Edgar Degas (2)

Baleriinid
Edgar Degas'd vaimustasid balletitantsijad.Ta tegi neist üle 1500 maali ja joonistuse ning tosinajagu skulptuure. Kunstnik kujutas baleriine erinevates poosides – mitte tantsimas, vaid harjutamas, vestlemas, sirutumas, varvaskingade pealu sidumas.
Baleriin laval
Pildi Baleriin laval maalis Degas 1878. aastal. See on 60x40 cm suurusele paberile tehtud pastellmaal . Ta nimetas oma meetodit „värviga joonistamiseks“, mis tähendas, et ta ei visandanud ette kujutatava piirjooni, vaid tegi pildi kohe pastellvärvidega.
Sellel pastelljoonistusel on kujutatud priimabaleriini tantsimas. Rambivalgus heidab ta näole alt kummalisi varje. Degas joonistas tantsija mitte pildi keskele, vaid serva. Sellise nurga alt vaadatuna osutus võimalikuks näha nii laval toimuvat kui heita pilk külgkulisside taha. Just niisugusena pidi avanema pilt loožist lava kõrval ja tekitama täiusliku tunnetuse etendusest ning kõigest sinna juurde kuuluvast.
Väike tantsija
Degas'i Väike neljateistaastane baleriin sai valmis aastail 1880 – 1881. Skulptuuri kõrgus on 99 cm. Esialgu tegi kunstnik kuju vahast, hiljem valati see pronksi. Degas lisas kujule riidest seeliku ja juuksepaela.
Selle skulptuuri modelliks oli noor balletitudeng Marie van Goethen. Vastupidiselt harjumuspärastele elegantsetele baleriinidele on see tüdruk jäik ja kohmakas. Isegi tema sukad on kortsus. Enamik kunstnikke eelistas joonistada ja kujutada modelle kaunites poosides. Kuid Degas pidas vajalikuks näidata, kuidas inimesed tegelikult liiguvad, tabada neid vabades ja loomulikes poosides, mida teised ametivennad püüdsid vältida.
Edgar Degas, Bellelli perekond. (1858-1860. 200 x 258 cm. Õli ja lõuend. Orsay muuseum , Pariisis.)
Degas käis Itaalias 1850ndate lõpus. Ta oli Firenzes koos perekond Bellelliga ning järgides vanade meistrite tavasid, tegi ta selle perekonnaportree tarvis hulganisti visandeid.
Sellel elusuuruses grupiportreel avaldub Degasi´i sügav huvi inimsuhete vastu ja tema peen inimloomuse tunnetus. Selle pildi teemaks on pinged Degas´i tädi Laure´i perekonnas.
1. Füüsiline kontakt
Ainukeseks kontaktiks pereliikmete vahel on lõdvalt tütre õlale asetatud käsi. Meeleolu on külm ja range.
2. Laure Bellelli
Laure Bellelli oli Degas´i sõtse. Daami pilk on suunatud tühjusesse, ta keeldub vastamast oma maali teisele poole asetatud abikaasa pilgule. Ta leidis oma mehe olevat ebameeldiva ja heitis talle ette korraliku ameti puudumist.

• Degas ja tema tädi olid väga lähedased ning jagasid teineteisega oma saladusi. Üheks saladuseks oli, et selle pildi maalimise ajal ootas Laure kolmandat last. Nii on maalil veel nähtamatu teema: pilt kujutab kolme põlvkonda ning elutsüklit: surma ja elu jätkumist.
  

