SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED JA NEDE RAVIKS KASUTATAVAD AINED (0)

SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED JA NEDE RAVIKS
KASUTATAVAD AINED
HAIGUSTEST
SÜDAMEISHEEMIA: südame puudulikust verevarustusest.
Stenokardia on südame verevarustuse halvenemise kliiniliseks ilminguks. Selle tekkimise aluseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos .
Südame pärgarterite valendik aheneb ning pidevalt halveneb vere ja hapniku juurdepääs teatud südame osadesse. Kuna pingutusel ning füüsilisel koormusel suureneb südame hapnikuvajadus, tekib valu sageli just neil juhtudel ning kaob puhates.
Stenokardia avaldub äkki tekkiva rinnakutaguse valu või pigistustundena. Valu ei ole alati tugev, kuid põhjustab ebameeldiva tunde. Valu või pigistustunne võivad kanduda vasakusse õlga ja kätte, raskematel juhtudel ka selga , kõri ja kaela piirkonda.
Valu põhjustab sageli füüsiline pingutus, harvem emotsionaalne stress . Valu püsib paar minutit ning taandub puhates. Vahel võib aga stenokardia tekkida ka öösel magades või täielikus rahuolekus .
Valu episoodide sagedus on väga varieeruv (mõnest korrast päevas kuni paar korda aastas). Aja jooksul võib episoodide sagedus muutuda nii harvemaks kui ka sagedasemaks. Kui valuatakid muutuvad järsult sagedasemaks või püsivamaks, nimetatakse seda ebastabiilseks stenokardiaks ning sel juhul on vajalik kiire meditsiiniline abi.
Ataki ajal on pulss kiirenenud ning vererõhk tõusnud, et parandada verevoolu südame pärgarteritesse.
Ravi

• Nitraadid (ataki ajal lühitoimelised)
  
• Kaltsiumi kanalite blokaatorid
  
• b- adrenoblokaatorid
  
• Nitraadid + b-adrenoblokaatorid
  
• Ca2+ blokaatorid + b-adrenoblokaatorid
  
• Ca2+ blokaatorid + nitraadid
  
• Ca2+ blokaatorid + b-adrenoblokaatorid + nitraadid
  
• Vere hüübimist pärssivad ained
  

VERESOONI LAIENDAVAD RAVIMID
Need ravimid on kasutusel kas erinevatel põhjustel tekkinud verevarustuse häirete ravis ( n: südame isheemiatõbi) või vererõhku alandavate ravimitena.
TSÜKLILISE GUANOSIINMONOFOSFAADI KAUDU TOIMIVAD AINED
Nitroglütseriin
Isosorbiiddinitraat e. nitrosorbiid
Isosorbiidmononitraat
NITRAADID e.nitroühendid - nitraadid ja nitritid
Silelihaskonda lōōgastavad ühendid, esikohal on mōju veresoonkonnale
e.vasodilataatorid
TOIMEMEHHANISM Lõõgastavad veresoontes silelihaseid, peamiselt veene, vähem arterioole ja artereid, kuid võivad mõjuda ka bronhide, seedetrakti (ka sapiteed), kusejuha ja emaka silelihaseid
Veenide silelihased lõõgastuvad → müokardi O2 varustus ↑
TOIME VERERINGLE
Väikestes doosides tugevam lõõgastav toime veenidesse ja nõrgem arterioolidesse ja arteritesse. Väheneb südame täitumine ja lõppdiastoolne rõhk.
Langevad arteriaalne rõhk, takistus kopsuringes ja südame väljutusmaht.
Veenide laienemine → ↑vere maht venoosses süstemis → südame eelkoormus ↓ → arteriaalne resistentsus ↓ → südame järelkoormus ↓
südame väljutusmaht langeb → RR↓
Stenokardia puhul
Stenokardia puhul esineb südamelihases hapnikupuudus .
Endokardi verevarustuse paranemises on oluline südame sisese rõhu langus.
Vasospasmist tingitud stenokardia puhul on oluline koronaarveresooni laiendav toime
Nitraatide kōrvaltoimed.

