Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Augustinus ja Aquino Thomas - filosoofia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas mõelda selliselt et kogu aeg on olevik?

Lõik failist

Augustinuse (354- 430) elu ja isik
  • Katoliku kiriku pühak
  • Tema õpetused moodustavad suure osa nii kiriku kui ka üldisest ajaloost
  • Keskaja teoloog ja filosoof
  • Tema filosoofiaalane töö on seotud ristiusuga
  • Otsis teoloogiale tuge filosoofiast
  • Tema teost Pihtimused peetakse maailmaajaloo esimeseks tõeliseks autobiograafiaks
  • Pihtimustes leiab, et seksuaaliha tekitab süümepiinu ning viib inimese allakäiguteele
  • Enne usku pöördumist oli tal sõbratar, kellega oli neil üks ühine laps. ( Augustinus oli elukaaslasele truu)
  • Peale usku pöördumist loobus suhetest vastassugupoolega (Mõelge, miks ja kas peaks üks mees seda tegema)
  • Augustinuse suur soov oli leida sisemine rahu
  • Tema teine tippteos oli De civitate Dei

Augustinuse õpetuse sarnasus Platoni omaga
  • Mõlema filosoofi õpetustes eksisteerib kaks maailma – Platonil ideedemaailm ja Augustinusel muutumatu ja täiuslik jumal, kelle maailmas ei eksisteeri aega ning kelle maailm on samuti muutumatu ja püsiv. Teine maailm (inimeste maailm), millele on mõlema mõtleja kohaselt omane tihe seotus ajaga , on Augustinuse arvates loodud eimillestki.

Augustinuse suhtumine aega
  • Aeg loodi samal ajal, kui meie maailm, kus elame. Enne seda ei olnud aega.
  • Aeg on omane inimeste maailmale.
  • Jumalat ei saa ajaga mõista – temas pole “varemat” või “hiljemat”, vaid pidev ja igaveneolevik ”.
  • Kuna jumalas pole aega, on maailma loomise ajaline määratlemine mõttetu, leiab Augustinus.

Kahe maailma võrdlus Augustinuse filosoofias:
  • Muutumatu maailm – jumal; igavene olevik; aja määratlemisel pole mõtet.
  • Muutuv maailm – inimesed; minevik , olevik, tulevik; aeg kui inimeste maailmale tähtis mõiste.

Aeg kui inimese hingeseisund
  • Aeg on hingeline. Et anda ajale sisu, peame eeldama loodud olendi ehk inimese olemasolu. Seega küsimustel “varasemast” ja “hilisemast” on mõte vaid inimeste reaalsuse kaudu.
  • Augustinus on rääkinud pidevast olevikust, mida ta peab inimese vastavaks hingeseisundiks, kus inimene oma mõttemaailmas saab mõelda nii, et kogu aeg on olevik. Kui inimene nii mõtleb, siis tegelikult ta muudab enese jaoks aja väga subjektiivseks nähtuseks.
  • Aga kuidas mõelda selliselt , et kogu aeg on olevik? Möödunu saab olevaks mälestuste kaudu, tulevik aga meie ootuste ja lootuste kaudu!
  • Siinkohal on Augustinusel välja mõeldud vastav terminoloogia:
    • Mineviku olevik – mälestused
    • Oleviku olevik – millegi vahetu tajumine
    • Tuleviku olevik – meie ootused/lootused
  • Füüsikalisel ajal pole pistmist inimese tunnetuse seisundiga.
  • Aeg on niisiis inimhinge dimensioon ja tal ei ole jumalikku vastet. Augustinus ütleb: “Sinus, mu teadvus, mõõdan ma aega. Ära vaidle mulle vastu, see tähendab: ära vaidle endale vastu oma muljete segase hulgaga ! Sinus, ütlen ma, mõõdetakse aega. Muljet, mille möödunud ajad sinusse jätavad ja mis nende möödudes jääb.”
Augustinus ja Aquino Thomas - filosoofia #1 Augustinus ja Aquino Thomas - filosoofia #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mimmu0 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
ppt

Aquino Thomas

5. Aquino Thomase (1225-1274) isik ja elu · Tema õpetus on katoliku kiriku ametlik filosoofia · Katoliku kiriku pühak · Itaallane · Ta on oma aja filosoof (st, et tema filosoofia on põimunud ristiusuga) · Ta ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga (oli andunud Aristotelese fänn) Aquino Thomas 1 · Suuresti tänu temale sai Aristoteles tuntuks keskaja ühiskonnas · Mõtlejana mõistustrõhutav · Uurijana järeleandmatu, põhjalik ja visa · Peateos Summa theologica Aquino Thomas 2 5.1. Usk ja mõistus · Keskaja üks teoreetilisi võtme- küsimusi puudutab mõistuse ja usu suhet. · Thomas suunas oma energia tõestamaks, et usk ja mõistus pole omavahel vastuolus

Ajalugu
thumbnail
2
doc

SOKRATES, PLATON, ARISTOTELES, AUGUSTINIUS, AQUINO THOMAS

SOKRATES · Oli vana-kreeka filosoof, kelle kohta pärinevad andmed tema õpilaselt Platonilt ja ajaloolaselt Xenophonilt. · Sokrates ise ei kirjutanud kunagi ühtegi teost. · Sokrates oli pigem elufilosoof ja filosoof oma elus kui teoreetik. · ei arendanud mingit süsteemset õpetust ega esitanud terviklikku filosoofiat. · viimse piirini pinguldatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine. · tähtis on õppida iseennast tundma. 1.1. Sokraatiline meetod Filosoof kasutas kaaslastega vesteldes järgmiseid meetodeid: · IROONIA ,MAIEUTIKA, MÄÄRATLUSE OTSIMINE,INDUKTSIOON 1.2. Sokrates filosoofi musternäidisena