3. Leinav tädi
Laure Bellelli kannab musti riideid , sest ta leinab oma äsjasurnud isa(Degasi vanaisa).
4. Peata koer
Maali serv lõikab koera pooleks. Degas paigutas sageli maalitava objekti nii, et osa sellest jäi pildist väljapoole. Selline võte kasvas välja tema huvist fotograafia vastu.
5. Füüsiline barjäär
Degas on jaganud pildi kaheks nii, et vertikaalsed lauajalg, kamin , küünlajalg ja peegel lahutavad paruni tema perekonnast. Vasakult langevas valguses on naiste näod heledad, kuid pereisa nägu jääb varju. Degas ei jäta vaatajale kahtlust, et perekonnas valitsevad pinged ning viitab ka pingete allikale.
6. Parun Bellelli
Bellelli parun Gennaro pöördub maalil oma pere poole, kuid ta on seatud istuma pildi serva, seljaga vaataja poole, ning tundub olevat teistest pereliikmetest isoleeritud. Bellelli oli oma poliitilise tegevuse tõttu Napolist välja saadetud .
Elulugu
Edgar Degas (sünninimi Edgar Hilaire Germain de Gas; 19. juuli 1834 Pariis – 27. september 1917 Pariis) oli prantsuse kunstnik ja skulptor . Teda peetakse impressionistiks, kuigi ta polevat kunagi päris omandanud impressionistlikku pintslitehnikat. Impressionistidega ühendab teda tema tööde nagu juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd vangistada üürikesi muljeid. Edgar Degas ühendas edukalt renessansist pärit maalitraditsioonid ja kaasaegse kunsti koos selle püüdlustega need traditsioonid murda. Degas ei taotlenud publikumenu ning oli äärmiselt häbelik, ta oli üksildane ja perfektsionist ja töönarkomaan.
Ta sündis jõukas aristokraadiperes ning ta oli selle üle uhke, kuigi ta ei kasutanud pere algupärast nime de Gas, sest leidis selle olevat pretensioonika, kuni 40ndate eluaastateni polnud tal vajadust äraelamiseks oma töid müüa. Maalima hakkas ta juba lapsepõlves. 18-aastaselt asus ta isa soovil õppima õigusteadust. 20-aastaselt (1854) katkestas ta juuraõpingud ning asus õppima maalimist Louis Lamothe'i juurde ning veidi hiljem École des Beaux -Arts'i kunstikoolis. Aastatel 1854–1859 külastas Edgar Degas tihti Itaaliat , kus elasid tema isapoolsed sugulased. Seal ta tutvus Michelangelo , Raffaeli ja teiste kuulsate kunstnike loominguga. Tema selle perioodi loomingut ilmestavadki renessanss -stiilis portreed. Itaalias aega veetes, tegi ta koopiaid suurte renessansimeistrite töödest, omandades nii nendega võrdseid tehnilisi oskusi. 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. 1860. aastate alguses külastas ta Normandiat. Pärast seda oli ta lummatud hobustest ning tema selle perioodi maale ilmestavad hobused ja hobuste võidusõidud. Aastal 1861 tutvus ta Édouard Manet 'ga ja tema kaudu teiste impressionistide ja nende loominguga. Tutvus mõjutas märgatavalt tema loomingut, kuigi ta ise ennast impressionistiks ei pidanud. Degas oli impressionistide ringi asutajaliige, eksponeeris oma töid nende kunsti alustalasid vapustavatel näitustel ning jagas nende arusaama, et kunsti peab tegema uuele, kaasaegsele inimesele, mitte siplema mineviku kütkes.
Ta õppis nooruses kuulsa prantsuse klassiku J. A. D. Ingers´ i käe all , kus ta arendas muuhulgas ka oma suurepärast joonistamisoskust. Erinevalt paljudest teistest impressionistidest eelistas Degas lageda taeva all töötamisele töötada galeriis . Ta vältis igasugust reklaamikära, tema ateljee oli püha paik.
Alates 1870. aastatest maalis ta enamjaolt baleriine. Baleriinid ja hobused ongi saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks.
1880. aastate paiku hakkas halvenema tema silmanägemine ning ta liikus üle pastelljoonistustele ja skulptuuridele, sest nii sai ta töötada sõrmedega, mis ei nõudnud nii teravat nägemist. Ta lakkas maalimast 1912. aastal. Ka paljud tema skulptuurid on maailmakuulsad, rääkimata tema maaliloomingust. Nagu paljude teiste kuulsate kirjanike, muusikute ning kunstnike puhul ei olnud temagi eluajal kuulus, vaid saavutas oma tuntuse alles pärast oma surma.
Maailm kaotas ühe andeka kunstniku, kui 1917. aastal suri Edgar Degas oma sünnilinnas Pariisis 83-aastasena.
Degas ei abiellunud kunagi, kuid arvatakse, et ta oli ameerika kunstniku Mary Cassatti(1845-1926) armuke .
Eripära
Degasi võlusid liikumine, ruum, inimloomus ja –suhted. Ta oli üks esimesi kunstnikke, kes hakkas huvi tundma fotograafia vastu: tema maalide seesmine olemus on vaikne vaatlus . Degas’ maailmanägemine ja suhtumine sellesse oli leige. Ta vaimustab meid oma pilgu erilise täpsusega ja jahedusega. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine.
Degas oli virtuooslik joonistaja , armastas töötada pastellis. See tehnika võimaldas tal selgemini väljendada nii oma joonistajavõimeid kui ka kiindumust ilmekasse joonesse. Pastelli mahlakas joon aitas kunstnikul luua erilise värvilise atmosfääri, selle sillerdava õhulisuse, millega tema tööd silma paistavad. Näiteks “Priimabaleriin”, “Sinised tantsijatarid”. Eriliseks jooneks Degas’ kunstis on tema tööde kompositsiooni täielik vabadus ja sundimatus. Kaasaegsed kriitikud heitsid ette, et ta lõikab maaliservadega esemeid ja inimesi läbi; räägiti koguni, et ta lihtsalt ei oska mahutada pildi formaati seda, mida vaja. Kuid selline võte oli täiesti läbi mõeldud.
Peamised tööd

• Noored sportlased , 1860-62.
  

Rahvusgalerii , London.

• Ooperi tantsustuudio, 1872.
  

Metropolitani kunstimuuseum , New York .

• Tantsutund, 1874 .
  

Orsay muuseum, Pariis.

• End kuivatav naine, 1903.
  

Chicago Kunstiinstituut.
„ Kunstnik ei pea maalima mitte seda, mis ta näeb, vaid seda, mida ta tahab, et teised näeksid.” (Edgar Degas)
Kasutatud kirjandus:

• “Laste Kunstiraamat” Rosie Dickins
  
• http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/degas/tekst.ht m
  
• http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/impressionism.ht m
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Degas
  
• http://209.85.135.104/search?q=cache:hfh4DTTtc2EJ:www.koolielu.ee/pages.php/03130107%3Ftxtid%3D3955%26get%3D0+edgar+degas&hl=et&ct=clnk&cd=5&gl=ee&lr=lang_et&client=firefox-a
  
• http://www.abcgallery.com/D/degas/degasbio.html
  
• “Suuri Kunstnikke” Robert Cumming
  

Pildid:

• http://www.zone.ee/kunstiajalugu2001/Degas/
  
• http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/degas/index.html
  
• http://www.abcgallery.com/D/degas/degas.html