Peamiselt ühelöövilised kirikud. Valjala, Muhu, Ridala, Püha kirikud. Kesk-Eesti kolmelöövilised kodakirikud. Ambla, Koeru, Pilistvere. Põhja-Eesti + Tallinn paekivi. Tallinn üks unikaalsemaid, kompaktsemaid gooti stiili näiteid Euroopas. Oleviste, Niguliste, Pühavaimu, Toomkirik, Pirita klooster. Lõuna-Eesti + Tartu praktiliselt gooti stiili näited maapiirkondades puuduvad, kuna on olnud palju sõdasid. Kolmelöövilised basiilikad: Urvaste kirik. Tartus Jaani ja Toomkirik. Kujutav kunst: Suuri muudatusi ei olnud, figuurid olid endiselt pikaks venitatud ja riietega kaetud. 1) Varagootika romaani mõjud, kohmakam, rõhutati teemasid, mis mõjutasid tundeelu (Pieta ristilt võetud Kristus+tagaleinajad). 2) Kõrggootika mõnevõrra realismi, kujud kerges paindes (gooti S-poos) 3) Hilisgootika kohati naturalistlik. Skulptuurid erinevatel katedraalides (Reimsi, Kölni, Strasbourgi). Vitraazikunst: sügav erijoon
Vabanedes oli ta jälle Nurtus, kus õpetas lapsi ja juhatas koore. Ka siis kui vanaduse pärast oli sunnitud taktikepi ulatama noorematele, oli M. Oviir Nurtu seltsielu moraalseks toeks surmani. Tema õpilased räägivad vanast Madisest lugupidamisega. Oli range ja nõudlik, mõned meenutavad, et oli liiga kuri, kuid samas ütlevad, et seda oli ka meile vaja. Madis Oviir suri 22. novembril 1944. aastal ja on maetud Vigala kalmistule. Nurtu kooli õpilased 1944. a kevadel. Keskel õpetaja Ed. Urvaste 1925. aasta kevadel, kui M. Oviir pensionile jäi, tuli Nurtusse õpetajaks noor, vast Läänemaa õpetajate seminari lõpetanud noormees Aleksander Emmo. Ta oli pärit Velise vallast Päärdust. Oma esimesed õppimised õppis Velise koolis. Nurtus oli ta kaks aastat ja läks siis ülikooli. Oli hiljem õpetajaks Tallinna keskkoolides ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Al. Emmo Nurtus oleku ajal hakkas kehtima neljaklassiline koolikohustus ja 1926
laule), juba arvestavas värsimõõdus. Nii on 241 laulutõlget sisaldav "Neu Ehstnisches Gesangbuch" esimeseks (kiriku)laulude koguks. Lõunaeestikeelne lauluraamat "Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat" ilmus Adrian Virginiuse toimetamisel. Sellegi täiendatud ja redigeeritud teine trükk "Tarto-Ma Kele Laulu- Ramat" oli värsimõõtu arvestavam ning keelelt ühtlasem. Antud etapil olid olulisemad tegijad Kullamaa pastor Heinrich Göseken ja Urvaste pastor Johann Gutslaff. Göseken tundis hästi eesti keelt ja piisavalt ka värsitehnilisi võimalusi. Vene-Rootsi sõja ajal Tallinna põgenenud Göseken ja Gutslaff töötasid koos Uue Testamendi tõlke kallal. Selle viis lõpuni katkust pääsenud Göseken. Kirikukirjanduse tõlkimise-avaldamise järgmine etapp algas Liivimaal kindralsuperintendendi Johann Fischeri tegevusega. Ta oli saanud loa trükikoja asutamiseks, eelkõige Piibli avaldamiseks
Esialgu väike madal hoone asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Saj muudeti kõik basiilikaks. Ehitiste üldilme lihtne ja kaine. Vormirikkus ei levinud. 4. Tartu- ja Lõuna-eesti: Tartus on järel Toomkiriku(eh.13.-16.saj) ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik oli basiilika, kahe torniga, kooriga. Jaani kirik oli kolmelööviline basiilika, valmis põh. 14.saj. Ülirikkalik terraskotast ehitusplastika. Lõuna-eestis levis kolmelööviline kirikutüüp. Urvaste kirik- ainus säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis. 2. Ilmalik arhitektuur: 3-tüüpi linnused: neemiklinnus(müür ehitati piki mäeharja), tornlinnus( väiksemale kaitsemeeskonnale), kastell-linnus(nelinurkse müüriga piiratud ala).Paljud linnused olid tegelt segatüüpi. 14. Saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp-konvendihoone(nelinurkse sisehooviga, tavaliselt 3korruselised).Ainuke keskaegse vormi säilitanud konvendihoone on Kuressaares
Esialgu väike madal hoone asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Saj muudeti kõik basiilikaks. Ehitiste üldilme lihtne ja kaine. Vormirikkus ei levinud. 4. Tartu- ja Lõuna-eesti: Tartus on järel Toomkiriku(eh.13.-16.saj) ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik oli basiilika, kahe torniga, kooriga. Jaani kirik oli kolmelööviline basiilika, valmis põh. 14.saj. Ülirikkalik terraskotast ehitusplastika. Lõuna-eestis levis kolmelööviline kirikutüüp. Urvaste kirik- ainus säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis. 2. Ilmalik arhitektuur: 3-tüüpi linnused: neemiklinnus(müür ehitati piki mäeharja), tornlinnus( väiksemale kaitsemeeskonnale), kastell-linnus(nelinurkse müüriga piiratud ala).Paljud linnused olid tegelt segatüüpi. 14. Saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp-konvendihoone(nelinurkse sisehooviga, tavaliselt 3korruselised).Ainuke keskaegse vormi säilitanud konvendihoone on Kuressaares
tavalisem, tüüpilisem viis, umbes 1/3 soodest limnilise tekkega · Maismaaline soostumine 1. Soostumine jõevetega üleujutuse tõttu Väike-Emajõe lamm 2. Toitaineterohkete karbonaatsete vetega soostumine paealuspõhjaga alade nõgudes Osmussaar, Vilsandi Rahvuspark 3. Kõrgustike nõlvadel väljuva survelise põhjavee (allikate) tõttu soostumine Tuulemäe Põlvamaal, Urvaste Võrumaal 4. Toitainevaeste liivatasandike soostumine peamiselt põlengute tagajärjel Vihterpalu Soode levik · Keskmiselt on Eestis soostunud umbes 20% maismaast (nn liigniiske on üle poole maismaast) · Looduslikus seisundis on ligikaudu 70% (k.a. piirdekraavidega ümbritsetud alad) ka rabad. Kuid rabad on enamasti piirdekraavidega ümbritsetud. · Kõige enam on viimase 50 aasta jooksul kuivendatud madalsoid, neid on looduslikud
haavati teda; · 27. aprill 1941 süüdati tööstushoone Kiltsis. · 22. mail 1941 teatas Virumaa maakonna parteikomitee sekretär A.Stamm, et 21. mail tapeti Sõmerpalu vallas Kaarli külas, kohalik aktivist A.Kaila; · 20. juuni pandi toime katse õhkida Võru-Anstla sild; · 25. juuni Virumaa maakonnas Valgejärvel tapeti miilitsavolinik Ernst Soo; · 29. juuni pandi toime kallaetung Urvaste valla komsomoli liikmetele Saksa okupatsioon. 1941. a. suvel lootis eestlaste enamik sakslaste abil omariikluse taastamisele. ometi selgus peatselt, et maa on vaid peremeest vahetanud ning poliitilisest enesemääramisest ei tule juttugi. Eestist moodustati Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat. Saksamaa huvide kõrgeimaks esindajaks oli kindralkomissar Karl Sigismund Litzmann. Kindralkomissari kõvale loodi eestlastest koosnev Eesti Omavalitsus, mille
Samamoodi kaks erinevat kogudust. Vöörmünder oli valitud kohalike talupoegade seast tegelemaks koguduse majandusasjadega. Kirikuõpetajad olid ka hariduse edendajad, tegelesid (just eestikeelse) kirjanduse välja andmisega. Kui katoliiklus oli suhtunud muinasusundisse suht tolerantselt, siis luterlus vaenulikult, samuti ka luteri kiriku sees tekkinud vooludesse. 1642 Pühajõe mäss (tänapäeval Võhandu jõgi), sellele jõele oli ehitatud vesiveski, samal ajal tabas Urvaste piirkonda ikaldus, selle põhjuseks, et püha jõgi oli rüvetatud, sest oli kinni pandud tammiga. Talupojad hävitasid tammi ja veski. Kirikuõpetaja ei saanud seda aktsepteerida, talupoegi karistati. RA kirikuelu iseloomustavad ka nõiaprotsessid, toimus eriti agar nõidade jälitamine. LM kirikujuht Samson pidas 9 jutlust nõidadest millised na on, kuidas kindlaks teha (veeproov). Haridus Üks, mis kättesaadav kõrgmatele seisutele ja teine talurahvale. Kõrgharidus ülikooli
26476 8400198-1Kassepa 58.07511125.520088 26476 Karksi vald 928 03601-1 Kassi 59.40103024.648333 928 Mustamäe 929 03602-1 Kassi 59.39968524.645906 929 Mustamäe 20198 7800223-1Kassi 58.46213226.546932 20198 Tartu vald 22334 8200154-1Kassi 57.75502826.336531 22334 Karula vald 22335 8200153-1Kassi 57.75514726.336856 22335 Karula vald 25157 8600150-1Kassi 57.90163326.473753 25157 Urvaste vald 25279 8600151-1Kassi 57.90194126.473144 25279 Urvaste vald 27189 7800222-1Kassi 58.46212126.547459 27189 Tartu vald 27438 7400198-1Kassiku 58.27538722.266547 27438 Lääne-Saare vald 27439 7400199-1Kassiku 58.27579122.266527 27439 Lääne-Saare vald 25280 8600152-1Kassilaane 57.90464026.433490 25280 Urvaste vald 25281 8600153-1Kassilaane 57.90479026.432741 25281 Urvaste vald 31373 6500140-1Kassilaane 58.06609227
raamatuid. Lõunaeestikeelne lauluraamat ilmus 1685. aastal Adrian Virginiuse toimetamisel. Stahli ja Rossihniuse käsiraamatud tõstatasid esile ka Piibli tõlkimise hädavajalikkuse. Piiskop J.Jheringi initsiatiivil valmis mitme pastori tõlkena Uue Testamendi põhjaeestikeelne käsikiri 1643. aastal, kuid aadli vastuseisu, raha puudumise, sõjaraskuste tõttu jäi asi soiku. Antud perioodi olulisemad tegijad Kullamaa pastor Heinrich Göseken ja Urvaste pastor Johann Gustlaff, andsid välja omad eesti keele grammatikad, samuti töötasid koos Uue Testamendi tõlke kallal paralleelselt lõuna-eesti, põhja-eesti ja saksakeelse tekstiga. "Uus eestikeelne lauluraamat" (1656) sisaldas edasiarenenumat kirikulaulu värsitehniliselt. Kõrvuti kirikukirjanduse muretsemisega tekkis vajadus ka eesti keele grammatika järele, mis süstematiseeriks keele grammatilist ja sõnavaralist ainestikku. Stahl 1637, Gustlaff 1648, Göseken
kuradiga suhtlemise eest. Levinumaks karistuseks nõidumise eest oli põletamine tuleriidal. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olnud luteri pastoritele kerge ülesanne. 1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad, kohalik pastor pidi aga tõdema, et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest. Nende pimedus, ebausk, ebajumalad ja nõidus ületavad igasuguse piiri."
