Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat Aatomiõpetuse kujunemine (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Iisaku gümnaasium
Aatomiõpetuse kujunemine
Koostaja : …
Iisaku 2011
Sisukord
Sissejuhatus 3
Aatomitest üldiselt 4
Ajalugu 5
Demokritos 6
Thales 8
Epikuros 9
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12
Sissejuhatus
Selles referaadis räägin ma mõnede esimeste filosoofide elu kohta ja kirjeldan aatomit ja selle kujunemist. Sellest referaadist saab teada kõike põhilist aatomiõpetuse kujunemise kohta ja kes olid selles osalised.
Aatomitest üldiselt
Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa.
Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkest. See omakorda jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist ja elektronkate määrab ära aatomi läbimõõdu. Vähima aatomi mass on suurusjärgus 10−27 kg ja läbimõõt suurusjärgus 10−10 m.
Aatomituum koosneb nukleonidest – positiivsetest prootonitest ja laenguta neutronidest. Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajõud. Prootonite arv tuumas määrab ära, mis keemilise elemendiga tegemist on. Aatomi tuuma läbimõõt on umbes 100 000 korda väiksem kui aatomil tervikuna. [8, 9]
Ajalugu
Kõik algas juba antiikajast (u 800 – 500 eKr), kui vanakreeklastel oli 4 põhielementi, millest arvati kõike koosnevat . Hiljem juba püüti aine ehitust arutluste teel kindlaks teha, näiteks Anaxagoras pidas ainet lõputult jagatavaks. Paljud teised aga leidsid , et see on loogiliselt võimatu, seetõttu oletati, et aine koosneb väikestest jagamatutest osadest, mida hakati nimetama aatomiteks. Sõna aatom tuleb kreeka keele sõnast atomos , mis tähendab jagamatust.
Tegelikult tuli mõte elektrist varem kui aatomitest. Umbes 600 eKr avastas Thales, et kui tükk merevaiku hõõruda vastu karvu, meelitab enda juurde igasugu väga kergeid asju ning siis arvas ta, et see salapärane jõud tuli sealt merevaigu seest, aga ta ei suutnud seda seostada aatomitega. Alles ligikaudu 460 eKr arendas filosoof Demokritos välja idee aatomitest. Tema arvas, et aatom on see kõige väiksem aine osa, mida pole võimalik enam pooleks teha. Kahjuks ei mõjutanud tema ideed eriti teisi filosoofe, sealhulgas ka Aristotelest. Aristoteles pidas seda teooriat väärtusetuks ning kui ta ütles seda ülejäänud rahvale siis hakatigi uskuma, et see idee oli alusetu.
Enam kui 2000 aastat ei uuritud kreeklaste arvamusi . Alles 1800 aastate alguses hakkas see inimestele huvi pakkuma. Tänapäeva aatomiteooriale pani aastal 1807 aluse John Dalton .
Aastatel 1833 – 1834 leidis M. Faraday elektrolüüsi uurides, et aatomid sisaldab vähimlaengut. Aastal 1897 leidis Joseph John Thomson , et gaasis võivad esineda ühe ja sama negatiivse elektrilaenguga osakesed, ning oletas, et see ongi vähim elektrilaeng . Neid osakesi hakatigi nimetama elektronideks. Aastal 1898 näitas Wilhelm Wien , et peavad eksisteerima ka positiivse elektrilaenguga osakesed. Neid hakati nimetama prootoniteks. Aastal 1911 jõudis Ernest Rutherford järeldusele, et aatom peab koosnema raskest tuumast ja selle ümber tiirlevatest elektronidest. Aastal 1913 muutis Niels Bohr Rutherfordi aatomimudelit. Neutroni avastas alles 1932 James Chadwick. [7, 8, 9, 10]
Demokritos (460 – 370 eKr)
Ta oli vanakreeka mõtleja/filosoof ja üks aatomiõpetuse rajajaid ühes Leukipposega. Oli tuntud suure rännumehena ning teda hüüti naervaks filosoofiks .
Demokritos väitis kõike olemasolevat koosnevat aatomeist ja tühjusest. Aatomid, aine jagamatud ning muutumatud osakesed, on igaveses liikumises. Nad erinevad üksteisest kuju, asukoha , paiknemise korra ja suuruse poolest. Asjad tekivad aatomite ühinedes ja hävivad aatomite üksteist eraldudes.
Lõpmatus maailmaruumis on lõputu hulk maailmu , Maa on ainult üks neist.
Kõik muutused on paratamatud, juhuslikkust pole olemas.
Inimese hing on materiaalne ja koosneb samuti aatomeist, inimese surres need hajuvad.
Tunnetuse jagas Demokritos ’’ tumedaks’’ , meeleliseks – see annab üldjoontes küll õigeid, kuid mittetäielikke teadmisi, sest need sisaldavad palju subjektiivset – ja ’’tõeliseks’’, mõistuslikuks –annab teadmisi maailma olemusest, aatomeist ja tühjusest.
Eetilistes tõekspidamistes pooldas Demokritos mõõdukust, see võivat teha inimese õnnelikuks. Poliitilistelt vaadetelt oli ta antiikse demokraatiapooldaja.
Väga tähelepanelikult ning noore inimese kohta ebatavalise keskendatusega õppis Demokritos tundma hellase filosoofiat. Ta loodusteaduslikud vaated kujunesid välja joonia filosoofide mõju all, esimene töö moraaliteoste nimekirjast kannab pealkirja „Pythagoras“. Kuid otsustavalt mõjutas Demokritose vaadete kujunemist Mileetosest Abderasse tulnud filosoof Leukippos. Demokritos sai ta ustavaks õpilaseks, võttis talt üle atomistliku süsteemi ning arendas seda edasi.
Tema ütlused:
*Arukas ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole, vaid on rõõmus selle üle, mis tal on.
*Loom, midagi vajades teab, palju ta vajab, inimene aga mitte.
*See, kes kavatseb valitseda teiste üle, peab eelkõige valitsema iseenda üle; On vaid aatomid (kr atomos ‘jagamatu’) ja tühjus.
*Aatomid on igavesed .
*Iga asi (ka hing) on aatomite kogum . [3, 4, 11]
Thales (624 – 546 eKr)
Ta oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ja üks seitsmest targast. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks.
Thales elas Mileetose linnas Joonias. Ta rajas sinna joonia koolkonna (ehk Mileetose koolkonna), Anaximandrost peeti tema õpilaseks.
Ta püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid.
Egiptusest olevat ta kaasa toonud ja seejärel ka rangelt sõnastanud väite, et poolringi piirdenurk on täisnurk( Thalese teoreem ), seetõttu nimetatakse täisnurkse kolmnurga kohal olevat poolringi Thalese ringiks. Tema oli ka esimene, kes väitis, et igal võrdhaarsel kolmnurgal on alusnurgad võrdsed.
Tema arvates oli kõige algeks vesi. Niisama on sellest võib-olla raske aru saada. Aristotelese tõlgitsuste kohaselt on vesi see substants , millest on tekkinud kõik muu. Aga võib-olla arvas ta seda nii, et taimed ei kasva ilma veeta, loomad surevad joogita, seeme vajab idanemiseks niisket keskkonda jne. Kuid kõik ei saa ju veest koosneda, pigem jääb sellest mulje, et vesi on kõike olemasoleva alus, millest oleneb peaaegu kõik.
Thales oli ka suur astronoom. Aastal 585 eKr olevat ta ennustanud ette päikesevarjutust Väike-Aasias. Tegelikult ei teadnud ta, mis seal taevas päikesevarjutuse ajal tegelikult toimub, ta lihtsalt lähtus eelmistest päikesevarjutustest. [5, 6, 10]
Epikuros (341 – 271 eKr)
Sündis Samose saarel Ateenast pärineva kolonisti Necklese pojana.
Epikuros oli üks peamisi filosoof Hellenistlikul perioodil. Epikuros arendas materialistlikku metafüüsikat, empiristlikku epistemoloogiat ja hedonistlikku eetikat. Ta õpetas, et põhikoostisosadeks maailmas on aatomid, imepisikesed osakesed, mis lendlevad tühjas ruumis, ning ta püüdis selgitada kõiki loomulikke nähtuse aatomitega.
Tema arvates polnud jumalatel maailmas mitte mingisugust mõju.
Tema püstitas ka mõtte, et kõigel, mis meie elus toimub, on mingi põhjus või selgitus ja et miks see just nii on. [1, 2]
Tema arvamus inimhingest
Nagu kõik looduses, on ka inimene tekkinud õnneliku juhuse tõttu, ja kujutab endast juhuslikku aatomite kompleksi või agregaati. Hing koosneb samuti aatomitest ja selle tegevus seisneb aatomite liikumises. Inimhing pole mitte mingil moel surematu. Peale inimese surma muutub inimkeha tagasi algaineteks ja hingeaatomid hajuvad minema. „Surm ei puuduta meid sugugi , sest kui me elame, pole surma, ja kui on surm, pole enam meid.“ [1, 2]
Erinevused Demokritosest
Esiteks arvab Epikuros, et aatomitel on kaal. Seda seletab ta aatomite liikumisega ehk kui Demokritos arvas, et aatomid liiguad allapoole, siis peab sellel ka põhjendus olema ja kaal annab sellele põhjuse.
Teiseks arvab Epikuros, et aatomid põikavad aeg-ajalt kõrvale kui nad allapoole liiguvad. Üks põhjus selleks on kokkupõrked. Sest kui aatomid ainult sirgelt allapoole liiguksid ja üksteist ei puuduks, siis oleksid kõik kehad makroskoopilised.
Kolmandaks erinevad nad oma suhtumisega tegelikkusesse. Demokritos arvas, et on olemas vaid aatomid ja tühjus, ning kõik muu nagu magusus ja muu selline on väljamõeldud ja kokkulepitud asjaolu. Nii et tema arust oli ka magusus aatomitest tehtud. Selle arvamuse lükkaski Epikuros ümber. Ta väitis, et sellised omadused ei eksisteerigi aatomi tasandil ja et aatomitel pole mingit maitset ega värvi, aga et sellised omadused on tegelikult ikka olemas.[1, 2]
Kokkuvõte
Selle referaadiga õppisin ma väga palju juurde vanakreeka filosoofide elu ja tegemiste kohta. Materjali otsimine pani mind palju paremini mõistma vanakreeka teadlaste saavutusi ja kuidas nad suutsid välja mõelda neid teooriaid . Kõige enam huvitas mind Epikurose kohta uurimine, sest temal oli palju igasugu mõtteid ja ideid elu, inimese ja üldiselt füüsika kohta.
Kasutatud kirjandus
1. Epicurus (341—271 BCE); Tim O’Keefe.
http://www.iep.utm.edu/epicur/ (09.05)
2. Epikuros
http://www.hot.ee/indrme/epikuros.ht m (09.05)
3.Demokritos
http://www.hot.ee/indrme/demokritos.ht m (09.05)
4.Demokritos Abderast (u. 460 - u. 370 e.Kr); tõlkinud Jaan Unt.
http://www.ut.ee/klassik/eelsokraatik/demokritos/demokritos.shtml (09.05)
5. Thales
http://en.wikipedia.org/wiki/Thales (09.05)
6. Thales [Miletus, 624-546 BC]
http://www.thebigview.com/greeks/thales.html (09.05)
7.Aatomite ajalugu; Katrin Soika
http://www.slideboom.com/presentations/216308/aatomite-ajalugu (09.05)
8.Aatomi kirjeldus
http://www.geenius.eu/oppematerjalid/Fuusika/1452-Aato m (09.05)
9.Atoms; Jim Walker
http://www.nobeliefs.com/atom.ht m (09.05)
10. Ioonia natuurfilosoofia
http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/ioonia.ht m (09.05)
11.Democritus
http://en.wikipedia.org/wiki/Democritus (09.05)
12
Vasakule Paremale
Referaat Aatomiõpetuse kujunemine #1 Referaat Aatomiõpetuse kujunemine #2 Referaat Aatomiõpetuse kujunemine #3 Referaat Aatomiõpetuse kujunemine #4 Referaat Aatomiõpetuse kujunemine #5 Referaat Aatomiõpetuse kujunemine #6 Referaat Aatomiõpetuse kujunemine #7 Referaat Aatomiõpetuse kujunemine #8 Referaat Aatomiõpetuse kujunemine #9 Referaat Aatomiõpetuse kujunemine #10 Referaat Aatomiõpetuse kujunemine #11 Referaat Aatomiõpetuse kujunemine #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor klammer Õppematerjali autor
Tegemist on 10. klassis tehtud referaadiga teemal Aatomiõpetuse kujunemine. Sisaldab tähtsamaid isikuid ja nende elu ja tegemist ning mõne sõnaga ka aatomi kohta üldiselt.
Kustutasin enda ehk koostaja nime ära igaks juhuks.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Vana-Kreeka filosoofid
17
ppt

Vana-Kreeka filosoofid

üldse ja ka esimeseks teadlaseks. · Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks (arch) vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. · Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales oli sügav mõju hilisematele vanakreeka mõtlejatele. Demokritos Demokritos (460 eKr ­ 370 eKr) · Demokritos oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja, aatomiõpetuse rajajaid ühes Leukipposega. · Demokritos väitis, et ümbritsev maailm koosneb lõpmatust arvust üliväikestest jagamatutest osakestest ­ aatomitest. Nende ühinemisel võib saada lõpmatu arvu väga erinevate omadustega mitmesuguseid esemeid. Kinnitas, et aatomid liiguvad, ent taandas liikumise vaid lihtsatele asendimuutustele. · Huvitus kõigist loodusteadustest. Oli tuntud suure rännumehena ning teda hüüti naervaks filosoofiks. Pythagoras

Ajalugu
Eelsokraatikute panus filosoofiasse
12
docx

Eelsokraatikute panus filosoofiasse

Eelsokraatikute panus filosoofiasse Kuusalu Keskkool 11. klass Liisbeth Kallakmaa 2016 Joonia koolkonna rajaja oli Thales. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. Thalese õpetuse filosoofiline tähtsus seisnes eelkõige selles, et ta esimesena inimkonna ajaloos püstitas küsimuse, mis sai hiljem kogu kreeka filosoofia põhiküsimuseks: “Mis on kõik?” Ainuke kindel ja ainuke tõeliselt tähtis asjaolu Thalese õpetuses on see, et ta mõistis asju ühe algelemendi vormidena. See, et ta peab selleks elemendiks vett, on tema ajalooline eripära, kuid ta on esimene kreeka filosoof sellepärast, et ta esimesena mõtleb ühtsusest erinevuses ning püüab seletada ilmset mitmekesisust ühtsuse a

Filosoofia ajalugu
Ülevaade aatomifüüsikast - ülevaade aatomist ning tema ehitusest
13
doc

Ülevaade aatomifüüsikast - ülevaade aatomist ning tema ehitusest.

Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelaevade ehitus Argo Pihtjõe Aatomifüüsika Referaat Juhendaja: Õp. Ain Toom Kuressaare 2011 2 SISUKORD: SISUKORD:................................................................................................................................3 1.Ajalugu.....................................................................................................................................5 1.1Antiikaja atomistika..................................

Füüsika
FILOSOOFIA
4
doc

FILOSOOFIA

mida ta nimetas ,,määramatuseks" . Ta oli esimese teadaoleva maailmakaardi koostaja. Leiutas gnomoni. Apeiron on temajaoks algaineks, kui konkreetne mateeria omadustest lahti riietada. Anaximenes- näeb algainena õhku ( eluõhku või hinge) , kuna õhk on lõputu. Maailm= kosmos tõlkes kaunis kord. Kuulus Mileetose koolkonda. Demokritos- Kuulus atomistide hulka. ,, üksi asi ei teki planeeritult, kull aga hädavajalikkusest ka mõttest" väitis et olemas on aatomid ja tühujus. Aatom on jagamatu, tal ei ole osi. Pythagoras- Pythagoras kuulus Pythagorase koolkonda. Tema jaoks ei olnud tähtis matemaatika vaid arvud. Meelelise maailma aluseks on 4 elementi ja igale elemendile vastab geomeetriline keha. Zenon Kitionist ­ oli stoikude koolkonna rajaja. Afektid takistavad tunnetamast tõelisi väärtusi: tabu, iha , mure , hirm. Apaatia-kiretus. Peab tähtsaks õiglust. Epikuros- kuulus epikurlaste koolkonda, Milline on Hea elu? Ta arvas et filosoofia ülesanne

Filosoofia
Antiikfilosoofia
5
docx

Antiikfilosoofia

Antiikfilosoofia Filosoofia jaguneb neljaks perioodiks: 1. Antiikfilosoofia 2. Keskaja filosoofia 3. Uusajafilosoofia, millest võib eraldada Renesaansiaja filosoofia 4. Keskaegne filosoofia Antiikfilosoofia jaguneb järgmisteks alaperioodideks: 1. Eelsokraatiline periood – põhiliselt otsib ürgalget või algainet, millest kõik koosneb ja on alguse saanud 2. Klassikaline periood – sel perioodil pöörati vähem tähelepanu maailma ja selle asemel hakati uurima inimest ja ühiskonda 3. Hellenistlik periood 1. Mileetose koolkond: Thales: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis veest (niiskus) Anaximandros: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis APEIRONIST(mõiste sisu pole päris selge, sest tegemist ei ole mingi konkreetse elemendiga, vaid kaugele arenenud apstraktsiooniga. Tõlkida võiks seda kui ammendamatu piiramatu lõputus.) Kuidas kõik apeirnonist sündis? Anaximandrose arvates eraldusid kõige pealt soe ja külm, vedel ja tahke, nende kombinatsioonidest te

Sissejuhatus filosoofiasse
Epikuros
6
doc

Epikuros

ei loonud ega sekku ka praegu mingil viisil selle käiku. Ainus, mida nad suudavad, on see, et nad võivad inimestele vahel unenägudes ilmuda, jättes sel viisil enesest mingi kujutluse inimmällu. Need jumalused on ideaalse täiuslikkuse kehastused ja eeskujud inimestele. Eetika Eetika on Epikurose nägemist mööda filosoofia kõige tähtsam osa; kanoonikal ja füüsikal on vaid teeninduslik roll. Nagu füüsikas on kõige olemasoleva aluseks aatom, nii on ka eetikas ­ kõige kõlbelise tegevuse ja toimimise kandjaks ja otstarbeks on üksikisik, indiviid ­ epikuurlasi võiks nimetada individualistideks. On kindlad mõõdud, mille alusel teha vahet heal ja kurjal, lubatul ja lubamatul. Niisugune kriteerium asetseb aga mitte kusagil mujal kui inimese enda loomuses ja avaldub siin peamiselt tundena (pathos), mitte aga aruka kaalutlusena või tunnetusena, nagu seda õpetas senine kreeka eetika. Eranditult kõik

Filosoofia
Keemia ajalugu kordamine
12
doc

Keemia ajalugu kordamine

01.001) Valik keemia ajalooga seotud küsimusi (kordamiseks) 1. Millisteks põhilisteks perioodideks jagatakse keemia ajalugu? Milliste ajavahemikega (ligikaudselt) neid perioode seostatakse? Keemia ajalugu jagatakse põhiliselt alkeemia-eelne periood: umbes 6000- 300 eKr alkeemia periood: umbes 300 eKr kuni 16. saj (vahepeal iatrokeemia) keemia kujunemisperiood 16 saj lõpp kuni 18 saj kesk murrang keemia ajaloos 18 saj lõpp Tänapäevase keemia kujunemine: 19 saj keskelt umbes 20 saj alguseni 2. Millistele eeldustele ja/või tingimustele nende perioodide kujunemine tugines? Millised on iga perioodi iseloomulikud jooned ja tähtsus keemiateaduse kujunemises ja edasises arengus? Keda võib esile tuua iga perioodi väljapaistvama(te) esindaja(te)na? Alkeemia-eelne periood: Antiik-Kreekas linnriikides, kus valitses demokraatia ja Linnakodanik tundis end alluvat polises (linnriigis) valitsevale paratamatule,

Keemia
Filosoofia koolieksam
24
docx

Filosoofia koolieksam

3) turu iidol – inimesed ei oska kasutada kohast/täpset keelt 4)teatri iidol – usaldatakse liialt teatud autoriteete + näited! Teadmiste saavutamiseks on 3 teed: 1) sipelga tee – inimene kogub palju teadmisi kokku, aga ei loo seoseid 2) ämbliku tee – palju seoseid, aga seos reaalse eluga on nõrk 3) mesilase tee – vaatlused ja katsed ning nende andmete läbitöötlus on tasakaalus Pilet 2 1. Loodusfilosoofia. Demokritos ja aatomiõpetus Mileetose koolkond -> Parmenides-> Empedokles | | vastanduvad Thales Herakleitos | vastanduvad Pythagoras Mileetose koolkond (7-6 saj) – ütlesid, et on olemas algaine Edasi tuli teine põlvkond (6-5 saj) Herakleitos <-> Parmenides – Mis on algaine põhiomadus? Herakleitos – algaine põhiomadus on muutumine, paigalseis on näiline. Kõik voolab. Teda kutsuti „nutvaks“, sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi

Filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun