Sisesekretsiooninäärmed
ehk
endokriinnäärmete ülesandeks on toota
hormoone ehk bioloogiliselt aktiivseid aineid.
Hüpofüüs - Ajuripats , mis on ühenduses vaheaju alumise osaga, koosneb kolmest sagarast . Ees-, kesk- ja tagasagar.
Asukoht
on peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus.
Nende
ülesanne on produtseerida erinevaid hormoone: kasvuhormooni ja
adrenokortikotroopset, mis stimuleerib neerupealise koore tegevust.
Kilpnäärme jaoks hormoone, mis aitvad kaasa naiste ja meeste kasvu
ja arengut (mensturaaltsükkel, rinnanäärmete arengut, meestel
spermatogeneesi).
Kesksagaras
produtseeritakse naha pigmentatsiooni. Tagasagaras silelihaste
toonust tõstvat hormooni, mis on oksüdotsiin.
Kilpnääre
- Kuna vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, siis
tagavad nad elundi rikkaliku verevarustuse . Kilpnäärme joodi
sisaldavad hormoonid (türoksiinm trijooditüroniin, kaltsitoniin)
avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüsteemis erutusele.
Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest Ülesanded Seedekanal: suuõõs koos hammaste ja Mehaaniline toidu haaramine, peenestamine, segamine; keelega, Seedenõrede ja lima valmistamine; neel, magu, peensool, Keemiline ja mikroobne toidu lõhustamine; jämesool Imendumine: toitainete suunamine Seedenäärmed: süljenäärmed, maks, seedekanali seina kaudu verre; Hormoonide tootmine; Vitamiinide sünteesimine; Jääkainete eemaldamine. Histoloogiline ehitus Serooskest (söögitorus) adventitsiaalkest (peensooles, jämesooles),
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk........................................................
© EeeOoo Morfoloogia 1. Kehaosade regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea jaguneb aju ja näoosaks. Kael ühendab pead kerega. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed jagunevad omakorda esi ja tagajäsemeteks. 2. Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Tasandid: mediaan jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks, sagitaal asetseb paralleelselt mediaantasandiga, transversaal on mediaan ja sagitaaltasandiga risti, dorsaal on looma pikiteljega paralleelselt. Suunad: mediaalne e keskmine, lateraalne e külgmine, intermediaalne e vahelmine, kraniaalne e koljupoolne, kaudaalne e sabapoolne, dorsaalne e selgmine, ve
Morfoloogia küsimused 1. Kehaosad ja regioonid ( piirkonnad, millest keha koosneb) Pea, kael, kere, saba, eesjäse, tagajäse 2. Topograafilised mõisted (front, ment, kaudaalne, kraniaalne. jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. külgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem. Lühiluudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed ning nad esinevad seal, kus liikumisel tekkinud su
rakud korrapäratult või väikestesse gruppidesse koondunult, harvemini korrapärase kuju ja asendiga rakuväätidena. Käbilkeha pärsib varajast sugunäärmete arengut. Hüpofüüs, Kilpnääre, Kõrvalkilpnäärmed, Tüümus, Neerupealised, Pankreasesaared 21) Siseorganite mõiste Konkreetse kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad, magu, maks jt. seedeorganid; süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne. Anatoomia osa, mis käsitleb kereõõntes paiknevaid väliskeskkonnaga ühenduses seisvaid õõnsaid organeid, nimetatakse õpetusesks siseorganitest. Siseorganite hulka arvestatakse seede-; hingamis-; ja kuse-suguorganid. Ühise funktsionaalse ülesandega siseorganid moodustavad organisüsteemi ehk aparaadi: seedeaparaadi, hingamisaparaadi ja kuse-suguaparaadi. Kokku modustavad rinna-; kõhu-; ja vaagnaõõnes paiknevad siseorganid sisikonna ehk sisuse. 22) Rinna-; kõhu- ja vaagnaõõs
Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Limaskesta aluskiht koosneb kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Ta võimaldab limaskestal lihaskesta suhtes liikuda ja moodustab limaskesta kurde. · Keskmine lihaskest (tunica muscularis). Lihaskest koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades (neelus ja söögitoru ülemises osas)
1. Mis on anatoomia? Õpetus organismi välis- ja siseehitusest, selle elundite asendist ja kujust Õpetus elusorganismide ja selle erinevate elundite talitlusest ja nende seostest ümbritseva 2. Mis on füsioloogia? keskkonnaga. Füsioloogia kirjeldab kuidas konkreetne elund oma ülesannet täidab. 3. Mis on patoloogia? Patoloogiline anatoomia uurib ehituslikke ja struktuurseid muutusi elundites ja kudedes. Sisenõrenäärmed: 1. hüpofüüs e ajuripats, 2. kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed, 3. harknääre, 4. 4. Nimeta endokriinorganid kõhunääre e pankreas, 5. sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel) NS vegetatiivne e autonoomne - parasümpaatiline ja sümpaatiline; NS somaatiline - 5
suureneb. Sekretsioonifaas sõltumata tsükli pikkusest kestab 13-14 päeva. Kui munarakk ei viljastunud, siis sekretsioonifaasile järgneb deskvamatsioon. http://connection.lww.com/Products/sadler/images/figurelarge2-12.jpg Ovulatsioon ja viljastumine http://stemcells.nih.gov/StaticResources/info/scireport/images/figurea2.jpg Kasutatud kirjandus: W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S-E. Björkquist - Inimese füsioloogia ja anatoomia - Medicina 2001 G. Loogna Anatoomia atlas Avita 1996 M.Roosalu Inimese antoomia Koolibri 2006 J. Aul Inimese anatoomia Tallinn, Valgus 1976 L. Gavrilov, V. Tatarinov Anatoomia Tallinn, Valgus 1985 I. Freiberg, E. Lausvee, K. Ulp Inimese anatoomia ja füsioloogia - Tallinn 1979 W. F. Evans Anatomy and physiology - PRENTICE-HALL, INC. 1989 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 16 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis
Kõik kommentaarid