Filosoofia
thumbnail
2
doc

Aquino Thomas

1.Tõestus- liikumine Selles tõestuses on jumal "liikumatu liigutaja". Thomas ütleb: "On kindel ja ilmne meie meeltele, et maailmas mõned asjad liiguvad. Mis liigub, seda peab miski muu liigutama, sest miski ei liigu muidu kui potentsiaalsusena selle suhtes, mis teda liigutab...Sellepärast on võimatu, et miski oleks samas suhtes ja samal viisil nii liigutaja kui liigutatav, niisiis et ta liiguks iseenesest. Nii peab see, mis liigub, olema millegi muu liigutatud. Kui jällegi see, mis esmaltmainitut liigutab, ka ise liiguks, siis peab teda mingi kolmas asi liigutama

Filosoofia
thumbnail
2
docx

Millised olid Aquino Thomase skolastika põhiseisukohad?

Millised olid Aquino Thomase skolastika põhiseisukohad? Aquino Thomas oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Ta sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas tõenäoliselt 1225. aasta alguses Napoli territooriumil oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. 5 aastasena läks kloostrisse õppima, seejärel hakkas ta rändjutlusajaks. 22. aastaselt hakkas ta ise Napolis õpetama ja avaldas oma esimese teose. Kirjelduste järgi oli Aquino olnud veidi tüse ning tõmmu. Suurt kasvu, suure peaga ja pool kiilakas. Thomas uskus, et inimese hing on sündides tabula rasa ehk valge leht ning kõik teadmised tuleb omandada meelekogemuste kaudu. Thomas uskus, et igal elusolendil on hing, mis annab kehale kuju ja on selle ühtsuse printsiip ning inimene on psühhofüüsiline tervik. Füüsiline surm pole meie lõpp. Thomas on oma aja filosoof, mis tähendab, et tema filosoofia on põimunud ristiusuga. Ta oli

Filosoofia
thumbnail
9
docx

Keskaja filosoofia referaat

Sissejuhatus Termin keskaeg võeti kasutusele 15. saj. teisel poolel, sellega tähistatakse ajaperioodi 5. sajandi II poolest kuni 14. sajandini. Keskaegne filosoofia aga sai alguse juba mõnevõrra varem, kujunedes varakristlikus keskkonnas alates 2.-3. sajandist. Seal muutus filosoofia iseseisvast ja üldhõlmavast teadusest usuteaduse abiteaduseks, mille eesmärgiks sai olla ainult usutõdede (dogmade) selgitamine. Filosoofiat pidasid paljud kristlikud mõtlejad isegi kasutuks, leides, et pärast ilmutust, mis inimestele anti Meie Issanda Jeesuse Kristuse ristisurma ja igavesele elule tõusmise läbi, on filosoofia täiesti mittevajalik ja isegi kahjulik, kuna ta tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt (ilmutuselt) ja eksitab neid oma eksiarusaamade sohu

Filosoofia
thumbnail
8
docx

Aquino Thomas

Tallinna Prantsuse Lütseum Paula Johanna Rõuk Aquino Thomas Referaat Tallinn 2012 Aquino Thomas Aquino Thomas oli itaallasest dominikaani preester Rooma Katoliku kirikus, katoliku pühak ning mõjukas filosoof ja teoloog traditsioonilises skolastikas, keda tuntakse ka nime all Doctor Angelicus. Katoliku kirik peab teda suurimaks teoloogiks ning tema filosoofia on katoliku kiriku ametlik filosoofia. Thomas sündis 28. jaanuaril 1225. aastal oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. Ta oli isa poolt langobardi päritolu ja ema, Theodora poolt suguluses kuulsa Hohenstaufenite dünastiaga. Landulfi vend oli abt Monte Cassino kloostris. Kuna see oli perekonna noorema poja tavaline tee, siis saadeti Thomas viie aastaselt kloostrisse- samuti abtiks õppima. Dominiiklaste ordusse astus mees Napoli ülikoolis õppides. Dominiiklaste ordu oli hiljuti loodud rändjutlustajate ordu

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost

Augustinus 1. Elukäik Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia ­ 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukas keskaja/hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, teoloog ja filosoof. Augustinus sündis 354.a Põhja-Aafrikas. Tema isa Patricius oli nn ,,ristimata kristlane" kuid ema Monica seevastu kindlaloomuline ristitud kristlane, kes püüdis ka oma poega pöörata tõsisele usuelule.. Augustinusel kui andekal õpilasel polnud raskusi teadmiste omandamisega koolis. Kreeka keelt noormees vihkas ja selle tõttu jäigi see puudulikuks. Nooruses jäi Augustinus ristimata ning ta otsis veel suhet selle nägematu Jumalaga.

Filosoofia
thumbnail
7
docx

Keskaja filosoofia

1. KESKAJA FILOSOOFIA Irenaeus(u 125-202) 1. Millal oli keskaeg? V: 476-1492 2. Kas Irenaeus on keskaja või keskaja-eelne filosoof? V: keskaja-eelne filosoof 3. Kus Irenaeus sündis? V: Väike-Aasias (tänapäeva Türgi alal, kus tollal elasid kreeklased) 4. Keda käis Irenaeus poisina koos vanematega Smürnas (tänapäeva Türgi alal, kus siis elasid kreeklased) kuulamas? V: piiskop Polykarpost, apostel Johannese õpilast 5. Mis sajandil Irenaeus põhiliselt elas? V: 2. sajandil 6. Kuhu asus Irenaeus noore mehena? V: Galliasse (Prantsusmaale) 7. Mis linna piiskop oli Irenaeus Prantsusmaal? V: Kagu-Prantsusmaa linna Lyoni piiskop 8

Filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun