FÜÜSILINE AKTIIVSUS VÄIKELASTEL (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
Õ15
Ksenia Tammist
FÜÜSILISE AKTIIVSUS VÄIKELASTEL
Referaat uurimistöö-ja arendustöö metoodikas
Tallinn 2017

SISUKORD

SISUKORD 2
1.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING 4
1.1.Väikelapse-ja lapseiga 4
1.2. Motoorne areng 4
2.1.Bioloogilised tegurid 6
2.2.Psühholoogilised tegurid 6
2.3. Sotsiokultuurilised ja keskkonnategurid 7
2.4.Poliitilis-majanduslikud tegurid 7
2.5.Ülekaal 8
3.ARUTELU 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10
Liikumine on elu. Lapse tervise jaliikumisaparaadi arenemisele mõjub hästi, kui laps on füüsiliseltaktiiivne juba varajases eas.
Autor valis teemaks füüsilise aktiivsuseväikelastel kuna väikelaste füüsilise aktiivsuse abil saabvältida rasvumist, südame- ja veresoonkonnahaigusi, samuti aidatalapsel areneda täisväärtuslikuks täiskasvanuks.
Liikumine toob lapse ellu paljurõõmu japositiivseid emotsioone.
Esimeses peatükis kirjeldab autorväikelapse füüsilise aktiivsuse tähtsust.
Teises peatükis kirjeldab õenduse rolliselles eluetapis.
Autori töö eesmärk on näidata, kuitähtis on füüsiline aktiivsus väikelastel, kuidas see mõjublapse arengule nii füüsiliselt, kui psüühiliselt. Uuridaväikelapse liikumisvajaduse mahtu ja liikumisvaegusega tekkivaidohte. Kuidas mõjutab füüsiline aktiivsus lapsepõlves edaspiditäiskasvanu elu.

1.FÜÜSILISEAKTIIVSUSE ELAMISTOIMING

1.1.Väikelapse-jalapseiga

Liikumine on üks inimese põhitegevustest.Juba raseduse ajal on tunda loote liigutusi, ema kõhus nad põtkivadjalgadega ja liigutavad käsi. Kui laps on sündinud hakkab taüritama hoida pead, hakkabhäälitsema, liigutama oma kehaiseseisvalt, roomama, seisma, istuma kõrvalise abita ja lõpukskõndima. Vastavalt sellele, kuidas organism aja jooksul areneb jakasvab omandab laps pidevalt uusi liikumisoskusi. Ka magades onorganism aktiivne. Huvi ümbritseva maailma vastu suureneb pidevalt ,laps muutub sotsiaalsemaks ja omandab uusi oskusi, tema arengkiireneb. Kui teha beebidele IQ test, oleks liikuvate laste testitulemused oluliselt paremad vähemaktiivsete omast. Oluline onlapsele temaga suhtlemine , suhtlemisel õpib laps kuulama, rääkimahõlmates sealjuures silmade ja pealiigutusi ning kehakeelt, misosutub hiljem vajalikuks sotsiaalses elus. Liikumist sisaldab kahingamine, söömine joomine ja eritiste väljutamine. Laps peabpäevas liikuma vähemalt tund aega, mida rohkem, sedaparem.Liikumine peab olema mitmekülgne. Mida väiksem on laps sedarohkem vajab ta aktiivset tegevust. Lapsena omandatakseliikumisvilumused (kõndimine, jooksmine , hüppamine, ronimine jms),