Sõnu seletav sõnaraamat

Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik järgmiste organismi sisekeskkonna seisundit peegeldavate füüsikalis-keemiliste omadustega: suhteline tihedus ja viskoossus võrreldes veega on vastavalt 1,025...1,029 ja 1,9...2,6, osmootne rõhk 768...819 kPa (7,6...8,1 atm). Vereplasma on leeliselise reaktsiooniga, pH väärtusega 7,35...7,4. Vereplasma osmolaarsus on liigikaudu 300 mosm/l. Kogu vere viskoossus on umbes 5 korda suurem kui veel.
Vereplasma on vere vedel osa, kollaka värvusega ning koosneb veest, erinevatest valkudest (antikehad, hormoonid, transpordimolekulid), toitainetest (suhkrud, rasvad, aminohapped). Transpordi ülesanne ning tänu peamisele koostisosale veele on suure soojusmahtuvusega ning hoiab keha tem-i. 4. Vere füüsikalis-keemilised omadused (osmootne rõhk, onkootne rõhk, reaktsioon, puhveromadused) Osmootne rõhk (vereplasmas lahustunud ainete konts.
Vereplasmas on 90...91% vett, 6,5...8% valku (valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks, viimaste hulgas on ka fibrinogeeni) ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid (Na+, K+, Ca+, Mg+, Cl-, HCO3-, HPO4-, HSO4-). Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik järgmiste organismi sisekeskkonna seisundit peegeldavate füüsikalis- keemiliste omadustega: suhteline tihedus ja viskoossus.

Vereplasma valkusid on 80g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Valgud võtavad osa ainete transpordist(albumiinidega on osaliselt või täielikult seotud Ca, rasvhapped jne ja globuliinidega hormoonid, lipiidid jne) ja valgud osalevad kaitsefunktsioonid(antikehad) Vere hüübimise etapid-Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta, sest välja voolanud veri hüübib.
Vereplasma – õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. Fibrinogeen ei ole eraldatud Vereseerum – vereplasmast on fibrinogeen eraldatud.
Vereplasma valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks (35...45 g/l) ja globuliinideks (24...37 g/l), viimase hulgas fibrinogeeni 1,5...4,5 g/l. Vereplasma valkude ülesanded on: vere ja kudede vee- ja ainete vahetus; aine transport veres; osalevad kaitsereaktsioonides; osa vere puhversüsteemidest; valkudest oleneb vereplasma viskoossus.

Vereplasma – interstitsiaalne vedelik: difusioon ja filtratsioon.
Vereplasma puhvesrsüsteemid on vereplasma puhvrid ja erütrotsüütides neis paiknev hemoglobiin. Puhversüsteemid aitavad tagada vere ja selle kaudu koevedelike ja kogu organismi happa-leelise tasakaalu suhtelist püsivust.
Vereplasma - valkude vesilahus+mineraalsoolad, hormoonid, toitained, jääkained, süsihappegaas jne. ülesanne:toob süsihappegaasi kudedest kopsu, transpordib toitaineid ja jääkaineid.

Vereplasma valkusid on 65...80g/l ja need jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Albumiine on 35...45g/l ja globuliine 24...37g/l ja globuliinide hulgas on 1,5...4,5g/l fibrinogeeni.
Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik, pH väärtusega 7,35...7,4. Vereplasmas on 90...91% vett, 6.5...8% valku ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid.
Vereplasma on peamiselt valkude vesilahus, lisaks sellele on ka lahustunud mineraalsooli, toitaineid, hormoone ja rakkude eluteg. Tekkinud jääkaineid.

Vereplasmal on tähtis osa nii toitainete organismis laialikandmises kui ka kudedes moodustunud süsihappegaasi transpordis kopsudesse.
Vereplasma - sisaldub vesi, transportvalgud, antikehad, fibrinogeen(hüübimisvalk), toitained(glükoos, jääkained, hormoonid)
Vereplasma 54 - 59% ja vereliblesid 41-46%. Vereplasma koostises on 90-91% vett, 6,5- 8%valku ja u 2 % madalamolekulaarseid aineid.

Vereplasma on vesilahus. Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse.
Vereplasma on kollakas läbipaistev vedelik, mis koosneb 90% veest ja 10% vees lahustunud või vees suspendeeritud ainetest.
Vereplasma on happelisem (7,0…7,2) kui emal (7,4), võivad aluselised ravimid loote veres peetuda.

Vereplasmaga on isotooniline 0,85% NaCl lahus (füsioloogiline lahus) ja ka 4,5…5% glükoosilahus.
Vereplasmad - transp. Vitamiine jne. Pärilikkust antakse edasi valgulisteühenduste abil.
Vereplasma on vere vedelikune koostisosa, mis moodustab 55 – 60 % selle kogumahust.

Vereplasma on valkude vesilahus, sisaldab ka mineraalsooli, toitaineid ja hormoone.
Vereplasma tase on vajalik kandmaks lihasrakkudesse olulisi toitaineid ja hapnikku.
Vereplasma valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks.

Vereplasma – toitained organisti, süsihappegaasi viimine kopsudesse.
Vereplasma valgud on olulised vere ja kudede vahelises vee- ja ainevahetuses.
Vereplasma - kannab laiali Vererakud toitained ja hormoonid

Vereplasma on vedelik, milles vere rakud saavad liikuda.
Vereplasma proteinogramm – elektroforeesi abil eraldatud valgud.

Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto