Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. · Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. · Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnne jumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Täida kreeka ja rooma jumalate võrdlustabeli lüngad! Tegevusala Kreeka nimi Rooma nimi
Veedad-tekstide kogumik, tuntuim Rigveeda (vanimad kirjandusmälestised Indias, pärinevad 2000. keskpaigast e.m.a., algselt veedade keeles) Veedade keel esimene india keel Sanskrit maailma esimene tehiskeel (sanskrit - tähendab kokku tehtud) Veedad sisaldavad palveid, loitse, hümne, mis pühendatud väga erinevatele jumalatele Veedade ajastu panteonis suur osa jumalaid hinduismis Veedade panteonis domineerivad meesjumalad, seostatakse loodusjõududega Agni tulejumal, kolme näoga, tuleleegikroon peas, ohvrituli, teda austati kui jumalate ja inimeste vahendajat Surya Päikesejumal, 5 ratsuga, igal ehtel oma tähendus (sanskriti keeles täh. Päike) Soma- kuujumal Nitra päevajumal, lõvi seljas, päiksekiirtega, Vayu tuulejumal [Kamasutra armastuseõpetus Indiast pärit! (Poosid kivisse raiutud Indias...)] Parjanya vihmajumal Rudra tormi- ja välgujumal Yama surmajumal Kama armastusjumalanna
Sissejuhatus Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast, te Olümpos oli nende kodu. Kuid mis oli Olümpos, seda polegi nii hõlbus seletada. Kahtlemata peeti seda esialgu mäetipuks ja identifitseeriti Kreeka kõrgeima mäe Olymposega Tessaalias, maa kirdeosas. Ent juba varasemas kreeka poeemis "Ilias" on see arvamus andmas maad seletusele, et Olümpos tähendab mingit salapärast paika, mis asub kõrgemal kõigest maailma mägedest. "Iliases" mainitakse, et Zeus räägib jumalatega paljuharjalise Olümpose kõige kõrgemalt tipult, seega mäelt. Kuid pisut edasi ütleb Zeus, et kui ta...
12 peajumalat: *ZEUS: Kronose ja Rhea poeg; ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Lind- kotkas; puu- tamm. Tema oraakel asus Dodona tammikus, kus ennustusi loeti tammelehtede sahinast.; *HERA: Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade Zeusi peale. Lind- paabulind; loom-lehm. Tema lemmiklinnaks oli Argos.; *POSEIDON: Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse e. maaväristaja viidates merealustele liikumistele.;*HADES: Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja.; *PALLAS ATHENA: Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol. Puu- oliivipuu; lind- öökull. Tema linn oli Ateena.; *PHOIBOS E. APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas (mängis lüürat). Laskurite jumal; tervendaja (õpetas esimesena toht...
Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. ,,Iliases" veab Poseidon teda ninapidi ja sedasama teeb ka Hera. Mõnikord kõneldakse, et ka salapärane jõud on temast tugevam. Zeus o...
(Demeter) Hephaistos Hephaistos on vana-kreeka mütoloogias tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Hephaistos oli Zeusi ja Hera vend. Tal oli vend Ares ja ta abikaasa oli Aphrodite. Hephaistos on vana-kreeka jumalate hulgas ainuke kole ja lombakas jumal. Ta oli koos Athenaga linnades väga tähtis kuna mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Ta oli lahke ja rahuarmastav tulejumal. Hephaistosel olid lapsed Kabeiriidid ja Palicid. Tal oli veel poeg Ardalus, Palaemon, Pylius ja Periphetes. Hermes (Hephaistos) Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid tal reisikaabu, tiivulised sandaalid ja heeroldikepp
Pärnu Hansagümnaasium Kaksteist olümplast-Taevalik perekond Referaat Koostaja: Silver Naar Juhendaja: Tiiu Sarv Klass: 10.b Pärnu 2008 Sissejuhatus Kreeklastel polnud "Top Kümmet" listi jumalatest, kuid neil oli "Top Kaksteist", Kreeklased ei uskunud, et jumalad l6id maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Titaanid, keda keda kutsutakse vanemateks jumalateks,olid lõpmatult kaugetel aegadel isandad. Nad olid päratult suured ja võimasad, neid oli palju, kuid vähesed jõudsid jätta jälje mütoloogiasse. Kõige tähtsam titaan oli Kronos, ladina keeles Saturnus. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaani...
Lahingus on Aresel oma saatjaskond, kes peab sisendama südidust. Roomlastele meeldis Mars rohkem kui Ares. Roomlastele oli Mars suurejooneline kangelane sädelevas soomusrüüs, tahtejõuline, võitmatu, taevaline. Ares esineb müütides vähe. Ühes loos on ta Aphrodite armuke. Aresel ei olnud eelistatud linna. Arvatakse, et Ares oli päris Traakiast, metsiku rahva hulgast. Tema lind oli raisakull. 13 Hephaistos (Vulcanus) Tulejumal. Mõnede allikate järgi olevat ta Zeusi ja Hera poeg. Teiste müütide järgi aga ainult Hera poeg. Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena. Paraku oli Hephaistos ainuke inetu kõikide surematute hulgast. Lisaks oli ta veel lombakas. Räägitakse, et Hephaistose ema viskas ta taevast alla kui märkas, et poeg on lombakas. Samuti on tuntud ka see, et Zeus vihastas lonkuri peale, kui too üritas Hera eest seista.
KREEKA KEEL Kreeka keel on Kreekas põhiliseks suhtluskeeleks , seda räägib 99% elanikkonnast.Kuid mitte tingimata esimese keelena ( emakeelena) Kreeka keel on emakeel umbes 12 miljonile inimesele (peamiselt elanikele Kreekas ja Küprosel). Kreekas räägitakse ka inglisekeel , prantsuskeel ,itaaliakeel ja saksa keel.Siiski inimeste koguarv, kes räägivad Kreeka on hinnanguliselt umbes 20 miljonit, kas esimesesvõi teise keelena. Kreekas on püsima jäänud ka mõned iidsed murded.nendeks on : Cappadociani ,Küprose, Grico, Cretan, Pontic, Tsakonian, Yevanic. Yevanic ( keel mis on peaaegu välja surnud, see on juudi murre mida räägivad Romaniotesed.Praegu räägivad seda keelt umbes 50 inimest) Tsakonian ( keel mida räägitakse väga vähe , seda keelt kasutaakse Tsakonia piirkonnas Peloponnesosel.Keel on jagatud kolme murrdesse: Põhja-, Lõuna ja Propontis. Seda keelt räägb ainult 1200 inimest. PontiCretan murre ( seda keelt räägib umbes pool miljonit...
PÄRNU HANSA GÜMNAASIUM KAKSTEIST OLÜMPLAST - TAEVALIK PEREKOND Referaat Õpilane: Victoria Agafonov 10A klass Õpetaja: Tiiu Sarv Pärnu 2008 Sisukord Sisukord..........................................................................2 Sissejuhatus.................................................................. .3 Maailma loomine ja jumalate põlvnemine.......................4 Kes moodustasid taevalik perekonna.............................6 Kaksteist olümplast.........................................................7 Kokkuvõte.......................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................10 2 Sissejuhatus Hellenite jumalad o...
jumal), Hera (abielu kaitsja), Poseidon ( merede valitseja), Hestia (kodukolde jumalanna) ja Demeter ( viljakus- ja põllutööjumalanna). Rhea ja Kronose lastest on tuntumad jumalad Zeus, Hera, Hades, Poseidon ja Hestia. Zeusi naiseks sai aga tema enda õde Hera, kellega oli neil 7 last: Ares (sõjajumal), Apollon (valguse jumal), Athena (tarkuse jumal), Aphrodite (armastus- ja ilujumalanna), Hermes (jumalate käskjalg), Artemis (jahijumalanna) ning Hephaistos, kes oli tulejumal. Palju oli ka teisi jumalaid. Näiteks Aphrodite poeg armastusjumal Eros ja veini- ja sigivusjumal Dionysos ehk Bakchos..Jumalate poole pöörduti lauludega, täpsemalt kultuselaulude ehk hümnidega. Apolloni poole pöörduti paiaaniga, Dionysose poole ditürambiga. Kasutatud kirjandus http://gymn.paide.ee/personal/kunstiajalugu/kreeka.html http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.htm http://www.annaabi.com/download.php?matid=57900 http://www.miksike
raskeid vigastusi. Ometi ei antud võidupärga mitte hobustejuhile, vaid hobuste omanikule, kes millegagi riskimata vaatas kihutamist pealt. Võistlejaid eristas erinevat värvi riietus. 4. Vana-Kreeka Jumalad 1) Zeus – taeva, tormi ja piksejumal 2) Hera – abielu kaitsja 3) Poseidon – merede valitseja 4) Hades – allilma ja surnute valitseja 5) Demeter – musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna 6) Ares – sõjajumal 7) Hephaistor – tulejumal, jumalate sepp (lonkur, kole jumal) 8) Athena – sõjajumalanna 9) Apollon – valguse, tõe ja ennustuskunstijumal 10) Artemis – jahijumalanna, elavalooduse kaitsja 11) Hermes – jumalate käskjalg 12) Aphrodite – ilu, armastuse, viljakusejumalanna 13) Dionysos – veini ja viinamarjakasvatuse jumal Vana-Rooma jumalad 1) Jupiter – taeva, pikse ja tormijumal (peajumal) 2) Mars – sõjajumal 3) Juno – taeva, abielu- ja sünnitusjumalanna
tohterdamist, luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja. Artemis (Apolloni Jahijumalanna, kogu elava Vibu ja nooletupp, saatjaks kaksikõde) looduse ja eriti nümfid, hirb, metskits, metsloomade kaitsja. põder; küpress. Lonkur tulejumal, relva- ja Välimuselt inetu ja Hephaistos kullasepp, käsitöö kaitsja. lombakas, sepahaamer, alasi. Ares Sõjajumal. Kiiver ja kilp; raisakull, koer. Ilu, armastuse, Sageli alasti, poeg Eros;
Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine · Tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Lahkunuid mälestati kalmetel yhissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi. · Esivanemate kultusega seostus ka majavaim, keda arvati elavad kolde või ahju all. Talle ohverdati. · Loodusvaime peeti ysna pahatahtlikuks. · Tähtsal kohal päiksejumalad: Svarog ja Dazbog. Karjajumal Veles, piksejumal ning hiljem ka sõjajumalaks kuulutatud Perun. Tulejumal Stribog. Viljakusejumalanna Mokosa (kaitse all ka naiste käsitöö) · Vladimir suurvürst, kes yritas 980 a. läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteooni. Ei leidnud pooldamist. Muinasusund plnud enam kogu kõrgemale kihile vastuvõetav. · Valik langes Bütsantsi õigeusule, mille väline hiilgus oli Venemaal juba varem hästi tuntud. · 988 a. hakkas ristimine. · Ylikkond võttis uue usu vastu rahulikult. Kogu lihtrahvas plnud sellega nõus. Kultuur
Sissejuhatus Kreeka mütoloogia pärineb teatavasti ajast,kui inimene elas tihedas kokkupuutes loodusega,mida austati ja kardeti ja millele omistati üleloomulikke omadusi.Mütoloogia näitab ilmekalt,millised mõtted ja tunded valdasid inimesi aegade hämaruses,ta on nagu algaegade teadus,inimese esimene seletus oma ümbruse,looduse ja elu asjadele.Müütide kaudu saame meiegi tajuda nende ammuste inimeste loodud imepärast ja hingestatud maailmapilti,näha maailma,kui ta veel noor oli. Kreeka jumalad,nagu juba viidatud,sarnanesid surelike inimestega.ja mitte ainult väliselt,vaid ka tegudelt.Peale selle uskusid kreeklased,et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi.Loomismüütide järgi oli kõigpealt Kaos.Sellest eraldunud Maa ja tema abikaasa Taevas olid esimesed vanemad.Nende lastest vägevaim Kronos sai maailma isandaks kelle lapsed ja lapselapsed,on kreeka jumalad.Jumalad elasid Olümposel.Olümpos oli salapärane paik kõrgel maailma mägedest.Sinna ...
vooderdatud. Maja sai kütta savi- või kiviahjuga. Slaavlastel oli väga palju erinevaid jumalaid. Aastate jooksul muutusid ja täienesid. Siin on mõned näited jumalatest ja sellest, mida nad süboleerisid. Svarog- peajumal, taeva valitseja ja maailma käskija. "Puhus" inimestesse elu ning valitses vihma. Rodi- pere ja kodu kaitsja, kogu maailma esiisa Dazdbog- Svarogi poeg, kes oli päikese, valguse ja soojuse allikas Svarozits- Svarogi teine poeg, tulejumal, seppade ja juveliiride kaitsja. Perun- piksejumal, kes ähvardas lasta maad hiiglasliku vibuga, milleks oli vikerkaar, laskemoonaks olid nool-välgud. Ta oli ka sõjameeste kaitsja ja sõjakunsti jumal. Peagi sai temast sama tähtis jumal kui olid Rodi ja Svarog, tähtsus kasvas koos kürstide ja sõjasalkadega. Peruni kujud olid tavaliselt teistest rikkalikumalt kaunistatud, kuna temast sai kõige austatavam jumal slaavlaste jumalate seas
500-338 Klassikaline periood: Kreeka-Pärsia sõjad (500-478): VI s teisel poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. ...
veda vid = tarkus 7 Kõige varasem teos on Rigveda (värsitarkus). Hümnide kogumine algas 1200 eKr. Rigveda käsitleb mütoloogiat, sisaldab 1028 hümni erinevatele jumalatele. Oluliseimad on Taevasfääri jumalatest: taeva ja maailma korra jumal Varuna koos maailma korra ja päikese kulgemise jumal Mitraga. Jumal Visnu on Rigvedas vähetähtis. Oluline on veel koidujumalanna Usas. Õhuruumijumalatest on olulisem tormi-, äikese- ja sõjajumal Indra. Maasfääri jumalatest tulejumal Agni. Samas, hinduismis ei ole loomise lugu nii oluline, sest selle religiooni kese on eelkõige igavese kõiksuse tunnistamine ja tajumine. Islamis, mis on tänapäeval suuruselt teine religioon maailmas. "Allah" on nimi, mida muslimid ( isalmiusulised) kasutavad kõrgeima olendi Jumala Jumala kohta. Allah on moslemite arvates ainujumal, kes on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Mõneti on
Ainekursuse "Müüt ja mütoloogia" (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2015] 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism. Evolutsionalistlik:Anndrew Lang(1844-1912)-animism Ritualistlik:Lord Raglan(1885-1964)-kangelaskuju tüpoloogia Psühhoanalüütiline:Sigmund Freud(1856-1939)-müütide unenägude seos. Sotsioloogiline:Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ü...
kurjategijaid. KREEKA JUMALAD 1. Uranos- Taevas 2. Gaia- Maa 3. Kronos- Aeg 4. Rhea- kõige vanema jumal 5. Hestia- kodukolde jumalanna 6. Pluton (Hades)- allilma, surnute valitseja 7. Poseidon- nn Mere ning maa-aluste jõgede valitseja 8. Zeus- ülemvalitseja, vihajumal, käsutas piksenooli 9. Hera- abielukaitsja 10. Demeter- viljajumalanna 11. Athena- tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja 12. Ares- sõjajumal 13. Hebe- noorusejumalanna 14. Hephaistos- inetu ja lombakas tulejumal 15. Persephone- Hadese abikaasa 16. Apollon- valgusejumal, tõejumal 17. Aphrodite-Venus- armastuse- ja ilujumalanna 18. Eros- armastusjumal 19. Iris- vikerkaarejumalanna 20. Dionysos- veinijumal 21. Paan- lamba- ja kitsekarjuste jumal 22. Aiolos- tuulte kuningas 23. Nike- võidujumalanna 24. Themis- seadusejumalanna 25. Justitia- õiglusejumalanna 26. Moirad- saatusejumalannad 27. Artemis- Apolloni kaksikõde, neitsilku nooruse kaitsja 28. Prometheus- inimsoo päästja 29
2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium HEPHAISTOS (Vulcanus) Hephaistos on vanakreeka mütoloogias tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Rooma mütoloogias on tema vaste Vulcanus. Hephaistos oli osavaim jumalate seas, ent lonkurina sündinud ning seetõttu ema poolt merre vistud, kust Thetis ta üles korjas ja tema eest hoolitses. Tänutäheks päästmise eest sepistas ta Thetise pojale Achilleusele toredad relvad. Ka Zeus viskas poja kord Olümposelt alla kuna too häbematult esines
Ereli Laar 10a klass Kaksteist olümplast ehk taevalik perekond 2008. aasta Sissejuhatus Kreeklased ei uskunud ,et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad.Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Sageli kutsutakse titaane vanemateks jumalateks. Nemad olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad.Nad olid päratu suured ja uskumatult võimsad. Neid on palju, kuid vähesed jõudsid jätta jälje mütoloogiasse. Kõige tähtsam oli Kronos, ladina Saturnus. Tema valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Roomlased ütlesid, et kui Jupiter (kreeka Zeus) troonile astus, põgenes Saturnus I...
TÄHTSAMAD JUMALAD ZEUS taevajumal, äikese käsutaja. Kaks venda Hades&Poseidon, nende kolme vahel maailma valitsemine jaotatud. Lugematu arv lapsi paljude naistega. Sageli ilmus kotkana. HERA Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielukaitsja. Lemmikohvriloom oli veis `veisesilmne'. HADES Zeusi vend, allmaailma valitseja. DEMETER Zeusi õde, viljakuse kaitsja. Persephone ema. ARES julm sõjajumal, temast lugu ei peetud. HEPHAISTOS lonkur tulejumal, jumalate sepp. ATHENA relvastatud sõjajumalanna, tarkusejumal, linnade ja tsiv kaitsja, TOHUTU AUTORITEET. Sündis Zeusi peast. APOLLON kuldjuukseline noormees, kultuurikaitsja. Üks populaarsemaid. ARTEMIS Apolloni kaksikõde, jahijumalanna, elava looduse kaitsja HERMES jumalate käskjalg, teekäijate kaitsja, hingede juht allmaailma. APHRODITE armastusejumalanna. Võõramaist päritolu. DIONYSOS veinijumal, ainus inimesest emaga (jumalast isaga) juma. TEMPLID
anti võlts rel, millega ta pidi võitlema nelja vaenlase vastu. Üks kord aastas ohverdati sellele jumalale ka mees, keda peeti tema kehastuseks maal. Ohver oli vabatahtlik, kes elas luksuses nelja ilusa naisega üks aasta. Ta kõndis tänavatel ja mängis flööti oma nelja naisega. Ohverdamise päeval peeti suur pidusöök jumalate nimel ja ohver pidi vabatahtlikult kõndima püramiidi tippu, oma flöödi ära lõhkuma ja ennast ohverdama. Hueheuteotl oli vanim jumal. Ta oli tulejumal. Ohverdustel põletati inimene, aga ennem kui ta suri, eemaldati ta tulest, et saaks ohvri süda välja lõigata. See jumal eelistas äsja abiellunud paare ohvritena. See oli topeltohverdus. Sellele jumalale ohverdamine pidi ära hoidma metsa tulekahjusid, mis võisid külasid hävitada. Tialok oli vihma jumal. Arvatakse et sellele jumalale ohverdati noori lapsi, kes nutsid ohverdamise ajal. Mõnikord lõid preestrid lastele naelu kätte või jalga, et nad nutma hakkaksid
