Kompositsioon (0)

Kompositsioon
KOMPOSITSIOON tuleb ladinakeelsest sõnast “composito”, mis tähendab koostamist , seostamist, ühendamist, liitmist, sidumist.
Kompositsiooniks võib nimetada iga motiivide ehk üksikelementide liitmist, kus need siis sulatatakse üheks tervikuks olgu see siis lihtne või komplitseeritud lahendus. Seega on kompositsiooni mõtteks ja sisuliseks ülesandeks siduda omavahel üksikelemendid, millest kompositsioon koostatakse, ühendada need lahutamatuks tervikuks. Heal kompositsioonil pole midagi ära võtta ega ka juurde lisada. See on kehtiv kõikide kunstiliikide kohta.
Kunstis on kompositsioon kunstilis-väljenduslik vormisüsteem, mis tagab joonte, pindade, mahtude korrapärastatud paigutuse.
Eristatakse kolme liiki kompositsioone:

• joonkompositsioonid
  
• pinnakompositsioonid
  
• mahulised ja ruumilised kompositsioonid
  

Komponeerimise kaudu luuakse vormi ja selle üksikute osade vahel seos arvestades kuju, suurust, värvi, faktuuri, valgust.
Joonkompositsioonides iseloomustatakse jooni sageli kui jõulisi, naiselikke, rangeid, sujuvaid, rahutuid jne. Joonte abil saab pilku suunata, joone mõju saab suurendada kui kasutada ühetüübilisi jooni.
Pinnakompositsioonis püütakse edasi anda ruumi sügavust ja esemetevahelisi suhteid. Tavaliselt on need kompositsioonid kahemõõtmelisel pinnal ( paberil , lõuendil)
Kompositsiooni võtted
Kompositsiooni loomisel aitavad järgmised kompositsiooni võtted:

kontrast
2) dominant
3) rütm
4) sümmeetria ja asümmeetria
5) tasakaal
6) proportsioon
Mida enam leidub elementidel kooskõlalisi sarnasusi , seda harmoonilisem on kogu kompositsioon
Kontrast
KONTRAST on kahe tugevasti erineva omaduse kõrvutamine
võtteid.
Me võime peaaegu igale omadusele nimetada vastandomaduse, mis moodustavad kontrastseid paare – suur ja väike, hele ja tume, külm ja soe, rahulik ja rahutu jne.
Kontrasti kasutamine toob selgemini esile kompositsiooni erinevad elemendid.
Kujutavas kunstis valitsevad tihti erinevad vastandid – valgus ja vari, vorm ja vastandvorm, värvus ja vastandvärvus.
Kontrast tekitab kompositsioonis sisemise võitluse, muudab teose ilmekamaks, juhib tähelepanu kompositsiooni olulistele kohtadele.
ERINEVATE KONTRASTIDE KASUTAMINE
 
VÄRVIKONTRAST – kasutatakse erinevaid kontrastseid värvikombinatsioone
Näiteks: hele-tume; soe-külm
PINNAKONTRAST – kasutatakse kõrvuti erinevaid pindu
Näiteks:krobeline-sile, läikiv-matt;läbipaistev-läbipaistmatu
SUURUSE KONTRAST – kasutatakse kõrvuti erinevaid suurusi
Näiteks.väike- vahepealne- suur
KUJUKONTRAST – kasutatakse erineva kujuga elemente
Näiteks: piklik, ümmargune, kandiline
LIIKUMISE KONTRAST – kasutatakse erinevaid liikumisi
Näiteks: horisontaal- vertikaal ; diagonaal -verikaal
Kontrastiga on seotud ka domineerivuse mõiste – kompositsiooni mingi osa esile tulemine. Kompositsioonis kujuneb peamine, domineeriv osa kompositsiooni tuumaks.
http://www.allposters.com./
SUURUSE KONTRAST
http://www.allposters.com./
VÄRVI KONTRAST
http.//www.allposters.com./
LIIKUMISE KONTRAST
Dominant
DOMINANT ehk kompositsiooni kõige silmapaistvam osa.
Dominant ehk tuum ehk fookus .
Domineerivus tähendab teatava värvi või vormi esiletulekut kas tähtsuselt või suuruselt teiste hulgast.
Dominandil on 4 seadust:
1) keskse asendi seadus - doneerib see, mis on keskel
2) hulga seadus - domineerib see, mida on palju
3) mõtestatud osa seadus-domineerib see, mida on palju
4) kvaliteedi seadus- domineerib see, mis on kõrgema kvaliteediga
Rütm
Rütm ehk kordus.
Kreeka keeles rythmos tähistab korrapärast vaheldust, mõõdupärasust, taktikohasust.
Rütmi kõige lihtsam näide on meetrine rida, kus üks ja sama element kordub võrdsete kauguste järel.
Rütm esineb

ajas – helis , muusikas, luulekõnes, kus ta ilmneb taktimõõdulises korrastuses – tõusudes ja langustes rütmi aluseks on aeg.

ruumis – dekoratiiv- ja arhitektoonilises kujundamises, rütmi aluseks on ruum.

ajas ja ruumis – töös ja tantsus jne, siin on rütmi aluseks nii aeg kui ruum.

pinnal- ornamentaalse pinna kujundamise aluseks on rütm.

protsessis - looduses esineb palju rütmilisust, seda nimetatakse looduslikuks rütmiks. Näiteks öö ja päeva vaheldumine , aastaaegade vaheldumine, samuti esineb rütm puude, taimede ehituses.
Rütm võib olla

• matemaatline
  
• vaba
  

Antud töös puudutame vaid rütmi nähtusi pinnal:

• üksikridadena
  
• kõrvuti või põimuvate, lõikuvate ridadena
  

Sümmeetria ja asümmeetria
SÜMMEETRIAKS nimetatakse terviklahendust, kus pinna keskpunktist või teljest võrdsel kaugusel olevad osad on ühetaolised.
Sõna “sümmeetria” on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest “syn” ja “metros” ning tähendab võrdset mõõtu ja tasakaalu.
Igapäevases elus ja tegevuses ongi kombeks nimetada sümmeetriliseks iga kujundit , eset ja organismi, mille mõlemad pooled on ühetaolised.
Looduses esinevad puulehed, pungad ja õied, putukad ja liblikad , loomad ja inimene, on põhiliselt sümmeetrilised, muidugi suhteliselt ja ligikaudselt. Nad kõik omavad kaks poolt- vasaku ja parema, mis on ligikaudu kattuvad oma siluetilt ja suhtuvad teineteisesse kui peegeldused.
Kui käsitleda sümmeetria mõistet täpsuse ja täiuslikkuse seisukohast, ei tohiks looduses leiduvaid objekte sümmeetrilisteks nimetada vaid peaksime rääkima suhtelisest sümmeetriast. Vaatamata looduses ilmnevatele kõrvalekaldumistele nimetatakse õisi ja lehti jms siiski sümmeetrilisteks lihtsalt tunnetuse alusel. Sümmeetria õpetus käsitleb kujundite ja kehade mõõtmeid ja elementide ühtimist mingis korrapärases asetuses nii pinnal kui ruumis.
SÜMMEETRIA LIIGID
Matemaatiks liigitatakse sümmeetriat järgmiselt:

teljeline sümeetria

kesk-ehk tsentraalsümmeetria

sümmeetria tasapinna suhtes

eelnevate kombinatsioonid
Teljeline sümmeetria
Esineb nii tasapinnal kui ruumis. Kui kaks punkti, kaks ühtivat lõiku või kaks ühtivat kujundit asetsevad üks ühel pool, teine teisel pool sirget ehk telge nii, et nad ühtivad tasapinna kokkumurdmisel piki seda telge, siis nimetame neid sümmeetriliseks selle sirge suhtes.
Sama tulemuse saame ka peegeldamisega, kusjuures peegli stame risti joonise pinnaga. Kunstnike hulgas nimettaksegi sümmeetrilist kujundit peegelpildiks.
Teljelise sümmeetriaga kompositsioon võib olla ülesehitatud vertikaalile, horisontaalile või kaldsirgele.
Vertikaaltelg kujundis ja ka kompositsioonis on palju tajutavam ja kergemini haaratavam kui horisontaaltelg. Parem ja pahempool on mõjuvamad kui alumine ja ülemine. Kaldtelje kasutamine rõhutab kompositsiooni dünaamilisust.
Kesk-ehk tsentraalsümmeetria
Kesksümmeetria erineb teljelisest selle poolest, et pöörame mingit kujundit tasapinnal(joonise pinnal) ümber vabalt valitud punkti. Me nihutame kujundit ringjoont mööda ümber mingi punkti.
Tasapinnaline sümmeetria
Pinnakaunistuse seisukohalt saab sümmeetria nähtusi vaadata järgmiselt:

sümmeetria joonel – sirgel,kõveral,ringjoonel

sümmeetria pinnal – tasasel, kumeral, õõnsal
Eestpoolt mäletame, et sümmeetrilise kujundi või kaunistuse saamiseks peab toimuma mingisugune liikumine s.t. peab toimuma kujundi või tema osade ümberasetus kas peegeldamise või siis nihutamise või pööramise teel.
Sümmeetrilistele kujunditele on üheks iseloomulikuks tunnuseks see, et sarnased elemendid asetsevad teatavas korrapärasuses ja neid on võimalik ümber paigutada tetavate operatsioonidega, mitte aga juhuslikult.
SÜMMEETRILINE RIBAORNAMENT
Tasakaal
Kompositsiooni tasakaal on visuaalsuse ja võrdsuse tunne kujutatava eri osade vahel. Iga kompositsiooni element(värv, vorm, pind) omab kaalu ja tasakaalu puhul on kompositsiooni vasak- ja parempoolsed vormiosad optiliselt võrdsed.
Kompositsioon on tasakaalus siis kui sinna ei saa midagi juurde panna ega ka ära võtta.
http.//allposters.com./
TASAKAALUS KOMPOSITSIOON
Proportsioon
PROPORTSIOON on terviku ja tema üksikute osade suurussuhted.
Proportsioon määrab elementide suuruse ja paiknemise
Heade proportsioonide näiteks on kuldlõike reegel.
3/5=5/8 ehk väiksem osa suhtub suuremasse nii nagu suurem kogu tervikusse
Kompositsiooniõpetuse terminid
ASÜMMEETRIA – terviku pildi asetus , kus pildi osad ei ole pildi keskpunktist või keskteljest lähtudes ühetaolised, puudub peegeldus .
DEKORATIIVNE – kaunistav
DOMINANT- tähelepanu tõmbav kompositsioonielement
DETAIL – üksikelement, pisiasi
DÜNAAMILINE KOMPOSITSIOON- liikumist edsiandev kompositsioon
EKSPRESSIOON - väljendus
FORMAAT – kunstiteose mõõt
FOOKUS – kompositsiooni kese
TASAKAAL – visuaalsuse ja võrdsuse tunne kompositsiooni üksikute osade vahel
KONTRAST – kahe tugevasti erineva omaduse kõrvutamine.
KULDLÕIGE – geometriline vahekord , mille abil püütakse kunstiteosele anda ideaalne proportsioon. Kahe osa vahel valitseb järgmine suhe. Väiksem osa suhtub suuremasse nagu suurem kogu tervikusse.
ORNAMENT – motiividest( taime-, looma- või geomeetrilistest kujunditest) kaunistus arhitektuuris, tarbekunstis või raamatukujunduses.
PINNALINE KOMPOSITSIOON – valdavalt kahemõõtmelisel pinnal(lõuendil, paberil), kus ruumi sügavust kujutatakse erinevates kultuurides erinevalt.
RÜTM – motiivide või detailide korrapärane või korrapäratu kordus ajas, ruumis, pinnal või protsessis. Üks motiiv võib täita pinda erineva rütmiga. Rütmivahelisi kaugusi nimetatakse intervallideks.
STAATILINE KOMPOSITSIOON– kompositsioon, mis väljendab paigalseisu
STILISATSIOON – vormiüldistus, detailidest loobumine
SÜMMEETRIA – terviku asetus, kus keskteljest või pildi keskpunktist võrdsel kaugusel asuvad osad on ühetaolised või peegeldavad üksteist.
TELGSÜMMEETRIA– telgedest või punktist ühel kaugusel olevad motiivid ühtivad, pöörlevad punkti või telje ümber.
Kasutatud materjalid
Douet, C. Valerie "Joonistamine. Nõuandeid, nippe ja soovitusi kunstnikelt” Kirjastus Egmont , 2005
Hansen , Albert “ Ornamendi kujundamise alustest” Kirjastus Kunst , Tallinn 1965
Gair, Angela “Joonistamise ja maalimiskursus”Kirjastus Egmont, 2002
Kiivet, Ülle( toimetaja ) DK teejuht maailma. "Kunst. Maailmakuulsate maalide taustast ".
Kirjastus Koolibri 2004
Kärner, Eve "Kompositsiooniõpetus"Tea kirjastus,Tallinn 2006
Lambillon, Paul "Aurad ja värvid", Kirjastus Tänapäev, Tallinn 2001
Linnuste, Ülle "Värvid kodus", As Ajakirjade Kirjastus, Kodukiri 2005
Miller , Judith “Värvid” Kirjastus Maalehe Raamat,2001
Tammert, Marje "Värviõpetus teoorias " Tallinna Tehnikakõrgkool;oü Aimwell, Tallinn2002
Viirand, Tiiu "Kunstiraamat noortele",Kirjastus "Kunst", Tallinn 1984