha alla, lihastesse ning kluste vahele liigestesse. Kessoontbi - inimesed kes ttavad krgenenud atmosfri tingimustes on ohustatud kessoontve tekkimisega. Nendes tingimustes kllastub veri ja koevedelikud suurenenud hulka hapnikuga ja lmmastikuga. Sukelduja puhul peab tusma pinnale aeglaselt, et rhk alaneks pikkamda. Kui rhk alaneb kiiresti hakkab lmmastik erituma mullidena, mju on kesknrvi ssteemile ja esinevad selja- ja peaaju kahjustused, te tunnete
hoiavad koos peptiidsidemed 2. II JÄRK EHK SEKUNDAARSTRUKTUUR - aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur. hoiavad koos vesiniksidemed juuste, küünte, ämblikuniidi ja siidi koostise valgud 3. III JÄRK EHK TERTSIAALSTRUKTUUR - sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerejas struktuur keraja kujuga, gloobul nt vereplasma valk globuliin 4. IV JÄRK EHK KVATERNAARSTRUKTUUR - kahe või enama tertsiaalsturktuuriga aminohappe ahela liitmisel tekkiv struktuur. nt hemoglobiin VALGU ÜLESANDED: ENSÜMAATILINE o *amülaas (sülje ensüüm) lõhustab sahhariide o *pepsiin (maomahla ensüüm) lõhustab valke o *trüpsiin (kõhunäärme ensüüm) lõhustab valke EHITUSLIK o organellide ehituses
Katse viga võis tulla ebatäpsetes proovide võtmistes või ebapiisavast segamisest. Vere analüüs Teooria · Veri koosneb vedelast osast plasmast ja rakulistest elementidest punalibledest e. erütrotsüütidest, valgelibledest e. leukotsüütidest ning vereliistakutest e. trombotsüütidest. · Vere üldhulk inimesel on 1/13 keha massist (5-6 l), millest vereplasmat on 55% ja rakulisi elemente 45%. · Vereplasma sisaldab vett (90-92%), valke, glükoosi, Na+, K+, Ca2+, HPO42-, HCO3- ioone. Vere hemoglobiinisisalduse määramine Töö käik · Viisin hemomeetri keskmisesse katseklaasi 0,1n HCl kuni jaotuseni 2 (gradueerimata osa). · Verd võtsin 20 l kapillaarpipetiga ning puhusin ettevaatlikult katseklaasis olevasse soolhappesse. Segasin katseklaasi sisu ning jätsin seisma. 5 minuti möödudes hakkasin sinna
36 Vererõhk Eripära Ülesanne 6.4 Veri Täida lüngad. Inimesel on ___________ vereringe, sest veri voolab veresoontes. Veri on __________ sidekude, mis koosneb ______________ ja ______________. Vererakke on kolme tüüpi: _________________, ______________ __ ja ______________. Organismi kaitsevad haigustekitajate eest ________________, vere hüübimises osalevad ______________. ______________ seob hapnikku. Vereplasma viskoossus oleneb vereplasma _____________. Veri ringleb ainult __________ suunas. Veri täidab organismis ___________-, __________- ja sisekeskkonna püsivuse ehk ______________ säilitamise funktsiooni. Veri voolab ___________ rõhuga veresoonkonna osa poolt ___________ rõhuga koha suunas. 6.5 Immuunsüsteem Vasta küsimustele, seejärel täida tabel kirjutades, millega on tegu. Mis on immuunsüsteem? ______________________________________________________
I TERMODÜNAAMIKA ALUSED I Termodünaamika pôhimôisted. Termodünaaika I seadus energia ei teki, ega kao vaid läheb ühest vormist teise. Isoleeritud süsteemis on U jääv. Keemilise reaktsiooni soojusefekt vôrdub reaktsiooni saaduste ja lähteainete energiate vahega. Entalpia e. soojussisaldus [H = U + pV = U + nRT]. II Hessi seadus. Termokeemilised vôrrandid selline reakts. vôrrand, millele on lisatud reakts.i soojusefekt. Q- efekt sôltub T-st ja P-st. Hessi seadus reaktsiooni Q-efekt sôltub ainult lähteainete ja saaduste iseloomust (ja oleku parameetritest), kui ei sôltu reaktsiooni kulgemsie viisist ega vahe etappidest. Tekkeentalpia [H = Hj,f - Hi,f]: ühe mooli aine tekkimisel lihtainetest eraldub vôi neeldub soojust st. ühe mooli aine tekkimise Q-efekt. Pôlemisentalpia [Hc = Hj,c - Hi,c]. III Entroopia. Entroopia selline olekufunktsioon, mis isel. süsteemi korrapäratust. Energia kulub entroopia kasvuks: [Hsul = TS...
Liha ja lihasaadused (10.loeng) Liha = lihaskude + sidekude + kõhr + luu + rasv · Liha INQ, KILE! Erinevate kudede valgusisaldus. Kude Valgusisaldus, % Lihased 18-20 Vereplasma 6,5-7,5 Munarebu 15 Munavalge 12 Piim 3,3 Taimede lehed 1-2 Teraviljad 10-16 Puuviljad 0,5-1,5 · Liha hind, tootmine KILE Söödavalgu konversioon Söödavalgu konversioon loomseks valguks Tootmine Loomne valk/ söödavalk, % Lambakasvatus 5-10 Veisekasvatus 7.13 Seakasvatus 10-20 Kalakasvatus ~20 Linnukasvatus 20-25 broileriliha 31 Munatootmine...
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega. Vale; Inimese individuaalset arengut ei saa mõjutada. c) Ahvide aju on inimese ajust ligikaudu 1,6 x väiksem. Vale; Ahvide aju on inimese ajust ligi 3x väiksem. d) Inimene o...
Vabad rasvhapped takistavad maksas insuliini töötlemist, insuliin jääb vabalt ringlema ja väheneb rakkude insuliinitundlikkus. Vabade rasvhapete ringlemisest tekivad ka nihked vererasvade sisalduses. Seetõttu on kõhupiirkonnas rasvaladestus kõige enam haigestumisega seotud. Ainevahetussündroomiga inimesi ohustab lisaks südamehaigustele ja insuliinitundlikkuse vähenemisele ka veresoonkonnahaigused. Kõhupiirkonna rasvumusega ülekaalulistel on kalduvus suurele vereplasma rasvhapete sisaldusele ja väikesele DHL- kolesterooli sisaldusele. Kui halva ja hea kolesterooli sisaldus veres on tasakaalust väljas, siis kujunevad soodsad tingimused veresoonte lupjumiseks, tagajärjeks infarkt. Vererasvade tasakaalu saab saavutada dieediga. Erikul on soovitatav kehakaalu langetada, see vähendab ka riskifaktoreid. Arvestama peab seda, et väga kalorivaene dieet annab kiire tulemuse, kuid ei ole tervislik ja tavaliselt lühiajaline
Kõige kriitilisem aminohape on lüsiin. Lüsiin on vajalik lämmastikuainevahetuse reguleerimiseks. Lüsiinivaesed söödad on teravili, kliid, mõned srotid (maisiidu-, päevalillesrott). Lüsiin ja metioniini lisamine ratsioonile tõstab noorloomade ja lindude kaalu juurdekasve, suurendab kanadel munatoodangut. Metioniini koostises on väävel, mida loomorganism vajab. Metioniin võtab osa rasva ainevahetusest. Ta on vajalik rakkude kasvuks ja paljunemiseks. Trüptofaan võtab osa vereplasma uuendamisest, on vajalik hemoglobiini ehk verevärvniku sünteesis. Proteiini vaeguse korral söödas kahaneb valgusisaldus veres, maksas, lihastes, nahas ja mujal. Kui ratsioonis on proteiini vähem vajadusest kahaneb valgusisaldus veres, maksas, lihastes, nahas ja mujal. Valguvarude kahanemisega organismis halveneb noorloomade juurdekasv, lihased jäävad kiduraks, jalad nõrgaks, täiskasvanud loomadel viljakusenäitajad halvenevad,
· Toimub intensiivne ainevahetus (luukoes palju veresooni). · Luukude moodustub enamasti kõhrkoest luustumisel (mineraalsoolade ladestumine). · VERI- JA LÜMFOIDKUDE · Vere peamisteks ülesanneteks on hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine. · Veres rakuvaheaineks vedel vereplasma, milles erütro-, leuko-, trombo- ja lümfotsüüdid. Närvikude · Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. · Koosneb peamiselt neuronitest ja gliiarakkudest. · Närvirakkude tuumaga osad paiknevad KNS hallaines ja närvisõlmedes. · Ülejäänud kehaosades paiknevad närvirakkude jätked (nn närvikiud). (valgeaine)
