Kunstikultuuri ajalugu: kunsti ja kultuuri olemus. (0)

10 klass - I tund
Kunstikultuuri ajalugu: Sissejuhatus: kunst ja kultuur.
Sissejuhatus
1. kultuuri ja kunsti mõiste
2. kunsti osa ühiskonnas
3. kunst ja religioon
Mõisted
Kultuur,
Kunst
Kultuuri ja kunsti olemus
Kultuur on üldine, ajastule tüüpiline, teatud tsivilisatsiooni, etnilist gruppi, rahvust või ühiskondlikku kihti iseloomustav nähtus, milles võime eristada mitmesuguseid filosoofilisi, eetilisi ja esteetilisi ideaale. Kunst on aga puhtalt isiklik, igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos. Kunstniku ülesanne on väljuda üldtunnustatud ratsionaalsetest esteetilistest printsiipidest, et luua tõeline, originaalne ja täiuslik kunstilise väärtusega kunstiteos . Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu uurimise ja analüüsimisega.
Kunst ja kultuur
Lugeda L. Leesi " Kunstilugu koolidele" lk 8 - 11;
J. Kangilaski "Üldine kunstiajalugu" lk 7 - 10
Võrreldes teiste kunstialadega nagu ilukirjandus, teater, muusika, kino jt. Nõuab kujutavast kunstist arusaamine selle sügavam mõistmine ja nautimine võib-olla kõige rohkem mitmesuguseid eelteadmisi nii kunstiteoreetilisi, kunstiajaloolisi kui ka kunstitehnilisi.
Kunstinäituse- ja muuseumi külastaja põrkab tihti kokku probleemidega, millele ta ei oska lahendust leida just teoreetilise ettevalmistuse ebapiisavuse tõttu.
Mida annab kunst?
Inimese loomuse üheks põhiomaduseks on tahtmine teada, teada võimalikult palju. Eelkõige on seotud see tung teaduse arenguga: inimene hakkas loodust ja selles valitsevaid seaduspärasusi uurima ning järk-järgult oma huvides ära kasutama. (tänu sellele rongid , lennukid , mobiilid jne)
Kuid peale tahtmise teada on inimesel tahe ka tunda, midagi läbi elada, mis ei ole saavutatav igapäevase tööga. Selle jaoks ongi loodud kujutavkunst, kirjandus, muusika, teater, kino.
Millal ja kuidas kunst tekkis on vaieldav. Ütleme nii, et kunst on VÄGA VANA.
Juba mammuti kaasaegsetel oli väga arenenud imetlusväärne joonistamisoskus (koopamaalingud).
Ürginimesel oli olemas tung tunnetuse järele, seda näitavad õige varakult tekkinud põhilised kunstiliigid:

• Kirjandus (suust- suhu müüdid, muinasjutud )
  
• Kujutav- ja tarbekunst
  
• Muusika, laul ja tants
  
• Teatri alged rituaalide näol.
  