• Lühiajaline tugev, sageli pulseeriv peavalu (doosist sõltuv ja väheneb mõnepäevase tarvitamise järel)
  
• Näo ja ülakeha kuumav punetus
  
• Tugev vererōhu langus, nōrkus, peapööritus, minestus, nahk kahvatu, ortostaatiline hüpotensioon; südamekloppimine.
  
• Tursed, kehakaalu suurenemine
  
• Silma siserōhu suurenemine .
  
• Ravimtolerantsus (harjumine)... nōrgeneb nii stenokardia- kui kōrgvererōhuvastane toime
  
• Ravimsōltumus, mis vōib avalduda isheemianähtude süvenemise näol, kui ravi katkestatakse
  
• Suurtes annustes kasutades tekitavad methemoglobiini.
  

Üleannustamine: Vererõhu langus koos ortostaatiliste häiretega, reflektoorne tahhükardia.

• Peavalu, pearinglus, unisus . Nõrkus
  
• Kõhulahtisus, iiveldus , oksendamine
  
• Suurte annuste korral (20 mg): methemoglobineemia, tsüanoos, düspnoe, tahhüpnoe.
  

KASUTATAKSE südame isheemiatõve hoovalude puhul

• Püsiravil võib tekkida harjumus
  
• Pingutusel tekkivate valudel kui püsiravimid Ca kanalite blokaatorud ja beetablokaatorid ei suuda täielikult stenokardia hoogu vältida
  
