FÜÜSILINE AKTIIVSUS VÄIKELASTEL (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
Õ15
Ksenia Tammist
FÜÜSILISE AKTIIVSUS VÄIKELASTEL
Referaat uurimistöö-ja arendustöö metoodikas
Tallinn 2017

SISUKORD

SISUKORD 2
1.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING 4
1.1.Väikelapse-ja lapseiga 4
1.2. Motoorne areng 4
2.1.Bioloogilised tegurid 6
2.2.Psühholoogilised tegurid 6
2.3. Sotsiokultuurilised ja keskkonnategurid 7
2.4.Poliitilis-majanduslikud tegurid 7
2.5.Ülekaal 8
3.ARUTELU 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10
Liikumine on elu. Lapse tervise ja liikumisaparaadi arenemisele mõjub hästi, kui laps on füüsiliselt aktiiivne juba varajases eas.
Autor valis teemaks füüsilise aktiivsuse väikelastel kuna väikelaste füüsilise aktiivsuse abil saab vältida rasvumist, südame- ja veresoonkonnahaigusi, samuti aidata lapsel areneda täisväärtuslikuks täiskasvanuks.
Liikumine toob lapse ellu paljurõõmu ja positiivseid emotsioone.
Esimeses peatükis kirjeldab autor väikelapse füüsilise aktiivsuse tähtsust.
Teises peatükis kirjeldab õenduse rolli selles eluetapis.
Autori töö eesmärk on näidata, kui tähtis on füüsiline aktiivsus väikelastel, kuidas see mõjub lapse arengule nii füüsiliselt, kui psüühiliselt. Uurida väikelapse liikumisvajaduse mahtu ja liikumisvaegusega tekkivaid ohte. Kuidas mõjutab füüsiline aktiivsus lapsepõlves edaspidi täiskasvanu elu.

1.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING

1.1.Väikelapse-ja lapseiga

Liikumine on üks inimese põhitegevustest. Juba raseduse ajal on tunda loote liigutusi, ema kõhus nad põtkivad jalgadega ja liigutavad käsi. Kui laps on sündinud hakkab ta üritama hoida pead, hakkabhäälitsema, liigutama oma keha iseseisvalt, roomama, seisma, istuma kõrvalise abita ja lõpuks kõndima. Vastavalt sellele, kuidas organism aja jooksul areneb ja kasvab omandab laps pidevalt uusi liikumisoskusi. Ka magades on organism aktiivne. Huvi ümbritseva maailma vastu suureneb pidevalt , laps muutub sotsiaalsemaks ja omandab uusi oskusi, tema areng kiireneb. Kui teha beebidele IQ test, oleks liikuvate laste testi tulemused oluliselt paremad vähemaktiivsete omast. Oluline on lapsele temaga suhtlemine , suhtlemisel õpib laps kuulama, rääkima hõlmates sealjuures silmade ja pealiigutusi ning kehakeelt, mis osutub hiljem vajalikuks sotsiaalses elus. Liikumist sisaldab ka hingamine, söömine joomine ja eritiste väljutamine. Laps peab päevas liikuma vähemalt tund aega, mida rohkem, seda parem.Liikumine peab olema mitmekülgne. Mida väiksem on laps seda rohkem vajab ta aktiivset tegevust. Lapsena omandatakse liikumisvilumused (kõndimine, jooksmine , hüppamine, ronimine jms), liikumine on olulisim õppevahend. Liikumiseta jäävad lapsel mitmed oskused omandamata. Füüsilised oskused arenevad lapsel väga kiiresti.
( Roper jt 1999-269-270)

1.2.Motoorne areng

Motoorne areng täiustub pidevalt, oluliselt paraneb liigutuste kordinatsioon ja tasakaal. Mängu ja treeningu käigus arendatakse liigutuste täpsust. Neljandaks - viiendaks eluaastaks toimub suurte motoorsete liigutuste areng (käed, jalad). Laps omandab uusi tegevusi- ühel jalal hüppamine, joonistamine, kirjutamine, kingapaelte sidumine, nööpide kinnipanemine, jalgrattasõit jm. Pidevalt areneb peenmotoorika (sõrmede liigutused), kontroll saavutatakse umbes 12. eluaastaks. Täiustub silmade ja käe koostöö (kujundite joonistamine), mis paneb aluse kirjutamisoskusele. (D.Einon 2001).
2. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE MÕJU ORGANISMILE JA LIIKUMISVAEGUSEST PÕHJUSTATUD OHUD

2.1.Bioloogilised tegurid

„Füüsilise aktiivsuse väljenduse mõistmiseks on abi teatud füüsilistest printsiipidest ning siinkohal on välja valitud kolm näidet: lihaste kokkutõmbamine ja lõtvumine, tõstejõud ja raskusjõud“. (Roper jt 1999:272). Väga oluline on lapsemotoorika õigeaegne areng, sest see tagab lülisamba normaalse arengu ja mõjutab lapse vaimset arengut. Liigutuste järjekord on bioloogiliselt määratud, liigutusoskused aga sõltuvad lapse küpsemisest.
Skeleti kõhreline arengustadium algab teisel embrüonaalkuul. Lapse luustiku areng on läbinud keerulised transformatsioonid, mida mõjutavad mitmed välised ja sisemised tegurid. Esimesel eluaastal laps kasvab intensiivselt ja tema puusaliigesed arenevad kiiresti. Teisel ja kolmandal eluastal on kasv aeglasem, viiendast seitsmenda eluaastani on lapse kasvamine jälle kiire. Lülisamba areng vajab teadlikku suunamist kehalise liikumise abil. (Lapse rüht 2009:5,8)

2.2.Psühholoogilised tegurid

Regulaarne keghaline aktiivsus ja spordiga tegelemine mõjutavad lapse vaimset tervist. Aga üks ja sama ülesanne võib olla ühele lapsele põnev, kuid teisele hirmutav. Kõrge aktiivsusega laps saab kiiremini iseseisvaks. Laps liigub pidevalt, mängib, jookseb ja tahab aina rohkem asju teha ning ei püsi paigal. Madala aktiivsusega last ei huvita motoorseid oskusi nõudvad spordialad. Väikelastel mängib suurt rolli kujutlusvõime, fantaasia ja loovus . Kujutlusvõime asjade mõistmisel on äärmiselt oluline. Kujutlusvõime on psüühiline protsess, mille käigus luuakse objektide ja olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilmavastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelunditele. Fantaasia on samuti kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Lapse loomingu puhul on samuti oluline roll lapse loovusel, kuidas laps tajub ja tunnetab seda maailma. (J Sch Health2014; 84: 247-255)

2.3.Sotsiokultuurilised ja keskkonnategurid

Igapäevane suhtlemine on sotsiaalse elu joks väga oluline, see on ka võimatu ilma liikumiseta (miimika, kehakeel ). Suurt rolli mängib lapse perekond. Iga laps õpib jälgides vanemaid, kuidas nad omavahel suhtlevad, kuidas suhtlevad teistega , kuidas käituvad, kuidas tõstavad häält. Kindlasti see fakt mõjutab väikelast, temal kas tekib suur hirm teiste inimeste suhtes või enesekindlus ja austus. (Roper jt 1999:275-276).
Kodune keskkond, ümbruskond ja kliima mõjutavad füüsilise aktiivsuse toimimist. Kodune miljöö, mööbel, ergonoomika mõjutavad liikumisvõimaalusi. Parkides peaks olema rohkem kohti mängimiseks ja jooksmiseks, kus laps saab olla füüsiliselt aktiivne. See on omavalitsuse kohustus, luua arenguks sobivat keskkonda, pidades silmas laste arengut. Enamus vanemaid ei viibi halva ilmaga lastega väljas vaid viibivad siseruumides, kus lapsed saavad liikuda . (Roper jt 1999:276)

2.4.Poliitilis-majanduslikud tegurid

Iga valitsus peab pakkuma maksimaalselt võimalusi füüsiliselt aktiivseteks tegevusteks, jälgima liiklusohutust, et kõnnieed ja ülekäigukohad oleks turvalised. Kui on terve rahvas on ka terve riik! Valitsus peab toetama puuetega lapsi, soosima vabatahtlike organisatsioonide loomist abistamaks puuetega lapsi, mitte jätma neid saatuse hoolde. Praegu on loodud puuetega inimestele rohkem võimalusi liikumiseks, enamikes korrusmajades on liftid ja kaldteed. Autoparklates on eraldatud mugavamad kohad puuetega inimestele. (Roper jt 1999:277).

2.5.Ülekaal

Mõnedele lugejatele võib see olla üllatuseks, et ülekaalulisus on kõige harilikum kõrvalekalle lapse toitumises. Seetõttu on see tähtis uurimisvaldkond kõigile lastega töötavatele tervishoiutöölistele. Väga kiiresti globaalselt suureneb levimus lapsepõlve ülekaalulisus ja rasvasus ja tungivalt vajab aru saamist ,kuidas vältida imikute ja väikelaste ülekaalulisust riski. Imikute ülekaalulisus tavaliselt mõjutab ka laste edaspidist elu. Samuti ,söömine ja igapäevased tegevused ja teised eelistused , mis olid õpetatud imikutena ja väikelastena ilmuvad noorukieas ja täiskasvanuna. Arvestades selle püsivusega ja sellest tulenevat rasvumisest kogu elu jooksul, juhul siis kui keskenduda selle peale imikute ja väikelaste eas, siis see võib olla kasuks pikemaks ajaks. Ülekaalulisus ja rasvumine on muutumas üha tõsisemaks probleemiks kogu maailmas. Sotsiaal-majanduslikust kohutavast elupaigast on lastel ülekaalulisus ja rasvumise ebaproportsionaalsus süvenenud. (J Sch Health. 2014; 84: 247-255).
Austraalias on üks veerandik (27%) lapsi, kes elavad ebaõnnelikus elupaigas ja on vähem ülekaalus ja ei ole rasvumist kui võrrelda lastega, kes on sotsiaal-majanduslikultheal järjel - üks viiendik (19%). Sarnaseid struktuure on näha Ameerikas, Prantsusmaal, Suurbritannias ja Kanadas. Kohalikel lastel ja mitte kohalikel lastel on ülekaalulisus ja rasvumine võrdne. Austraalias tehtud uurimistöö näitas, et rohkem kui üks kolmandik (36,9) 2-aastaseid lapsi on ülekaalus või on rasvumine. Kuna riiklikul tasandil selle väärtust on ligikaudu 20%.( Russell jt 2016 : 2).

3.ARUTELU

Võib tunduda üllatusena, et ülekaalulisus on kõige levinum kõrvalekalle lapse toitumises, seetõttu on see tähtis uurimisvaldkond kõigile lastega töötavatele tervishoiutöötajatele. Väga kiiresti globaliseeruv laste ülekaalulisus ja rasvumine vajab tungivalt välja selgitamist kuidas vältida imikute ja väikelaste ülekaalulisuse riski. Imikute ülekaalulisus mõjutab tavaliselt ka laste edaspidist elu. Söömisharjumused, igapäevased tegevused ja eelistused imiku ja lapseeas mõjutavad edaspidi puberteedi -ja täiskasvanuiga. Kui sellele probleemile keskenduda juba imikueas tuleb see kasuks pikemas perspektiivis, eriti kuiarvestada, et rasvumine on vale toitumise korral püsiv kogu elu. Ülekaalulisus ja rasvumine on muutumas üha tõsisemaks probleemiks kogu maailmas.
Sotsiaalmajanduslikust kohutavast elukeskkonnast on lastel ülekaalulisus ja rasvumine ebaproportsionaalselt süvenenud. (J Sch Health. 2014;84:247-255).
Austraalias on üle veerandi (27%) lastest, kes elavad halbades sotsiaalsetes tingimustes vähem ülekaalulised võrreldes lastega kes on sotsiaalmajanduslikult heal järjel, kellest üks viiendik (19%) on ülekaalulised. Sarnaseid tendentse on näha Ameerikas, Prantsusmaal, Suurbritannias ja Kanadas. Kohalikel ja mittekohalikel lastel on ülekaalulisus ja rasvumine võrdsed. Austraalias tehtud uurimustöö näitas, et rohkem, kui üks kolmandik 2-aastaseid lapsi on ülekaalus või rasvunud. Riiklikul tasandil on see protsent 20. (Russell jt 2016:2).

KASUTATUD KIRJANDUS

Dorothy Einon Meie terve laps (2001)
Roper, N., Logan , W. W., Tierney, A.J. (1999). Õenduse Alused. Tartu: AS Kirjastus Elmatar.
Russell, Georgina, C., Taki , S., Laws, R., Azadi, L., Campbell, Karen J., Elliott, R., Lynch , Ball, K., Rachael, T, Denney- Wilson , E.(2016). Effects of parent and child behaviours on overweight and obesity in infants and young children from disadvantaged backgrounds: systematic review with narrative synthesis,BMC PublicHealth, 16, 151-163.
Varava, L., Hermlin, K. (2009).Lapse rühi kujundamine.Tervise Arengu Instituut. http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/80333
Preliminary Assessment of a School-Based Healthy Lifestyle Intervention Among Rural Elementary School Children : Ling J, King KM, Speck BJ, Kim S, Wu D. Preliminary assessment of a school-based healthy lifestyle intervention among rural elementary school children. J Sch Health. 2014; 84: 247-255.