Niisugusel teemal kirjutamine eeldab materjali eelnevat kogumist ja konkreetseid teadmisi. Tavaliselt sellised teemad on laiad teemad. Ainestiku allikad 1) Kirjutaja enda teadmised, tunded, kogemused ja ka fantaasia. 2) Kirjalikud allikad (ntx ilukirjandus, teatmekirjandus, ajakirjandus). 3) Massimeedia (TV, teater, kino) 4) Teiste inimeste mõtted, arvamused, tähelepanekud See, millist allikat kasutada, jääb kirjutaja otsustada. See otsus tuleb langetada iseenda teadmiste, tunnetuse e intuitsiooni ja kogemuste abil. Ainestikku kogutakse pidevalt lahtiste silmadega elus ringi liikudes, vesteldes, arutludes, loetu üle mõeldes. Napi vaimse pagasiga inimene ei saa kirjutada head esseed ja kirjandit (!). Pealkiri määratleb: 1. Kirjandi teema 2. Kirjandi liigi ja esituslaadi, peegeldab sisulisi rõhuasetusi. Teemast mööda kirjutamine on kõige suurem viga. Teemat lahti mõtestades tuleb endale esitada küsimused: - Kui lai või kui kitsas on teema
Marcus Hajek, kelle kompetentsuses kaheldi. Hajek läbis ebavajaliku kosmeetilise operatsiooni mille käigus ja hiljem Freud peaaegu verest tühjaks voolas. Hiljem, kui Freud uuesti Deutsch´i jutule läks, selgus, et Freud vajab veel üht operatsiooni, kuid hoidus Freudile ütlemast, et tal on vähk, kartes, et Freud võib tahta oma elu lõpetada. Maailmakuulus Ernst Brucke oli see, kes lõpuks noore Freudi tähelepanu püüdis ning andis talle tema esimese professionaalse identiteedi tunnetuse. Brucke mõju all otsustas Freud saada uurivaks psühholoogiks. Freud avaldas arvukalt uurimusi seoses oma tööga Brucke Instituudis, mis hästi vastu võeti ning enamus neist töödest käsitles kalade ja teiste madalamate loomade närvisüsteemi histoloogiat. Alles peale lõpetamist ja oma M.D kraadi kättesaamist avastas Freud, et tema poolt igatsetud puhtalt uurimisalane karjäär oli täielikult ebarealistlik. Uurimisalasele karjäärile oli eelisõigus
3) Teades, mis ühiskonna gruppi sa kuulud oskad end juba ühiskonnas jaotada ja oskad ka leida endale suhtlus partnerit/partnereid. Samas üritad sa end mitmekesistada suheldes erinevate maailmavaadete inimestega ja püüad neid mõista. Ja jällegi me üritame tõrjuda vähem suhelda inimestega, kes meile ei meeldi ja kes on ülbed meiega. 4)Olles heas seltskonnas, meeldivas kohas või heas enesetujus kaob meie ajataju ära, kuna me ei mõtle ajale ja selle ruumile, kaotame universumi tunnetuse ja soovime, et see hetk jääks kestma igavesti. Vastupidi, halvale seltskonnale ja ebameeldivas kohas viibimine venitab meie aega, sest me ei naudi enam seda ja me mõtleme ainult, kuidas see juba läbi saaks ja loeme seepärast sekundeid. 5)Teades, näitkes ütlust „ Naine roolis, auto kraavis“ sa hakkad automaatselt mõtlema, et kõik liiklusõnnetused on põhjustatud naiste poolt, kuigi see ei vasta tõele, sest statistika näitab, et üle 75% õnnetustest on põhjustanud mehed
Kui see kõik mis meid ümbritseb, meid juhib, meie üle otsustab on olemas võib sellele ju nime anda. Ma arvan, et iga inimene usub millessegi või kellessegi. Keha ja vaimu koos eksisteerimine on mõeldav ja olen ka siin autoriga ühte meelt. Kui keha ei oleks enam täiuslik jääks vaim siiski tervikuks. Ja tunnetus kaoks, kui puuduks aju. Ka loomuse nõrkus on meile omane. "Mõtlen järelikult olen" on autor öelnud oma kuulsas lauses jõudes selleni läbi teadvuse intuitiivse tunnetuse. Selline teadvuse tunnetamine on autori viinud kindla veendumuseni, mis on kandnud teda uue aja filisoofiasse.
(tänu sellele rongid, lennukid, mobiilid jne) Kuid peale tahtmise teada on inimesel tahe ka tunda, midagi läbi elada, mis ei ole saavutatav igapäevase tööga. Selle jaoks ongi loodud kujutavkunst, kirjandus, muusika, teater, kino. Millal ja kuidas kunst tekkis on vaieldav. Ütleme nii, et kunst on VÄGA VANA. Juba mammuti kaasaegsetel oli väga arenenud imetlusväärne joonistamisoskus (koopamaalingud). Ürginimesel oli olemas tung tunnetuse järele, seda näitavad õige varakult tekkinud põhilised kunstiliigid: · Kirjandus (suust-suhu müüdid, muinasjutud) · Kujutav- ja tarbekunst · Muusika, laul ja tants · Teatri alged rituaalide näol. Nii nagu teadus, areneb ka kunst pidevalt edasi ja etendab inimese elus aina suuremat rolli vaba aja sisustamisel. Mis on kunst? Sellele pole lihtne vastata. Kunst on nii mitmepalgeline ja multifunktsionaalne, et paari lausega seda defineerida on võimatu.
Meie meeleorganeid mõj sõltumatu mm ehk objektiivne mm ning tekitab meis aistinguid. Sõltumatu mma kohta ei saa me midagi konkreetset öelda, see on "asi iseeneses". Seda, kuidas "asi iseeneses" meile nähtub nim. K nähtumuseks e "asi meie jaoks". See on subjektiivne ja seega pole sõltumatu.Tunnetada saab vaid nähtumusi, "asjad iseeneses" on tunnetamatud. Eristas tunnetuses kahte tegurit: 1. Empiiriline tegur tunnetuse sisu, mis saadakse aistingutega 2. Ratsionaalne tegur in mõistus hakkab korrapärastama aistinguid (paneb need aega ja ruumi), avastab mm-s valitsevaid seaduspärasusi, seoseid jne. 14. Defineeri: Empirism seisukoht, mille järgi kõik teadmised pärinevad kogemusest, mõistus on vaid abivahendiks järelduste tegemisel Ratsionalism seisukoht, mille järgi kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest, tõelisi teadmisi
Samuti erineb paikkonniti samaani roll ja mõjuvõim. Samaan on ravitseja, ta viib läbi matusetalitus, ennustab tulevikku, kaitseb kogukonda erinevate hädaohtude eest ja muud. Arvatakse, et samanism on olnud üks vanimaid religioosseid praktikaid, mis oli tuntud juba hiljemalt nooremal kiviajal. Tänapäeval on samanism pigem levinud väheste traditsionaalsete kultuuride juures. Samanismi puhul ei ole tegemist ühtlustatud usundiga, vaid erinevates ühiskondades ja kultuurides esineva usulise tunnetuse ja tegevuse vormiga. Kuid tuleb ette lausa hämmastavaid samasusi maailma eri paikade samanistlike tavade ja tõekspidamiste juures. Näiteks võib leida sarnasusi nii põhja-polaaralade kui ka Amasoonia ja Kalimantani vahel. Need on aga kultuurid, mis antropoloogide sõnutsi pole mitte kunagi kuidagimoodi kontaktis olnud. Sõna samaan tuleneb Siberi küttide ja põhjapõdrakasvatajate evenkide keelest ja algselt tähistas see vaid antud piirkonna usumehi
teabevahetus. Teabe vahetamine võib olla kas ühe- või mitmesuunaline. Ühesuunalist kommunikatsiooni nimetatakse informeerimiseks. Sel juhul ei oota teabe edastaja, et talle vastatakse või antakse tagasisidet MEELESEISUNDID Iga meeleelund on spetsialiseerunud kindlat liiki ärritajate vastuvõtuks 1. SILM - nägemismeel 2. KÕRV - kuulmismeel 3. NINA - haistmismeel 4. KEEL - maitsmismeel 5. NAHK – kompimine, puutetundlikkus KOKKUVÕTE Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajumine ja taju valivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt. Tähelepanu eeldab keskendatust ning aitab objekte teadvustatult tajuda. Mälu on psüühiline
11. Peeglitesti abil hinnatakse, kas inimesel ja loomadel on välja arenenud...? a) Minapilt b) Enesehinnang c) Moraalsus d) Võime oma sugu määrata e) Eneseteadlikkus 12. Sakaad on osa...? a) Puhta sõna kurttusest b) Heuristikust c) Assimilisatsioonist d) Silmaliigutustest e) Testikulaarse feminisatsiooni sündroomist 13. Värvitaju väljaarenemise põhjuseks peetakse...? a) Tunnetuse tõhustamist b) Eristamise tõhusust c) Kontrollifunktsioonide tõhustamist d) Emotsionaalsete protsesside tõhustamist e) Transduktsiooni tõhustamist 14. Millal on tegemist pimenägemisega? a) Kui nägijana sündinud pime inimene muutub ajatrauma tagajärjel uuesti nägijaks b) Kui inimene teeb säilitamisvigase tõttu tegevusvigu c) Kui aju nägemispiirkondade kahjustusega patsient eristab kahjustatud nägemisväljas olevaid stiimuleid
adekvaatne ebaadekvaatne evidentne ebaevidentne Mõtlemise definitsioonist tulenevalt, aga samuti lähtudes tõe üldtuntud tõlgendusest, mille kohaselt tõde eeldab mõtte vastavust objektiga, ei ole võimalik kinnitada selle üleüldist ja objektiivset tähendust. Teadmine on tõene kokkuleppeliselt ainult teatud süsteemis, mitte aga väljaspool süsteemi. Eksimus on tunnetuse ebatäiuslikkusest ja objekti komplitseeritusest tingitud ebatäpne mõte. Ekslik mõte on tunnetusprotsessi paratamatu tulemus, mis ilmneb reaalsete ojektide ja nenedevaheliste seoste kirjeldamisel. Eksimust (viga) saab vältida vaid ideaalselt, reaalselt taotletakse viga viia maksimaalselt nullilähedaseks. Viga on eksimuse tulemus mille suurus on mõõdetav võrrelduna etteantud normiga. Vale on eesmärgipärane eksimus. Vale (valetamine)
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kätriin Vossi Füüsika seos teiste teadusharudega ja tuntuimad füüsikud Referaat Juhendaja: Evelin Vanaselja Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.FÜÜSIKA JAGUNEMINE..................................................................................................... 4 2.FÜÜSIKA OLULISUS........................................................................................................... 5 3.SEOS TEISTE TEADUSHARUDEGA.................................................................................. 5 4.TUNTUIMAD FÜÜSIKUD..................................
enese jaoks aja väga subjektiivseks nähtuseks. Aga kuidas mõelda selliselt, et kogu aeg on olevik? Möödunu saab olevaks mälestuste kaudu, tulevik aga meie ootuste ja lootuste kaudu! Siinkohal on Augustinusel välja mõeldud vastav terminoloogia: o Mineviku olevik – mälestused o Oleviku olevik – millegi vahetu tajumine o Tuleviku olevik – meie ootused/lootused Füüsikalisel ajal pole pistmist inimese tunnetuse seisundiga. Aeg on niisiis inimhinge dimensioon ja tal ei ole jumalikku vastet. Augustinus ütleb: “Sinus, mu teadvus, mõõdan ma aega. Ära vaidle mulle vastu, see tähendab: ära vaidle endale vastu oma muljete segase hulgaga! Sinus, ütlen ma, mõõdetakse aega. Muljet, mille möödunud ajad sinusse jätavad ja mis nende möödudes jääb.” Aquino Thomase (1225-1274) isik ja elu • Tema õpetus on katoliku kiriku ametlik filosoofia
Mida võib silmas pidada sõnaga ,,filosoofia"? ,,tarkusearmastus" 1. kui uurimisvaldkond 2. kui tegevus 3. kui printsiibikogu Selgitage filosoofilise probleemide iseloomu. Pole ühest vastust Selgitage filosoofiliste probleemide eripära Isaiah Berlini järgi Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutamise teel Iseloomustage lähemalt kahte teoreetilise ja praktilise filosoofia filosoofia valdkonda. Nt 1.1 epistemoloogia ehk teadmise ja tunnetuse küsimused 1.2 metafüüsika ehk eksisteerimise küsimused 2.1 poliitikafilosoofia 2.2 eetikaküsimused Selgitage lühidalt, mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Filosoofia kritiseerib, argumenteerib, abstraheerib, analüüsib Milles seisneb sokraatiline meetod? Küsin-vastan meetod Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod. Nagu see printsessi näide. Selgitage mis mõttes saab filosoofia olla kasulik?
igale asjale jutustatakse põhjus ( arsti ja kliendi liigsüdamliku suhte puhul) nii et tõsist haigust ei märkagi. 15. KERNBERGI SÜSTEEM Kerenbergi süsteem määratleb psüühilisi haigusi vastavalt funktsioneerimise ja ego tunnetuse tasemele- astmele? Ego teljele on suunatud psühhoteraapia ja funktsioneerimise teljele on suunatud erinevad medikamendid Vertikaalteljel inimese funktsioneerimise tasabd,horisontaalteljel ego tunnetuse tasand. Ühikuteks: psühhoos, isiksusehäire e. psühhopaatia, ärevushäire e. neuroos, norm. Normaalsel inimesel mõlemad näitajad normis. EMBED PBrush 16. POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID Sümptom on ühe psüühilise funktsiooni hälve. See on patoloogiline tunnus. Mitte igasugune tunnusjoon ei ole sümptom. Sümptomid jagatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Pos. Sümptomid on seotud patoloogilise produktsiooniga ( luul, hirm jt. ). Pos.
seda, mida mõistame. UUSAEG Iseloomulikud jooned Uusaja mõiste tuli kasutusele 15.-16. sajandil Itaalia humanistide poolt, kes tahtsid end eristada keskajast. Uusaja filosoofia hõlmab 17.-19.sajandit, kuid piirid on väga tinglikud. Hakkasid 8 arenema teadused, eesmärgiks uute teadmiste hankimine. Selleks, et muuta inimest looduse valitsejaks. Filosoofias hakkas arenema eelkõige tunnetusteooria, mis on tunnetuse lähtealuseks. Siin tekkis kaks seisukohta ratsionalism, mis pidas lähtealuseks mõistust, ja empirism, mis pidas lähtealuseks kogemust. Hakati vaidlema küsimuse üle, mis on tõde?, kas see on üldse olemas?. Ratsionalism Rene Descartes (1596-1650) on tuntud ka matemaatikuna, leiutas analüütilise geomeetria. Tema filosoofia eesmärgiks on leida tõsikindel teadmine, millel on kaks omadust: esiteks nad on paratamatud, mitte juhuslikud. Nt 3x3=9.
Empiiriline kinnitamine kujutab endast kaudteed – universaalsetest teooriatest selliste üksikväidete tuletamist, mida saab vaatluses või teooria alusel konstrueeritud kunstlikus situatsioonis – eksperimendis – kindlaks teha. Niisuguste menetluste alusel teadmise põhjendamist nimetati teadusfilosoofias verifikatsiooniks (sõnast veritas – ladina keeles: tõde). Newtoni füüsika oli väga hästi verifitseeritud teooria. Ometigi tõi teadusliku tunnetuse areng endaga kaasa selliste teooriate tekke, mille printsiibid ei ühildunud Newtoni füüsika printsiipidega, mis aga ise osutusid samuti hästi verifitseeritavaiks. Mida muud siit järeldada, kui seda, et verifikatsiooni kriteerium ei ole absoluutselt usaldusväärne kriteerium tõeste arvamuste lõplikuks kindlakstegemiseks. Kuid teaduslikku teadmist oli ju Platonist peale defineeritud põhjendatud tõese arvamusena. Kas
Iseloomustage I. Kanti tunnetusteooria põhisisu! Kanti arvates on olemas objektiivne maailm (meist sõltumatu), mille kohta me aga ei saa midagi konkreetset väita. See on "asi iseeneses". See tundmatu asi iseeneses mõjutab inimese meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda, kuidas asi iseeneses meile nähtub, nimetab kant "asjaks meie jaoks". Tunnetada saab ainult nähtumusi, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Miks? Asi on sellel, et tunnetuses eristab Kant kahte aspekti: 1) tunnetuse mateeriat- aistinguid 2) tunnetuse aprioorset vormi- inimese mõistus vormib tunnetuse mateeria. Tunnetuse mateeria ei sisalda endas mingit korrapärasust. Nähtustele annavad korrapära inimmõistuse aprioorsed vormid. 6. Miks pidada Platonit ratsionalismi aga mitte empirismi eelkäijaks? Kuna ta leiab, et kogemus ei saa anda tõelist teadmist, kuna kogemuse objektid on muutumises. Ta arvab, et ainus tõeline teadmiste allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt).
järele. + enesesäilitamise, liigisäilitamise tung, mis avaldub sugutungis ja järglaste eest hoolitsemises sünnipärased. Nende rahuldamise viis ja määr on sotsiaalselt ja kogemuste poolt vahendatud. Mitterahuldamine kutsub esile bioloogilisi ja psüühilisi häireid. Nt pikaajaline nälgimine ja veeta olemine neurasteenia, apaatia. 2. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused- tarbed meelelise tunnetuse ja aktiivsuse järel, s.o vajadus näha, kuulda, liikuda, toimida. Kui meeleorganid ei saa normaalselt funktsioneerida, siis võib tekkida sensoorne nälg mõj in organismi elutegevust. Funktsioonivajaduste hulka kuuluvad ka orienteerumisrefleksid ja laste mängutarbe. Orienteerumisrefleks- vajadus märgata olukorra muutusi, pidevalt teada, kus ja mis oli, mis võiks tulla, aga samuti kiiresti reageerida ohusignaalidele. Iga uus, eriti aga ebaharilik ärritaja kutsub esile
· u.1280 - 1348 väikestele inimestele, naistele tahab olla · Koht filosoofias müstiline. ... Sel kombel vabastab religioon ennast · Valmistab oma mõttemaailmaga ette uusaegset oma kleerusest. .... Teisest küljest kinnitas ta mõtlemist. teadusliku tunnetuse absoluutset vabadust. · Via moderna vastandina via antiqua'le, mis lähtus · Alates 1328 a. käsitleb Occam poliitilisi teemasid. Albertist, Thomasest ja Duns Scotusest. · Võimatu doctor doctor invicibilis. · Ta kaitseb frantsiskaanlaste õigust omandist loobumisele ja toetab keisri võimu sõltumatust · Filosoofia
Nad kõik omavad kaks poolt- vasaku ja parema, mis on ligikaudu kattuvad oma siluetilt ja suhtuvad teineteisesse kui peegeldused. tohiks looduses leiduvaid objekte Kui käsitleda sümmeetria mõistet täpsuse ja täiuslikkuse seisukohast, ei sümmeetrilisteks nimetada vaid peaksime rääkima suhtelisest sümmeetriast. Vaatamata looduses ilmnevatele kõrvalekaldumistele nimetatakse õisi ja lehti jms siiski sümmeetrilisteks lihtsalt tunnetuse alusel. Sümmeetria õpetus käsitleb kujundite ja kehade mõõtmeid ja elementide ühtimist mingis korrapärases asetuses nii pinnal kui ruumis. SÜMMEETRIA LIIGID Matemaatiks liigitatakse sümmeetriat järgmiselt: 1. teljeline sümeetria 2. kesk-ehk tsentraalsümmeetria 3. sümmeetria tasapinna suhtes 4. eelnevate kombinatsioonid Rütm ehk kordus. Kreeka keeles rythmos tähistab korrapärast vaheldust, mõõdupärasust, taktikohasust.
tähendas, et ta ei visandanud ette kujutatava piirjooni, vaid tegi pildi kohe pastellvärvidega. Sellel pastelljoonistusel on kujutatud priimabaleriini tantsimas. Rambivalgus heidab ta näole alt kummalisi varje. Degas joonistas tantsija mitte pildi keskele, vaid serva. Sellise nurga alt vaadatuna osutus võimalikuks näha nii laval toimuvat kui heita pilk külgkulisside taha. Just niisugusena pidi avanema pilt loozist lava kõrval ja tekitama täiusliku tunnetuse etendusest ning kõigest sinna juurde kuuluvast. Väike tantsija Degas'i Väike neljateistaastane baleriin sai valmis aastail 1880 1881. Skulptuuri kõrgus on 99 cm. Esialgu tegi kunstnik kuju vahast, hiljem valati see pronksi. Degas lisas kujule riidest seeliku ja juuksepaela.
nind teist peetakse eksiarvamuseks, meelepetteks. (Parmenides, Berkeley, materialism, neorealism, Marx). 23. dualism olev koosneb mõlemast poolusest, kuigi alati seejuures öeldakse, kummal on eelis asend. Ei ole absoluutne, tegu on skaalaga. (Platon, Descartes, Kant). 24. skeptitsism loobutakse metafüüsika põhiküsimusele vastamast tunnetuslikel kaalutlustel. (Ollakse seisukohal, et meie tunnetuse piiratus ei võimalda vastata). 25. aprioorne (meelelisest kogemusest sõltumatud)- mõistustõdedeks. Kindla teadmise ideaal, inimese tund kindla teadmise poole, seab eelisasendisse mõistustunnetuse, sest meeleline tunnetus on alati suhteline. 26. aksioom alglause, mis antud teaduse tõena tõestuseta, st. endastmõistetav. 27. intuitsioon loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamises vahetul
keel suhtlemisvahendina nii puudulik, et ainus väljapääs on naerus (3, 258). Absurditeater on seotud Albert Camus' filosoofiliste vaadetega (esse ;,Sisyphose müüt", 1942). Kuid erinevalt Camus'st või Sartre'ist ei lasku absurditeatri autorid arutlusse elu mõtte või mõttetuse üle, vaid näitavad olemise absurdi mitmetähenduslike visuaalsete metafoorida kaudu. Absurditeater umbusaldab rangeid loogilisi skeeme, põhjuslikke seoseid järgivat mõtlemist ning isegi keelt kui tunnetuse tööriista. Eelistatakse keha- ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid, mis on suunatud pigem meeltele kui mõistusele (1, 348). Absurditeatri peateema inimese olemisseisund maailmas on loomult universaalne, üldinimlik. Absurditeatri suured sümbolpildid kõnelevad elu korrastava väärtusastmiku puudumisest. Keskme ja tähenduse kaotanud maailmas on inimene iseendast ja kaasinimestest võõrandunud
teadmiste omandamist, mis oma korda on intellektuaalsete motiivide arengu aluseks. 3. Tunnetusliku tegevuse organiseerimine, uue materjali vastuvõtmine (omandamine). Selleks võib kasutada erinevaid teid: • treener ise tutvustab uut materjali ja uute tegevuste omandamise võimalusi ja teid • probleemi püstitamise abil ergutab treener õpilasi tunnetuslike ja spordiülesannete lahendamisele • organiseerib õpilaste iseseisva tunnetusliku tegevuse 4. Tunnetuse lõpuleviimine ja teadmiste kinnistamine. Esialgu algab kinnistamine probleemi lahendamisest või uue materjali esita mise loogilisest plaanist. Kinnistamise edasises käigus tuleb uued teadmi sed lülitada uutesse seostesse, viia nad üle uude situatsiooni. Uued teadmised kinnistuvad ainult harjutamise (kordamise) käigus. 5. Teadmiste, vilumuste ja oskuste kasutamine. Seda etappi iseloomustab noorsportlaste tegevuse suur iseseisvus
Tunnetamine algas aistingutest. Meie meeleorganeid mõjutab sõltumatu ehk objektiivne maailm ja tekitab meis aistinguid. Sõltumatu maailma kohta, ei saa me midagi konkreetset öelda, see on asi iseeneses. Seda, kuidas asi meile iseeneses nähtub, nimetatakse ,,asi meie jaoks" see on subjektiivne ja seega pole see meie jaoks sõltumatu. Tunnetada saab vaid nähtusi, asjad iseenesest on tunnetamatud. kant eristas tunnetuses kahte tegurit: Empiiriline tegur- selleks on tunnetuse sisu ehk mateeria, mis saadakse aistingutega. Ratsionaalne tegur- inimese mõistus hakkab korrapärastama aistinguid. Paneb need paika, avastab maailmas kehtivaid seaduspärasusi, seoseid jms. Seega algab tunnetus aistingutest, kuid nendest üksi ei piisa, mõistusega on vaja maailmast aru saada. 14. Defineeri: empirism, ratsionalism, tabula rasa, tõelised teadmised, induktsioon, deduktsioon,.
muidugi suhteliselt ja ligikaudselt. Nad kõik omavad kaks poolt- vasaku ja parema, mis on ligikaudu kattuvad oma siluetilt ja suhtuvad teineteisesse kui peegeldused. Kui käsitleda sümmeetria mõistet täpsuse ja täiuslikkuse seisukohast, ei tohiks looduses leiduvaid objekte sümmeetrilisteks nimetada vaid peaksime rääkima suhtelisest sümmeetriast. Vaatamata looduses ilmnevatele kõrvalekaldumistele nimetatakse õisi ja lehti jms siiski sümmeetrilisteks lihtsalt tunnetuse alusel. Sümmeetria õpetus käsitleb kujundite ja kehade mõõtmeid ja elementide ühtimist mingis korrapärases asetuses nii pinnal kui ruumis. SÜMMEETRIA LIIGID Matemaatiks liigitatakse sümmeetriat järgmiselt: 1. teljeline sümeetria 2. kesk-ehk tsentraalsümmeetria 3. sümmeetria tasapinna suhtes
Kuulsaim kujur oli Donatello (1386-1466) Sündis Firenzes, villatöötleja pojana. Puidust nikerdamist õppis ta arvatavasti ühelt tolle aja kuulsamalt skulptorilt, kelle juures ta töötas. Tema varasemates töödes avaldub gooti stiili mõju. Hilisemat aega iseloomustavad antiikse skulptuuri põhimõtete kasutamine. Donatello on realist, koguni naturalist, ta ei põrka tagasi ka inetuse kujutamise eest, kuid jõulise realismiga ühendab ta võimsa stiilitahte ja monumentaalsuse tunnetuse, mis annab tema töödele suursuguse ilme. Nõtket karjuspoissi kujutav "Taavet" on esimene alasti kuju ning ta mehise väejuhi Gattamelata mälestusmärk Padovas esimene vabalt seisev ratsakuju pärast 1000-aastast vahet, mis lahutas renessanssi antiikajast. Teine kuulus skulptor oli Andrea del Verrocchio (14351488), kes samuti tegi ,,Taaveti" ja teise kuulsa ratsamonumendi väepealik Colleonist. Ta oli ka Leonardo da Vinci õpetaja. MAALIKUNST Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut
Esimeseks tähelepanu keskkonnale ja Nõustamise tegevus: teadvustamine ära kasutamine. on välja teooria, mis pärineb inimesele endale antud (awarness), põhjalik probleemi füüsikast. Teine on fenomenoloogia hetkel, mitte niivõrd väljaselgitamine, enese keskkonna Nõustamise põhialused; I kodutöö: nõustamiskoolkondade võrdlus ehk tunnetuse fenomenide uurimine. minevikus tehtu põhjal. väljaselgitamine, tegevus või Kolmandaks põhialuseks on tegutsemine, assimileerimine koos dialoogi kujunenemine teraaapias. tegutsemisega.
Eesmärgiks rahu, lõõgastus, loovus, õppimisvõime. Ühendväli ja kooskõla loodusega. Indiviidi rahu on maailmarahu alus. Maharishi efekt=koos mediteerimisega keskkonna mõjutamine ehk vähem 1 liiklusõnnetusi, paremad otsused. Aju biovoolud ja ülikiirgus. 1995 2 milj inimest. 1990 Eesti maharishi vedateaduse assotsiastioon. 2. Hare Krisna liikumine. Krisna Tunnetuse Rahvusvaheline Ühing. Asutaja: Sri Srimad A. C. Bhaktivedanta Svami Prabhupada. Sündis 1896 braahmanite kastis. Õpetajaks s. B. Gosvam. Rajaja 54 a kloostrisse mungaks. HKL asutati 1966. Kirjastus Bahkivedanta Book Trust. Aasram ehk vaimne kogukod, tempel. Õpetus: bhakti-liikumise haru = armastus, andumine isikulisele jumalale, ekstaatiline, askeetlik. Austatakse Krisnat. Armastuse kesksus. Kuulsaim phendunu Caitanya. Misjonlik iseloom. Levitatakse ka hinduistlikku elustiili
isikliku väärtussüsteemi kujunemiseks, mis on lõppkokkuvõttes vajalik ka inimese kui liigi säilimiseks. Staatussümboliteks kujunenud materiaalsetele väärtustele suunistatud ja armutus konkurentsiõhkkonnas isiklikule edukusele ning läbilöögivõimele tuginevas ühiskonnas kultiveeritakse noorte hulgas pahatihti aina rohkem tarbijalikku ja hedonistlikku suhtumist maailma. Äärmuseni arendatud individualism, empaatilise tunnetuse kasvav nüristumine ning elamuste jaht iga hinna eest ühest küljest ja turvalisuse puudumine, varakult väljakujunenud (väljakujundatud) toimetulematuse stress, isikliku väärtusetuse tunne teisest küljest need on vaieldamatuteks põhjusteks mitmesuguste sõltuvusprobleemide tekkele. Sõltuvusprobleemid on aga peaaegu sajaprotsendiliselt seotud kõikide sotsiaalse tõrjutuse ilmingutega seda nii
elulaadi võrdlustel ja tutvustustel, Jaan Kaplinski käsikirjaliste artiklite tunnetusel, Lennart Meri etnograafilistel filmidel soomeugrilastest, Veljo Tormise rahvamuusikatöötlustel ja -kasutusel. Etnofuturismi taassünd Eestis on seotud Eesti taasiseseisvumise ettevalmistamise ja iseseisvuse taastamise ajaga aastatel 1986-91. Kirjandus, kunst ja mõtlemine olid veel mõjutatud sotsialismi ajast; samas nõudis kohanemisaega avardunud maailmaga kohanemine ja sellest lähtuva tunnetuse selginemine. Uus aeg vajas uut lähenemist, mida oli aga raske algul uuesti alustada. Vanemad kirjanikud ja kunstnikud läksid enamuses poliitikaga kaasa, nii jäi uuele kunstiteele minejaid suhteliselt vähe järele. Vajadus identiteeti uuendada iga teatud ajalõigu möödudes on aga elavale kultuurile paratamatu, nii nagu madu peab vahepeal ajama kesta, et jääda kestma. Vaatamata erinevustele rahvaste ajaloolises arengus ja praeguses olukorras, tuleb tänapäeval
ei saa maailma teisiti tajuda. Ta jõudis järelduseni, et see mida mu mõistus ütleb maailma kohta, see ongi tõde. Tunnetus Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, "asi iseeneses" , kuid me ei saa selle kohta midagi väita. See asi iseeneses mõjutab meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid, mille tulemusena tekib "asi meie jaoks". Me tajume maailma ajas ja ruumis, kuid tegelikult on see meie mõistuse iseärasus, et me maailma sellisena tajume. Aeg ja ruum on tunnetuse vormid maailm (asi iseeneses) ei eksisteeri ei ajas ega ruumis. Kõike, mida me ükskõik mil viisil mõistame, mõistame me oma viie meele, aju ja kesknärvisüsteemi abil. Meie erinevad meeled tajuvad asju täiesti erinevalt. Silmadel on kindlad ja samas väga tähtsad võimed, kuid mitte rohkem. Kõrvad suudavad täita mitut tähtsat funktsiooni, mida silmad ei suuda. Maitsmismeel võimaldab aistida asju, mida ei suuda aistida ei meie silmad ega kõrvad
" Millist muudatust soovitab Popper traditsioonilisele epistemoloogiale? Milles seisneb Popperi kriitiline ratsionalism? Popperi arvates pole ideaalseid teaduse allikaid olemas, vaid me peaks suutma leida ning kõrvaldada vead, mis allikates eksitusse viivad. Võimalikke allikaid on palju ja pooli neist ei pruugita teadagi; ning päritolul või sugupuul on igal juhul vähe tegemist tõega. Milline on Popperi suhtumine traditsiooni kui tunnetuse allikasse? Kui jätta kõrvale kaasasündinud tarkus, siis on teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt traditsioon. Enamiku sellest, mida me teame, oleme omandanud eeskuju kaudu, selle kaudu, mida meile on räägitud, mida oleme raamatutest lugenud. Milline on Popperi hinnang Platoni epistemoloogiale? Popperi hinnangul võib Platonlik essentsialism viia teaduse-tõlgendusele, mis pärsib teadmise kasvu.
mahajaana ja hinajaana, millest esimene on lai pääsemise tee ning teine kitsas. Budismi eetika 6 näeb ette, et sa oled tänulik asjade eest, mis ära annad, ning olema valmis aitama teisi. Peamine eesmärk on saavutada seisund ehk nirvaana, kus toimub ühinemine kosmosega ning kaob himu ja janu olla olemas. Budistid järgivad 4 üllast tõde ja 8-astmelise trepi põhimõtet, mis on seotud õige tunnetuse, moraali ning kõrgeima meditatsiooni astmega. Samuti usutakse, et kõik siin ilmas on muutuv ja kaduv. Avastasin enda jaoks mõned väga huvitavad faktid, ning olen vägagi nõus mõne õpetuse mõttega. Usun, et me tõesti oleme need kelleks me end mõtleme ning ühelgi olendil ei ole muutumatut Mina. Arvan, et budismi eetika on kindlasti väga varieeruv ning lai sest seda käsitletakse erinevates kohtades erinevat moodi, mis annab tegelikult igal ühel võimaluse leida iseennast
omandab üldse näiva tegelikkuse maailm oma kuju ja vormi. Suudame eristada teistest selle maailma asjadest. Igas majas eksisteerib majasuse idee. Igas puus eksisteerib puususe idee. Igas ilusas asjas eksisteerib ilu idee. Isegi kui see konkreetne maja või puu maailmast kaob (hävib, sest on ajaline) siis jääb idee sellest majast, puust, kunstiteosest alles. Ideed eksisteerivad iseenesest, muust sõltumata. Nendeni on võimalik jõuda mõttetegevuse või hingelise tunnetuse kaudu. Need ideed ei ole meie väljamõeldised.See on tõeline tegelikkus, mis eksisteerib sellest maailmast kaugemal ja kõrgemal. Ideede hulka kuuluvad Platonil mitmesugused objektid. Nt ring või kolmnurk aga ka hoomamatud nähtused nagu ilu, õiglus või hüve. Siinse maailma elemendid või olendid või nähtused ehk näiva tegelikkuse elemendid on ideede ebatäiuslikud jäljendid või varjud. Selle ideede maailma ja näilise tegelikkuse maailma suhtest räägib Platoni koopa võrdpilt
CLAN tarkvara plussid ja miinused on lahti seletatud. CHILDES lubab kalleid andmeid uuesti ja uuesti kasutada, suurendab empiirilise uurimise ulatust, lühendab teed hüpoteeside sõnastamisest testimiseni ja pakub uurijatele ühist raamistikku analüüsimiseks. Arvutisimulatsioon Arvutisimulatsioonide abil testitakse hüpoteese ja pakutakse välja senisest äärmiselt erinevaid tunnetuse, keeletekke ja töötlemise ülesehitusi. Simulatsioonide abil saab keele teket põhjalikult uurida. Ajukuvamismeetod Viimaste aastakümnete jooksul on loodud mitmeid tehnikaid aju uurimiseks. PET ja fMRI tehnikate puhul jälgitakse vereringlust ajus. fMRI meetodit on laste peal raske rakendada, sest nende eeldus on võime suures kärarikkas masinas liikumatult lamada. Seevastu ERP uurimused laste peal on toonud märkimisväärseid tulemusi: muuhulgas
kasutatavad u urimismeetodid vastama ning milline on nende abil saavutatud teadmiste väärtus. 5.Metoodika- uurimuses kasutatavad meetodid. Uurimuse metoodika peab olema metodoloogiliselt põhjendatud. 6.Esimene metodoloogiline nõue- meetodid peavad vastama uurimisobjektile, aga erinevad sotsioloogilised koolkonnad näevad oma uurimisobjekti erinevalt. 7.Epistemoloogia- tunnetusteooria. Filosoofia haru, mis uurib tunnetuse ja tegelikkuse suhet, tõese tunnetuse võimalust. 8.Loogika range, reeglipärane, süstemaatiline mõtlemine. 9.Empiirika- Teadmised, mida saame maailma kogemisel meelte abil. Teaduses meetodid, kus uurija kogub andmeid ümbritsevast reaalsusest (vaatlused, eksperimendid jne.) 10.Kriteerium- teatud tingimus/ nõue, mille põhjal asju võrreldakse ning nende üle otsustatakse. 11.Valiidsus-meetod vastab uurimisküsimusele, tuvastama seda mida pidi tuvastama . 12.Reliaablus - uurimus on samade tulemustega korratav. 13
1. Inimese värvitundlikus sõltub valgusest 2. Organismi seisund, vanus, sugu mõjutavad meeleorganite tundlikust 3. Väikese OBJ liikumiskiirust hinnatakse suuremaks, kui suure OBJ liikumiskiirust 4. Perspektiivi taja, suuremas asjad ees ning väiksemad taga 5. Heledat osa tajutakse OBJ-na Taju kui esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protses: Taju ei ole lihtne aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Esinduvad nii ärritajad kui ka ärritajate vahelised seosed. See on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju liigid: nägemis-, kuulmis-, kompimis-, liigutus-, maitsmis- ja haistmistaju. Taju omadused: 1.mõtestatus 2.valivus 3.konstantsus 4.apertseptiivsus 5.ökoloogiline põhjendatus - eelnevate omaduste oluline roll ümbritseva keskkonnaga
· Sugunäärmed, sh ka aju hüpofüüs · Veresoonkond(ka füüsiliselt tekitatud veenikahjustused randmetel ning küünarvarreõndlates) 3.3 Hallutsinogeense toimega uimastid ehk hallutsinogeenid. 3.3.1 LSD Rahvapärased nimetused: reis, tripp, naks, hape Mõjud: · Esialgne aistingute teravnemine, hiljem nõrgenemine ja kadumine 10 · Hallutsinatsioonihäired, enese tunnetuse häired · Koordinatsioonihäired aja, koha, liikumisesuuna ja kiiruse tunnetamises · ,,mina" mitmestumise tunne (tunne, et mind on kaks või rohkem) · Ebakindlustunne, paanika, hüsteeria, hirmud, masendus Tunnused: · Segavad mõtted, häired meeleoludes · Värinad, hirmud · Süljenõrististe lisandumine · Ebakindlustunne Tüüpilised nähud: · Ebareaalsed kujutluspildid, oma keha tunnetamise häired
August von Schlegeli, Caroline von Schlegeli,poeetide Ludwig Tiecki ja Novalise ning filosoofide Friedrich von Schellingi ja Friedrich Schleiermacheri vahel (Jena romantikud). Sel perioodil anti välja ajakirja Athenæum (1798). Romantiline koolkond astus välja valgustusajastu ratsionalismi vastu, vastandades selle "hingetule mõistuspärasusele" tundmuste ja loomingulise ekstaasi kultuse, sest viimane avavatlooduse saladusi sügavamalt kui õpetlase vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust,müstilist loodusekultust, taideloomingut, religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist
Iisaku gümnaasium Aatomiõpetuse kujunemine Koostaja: ... Iisaku 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Aatomitest üldiselt 4 Ajalugu 5 Demokritos 6 Thales 8 Epikuros 9 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma mõnede esimeste filosoofide elu kohta ja kirjeldan aatomit ja selle kujunemist. Sellest referaadist saab teada kõike põhilist aatomiõpetuse kujunemise kohta ja kes olid selles osalised. 3 Aatomitest üldiselt Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituuma...
haarates asju. Pikkamööda õpib laps kätega tegutsedes määrama esemete asukohta ruumis ning arvestama esemete suurust ja kuju. Kätega katsumine aitab kaasa nägemis- ja liigutamiskoordinatsiooni ning ka taju arengule. Vanemaks saades aitab liikumine kaasa tähelepanu, mälu, mõtlemise, kõne ja lugemisoskuse arengule ning annab ka oskuse teha mitut asja korraga. Näiteks joonistamine aitab kaasa mõtlemise, nägemismälu, fantaasia, koordinatsiooni, värvide valimise ja tegevuse tunnetuse arenemisele Õppimine on tihedalt seotud küpsemisega, sest õppimine tugineb küpsemise käigus tekkinud tegevusvalmidusele. Kuigi tänapäeval leitakse, et lapsed on liiga palju oma nutitelefonides kinni ning see on nende tervisele halb, siis tegelikult arendab ka selline näputöö vaimset arengut ning oskust teha mitut asja korraga nii, et ei pea sellele mõtlema. Väga olulist rolli mängivad täiskasvanuks saades ka sotsiaalsed oskused, kuid ka need
tundvat." 2) Meeled võivad tekitada vale esmapilgu a. Vaadates kaugel olevat torni tundub see väike b. Lähemale jõudes saab aga näha, et tegelikult on see suur 3) Meeled võivad edastada infot, mida tunneme, kuid ei vasta tõele a. Jäseme kaotanud inimene olevat kurtnud Descartes'ile, et tunneb amputeeritud jalas valu. 3. empirismi kriitika - argumendid meelelise tunnetuse tõesuse poolt ja vastu poolt - kummagi kohta vähemalt 3 (VI meditatsioon) --> mõelge kas need argumendid on veenvad Mis on keha ja hing: Keha : Descarte'i järgi on keha midagi, mida saab jagada osadeks. Sellel on pea, käed, jalad jne, mis kokku moodustavadki keha. ,,Kõigepealt niisiis aistisin, et mul on pea, käed, jalad ja muud liikmed, millest koosneb see keha, mida nägin justkui enese osana vai isegi pigem endana tervikuna; ja aistisin, et see keha viibib
Madala aktiivsusega last ei huvita motoorseid oskusi nõudvad spordialad. Väikelastel mängib suurt rolli kujutlusvõime, fantaasia ja loovus. Kujutlusvõime asjade mõistmisel on äärmiselt oluline. Kujutlusvõime on psüühiline protsess, mille käigus luuakse objektide ja olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilmavastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelunditele. Fantaasia on samuti kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Lapse loomingu 6 puhul on samuti oluline roll lapse loovusel, kuidas laps tajub ja tunnetab seda maailma. (J Sch Health2014; 84: 247-255) 2.3.Sotsiokultuurilised ja keskkonnategurid Igapäevane suhtlemine on sotsiaalse elu joks väga oluline, see on ka võimatu ilma liikumiseta (miimika, kehakeel). Suurt rolli mängib lapse perekond
meil on täpne enesekontseptsioon, enesehinnang ja ennasttäitev ootus. Viimase peale saab öelda, et ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks(Pygmalioni efekt). Kuidas me loome arusaamise teistest? Me loome arusaamise teistest, vaadates teisi. See tegevus sisaldab esimest muljet, esmamulje effekti, füüsilist atraktiivsust, väljendusrikkust ja personaalseid üldistuseid ja stereotüübi. Mis mõjutavad meie tunnetuse täpsust? Tunnetuse täpsust mõjutavad tegurid nagu vastuvõtja enesekindlus, konteksti mõju ja muud mõjutegurid. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis? Kodeerimine on tegevus, kus valitakse verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseks. Dekodeerimine on vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine. Milline on keele roll maailma mõistmisel
on ühtlasi C siis on sellest ainus õige järeldus, et ka A on sama, mis on C. Seega on siis järeldamine niisugune mõtteprotsess, milles ühe ning sama antuse või mõiste vahekorrast kahe teise antuse või mõistega järeldub vaieldamatu tõsiasjana viimaste omavaheline suhe või vahekord. Teisi sõnu: kahe tõsiasja olemasolust me võime mõtlemise teel järeldada kolamnda olemasolu, saavutada uue tunnetuse, mille õigsuses ei saa olla mingit kahtlust. Või nagu Aristoteles seda ise määritleb, nimetades ,, järeldamist või süllogismi niisuguseks kõneks, milles teatud eeldusist tuletub paratamatult mingi uus". Taolisi järeldusi uurides tehakse ühtlasi kindlaks nende kolm võimalikku esinemiskuju või figuuri, mis erinevad üksteisest mõlemate eeldustes esineva ühe ning sama antuse ,,B" kui ,,terminus medius" või ,, keskmõiste asendi poolest, nagu seda kujutab ka alljärgnev skeem:
vaadates iseennast, mis tähendab seda, et meil on täpne enesekontseptsioon, enesehinnang ja ennasttäitev ootus. Viimase peale saab öelda, et ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks(Pygmalioni efekt). Kuidas me loome arusaamise teistest? Me loome arusaamise teistest, vaadates teisi. See tegevus sisaldab esimest muljet, esmamulje effekti, füüsilist atraktiivsust, väljendusrikkust ja personaalseid üldistuseid ja stereotüübi. Mis mõjutavad meie tunnetuse täpsust? Tunnetuse täpsust mõjutavad tegurid nagu vastuvõtja enesekindlus, konteksti mõju ja muud mõjutegurid. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis? Kodeerimine on tegevus, kus valitakse verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseks. Dekodeerimine on vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine. Milline on keele roll maailma mõistmisel
15. Kuidas me loome arusaamise teistest? Me loome arusaamise teistest, vaadates teisi. See tegevus sisaldab esimest muljet, esmamulje effekti, füüsilist atraktiivsust, väljendusrikkust ja personaalseid üldistuseid ja stereotüübi. 16. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsioon on kõige otsustavam mulje kujundamisel. 17. Mis on stereotüübid? Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. 18. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? Tunnetuse täpsust mõjutavad tegurid nagu vastuvõtja enesekindlus, konteksti mõju ja muud mõjutegurid. 19. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sümbolid ja tähistatavad sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega 20. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Põhi ja kaastähendus on primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub. 21. Mis on egotsentriline kõne
d rõhutavad seda Kindlate Fragmentaarsus Kindlate reeglite Mehaanilisem, reeglite kadumine järjekindlus kadumine „Post“ Ajaline Tunnetuse tähendab korrastamatus, protsess, mitte pärast Tekkimine tunnetuse objekt olemasolevale pinnasele Loovuse Ajaloo ja fantaasia Eneseteadvustus suurenemine segu , Kvaliteedi unustamine,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