Nii nagu teadus, areneb ka kunst pidevalt edasi ja etendab inimese elus aina suuremat rolli vaba aja sisustamisel.
Mis on kunst?
Sellele pole lihtne vastata. Kunst on nii mitmepalgeline ja multifunktsionaalne, et paari lausega seda defineerida on võimatu.
Kui inimesel tekib idee mingi teose loomiseks (romaan, sümfoonia jne) ei ole veel tegemist kunstiga. Kunstiks saab idee alles siis kui on läbinud „töö“ etapi – muudetud vaatajale-kuulajale suuliselt tajutavaks. Ja see töö ei ole mitte kergete killast.
Kuid kunstis leidub ka mängu elemente. Sellele viitavad terminid – näitemäng. Laulumäng, pillimäng jne.
Kuigi kujutava kunsti kohta analoogilise oskussõnu pole, ei tähenda see seda, et ka kunstis ei kasutata mängulisust ( happening , performance).
Kas olete täheldanud enda või teiste juures, etigavas tunnis või telefoniga pikalt rääkides hakkab käsi pliiatsiga hajameelselt paberil kujundeid looma – paljudel on alateadlik tarvidus eneseväljenduseks joonistuse abil.
Nii loob ka kunstnik tihti teose just momendi väljendusvajaduse ajel ( impressionistid !)
Kunst võib anda oma vahenditega neid ümbritsevast elust ja maailmast üsna täpse pildi. Eriti, mis puudutab elu varasematel sajanditel.
Kirjandusteoseid lugedes saame ettekujutuse kirjutatust mitmeid kordi värvikama kui ajaloolase jutustuse kaudu. Samuti annab ettekujutuse oma ajastu inimtüüpidest, nende välimustest, riietest, arhitektuurist kujutav kunst.
Kunsti ülesanne aga ei ole siiski pelgalt teadmiste hankimine.
Inimene rahuldub kunstiga oma elamuslikke, emotsionaalseid vajadusi. Igal inimesel on need vajadused erisugused. Ühel on tarve võimsate dramaatiliste elamuste järele, teisel melanhoolsete, kolmandal kergete ja rõõmsate järele.
Kuidas siis väljenduks „kunsti“ mõiste?
Kunst on meid ümbritseva tegelikkuse peegeldumine kunstiliste kujundite , meeleliselt tajutavate vormide kaudu, Kunst on ka kunstniku subjektiivsete tunnete ja mõtete väljendamisvahend.
Kuid kõige selle (Ja mitte ainult!) arenes omaette iseseisev, terviklik nähtus; äärmiselt komplitseeritud, mitmetahuline ja varieeruv.
Vaba aeg!
Kunst pakub palju võimalusi vaba aja sisustamiseks. Ja on suur vahe, kas inimene täidab oma vaba aega sellega, mis teda seesmiselt rikastab või sellega, mis teda vaimselt nüristab või isegi füüsiliselt ruineerib.
Elu viivad edasi need, kelle silmaring on avar, kes orienteeruvad nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus.
Ükski hea kunstiteos – raamat, maal, muusikapala või film ei möödu meist jälgi jätmata, kui sellesse tõsiselt süveneme. Nad aitavad meil hoida vaimu erksana ja süvendavad armastust elu vastu.
ETTEVAATUST LIIALDAMISEGA! („Kariibi mere piraadid“)
Võib öelda: „Milleks kunst? Ilma saab kah!“ Saab, saab paljutagi – autota, telekata jne ( matsi pole vaja!) Aga kas läbisaamine on ideaal? Vaimsed varad lisaks materiaalsele teevad elu rikkamaks , huvitavamaks, elamisväärsemaks!
II tund 10.klass
Lugeda J.Kangilaski "Üldine kunstiajalugu" lk 10 - 23
Iga kirjaoskaja inimene on läbi lugenud terve rea raamatuid, kuid kunstinäitustel või muuseumis on käinud vähesed.
Kujutavat kunsti tajume silma kaudu. Tuleb harjutada silma, et see õpiks ümbritsevat elu nägema võimalikult täpselt. Inimese meeled on arendatvad – kunstnik treenib oma nägemist ja suudab seega kujutada seda mida näeb.
Igapäevaelus vaatame me pealiskaudselt. Kui paljud oskavad kirjeldada koolimaja värvi või naabri riietust .
Piirid üksikute kunstiliikide vahel ei ole alati selged. Näiteks: skulptuur või arhitektuur .
KUNSTIMÕISTED
Teema: peamõte kunstiteose aine, mille on valinud kunstnik (nt. Mütoloogiline, ajalooline, sõjateema).
Žanr – kunstiloomingu sinu iseloomust tingitud esitamis- ja kujutamisvorm. Nt maalikunstis ajaloomaal, portree, natüürmort, maastikumaal, akt jne.
Süžee – kujutatav objekt
Motiiv – element, kujund, teema kunstiteose vormistruktuuris.
Näiteks: korduv ornamnet, keskajal surma motiiv.( „Tallinna motiiv“)
PERSPEKTIIV – p-i abil saavutame tasapinnal kolmanda mõõtme, sügavuse illusiooni.
KOMPOSITSIOON – kunstiteose ülesehitus, mis on tingitud tema sisust ning iseloomust. NT. Vinci kolmnurk .
RÜTM – korrapära vaheldumine
SÜMMEETRIA – terviku asetus , kus teljest v. keskpunktist võrdsel kaugusel olevad osad on ühetaolised, peegeldavad teineteist.
JOON JA JOONISTUS .
Lugeda: Jaak Adamson, Andres Adamson „Kunstiõpik gümnaasiumile“ lk 23 - 25
I
Sõnal „joonistus“ on mitu mõistet.

graafikaliin

vastav kujutava kunsti teos, mille puhul kujutis on käsitsi kantud paberile vm. materjalile (nt pärgamendile)
Eristatakse:

söejoonistus

kriidijoonistus

sulejoonistus

pintslijoonistus

pliiatsijoonistus
Joonistust kasutatakse ka eeltööde – eskiiside, visandite, kavandite tegemiseks.
Tekkis alles peale paberi levimist Euroopas 15.saj
II
JOON nisugusel kujul nagu ta paberile tõmbame looduses ei esine. Inimene kasutab joont looduse tõlgendamiseks pildikeelde.
Joon on ühe mõõtmega vorm. Paberile tõmmatud joon võib olla erineva karakteriga: jäme, peen, ühtlane, paisuv ja ahenev , sirge, looklev, nurgeline, pidev ja katkendlik, rahulik ja närviline, jõuline, arglik jne.
Joon ja joonistamislaad ongi kunstniku käekiri, mis on ainult temale omane ja mida tal on niisama raske muuta nagu tavalisel inimesel käekirja.
Joon on ka üleminek, piir ühelt esemelt teisele, ühelt värvipinnalt teisele.
ARHITEKTUUR e. Ehituskunst (eraldi kunstiliik)
A-i hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Hõlmab nii üksikute hoonete kui tervete asulate planeerimist.
A-i liigitatakse:

• sakraala-r (kirikud, kloostrid , kabelid , templid, mošeed, sünagoogid)
  
• profaana-ks (loss, kindlus , elamu, avalikud hooned)
  
• militaara-ks ( linnused , linnakindlused)
  
• maastikua -ks (aed, park)
  

Arhitektuuriline kujund koosneb hoone mõõtmetest, vormist , kaunistustest ja värvidest, mis võib anda erinevaid muljeid .
TARBEKUNST
Kunstihary, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega.
Tarbekunst jaguneb vastavalt materjalidele: klaasi-, naha-, metalli ja tekstiilikunst ; keraamika ja puitehistöö. Kaudselt ka moekunst ja disain.
Kõigil neil kunstiliikidel on ka suurem rakenduslik iseloom, kui kujutava kunsti liikidel.
Inimesele on sügavalt sisse juurdunud harjumus ja vajadus anda oma tarbeasjale meeldiv kuju. Ilu ei losa asjale praktilist väärtust.
Kui varem mõisteti T-i all käsitsi valmistatud, siis nüüd laieneb ka tööstustoodangule (õmblusmasin, auto, kööginuga, valgusti ).
TARBEKUNSTI ERIALAD
1. Keraamika – põletatud savist esemete valmistamise kunst. Üks vanemaid tarbekunstiharusid.