ANATOOMIA, EKSAM (0)

Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmete ülesandeks on toota hormoone ehk 
bioloogiliselt aktiivseid aineid. Hüpofüüs - Ajuripats, mis on ühenduses vaheaju alumise osaga, koosneb kolmest sagarast. Ees-, 
kesk- ja tagasagar.  Asukoht on peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus. Nende ülesanne on produtseerida erinevaid hormoone: kasvuhormooni ja adrenokortikotroopset, mis 
stimuleerib neerupealise koore tegevust. Kilpnäärme jaoks hormoone, mis aitvad kaasa naiste ja 
meeste kasvu ja arengut (mensturaaltsükkel, rinnanäärmete arengut, meestel spermatogeneesi). Kesksagaras produtseeritakse naha pigmentatsiooni. Tagasagaras silelihaste toonust tõstvat hormooni, 
mis on oksüdotsiin. Kilpnääre - Kuna vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, siis tagavad nad elundi 
rikkaliku verevarustuse. Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiinm trijooditüroniin, 
kaltsitoniin) avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüsteemis erutusele.  Asukoht on kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal. Harkelund – Harkelundil on oluline osa organismi kaitsereaktsioonides. Hormonaalsel teel 
stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustamist. Asukoht on eesmises keskseinandis rinnaku taga. Neerupealis – Asukoht on neerde ülaosa peal.  Glükokortikoidid reguleerivad süsivesikute ainevahetust, mineralokortikoidid naatriumi ja kaaliumi 
ainevahetust. Neerupealiste koor produtseerib ka suguhormoone, eelkõige meessuguhormoone. Säsi 
rakud toodavad adrenaliini. Kõhunäärme sisesekretoorsed saared – Asukoht on kõikides näärme osades.  Neil on olemas alfa- ja beetarakud. Alfarakud toodavad hormoon glükagooni, beetarakud insuliini. 
Osalevad mõlemad süsivesikute ainevahetuses. Munasari – Östrogeenid ja gestageenid. Munasarjaväratis on väike arv rakke, mis produtseerivad 
meessuguhormoone. Munand – Produtseeritakse meessuguhormoone ehk androgeene. Testosteroon, mida valmistavad 
peamiselt munandites seemnetorukeste vahelises sidekoes paiknevad näärmerakud. Nende ülesandeks 
on primaarsete ja sekundaarsete sootunnuste väljakujundamine, kasvamine ja arenemine. Käbikeha – Käbikehas produtseeritakse organismi ööpäevarütmikat, sealhulgas und reguleerivat 
hormooni melatoniini.  Neil on seos teiste sisesekretoorsete näärmetega, näiteks sugunäärmetega. 
Käbikeha hormoon pidurdab sugunäärmete enneaegset arengut. Asukoht on kahe ajupoolkera vahel.


Naiste suguelundkond Rinnanäärmed – Piima tootmine raseduse ajal ning imetamisperioodil.  Munasarjad – Munarakkude küpsemine ja väljutamine, naissuguhormoonide valmimine. Munajuhad – Munarakkude teekond munasarjadest emakasse.  Emakas – Loote arenemine ja raseduse lõpus loote väljutamine.  Tupp – Suguühte ajal seemnerakkude teekonna algus, kust nad lähevad emakasse ja sünnituse ajal
on tupp loote väljutuskanaliks.  Väikesed häbememokad  – Sisaldavad väikesi esikunäärmeid, piiravad tupeesikut, nende
vahele avanevad kusitisuue, tupp ja suurte ning väikeste esikunäärmete juhad.  Kõdisti  –   Sisaldab   rohkesti   retseptoreid,   mille   ärritamine   tekitab   sugulist   erutust.   Suured
häbememokad – piiravad häbemepilu, sisaldavad suuri esikunäärmeid. Progesteroon   tekib   samuti   munasarjades.   Paneb   aluse   naiselikkusele,   reguleerib   menstruaaltsüklit,
puudus põhjustab ebaregulaarset tsüklit; aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja
loote arengule. Naise organism toodab progesterooni 3-60 x rohkem, kui mehe oma. Progesteroon
tekitab   murdeeas   huvi   vastassugupoole   vastu.   Hormooni   hulk   suureneb   ovulatsiooni   järel,   kui
munarakk   on   munasarjast   väljunud.   Juhul,   kui   rasestumist   ei   toimu,   väheneb   progesterooni   hulk
organismis ning limaskest irdub - tekib menstruatsioon ja algab uus tsükkel. Östrogeen toodetakse munasarjades, selle mõjul arenevad tütarlapsel emakõhus välja suguelundid ja
hiljem   puberteedieas   teised   tunnused.   Mõjutab   kõiki   elundeid   ja   kudesid   ning   paneb   aluse
naiselikkusele.   Naise   organism   toodab   östrogeeni   2-10   x   rohkem,   kui   mehe   oma.   Mõjutab   naise
sugulist aktiivsust;avaldab aktiivset mõju kesknärvisüsteemile- tujud, agressiivsus jt. väga oluline roll
süsivesikute   ja   valkude   ainevahetuses   (soodustab   rasvapolstri   teket   )   võime   luukoes   kinni   hoida
kaltsiumi! kaitseb veresooni lupjumise eest, hoiab tasakaalus vererõhu oluline roll naha, limaskestade
ja juuste ainevahetuses Menstruatsioon kestab tavaliselt 21-28 päeva. Hüpotalamus reguleerib. Kujutab munaraku valmimist, 
küpsemist ja lõhkemist. Emakas on lihaseline, et see rasenduse ajal veniks. Sisemist limaskesta on vaja, kui munarakk jõuab 
emakasse, siis saab ta seal ilusti kinnituda ja kasvada.


Meeste suguelundkond Munandid – Valmivad ja paljunevad mehe sugurakud, produtseeritakse meessuguhormoone.  Munandimanused – Munandi pealsed väänilised spermatosoidide kogumistorukesed enne 
seemnejuhasse üleminekut.  Seemnejuhad – Sperma väljutamine.  Seemnepõiekesed – Näärmed, mille nõre vedeldab spermat  Eesnääre – Nõre lisandub spermale ja muudab spermatosoidid aktiivselt liikuvaks.  Sugutisibulanäärmed – Nõre muudab seemnevedeliku limajaks.  Suguti – Uriini ja seemnevedeliku väljutamine.  Munandikott – Nahast mahuti, milles paiknevad munandid koos manustega ja seemneväädi algusosa. Spermide areng toimub peenikestes väänilistest seemnetorukeste sisemises rakukihis. Seejärel 
talletuvad valminud spermid munandimanustes. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal 
munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele 
seemnepõiekeste ja eesnäärme toodetud nõred ning moodustub sperma. Kusiti juhib sperma välja. Eripärasus võib olla näiteks selles, et elundkond asetseb väljas, mitte sees nagu naistel. Miks? Hoida 
külmemat temperatuuri. Testosteroon on peamine meessuguhormoon. Testosteroon mõjutab spermatosoidide kasvu ja arengut, 
eesnäärme talitlust, sekundaarsete sugutunnuste arengut ja potentsi, samuti lihasmassi ja jõudlust.


Kuseelundkond Neerud – toimub uriini valmistamine.  Tema ülesanneteks on  - Ainevahetusjääkide eemaldamine organismist.Vee eemaldamine organismist. 
Liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist. Happe-leelise tasakaalu regulatsioon.Osmootse 
rõhu püsivuse regulatsioon. Vedelike mahu ja soolade tasakaalu regulatsioon. Regulaatorainete 
süntees. Kusejuhad – juhivad uriini põide.  Suubumiskohal on klapik, mis rõhu suurenemisel, näiteks urineerimisel, sulgub ja takistab uriini 
tagasivalgumist kusejuhadesse. Kolmeliikmeline lihaskest, mille kokkutõmbumine soodustab uriini 
liikumist neeruvaagnast kusepõide ega lase sellel tagasi valguda. Põis – on uriini reservuaariks.  Tema ülesandeks on kusejuhade kaudu saabuva uriini kogumine. Põiel eristatakse tippu, keha ja põhja 
koos kaelaga. Kusepõietipp on suunatud ette ja üles, põie tugeva täitumuse korral tõuseb see 
häbemeliidusest kõrgemale. Keha on elundi keskmine kõige suurem osa. Kusiti –Uriini perioodiline väljutamine. Kusiti kaudu toimub kusepõie tühjendamine. Kusitit 
ümbritseb vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur.  Sisemine sulgurlihas ei allu tahtele; 
Välimine allub tahtele (suudab kinni hoida) Urineerimine - põielihaste kokkutõmme, sulgurlihaste lõõgastumine. Uriinitekke 3 protsessi  Ultrafiltratsioon – valguvaba vereplasma neerupäsmakesest kihnu valendikku – moodustub esmasuriin
(ööpäevane hulk: ca 160 l)  Resorptsioon   e   tagasiimendumine   –   kõik   organismile   vajalikud   ained   ja   99%   vett   –   tulemuseks:
lõpliku uriini kogus ca 1,6 l. ->liigub vaikselt põide kusejuha kaudu Sekretsioon – mõningad ained viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli ATP abil. 


Et neerud reguleerivad vee hulka veres, tekib uriini rohkem siis, kui inimene on palju vedelikku 
joonud, aga ka külmade ilmadega, kui vett ei kaotata higistamisega. Kui põis on täitunud, tõmbub 
põiesein kokku ja uriin väljutatakse. Seedeelundkond Suuõõs - Asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toidul süljega seguneda. Neel - lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed. Kui me neelame, 
sulgeb kõripealis automaatselt pääsu hingetorusse (sama on ka hingamisel: kui me hingame, sulgeb 
kõripealis pääsu söögitorusse). Vahel, näiteks söömise ajal naerdes või rääkides, ei jõua kõripealis 
õigeaegselt sulguda ning toit satub hingetorusse.  Keel - Suuõõnes paiknev piklik-laberik limaskestaga kaetud lihaseline elund. Keel koosneb kolme 
suunas kulgevatest vöötlihastest. Keelde suunduvad lihased ka kõrvalasuvatelt luudelt. Keeles on 
erinevad näsad ( sisaldavad maitsepungi, niitnäsad on kompimis, temp. Valu tundlikkus) ja 
maitsmisretseptorid. Keele abil toimub toidu segamine ja hääle moodustumine. Süljenäärmed - Sülje tootmine. Söögitoru - Pikk torujas lihaseline elund mille kaudu toit liigub makku.Lainelisene ehitus aitab 
toitu edasi liigutada. Magu - Meenutab kurrulist lihaseliste seintega kotti, kus algab valkude seedimine, säilitatakse toitu,
et seda väikeste portsjonite kaupa peensoolde väljutada. Mao sisepinna limaskestas on näärmed, mis 
eritavad maoseina kaitsvat lima ja toidu seedimiseks vajalikku maonõret, mis sisaldab soolhapet ja 
ensüümi pepsiin (valkude lagnundamine). Kolmekihiline lihaskest- piki, ring ja põiklihaskiht. Peensool - Seedekulga kõige pikem osa. Peensooles lõppeb seedimine ning algab toitainete 
imendumine verre ja lümfi (rasvad). Peensoole limaskest sisaldab hulgaliselt näärmerakke, mis 
toodavad ensüüme ja lima. Jämesool - Seedekulga lõpposa kus jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja 
mineraalsoolad. Samuti toimub jämesooles väljaheidete moodustamine. Jaguneb umb-,käär-, ja 