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad...
Eesti mõisad 18. sajandil: 18. sajandi kunsti ja arhitektuuri mõjutas eelkõige Peterburi lähedus. Kus omanikel rohkem raha, seal ehitati enam, kohati leidus lausa vürstlikku toredust. Kinnitust leidis lihtne tõsiasi, et luksus ja enda eksponeerimise vajadus ei rauge ka kõige suuremate katastroofide aegu. Kus vähegi võimalik, astub inimene oma edevuses eelkäija jälgedesse. Looduse võitmise kaudu eneseteostust võib näha näiteks Urvaste ja Väimela mõisas. Väimela mõisa ühes otsas elati, teine oli kirikuruumiks. 18. sajandil kujunes Eestis enam-vähem välja mõisatevõrk. 18. sajandil valitses kõikjal Eestimaa mõisates barokimaailm. Eestimaa mõisad kujutavad ,,noaga loodusest välja lõigatud vabariike". Mõisast sai maailma esteetiline korrastaja, piirkonna poliitiline keskus. Esialgu teeniti Balti mõisate ülesehitamiseks vajaminevat raha enamasti siitkandist eemal. Stenbockide suguvõsale
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras ...
nõukogude aja materjal oli selektiivne ning viideteta, seevastu kroonikaid publitseeriti hästi (nt Sulev Vahtre ,Liivimaa noorem riimkroonika'). J.Renner ,Liivimaa ajalugu 1556-1561'. Enamasti publitseeritakse XX sajandi allikaid. Arengusuunaks on elektrooniline andmebaas. Vanemad eestikeelsed tekstid periodiseeruvad nii: · 16.-17. saj tekstid Georg Mülleri (Russowi ametijärglane) tekstid, Heinrich Stahl esimesed eesti keele reeglid; Urvaste ja Kullamaa pastori vastne testament. · 18.sajand Anton Thor Helle 1739. aastal põhjaeesti murrakus välja antud piibel. · 19.sajandi I pool J.H. Rosenplänter; trükiti lisaks usutekstidele aabitsaid, lugemikke, kalendreid, õigustekste, mis üheskoos arendasid eesti keelt. Üks keele parandajatest oli Rosenplänter, Pärnu pastor keelt tuleb õppida rahva suust, tuleb uurida murdeid, kui sõnu väheks jääb, peab neid laenama soome keelest
(von Roth). Oli üks esimestest talurahvalehtedest. 41 numbrit ilmus, seejärel keelati Vene valitsuse poolt. 1821-23, 1825 O.W. Masingu ,,Marahwa Näddala-Leht". Selle vastu töötasid hernhuutlased. Ajaleht oleks võinud kauemgi kesta, kuid Masingul ei jätkunud raha. Uuendused rahvahariduses. 1804 uut tüüpi koolid kihelkonnakoolid ja vallakoolid. Eestikeelsete õpikute väljaandmine. Aabits-lugemikud: 1811 Halliste pastor K. E. Berg (Põhja-Eestis), 1814 von Roth (Lõuna-Eestis), 1820 Urvaste pastor F. G. Moritz ,,ABD nink weikene luggemisse ramat" (Lõuna-Eestis). Üksikute õppeainete eestikeelsed õpikud: esimene kooli lugemik 1805 Vastseliina pastor Georg Gottfried 1 Marpurg. Esimene ainult ühele õppeainele pühendatud õpik: aritmeetikaõpik Saaremaa pastori Peter Heinrich von Frey õpik 1806. Eestlastest kultuuritegelased: Kristjan Jaak Peterson (1801-1822).
1. Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist ...
kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Eeskätt takistati pietismi levikut. Luteri usk muutus valitsevaks usus Eestis. Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Talurahva suhtumine kirikussde muutus paremaks. Võitlus vääraga: Rootslased pidasid rahva uskumusi ebausuks ja hävitasid ohverdamispaiku. 1642. aastal toimus Urvaste kihelkonnas Osula Pühajõe mäss, mis puhkes selle tõttu, et Vühandu jõele lasi kohalik mõisnik vesiveski ehitada, mistõttu maad tabanud viljaikaldus ning talupojad hävitasid vesiveski. Seda seostati ebausuga Jumalasse. Hakati läbi viima nõiaprotsesse. Levinud karistus oli põletamine tuleriidal. Rahvahariduse edendamine: Et kindlusada luteriusu mõju peeti vajalikuks lugemisoskuse levitamist. Esialgu õpetasid lugemist köstrid. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine
kogunud, aga seltsile üle poole kandnud. Toetamisest keeldumise põhjusi oli igasuguseid. Kuusalust teatati, et kuna 3 kohalikku seltsi ja kirik ise korjandusi korraldavad, ei ole enam võimalik teisi toetada. Narva Aleksandri koolist vastati, et Reimanni, Koidula ja Kreutzwaldi toimkonnad võiksid omavahel korjandusi kooskõlastada. 5 Võru maakonnast toetasid samba püstitamist Saru, Peri, Kõlleste, Urvaste, Karilatsi, Viitina, Vana-Antsla, Saaluse ja Sõmerpalju vald, Põlva kogudus, Võru Maavalitsuse haridusosakond ja Võru Linnavalitsus, riigivanem annetas tema käsutada olevais summadest 200 000 marka. Skulptor Amandus Adamson Kreutzwaldi monumendi ehitustdel Vrus 1926 6 KREUTZWALDI MAJA OSTMINE 31. juulil 1923 oli saadetud Võru Eesti Käsitööliste Abistamise Seltsile palve teatada, kas
35 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 244. 36 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 244. 37 R. Põldmäe, Hernhuutlane Christoph Michael Königseer, 179. 38 Toomas Siitan. Koraaliraamaud Eesti- ja Liivimaal. Tallinn 2000, 58. 39 Karl Leichter. Seitse sajandit eestlaste lauluteel. Tallinn 1991, 14. Suur osa maakirikute vanimaist oreleist on teada kihelkondadest, mis olid vennastekoguduste peamised tegevuspiirkonnad Lõuna-Eestis, nagu näiteks Urvaste, Kambja ja Võnnu. Lisaks sellel oli vennastekogudustega tihedalt seotud ka esimene teadaolev eestlasest orelimeister Johann Thal.40 Lauluraamatud Kuna vennastekoguduse jumalateenistustel pandi suurt rõhku laulmise, siis oli koguduse kesksemaks teoseks lauluraamat. Saksamaal ilmusid vennaste lauluraamatud, mille põhirepertuaar toetus 1704. aastal Halles ilmunud pietistlikule Freylingshauseni lauluraamatule.41 Vennastekoguduste liikmed lõid ka ise hulganisti laule
Lisaks mitmesugustele otsestele nõidumissüüdistustele karistati inimesi libahunti jooksmise ning kuradiga suhtlemise eest. Levinumaks karistuseks nõidumise eest oli põletamine tuleriidal. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olnud luteri pastoritele kerge ülesanne. 1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Kohale saadetud sõjavägi 7 küll vaigistas talupojad, kohalik pastor pidi aga tõdema, et talupojad "ei tea midagi
võimelised pidama jutlusi eesti keeles. Kõik see tõi kiriku lähemale ka talupojale. Koguduse majandusasjadega tegeles maarahva hulgast valitud vöörmündrid, kes valiti maarahva seast. Võitlus väärusuga: 17. sajandil oli luteri usk veel üsna tundmatu eestlastele. Ka juba keskajal segunes eestlaste muinasusundid katoliiklike tavadega. Kuna taolist rahva uskumisi peeti ebausuks hävitati mitmed ohverdamispaiku. Väärusuga seostati ka 1642. aastal talurahva rahutusi, mis leidsid aset Urvaste kihelkonnas Osulas. Seda sündmust on nimetatud ka Pühajärve mässuks. Võhandu jõela lasi kohalik mõisnik ehitada vesiveski. Kui aga maad tabas viljaikaldus, arvasid talupojad, et see tuleb jõe rüvetamisest tingitud kättemaksust ja seepärast hävitasid tammi ning veski. Kohale saadetud sõjavägi rahustas küll ärritunud talupojad, aga kohalik pastor tõdes, et talurahvas on väga jumalakauge ega tunne tema õpetust.
Tallinna vanalinnas asuvad Toomkirik, Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirikud. Toomkirik, Niguliste ja Oleviste ehitati 15. sajandil ümber basiilikaks. 9.Uuri välja, kas sinu kodukandi kirikud on ka keskajal ehitatud? Hanila vallas on keskajal ehitatud Hanila Pauluse kirik ja Karuse Margareeta kirik. Noarootsile lähimad keskaegsed kirikud on Püha Katariina kirik, Lääne-Nigula kirik ja Haapsalu lossikirik. 10.Mida erilist on Tartu Jaani kirikus? Mille poolest on ainulaadne Urvaste kirik? Tartu Jaani kirik on ehitatud punastest tellistest ja on kaunistatud rohkete terrakota skulptuuridega. Urvaste kirik on eriline, sest on Lõuna-Eesti maapiirkonnas ainsana säilinud basiilikana ehitatud maakirik. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1.Milliseid ehitisi hakkasid võõrvalitsejad kõige esimesena Eestisse püstitama? Võõrvallutajad hakkasid linnuseid püstitama kohe pärast maa alistamist 13. sajandil. 2.Milliseid linnustetüüpe sa tead
Aga mina ka ju sinuga. HIRMUS ANTS No mine. Kui teisiti ei saa. Kallista lapsi. Ma tulen teid vaatama. MADONNA-MIRALDA JEEDAS Ma pean minema. Idee on idee, aga lapsed on lapsed. HIRMUS ANTS Sa ei saa hakkama! MADONNA-MIRALDA JEEDAS Mis siis. Ma ei saa teisiti. 7. stseen Täitevkomitees Nikolai, Kuul, Solk, Lumi, Madonna-Miralda Jeedas, ema, õde 31 SOLK dikteerib sekretärile Juhtumist Urvaste vallas Võrumaal Võrumaa komitee informatsioon Urvaste valla rahvakaitse ülem sm. Nikolai ja rahvakaitse liige sm. Solk… LUMI Lumi oli ka! SOLK mingil hetkel katkestab dikteerimise hommikvõimleja tulek Lumi oli ka. Sõitsid 17. mai õhtul umbes kell 21.30 talupoja vankril Urvaste külanõukogust tagasi Kuldre külanõukogusse. Metsas nad märkasid, et neile ligineb tagant veoauto. Nähes seda, hüppasid nad vankrilt maha,
LISA 5. VILLU JÜRJO Villu Jürjo on lõpetanud 1975. aastal EELK Usuteaduse Instituudi, ordineeritud on ta 5.10.1975. 1971.-1975. aastal oli Villu koguduse töö praktikal Saarde koguduse professionaali Elmar Salumaa juures. Ta on teeninud 1975.- 1978. aastatel Häädemeeste ja Treimani kogudustes. 1978.-1980. aastal Võru koguduses. 1982.-1984. aastal Petseri koguduses, 1984.-1994. aastal Urvaste koguduses. 1994.-2000. aastal teenis ta Tartu Maarja koguduses ning Vara koguduses. Narva Aleksandri koguduse õpetaja on ta alates 1. juulist 2000. aasta. Teda on autasustatud IV Riigivapiga, III klassi teenetemärgiga ja Maarjamaa altari ordeniga.43 43 http://www.eelk.ee/narva/ 27 LISA 5 LISA 6. MAARJA-MAGDALEENA KIRIKUÕPETAJAD M. Salomon Matthiä, 1642-1650
Ehete ja inimeste vaheline suhe on üsna universaalne. Inimese hing on seotud tema ehete ja asjadega. Rahvausundi uurimis allikad Kroonikad kirjutatud eelkõige valitseja vaatepunktist · 1071, Novgorodi kroonika · 1224-1228, Henriku Liivimaa kroonika Uurimused ja reisikirjad · 1544, Sebastian Münsten, Cosmographey · 1647, Adam Olearius, Uus Pärsia reisikiri · 1685, Johann Forselius, Eestlaste ebausukomber Käsikirjalised kirikuvisitatsioonid · 1664 Piksepale Urvaste · 1694 Heinrich Gösekeni aruanne praostile "ebausu" kommetest Mihkli khk. Keeruliseks teeb asja see, et nad on kirjutatud erinevatel eesmärkidel. Reisikirjad on kindlasti neutraalsemad kuid nt kirikukirjad kajastavad pastorite võitlust rahvausundite ja kombestiku vastu. Keeruline on tagasi minna minevikku ja mõista seda tervikpilti. Varasemate allikate eelis on see, et nad kirjeldavad mingit situatsiooni, kust saab ise leida folkloristikat. · Usundiline muistend
see ei saanud vist nii popiks kui Arbusowi oma. Uuris ka kloostriajalugu. August Seraphim- ilmselt eelmise vend, mitte nii kuulus. 1870. aastate lõpu "brošüürisõda" . Bruinigk ja Samson-Himmelstierna võistlesid omavahel semstvoküsimuse üle (maapiirkondade kohalikud omavalitsused), Bruinigk oli nende vastu ja Himmelstierna poolt, sest see oleks progress! Viimane oli ka Urvaste mõisnik ning sealjuures Hurda kirjasõber! Lahvatas baltisakslaste endi diskusiooniga. Päästis valla tartlane Hermann Samson-Himmelstierna. Samson oli hariduselt insener – Tartu-Valga raudteeliini projekteerija, Tartu-Tapa liini insener. Oli liberaal, kes leidis, et balti eriõiguset kinnihoidmine ei ole enam õigustatud. Taotles omavalitsuse reformimist. Tuleks semstvo põhimõttel ümber korraldada. Venelastelt olevat ka midagi juba õppida –ei maksa vastu seista uuenduspüüetele
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816 Referaat Autor: Andra Pant NT-12 Tallinn 2010 SISUKORD 1 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitletav ajajärk hõlmab sada kakskümmend aastat Eesti ajaloost Põhjasõja algusest kuni eestlaste vabanemiseni pärisorjusest. Meie traditsioonilises ajaloojaotuses moodustab see veidi enam kui poole Vene ajast. Põhjasõja-järgne sajand on meie ajalookirjutistes jäänud sündmustevaeseks halliks ajastuks, kus aeg otsekui seiskub. Referaadis on püütud käsitleda Eesti rahvakultuuri arengut, lootes veidi värvi lisada nii tumedale ajajärgule. Põhjalikumat va...
Lääne-Eestis ja Saaremaal: *Valjala kirik *Haapsalu kirik *Karuse kirik *Hanila kirik. Kesk-Eestis: *A m bla kirik *Koeru kirik *JärvaPeetri kirik *Türi kirik. Tallinnas: *Toomkirik *Niguliste kirik *Oleviste kirik *Pühavaimu kirik. Tartus: *Too mkirik *Jaani kirik. Nimeta keskaegseid kloostreid Tallinnas: *Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katariina klooster. Mille poolest on tähelepanuväärne Urvaste kirik? Urvaste kirik on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on ainuke säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis, kus ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve.. Nimeta keskaegseid linnuseid Eestis! *Pikk Herman *Rakvere linnus *Kuressaare linnus. Kirjelda lähemalt linnusetüüpi nimega konvendihoone! 14.sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüpkonvendihoone, oli pärit Preisi maalt. Konvendihoone oli nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsesid neli hoonetiiba
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
peatõuraamat ESTER 1992 13 685 T II tumeraudjas ADER 26.04.2003 15.02.2006 Vaabina küla tumeraudjas GIMBRA Urvaste vald Gen.eksp. Võrumaa 24 103 T UELN nr. 667 1994 raudjas tel.5292489 14.06.08 168 190 22,0 233402000536603 15.06.2007 ARHIPPOS 13 535 T järglaskond TORIC
asjadega. Rahvausundi uurimis allikad: - Kroonikad kirjutatud eelkõige valitseja vaatepunktist o 1071 Novgorodi kroonika o 1224-1228 Henriku Liivimaa kroonika - Uurimused ja reisikirjad o 1544 Sebastian Münsten, Cosmographey o 1647 Adam Olearius, Uus Pärsia reisikiri o 1685 Johann Forselius, Eestlaste ebausukomber - Käsikirjalised kirikuvisitatsioonid o 1664 Piksepale Urvaste o 1694 Heinrich Gösekeni aruanne praostile "ebausu" kommetest Mihkli khk. Keeruliseks teeb asja see, et nad on kirjutatud erinevatel eesmärkidel. Reisikirjad on kindlasti neutraalsemad kuid näiteks kirikukirjad, mis kajastavad pastorite võitlust rahvausundite ja kombestiku vastu. Keeruline on tagasi minna minevikku ja mõista seda tervikpilti. Varasemate allikate eelis on see, et nad kirjeldavad mingit situatsiooni, kust saab ise leida folkloristikat. - Usundiline muistend
16. Sajandil. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga. Keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal ja ainuke, millel 2 torni. Kirik põles 17. Sajandil ning 19. Sajandi alguses ehitati kooriruumi varemetesse ülikooli raamatukogu. · Jaani kirik. Kolmelööviline basiilika, mis põhiosas valmis 14. Saj. · Lõuna Eesti maapiirkonnas levis kolmelööviline kirikutüüp. Ainsana on säilinud Urvaste kirik basiilikana ehitatud maakirik. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis Linnuseid hakkasid püstitama vallutajad, neid oli Eestis hulganisti kuid enamik on varemetes. Linnuste juures saab eraldada 3 tüüpi: · Neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulged korrapäratult looklevana · Tornlinnus sobis väiksematele kaitsemeeskondadele. Kaitsesuund oli ülevalt alla ja
lapsi või laste verd, mille tagajärjel lapsed surevad. Vastasel juhul tekitab maru ja äikest, rikub ilma. 1642: Võhandu – pikse elupaik. Pühajõe sõda Osulas. Olid olnud halvad ilmad mitu aastat, vili hävines. Talupojad põletasid mingi hoone maha. Pikne ja Uku Ukust räägitakse Virumaal, saartel, on pärimusi ka Võrumaalt Kanepi ja Urvaste kihelkonnast. Ukuvakk on mingi inimese poolt tehtud anum, nõu, kuhu Ukule viidi ohvriande. Ukukivid, kuhu viidi samuti ohvreid. Oskar Loorits on seadnud Uku olemuse tugevalt kahtluse alla. Arvab, et Uku on pseudojumal, mis on võimendatud Kalevipoja kaudu. Päike Päike ei ole Eesti rahvausundis olnud jumalaks ega jumaluseks. See on üks põhimõtteline erinevus võrreldes Indoeuroopa rahvastega. Eestis päikese pühaks pidamisest märke ei ole. On aga päikesemaagiat
hilisemate ümberehituste tõttu. Näitena võib tuua Tartu Toomkiriku, mis esindab telliskivigootikat (valmis kolmelöövilise basiilikana 14. saj alguses. Basiilika Pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea. Ainuke kirik Eestis, mis kohe ehitati basiilikana on Urvaste kirik. Majanduslik tõusuperiood 14 ja 15 sajandil tõi kaasa linnakirikute ümberehitamise basiilikateks (näiteks Tallinnas Oleviste, Tartus Toomkirik). Padise klooster - Kui Dünamünde tsistertslaste klooster 1305 ordu omandina linnuseks muudeti, kolisid mungad Eestisse ja püstitasid 1317 aastal kloostri Padisele, kus Dünamündel juba enne oli olnud maavaldusi. Klooster hävitati Jüriöö ülestõusu ajal, kuid ehitati uuesti 1370ndail.
1876. aastal algas rahvuslikus liikumises taas elavnemine. Oma osa oli selles Aleksandrikooli asja edendamisel. Nimelt osteti tulevasele koolile soodsalt maja Põltsamaal. See muutis kogu ürituse rahva ajaoks tunduvalt reaalsemaks. Teravnesid suhted kirikuringkondades, kes 1877. aasta algul Aleksandrikooli vastu avalikult välja astusid hinnates eestlaste rahvuslikke püüdeid utoopiliseks ja kahjulikeks. Urvaste mõisniku Samsoni argumendid tabasid teravalt eestlaste tärkavat rahvuslikku uhkust, sest sisuliselt alavääristati kogu rahvast ja tema keelt. Sellele järele kiitma leiti ka vähemalt üks orjahingeline eestlane Pärt Suija. Tema nimi sai eelmise sajandilõpu rahvusliku reeturi üldnimeks. J. Hurt astus sakslastega avalikku poeemikasse, tõrjus kõik etteheited kindlalt tagasi ning põhjendas veenvalt eestlaste õigust ja kohustust oma kultuuri vabalt arendada
1630 Tartus, 1631 Tallinnas gümnaasium. Tartu gümnaasium sai ka trükikoja, Tln gümnaasiumi trükikoda 1633. 17. sajandi olulisim raamatukogu Tartu Ülikooli Raamatukogu. 1656. kolis ülikool sõja eest Tallinnasse, raamatukogu jäi Tartusse. 1710 evakueeriti ülikool ja raamatukogu Põhjasõja eest Stockholmi, raamatud liideti hiljem Stockholmi kuningliku raamatukoguga. Vennastekogudused 18.19. sajand. Kirjutasid, levitasid raamatuid. Urvaste vennastekogudus pani alguse eestikeelse kirjandusega raamatukogude tekkimisele. Laenuraamatukogud, lugemisringid. 18. saj. II pool: raamatute kaupmehed kommertsraamatukogud, laenutamine tasuline. Lugemisseltsid raamatuid osteti ühise rahaga rahvaraamatukogude algus. Esimene ring Põlvamaal Hupel. Tartu Ülikooli Raamatukogu 1802. Direktor 18021839 Karl Morgernstern. Osteti vaid teadustööks
värsimõõdus. Nii on 241 laulutõlget sisaldav "Neu Ehstnisches Gesangbuch" esimeseks (kiriku)laulude koguks. Lõunaeestikeelne lauluraamat "Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat" ilmus Adrian Virginiuse toimetamisel. Sellegi täiendatud ja redigeeritud teine trükk "Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat" oli värsimõõtu arvestavam ning keelelt ühtlasem. Antud etapil olid olulisemad tegijad Kullamaa pastor Heinrich Göseken ja Urvaste pastor Johann Gutslaff. Göseken tundis hästi eesti keelt ja piisavalt ka värsitehnilisi võimalusi. Vene-Rootsi sõja ajal Tallinna põgenenud Göseken ja Gutslaff töötasid koos Uue Testamendi tõlke kallal. Selle viis lõpuni katkust pääsenud Göseken. Kirikukirjanduse tõlkimise- avaldamise järgmine etapp algas Liivimaal kindralsuperintendendi Johann Fischeri tegevusega. Ta oli saanud loa trükikoja asutamiseks, eelkõige Piibli avaldamiseks. Ta kutsus
Saalis mängis orkester ning lava tagaseinas rippus Katariina II suur portree. Esimese juubelipidustuste päeva lõpetasid imetlusväärne illuminatsioon lambikeste ja 34 bengaalituledega ning õhtune kontsert linnapargis, kus iga uue ettekande algusest anti teada suurtükipauguga.35 20. augusti pidupäeva sündmused olid pühendatud enamjaolt eestlastele. Kell 11 algas jumalateenistus, mida pidas Urvaste kiriku õpetaja Stein. Kell 12 kogunesid peolised linnaparki, kus sai kuulata erinevaid muusikapalu ning kell kaks päeval algasid turuplatsil rahvapidustused, millest võttis osa terve linnarahvas. Toimusid erinevad võistlused ning muusika mängis koguaeg. Turuplatsile oli seatud õllevaadid, kust võis iga külaline tasuta õlut 33 Kamberg, E. (25. august 1984. a.). Võru juubelist sajand tagasi. Töörahva Elu, lk 2. 34 Värviline tulevärk, algselt kasutuses kui sinise signaalina.
Alles 19 sajandil hakkasime end ise nimetama eestlasteks. Varasemalt olime maarahvas ja kõnelesime maakeelt. Etnonüüme hakati kasutama siis kui taheti end teistsuguse kultuuri ja keelega naabritest eristada. Maarahvaks olemisega kõrvuti kujunesid ühisel hõimupäritolul rajanevad oma identiteediga inimkooslused. Enamasti oli ka eesmärk naabrit tögada ja seeläbi meietunnet tugevdada, siis otsitakse põhjusti neist nähtustest, mis tunduvad teistsugused ja seega naeruväärsed. Nt Urvaste kihelkonna rahavriided olid enamasti mustad nii kutsuti neid mustakesteks. Mulk ja mulgid- Wiedemaani kohaselt on mulgid Tartumaale sisserännanud viljandimaalased. Võrulaste naljatav nimetus viljandlaste kohta. Mulgimaa on kultuuriline piirkond Lõuna- Eestis, mis koosneb viiest kihelkonnast (Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme). Ta oli kuni 19 sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läb...
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
keeles senisest soodsamaks muutus talurahva suhtumine kirikusse, koguduse majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid (taluperemees), mis lähendas talupoegi kirikule Võitlus väärusuga: 17. sajandil jäi luteri usk veel paljuski eestlastele võõraks, keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, mille võõrutamine polnud luteri pastoritel kuigi kerge ülesanne väärusuga seondati 1642. a suur talurahva rahutus Urvaste kihelkonnas Osulas, mis on tuntud Pühajõe mässu nime all protestantlik kirik ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel, just nüüd hakati üle kogu maa läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid inimest võidi nõiduses kahtlustada ka salakaebuste alusel, kindralsuperintendent Samson avaldas 1626
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
rongkäigu alustamist autodele. Jäänud on ka komme hetkeks lahkunu elukohas või tema endise töökoha juures peatuda. Risti lõikamise tava ei ole enam linnades aktuaalne (Sala 2002: 34). Vanade eestlaste uskumuste kohaselt on matustele tulnud kogukonna järgmine surija esimese matuserongi vastutulijaga samast soost. Uskumuse tõttu annab surnu meessugulane ka tänapäeval esimesele matuserongile vastutulijale osa peietoidust. Rõuge, Hargla ja Urvaste kihelkonnas selgitatakse seda tava teisiti. Leinarong võib vastutulijale kahju teha ning peietoit antakse talle kahju leevendamiseks (Torp-Kõivupuu 2003: 75). Jaroslavskaja, Vladimirskaja, Kostromskaja, Novgorodskaja ja Penzenskaja kubermangus eksisteeris samuti "esimese armuanni tava". Matuserongi esimesele vastutulijale anti käterätikusse mähitud leiba. Kingitus oli vastutulijale tänuks, et ta palvetaks surnu hinge eest. Mõned inimesed selgitasid tava
kogujate võrk. Samal ajal hakkab silma, et on tekkinud mitmesugused meestevahelised kriisid ja vastuolud. Üheks selliseks vastuolude allikaks saavad baltisakslased, kes üsna teadlikult võtavad ette katse rahvuslikku liikumist lõhestada. Hakatakse püüdma minna eesti rahvuslikku liikumisse eesmärgiga seltskonda omavahel tülli ajada. Kõige aktiivsemalt püüab Eesti seltsiellu sekkuda, on liberaalne saksa tegelaskond. Üheks nimeks, keda siinkohal tasub välja tuua, on Urvaste mõisnik Hermann von Samson. Olemuslikult toetas ta rahvuslikku liikumist ja eestlaste taotlusi. Tema tegi Jannsenile ettepaneku, et Jannseni ajaleht Eesti Postimees hakkaks avaldama ka baltisakslaste kirjatöid. Baltisaksa liberaalsed autorid maksaksid selle eest lehele, et nende töid avaldataks. Sellisest rahalisest toetusest oli Jannsen üsna huvitatud. Septembris 1870 otsustas Eestimaa Rüütelkond, et võetakse Eesti Postimees oma toetuse alla. Lubati üles osta 385 eksemplari
aegade tagant. Nii oli see ka Eestis, kus näiteks paljud puud, metsasalud, kivid, allikad, jõed, järved ja pangad olid pühad paigad. Loodusksitse dateeritud ajalugu algab valitsejate kehtestatud jahi- ja kalapüügipiirangutega või ehituspuu (eriti mastimändide) raiekeeluga linnade ja kindlustuste läheduses. 1297 Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Seda võib lugeda esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal. 1644 Urvaste pastor Johann Gustaff avaldas "Pikse palve", mis kajastab Pühajõe reostamise vastu suunatud talupoegade ülestõusu. 1664 Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale, see ohjeldas säästvale metsaraiele ja andis korraldusi mõnede puuliikide säilitamiseks (mets-õunapuud, pihlakad, toomingad, tammed jt). 18. saj. Rajati hulgaliselt mõisaparke (umbes 1300), mis on ainulaadselt rikastanud Eesti maastikke ja olnud eeskujuks ka taluhaljastuse rajamisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