• NÄIDUSTUSED: Pingutusstenokardia, rahuoleku stenokardia, müokardi infarkt
  

Manustamine . SL, PO, nahale salvina ja plaastrina (transdermaalne terapeutiline süsteem=TTS), IV infusioonina ja on vōimalik ka inhalatsioon.
Vastunäidustused. Aneemia, ajuverejooksud, peatraumad
ÕPETA!
* Nitroglütseriini keelealuste ravimvormide kasutamisel (resoriblett, kapsel, tilgad suhkrutükil) stenokardiahoo katkestamiseks tuleb ravimit hoida keele all kuni täieliku imendumiseni. Ei tohi sel ajal süüa, juua ega suitsetada. Sülge alla neelata tohib alles siis, kui valu rinnus hakkab järele andma (2..5 min pärast). Tabletti ei tohi närida ega alla neelata. SL manustatult hakkab nitroglütseriin toimima 1..3 min jooksul ja toime kestab pool tundi. SL manustamisel peaks P istuma vōi lamama, sest nii on vererōhu alanemist kergem komplikatsioonideta taluda
* Nitroglütseriini suusprei manustamisel tuleb ravim pihustada suuōōnde vōimalikult keelealusesse piirkonda, ei tohi samal ajal hingata, sest ravimit ei tohi inhaleerida. Pihustatakse 1..3 annust 30-sekundiliste vaheaegadega. Oodata vähemalt 10 sek enne kui neelatada tohib. Aerosoolina manustatult hakkab mōjuma 2 min jooksul ja toime kestab 30..60 min.
- Kestva ravi tulemusena vōib tekkida tolerantsus ja ravitoime väheneb ning ei saavutata enam esialgset efekti. Eriti tuleks seda silmas pidada transdermaalselt manustatavate ravimvormide (plaastrid jmt.) kasutamisel ja kestvatoimeliste preparaatide PO kasutamisel. Vaheaja pidamine ravimi kasutamisel taastab tundlikkuse toimeaine suhtes. Toimeainevaba periood on ka sellisel juhul kui P-le jäetakse ööseks pikem, 8..14-tunnine, vahe nitropreparaadi manustamisse, mis vähendab tolerantsuse teket kestval nitropreparaatidega ravil
* Rangelt kinni pidada säilitamisnōuetest. Vältimaks kehasoojust, mis vōib samuti kiirendada nitroglütseriini lagunemist,
Alkoholi ja nitropreparaatide samaaegne kasutamine vōib pōhjustada tugeva vererōhu languse, uimasuse, peapöörituse vōi sügava minestuse . Vōmalik on ka kardiovaskulaarne kollaps.
SÜDAME RÜTMIHÄIRED
Südame rütmihäired on haiguste grupp mida iseloomustab südame löögisageduse erinemine normist . Üldiseks põhjuseks on südames elektrilise aktiivsuse erinevus normist. Üldiselt tekivad rütmihäired siis, kui südame elektrilise juhtesüsteemi töö on häiritud. Südame rütmihäired võivad esineda nii iseseisva haigusena kui ka reaktsioonina mingile teisele haigusele näiteks: sagedastest kurgupõletikest tekkinud reuma, põletikulised kolded organismis (katkised hambad!), südamelihase infarkt, klapirikked, kõrgvererõhutõbi, kilpnäärme ületalitlus jne. Rütmihäireid klassifitseeritakse erinevate arütmiat iseloomustavate tunnuste alusel. Lihtsaim võimalik jaotus põhineb südamelöögisagedusel, mis loetakse normaalseks vahemikus 60...90 lööki minutis . Arütmiaid löögisagedusega alla 60 l/min so. bradüarütmiateks. [ aeglase rütmihäirega võib inimene minestada, pea käib ringi, esineb nõrkust, jõuetust. Otsest seost vererõhuga ei ole, kuigi vahel kompensatsiooniks vererõhk tõuseb] Kiiremini kui 90 lööki minutis lööva südame rütme nimetatakse tahhüarütmiateks. Täpsem on jaotada südame rütmihäired e. arütmiaid vastavalt südames elektrilise erutuse tekkimise koha põhjal. Sellisel juhul võib arütmiaid jaotada supraventrikulaarseteks e kodade piirkonnas pärinevateks (sageli on need rütmihäired n.ö. „healoomulisemad) ja ventrikulaarseteks e vatsakeste piirkonnast pärinevateks. Vatsakeste tasemel rütmihäirete puhul on suur oht vereringe häiretele kuni tugevate rütmihäirete puhul võib tekkida vereringe seiskumine. Kõige sagedasem rütmihäire on kodade virvendusrütmia – iga südamelöögi vahe on eri pikkusega. Virvendusarütmia kõige tavalisem põhjus on kõrge vererõhk. Pidev ülekoormus sunnib südant algul üksikuid vahelööke tegema, järgneb totaalne rütmi kaos .
Üheks sagedasemaks rütmihäireks on ekstrasüstolid e nn vahelöögid. Nad võivad esineda nii lastel kui täiskasvanutel, sagedamini siiski mõne südamehaiguse tõttu vanemas eas. Ekstrasüstolid ilmnevad sageli muus osas normaalse südametegevuse foonil . Eriti nooremas eas võivad (supraventrikulaarsed) lisalöögid esineda ilma olulise põhjuseta ning sel juhul on nad healoomulised ning ei kujuta endast ohtu tervisele.
Põhjusteks võivad olla mitmed südamehaigused, vere elektrolüütide tasakaalu häired, liigne suitsetamine , alkoholi või kohvi tarbimine, ärrituvus ning stress.
Südame lisalöögid ei põhjusta alati kaebusi, mistõttu need võidakse avastada juhuslikul läbivaatusel. Vahel tunneb inimene vahelööki tugevamana teistest löökidest ning see võib põhjustada ebameeldivat tunnet . Ekstrasüstoleid ravitakse juhul, kui nad põhjustavad isikule kaebusi või ebameeldivaid tundmusi. Peamiseks ravimiks on beetablokaator, harvem Na+-kanali blokaatorid ning teised antiarütmikumid. Kui lisalööke tekib palju ning nad on järjestikku, võib see oluliselt häirida .vereringet. Sel juhul on vajalik haiglaravi : antiarütmikum näiteks lidokaiini manustamine ja/või kardioversioon - südame normaalse rütmi taastamine elektriimpulsi abil ("elektrišokk").
Klassikaliselt jaotatakse südame rütmihäirete ravimid 4 põhirühma: I Na kanalite blokaatorid
II β-adrenoblokaatorid
III K kanalite blokaatorid
IV Ca kanalite blokaatorid
KARDIO -VASKULAARHAIGUSTE RAVI
Kronotroopne toime:
Inotroopne efekt:
Dromotroopne toime:
Batmotroopne toime:
Kardiotoonikumid (südameglükosiidid)
Digitoksiin, Digoksiin, K-strofantiin
Kardiostimulaatorid.
Adrenaliinvesinik kloriid, Dopamiin , Dobutamiin
Kofeiin , Aminofüliin jt.
KARDIOTOONIKUMID
SÜDAMEGLÜKOSIIDID
TOIME:
otse südamesse, mõjutades südame töövõimet, toimivad südame energeetilistesse ja kontraktsiooni mehhanismidesse
kaudselt: mõjutades südame neuroregulatsiooni
Tulemuseks: kiireneb ja tugevneb südame süstoolne kokkutõmme, vereringe kiireneb, venoosne rõhk langeb, neerude verevarustus paraneb .
Südameglükosiidide KÕRVALNÄHUD
Düspeptilised nähud:
iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus
KNS nähud: segadusseisundid, psühhoosid, peavalu
Udune nägemine, häired värvide nägemisel
Eluohtlikud kõrvalnähud:
Kardiaalsed: erutusjuhte blokaad , ekstrasüstolid, vatsakeste virvendus
ETTEVAATLIKULT: K vaeguse korral
Digoksiini KOOSTOIMED:
OLENEVAD VEREPLASMA ELEKTROLÜÜTIDE SISALDUSEST!
Diureetikumid (vaja lisada K või kasutada K-säästvaid diureetikume)
Verapamiil takistab Digoksiini eritumist neerude kaudu (5-6 nädalase ravi jooksul toime nõrgeneb)
Mg sisaldavad lahtistid, Al, Ca, Mg ja Bi sisaldavad antstsiidid vähendavad Digoksiini imendumist.
Rifampitsiin langetavab Digoksiini sisaldust vereplasmas maksaensüümide aktivatsioonist tingitud biotransformatsiooni kiirenemise tõttu.
ÕPETA!
Pidada rangelt kinni määratud annusest. Annus määratakse arsti poolt, arvestades patsiendi kehakaalu, vanust ja neerufunktsiooni.
* PO manustada SG enne sööki, kui esineb ravimtalumatust (iiveldus jmt.), siis vōib vōtta peale sööki vōi koos söögiga. Sellisel juhul arvestada, et imendumine on aeglasem ja toime algab hiljem. Tablett neelata tervelt alla, juues peale 1/3..1/2 klaasi vett.
Üheaegselt vōi järjestikku SG ei tohi vōtta antatsiide, neomütsiini, sulfasalasiini, adsorbeerivaid aineid, sest need vähendavad glükosiidide biosaadavust ja nende toime nōrgeneb. Vaheaeg SG ja teiste ravimite vahel peab olema vähemalt kaks tundi
SÜDAMEPUUDULIKKUS Insufficientia cardiovascularis seisund, kus süda on kaotanud võime efektiivseks tööks, mistõttu tekib vereringe puudulikkus. Vastavalt haiguse avaldumise kiirusele eristatakse ägedat ja kroonilist südamepuudulikkust. Südamepuudulikkus kujuneb tavaliselt pika aja jooksul. Algselt püüab organism kompenseerida halvenenud vereringet suurema veremahu, südamelihase paksenemise (hüpertroofia) ning löögisageduse kiirenemisega. Need mehhanismid ammenduvad aga teatud aja jooksul ning südame töövõime langeb progresseeruvalt, avaldudes südamepuudulikkuse kliiniliste sümptoomidena.
Tekkepõhjuseid on mitmeid:südameisheemia, kõrgvererõhutõbi, südameklappide haigused, südame kasvajad, kardiomüopaatiad jpm.
Ägeda (tekib kiiresti) südamepuudulikkuse põhjuseks on valdavalt mõni äge südamehaigus: südamelihase infarkt, arütmiad, müokardiit, hüpertensiivne kriis; kuid ka näiteks viirushaigus võib põhjustada kroonilise puudulikkuse dekompenseerumise ning avalduda ägeda puudulikkusena. Sümptomid: Äge südamepuudulikkus avaldub kopsuturse ja /või kardiogeense šokina.
Sümptoomidena esinevad hingeldus , hapnikupuudus (avaldub sinaka naha ehk tsüanoosina), külm higi ning köha. Kardiogeenset šokki iseloomustab vererõhu langus, teadvuse hägustumine, uriini vähenemine – üliraske seisund! Krooniline südamepuudulikkus avaldub tagasihoidlikumalt ning kaebused kujunevad pikema aja vältel: hingeldus füüsilisel pingutusel, jalgade tursed, isupuudus, kaalu tõus, väsimus ning nõrkus, köha, uriini vähesus.

Ravi

Äge südamepuudulikkus vajab tavaliselt kiiret haiglaravi, mis toimub intensiivravipalatis. Kopsuturse korral toetatakse hingamist (vajadusel hingamisaparaadiga) ning püütakse eemaldada vedelikku (diureetikumidega), et taastada normaalne gaasivahetus kopsudes.
Kardiogeense šoki ravis on põhikohal adekvaatse vereringe tagamine mitmete ravimite abil, rütmihäirete ravi ning südame löögijõu tugevdamine.
Kroonilise südamepuudulikkuse ravis on kasutusel mitmeid erinevaid ravimeid: diureetikumid vedeliku väljaviimiseks, löögijõu tugevdajad, AKE inhibiitorid vererõhu ning vereringe normaliseerimiseks, Angiotensiini retseptori antagonistid, antiarütmikumid rütmihäirete raviks.
Suure hulga ravimite kõrval on oluline muuta elustiili: normaliseerida kehakaal, loobuda suitsetamisest ja alkoholist, toituda tervislikult ning piirata soola- ja vedelikutarbimist.  Vastavalt ettekirjutusele tuleb säilitada füüsiline aktiivsus lubatud koormuse piirides.
Vasta küsimustele!

Kuidas väljendub südameisheemia?

Milline ravimirühm on kasutusel põhiliselt südameisheemia korral?

Milline on selle rühma toimemehhanism?

Nitroglütseriini stenokardia vastane toime on peamiselt tingitud.......

Millised kõrvaltoimed on kõige tõenäolisemad nitroglütseriini kasutamisel?

Mida peaks vältima nitropreparaatide kasutamisel?

Millest on tingitud südame rütmihäired?

Mis on bradüarütmia?

Mis on tahhüarütmia?

Kuidas avaldub kodade virvendusarütmia ja millest see on tingitud?

Mida tähendab negatiivne kronotroopne toime?

Mida tähendab positiivne ionotroopne toime?

Milline on digoksiini toime südamesse?

Sagedasemad digoksiini kõrvaltoimed on......

Millal suureneb tundlikkus südameglükosiidide suhtes?

Millised käsimüügipreparaadid vähendavad digoksiini imendumist?

Millised haigused põhjustavad südamepuudulikkust?

Kuidas avaldub äge südamepuudulikkus?

Kuidas avaldub krooniline südamepuudulikkus?

Milliseid ravimirühmi kasutatakse südamepuudulikkuse ravis?
9