pärasooleks. Umbsool võimaldab soolesisul liikuda, aga ei võimalda tagasi liikuda. Käärsooles on 
rasvkude, mis moodustavad väljasopistused, seal eritatakse lima. Pärasoollihas tahtele ei allu. Maks - Inimese suurim nääre ning seal toodetakse rasvade seedimiseks vajalikku sappi mis koguneb
sapipõide, mis juhitakse sealt kaksteistsõrmiksoolde. Sapipõis - Vahelduva kuju ja asendiga lihaseline elund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku. Kõhunääre - Ülesanne on eritada seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse 
kaksteistsõrmiksoolde. Kõhunääre paikneb kõhuõõnes, mao alumise osa taga. Suuõõnest algab süsivesikute lagundamine, seda teeb süljes olev ensüüm amülaas. Maos valkude lõhustumine soolhappe mõjul ja B12 vitamiini imendumine. Peensoolest kõikide makrotoitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) seedimise ühtne põhikoht on 
peensoole ülemine osa (sh kaksteistsõrmiksool). See tähendab, et seal muudetakse nad väikesteks 
lihtsateks ühenditeks (suhkrud, amino- ja rasvhapped). Kaksiksõrmesooles süsivesikute lõplik lõhustumine glükoosiks. Lisaks valkude lõplik seedimine. 
Algab toitainete imendumine. Jämesooles lõhustatakse tselluloosi. Naatriumi ja vee imendumine. Makrotoitained Süsivesikud - organismi tähtsaimaks energiaallikaks kuuludes kõigi rakkude ja kudede 
koostisesse ning mitmete hormoonide koostisesse. Lipiidid/Rasvad - Inimorganismi ja toidu põhilised lipiidid on lihtsalt rasvad. Tähtsaimad 
energiavaruained organismis. Vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide omastamiseks. Võtavad osa 
kasvuprotsesside ja muude elutähtsate protsesside reguleerimisest.  Valgud - Keha tähtsaim ehitusmaterjal. Osalevad kogu ainevahetuse reguleerimises ja 
kontrollimises olles ensüümide, hormoonide ja muude elutähtsate ainete koostises. Osalevad ainete 
transpordil organismis. Valgud on aminohapetest koosnevad biopolümeerid.


Hingamissüsteem Ninaõõs - koosneb luust ja kõhrest. Teda ümbritsevas limaskestas on palju veresooni.  Suuõõs Kõri Hingetoru - Hingetoru on torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsudesse. Bronhiaalpuu Kopsud - Hingamiselundid, milles toimub gaasivahetus. Nad paiknevad rindkere õõnes, täites selle
peaaegu täielikult ning neid katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme. Kopsude vahele jääv õõs on 
täidetud vedelikuga mille ülesanne on  vähendada hõõrdumist. Peabronh Neel Alveooli ja sellega külgnevate kapillaaride seinte vahel oleva membraani kaudu toimub gaasivahetus. Sissehingamisel: 1)   Rinnaõõs suureneb ning õhk tungib kopsudesse. 2)   Lihased tõmbuvad kokku. 3)   Roided liiguvad üles- ja väljapoole.


4)   Diafragma ehk vahelihas tõmbub kokku ning rinnaõõs suureneb. Sissehingatavas õhus on 78% lämmastikku, 21% hapnikku ja 0,03% süsihappegaasi Väljahingamisel: 1)   Rinnaõõs väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja. 2)   Lihased lõtvuvad. 3)   Roided liiguvad alla- ja sissepoole. 4)   Diafragma lõtvub ning rinnaõõs väheneb. Väljahingatavas õhus on 78% lämmastikku, 16,6% hapnikku, 4,4% süsihappegaasi. Meeleelundid Nägemine – Kepikesed - mustvalge nägemine. Talitlevad hämara valguse korral. Kolvikesed - 
värviline nägemine. Valgusärrituse vastuvõtmine. Silmamuna:  1)Kiudkest- Kaitseb; Toestab; Varustatud veresoonte ja närvilõpmetega. Lihaste kõõlused kinnituvad 
sellele.  2)Soonkest- sisaldab arvukalt veresooni, mis toidavad võrkkesta ja tekitavad vesivedelikku. Annab 
silmamunale värvi, kuna sisaldab pigmenti 3)Võrkkest- õhuke plaat, mille välimine pind on vastu soonkesta, sisemine pind vastu klaaskeha. 
Võrkkesta tagumine ala sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nimetatakse nägemisosaks- 
pärissoonkest. Võrkkesta nägemisosas on eistatavad kümme kihti. Nendest kõige pindmisemalt asuvad
fotoretseptoorsed e valgustundlikud närvirakud- kepikesed ja kolvikesed. Kuulmine - Väliskõrva moodustavad kõrvalest, mille ülesanne püüda helisid ja suunata need 
kuulmekäiku, ja välisest kuulmekäigust, mille eraldab keskkõrvast trummikile. Trummikile on kuulmekäigu lõpus õhuke pingule tõmmatud nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja 
kahjulike mikroobide eest.  Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs kus on kolm kuulmeluukest – vasar, alasi, jalus – mille ülesanne on 
helivõngete võimendamine.  Sisekõrv koosneb kahest osast: Teost mis on jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga. Teo 
ülesanne on kindlustada heliaistingu. Poolringkanalitest, mis annavad meile tasakaalutunnetuse. Kõrvalesta poolt kinnipüütud helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab 
võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi keskkõrva. Keskkõrva kolm kuulmeluukest - vasar, 


alasi, jalus - võimendavad helivõnkeid ja edastavad need teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked 
panevad võnkuma sealsed membraanid mis omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud kus 
helivõnked muutuvad närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi vahendusel aju 
kuulmiskeskusesse. Haistmine - Ninaõõnes haistmisrakud + tugirakud. 
Haistmisnärv rakkudest haistmissibulani. 
Frontaalsagaras on haistmisanalüsaatori osa. 
Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi ja hüpotalamusse Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. 
Haistmisrakul on haistmiskarvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad 
vastu lõhnaaineid. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, 
põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid 
peaajju kus lõhna allikas kindlaks tehakse. 
Maitsmine - Maitsmissibulad keelel, suulaes, kõripealises ja neelu tagumises seinas.  Maitsmisnärvid retseptoritest peaajju.  Peaajus tekivad maitsmisaistingud ja käivituvad seederefleksid. Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustisi ehk keelenäsasid. Keelenäsade küljes on 
tunderakud mis aineosakeste ärrituste toimel saadavad ajusse närviimpulsse ja inimene tunneb maitset.
Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees või süljes. Kui sülge eritub vähe ja 
keele pind on kuiv, siis tahke toidu maitset me ei  taju. Inimene tunneb nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad
nende maitsete segunemisel. Kompimine - Reageerivad puudutusele või survele. Kompimiselundeiks on nahk, kombitsad, tundlad ja teised kompimisega tegelevad elundid. 
Kompimiselundeina talitlevad eelkõige need kehaosad, kus on rohkesti komperetseptoreid, näiteks 
inimesel on sellisteks piirkondadeks keel, sõrmeotsad, huuled, ka jalatallad. Messneri kehakeste abil , 
neid on eriti palju sõrmeotstes Temperatuurimeel - Ärritust võtavad vastu Ruffini lõpmed ja Krause kehakesed. Ei asu ainult 
nahas, vaid ka teistes kohtades, nt suuõõne limaskestas ja kõõlustes. Temperatuurimeele abil inimene 
palavuse korral higistab. Lihasmeel - Lihasmeele sensorid, mis annavad informatsiooni lihase pikkuse ja pinge kohta, on 
lihasekääv ja Golgi kõõluseorgan. Lihasekääv asub sidekoest kapslis lihase kontraktiilsete kiudude vahel ja on nendega paralleelselt 
ühendatud.  Lihasekääv töötab venitusretseptorina ja saadab välja aferentseid impulsse ka siis, kui lihas on 
lõõgastunud. Selle toonilise aktiivsuse tõttu säilitavad lihased teatud pingeseisundi e toonuse ka 
puhkeolekus. Venitusrefleks - kui lihast venitatakse, venitub ka lihaskääv ja saadab välja impulsse, mis kutsuvad 
esile kontraktsiooni tugevnemise ja hoiavad ära lihase ülevenitusest tekkivad vigastused. Golgi kõõluseorgan - asub lihase ja kõõluse üleminekukoha lähedal, selle moodustavad vabad 
närvilõpmed. Kõõluseorgan mõõdab eeskätt lihase pinget.


Tasakaalumeel - Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe
kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud ehk retseptorid. Keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid  (asuvad mõigus 
ja kotikeses)  ja vedelik (asuvad poolringkanalites). Liikumine ärritab vastavaid meelerakke. 
Meelerakkudes tekkinud närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. Tasakaaluhäired võivad ilmneda siis, kui sisekõrv on kahjustunud (näiteks traumad, põletikud ja 
kasvajad). Sellises olukorras tekivad seismisel ja  käimisel tekib peapööritus, oksendamine, iiveldus ja 
kohin kõrvades.