sõltub hormoonide mõjust valgusünteesile ning üleliigne aminohapete tarbimine ei tõsta valgusünteesi efektiivsust ning piltlikult öeldes ei pane lihaseid kiiremini kasvama. Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Seega pole mingit mõtet arutult valgupreparaate tarbida, organism neist kasu ei saa. Samal ajal tuleb arvestada, et organism võib energeetiliste vajaduste katteks lagundada mõningal juhul ka oma valke: vereplasma valke, lihasvalke ning vistseriaalseid valke (siseorganite struktuurvalgud). Selline olukord võib tekkida pikaajaliste pingutuste puhul, eriti siis kui on tunduvalt vähenenud süsivesikute varud. Seda tuleks arvestada vastupidavusharjutusi sooritades ning nende ajal küllaldaselt süsivesikuid tarbida, et ei toimuks valkude lagundamist. Valgu vajadus vastupidavusaladega tegelejatel on ~ 1,2-1,8 g/kg keha mass/päevas ning jõualadega sportlastel ~ 1.5-2.0 g/kg keha mass/päevas
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega. Vale; Inimese individuaalset arengut ei saa mõjutada. c) Ahvide aju on inimese ajust ligikaudu 1,6 x väiksem. Vale; Ahvide aju on inimese ajust ligi 3x väiksem. d) Inimene o...
Tavaliselt esineb peritoneaalõõnes 50 ml vedelikku, mis vähendab hõõrdumist ning omab ka põletikuvastast toimet. Vedeliku teke ja imendumine nii pleura- kui ka peritoneaalõõnde on omavahel tasakaalus. Oma olemuselt on antud vedelik plasma ultrafiltraat, kuna seda eritub mõlema lestme kapillaaridest. Imendumine toimub lestmete veenulitesse, valgud ja rakuline osa lümfiteedesse. Antud tekke ja imendumise tasakaalu mõjutavad kapillaaride läbilaskvus ehk permeaabelsus, vereplasma ja pleura- või siis peritoneaalvedeliku onkootne rõhk, vedeliku resorptsioon lümfiteede kaudu, õõnes olev alarõhk ning kapillaarides olev hüdrostaatiline rõhk. Vedeliku tekke ja imendumise tasakaalu häirumise korral koguneb vastavasse õõnde liigselt vedelikku. Vedeliku asukoha järgi nimetatakse seda kas astsiidivedelikuks, kui ta koguneb peritoneaalõõnde, või pleuravedelikuks, kui ta koguneb pleuraõõnde. Vedeliku
maks, kõhunääre regul.: soolenärvisüsteemi kemo- ja mehhanosensorid -> närvipõimikud; hüpotalamus -> seljaajunärvid -> pärasool/pärak aktiivs.: ajutüvi, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS 9. Kuseelundkond koosn.: neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti tööt.: neerudes tek. lõppuriin -> kusejuhad -> kusepõis -> kusiti 1. ultrafiltratsioon -- vereplasma, v.a valgud läbib neerukehakeste päsmakeste kapillaaride seina ja Bowmani kapsli sisem. lestmest mood. filtri -> neerukehakese kihnu valendik => esmasuriin 2. tagasiimendumine -- neerutorukesed -> verekapillaarid verre tagasi kõik vaj. ained ja kuni 99% veest 3. sekretsioon -- mõned ained otse uriini läbi neerutorukeste eripärad: neer -- koosn. 2 kihist - koor, säsi, nefrontorukesed; kusejuhad -- seinas 3-kih.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