Kui aga patustad siis lähed põrgu. 33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid. Indra oli tähtsaim õhusfääri jumal ja samuti äikesejumal, kes valitses äikse ja pikse üle, tuues vihma. Ta on tuntud kui sõdalasena, kes liigub ringi säravkuldsel kaarikul. Varuna on Taeva (ja vee?) ja universumi valitseja. Teda on kujutatud ka jumalana, kelle ülesandeks oli mõista kohut inimeste üle. Agni oli tulejumal, kes koldetulena oli alati kohalolev ning kaitses kodu. Ta oli tuntud kui jumalate ja inimeste vahendaja, kes kannab ohvriannid jumalani. 34. Kuidas on (nt India ainese näitel) mütoloogia seotud sotsiaalse ja materiaalse tegelikkusega? 35. Kirjelda toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile, kuidas suhestuvad Tamili rahvausundis braahmanlikud “suured jumalad” ja kohalikud “külajumalad”. Universumit valitsevad suured jumalad on inimestele nii kaugele jäävad, et kipuvad
2.Zeus Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised ühtekokku. "Iliases" ütleb ta oma perekonnale:"Olen võimsam ma taevasist kõigist. Võisiis proovige , et ise kõik seda näeksite kindlalt: pange kuldne tekett läbi ilmade rippuma taevast ning sest haarates kõik, jumalad nii kui jumalannad, kiskuma hakake! Kuid maha iial ei tõmba te taevast ...Zeusi...Kui aga soov oleks endal mul proovida naljaks, ma võiksin teid üles kiskuda kõiki ja maad, mered kõik üheskoos veel. Ümber Olümpose tipu ma köidaksin otsa sel ketil ning keset õhku rippuma jääks nii terve see maailm. "Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. "Iliases" veab Poseidon teda ninapidi ja sedasama teeb Hera. Mõnikord ...
Äikesejumal, vihma toov (seega viljakus), mao/lohe Vitra tapja seega vägev sõdalane, sõjajumal. Kujutatud piksenool käes. Juhib ka teisi jumalusi, näiteks Agnit. Devade juht. 2.Mitra-Varuna. Taeva ja maailmakorra kaksikjumalused paaris, korra hoidja. Torm, tuul ja taevas/õhuookean tegevusvaldkondadeks. Koos paaris on Mitral pea samad omadused, mis Varunal üksi olles. Vaid Indra on Varunast võimsam. Käsutavad ka jõgesid, meresid, taeva jumalustena päikese kulgu. 3.Agni - tulejumal. Tuli kui vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Usuti olevat paljudes kohtades tulepulgast välguni. Ka preestrite jumal ohvritule persofikatsiooni tõttu. Jumalik teadmine, juhatab inimese jumalateni. Lad keeles ignis , vene keeles ogon. 4.Lisapunktideks Vayua - tormi- ja tuulejumal, erakordselt ilus ja Surya - päikesejumal. 42. Kirjelda (nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile), kuidas suhestuvad
· Hera Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja · Poseidon Zeusi vend, merede valitseja, kolmhargiga tekitas torme ja maavärinaid · Hades Zeusi vend, allilma ja surma valitseja · Demeter Zeusi õde, viljakuse- ja põllutööde kaitsja c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi lastena · Ares Julm sõjajumal · Hephaistos Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja · Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja · Apollon Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja · Artemis Jahijumalanna, elava looduse kaitsja · Aphrodiote /(Aphrodite) Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna · Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal · Hermes Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg 2. Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine:
punahabemelise vanamehena, ta oli usaldusväärne ja rahumeelsete põlluharijate seas kõrgelt hinnatud), Frej (viljakusejumal, samuti rahu ja jõukuse jumal, ta edendas nii taimekasvu kui ka inimeste ja loomade sigivust, sellepärast kujutati teda sageli suure suguelundiga) ja kurjade jõudude kehastajat hiid Loki (üleannetuse jumal, teda kirjeldatakse kui ,,kõigi pettuste kavaldajat", ta oli algselt tulejumal, ta oli muljetavaldavate võluvõimetega meistervaras ning võis võtta mistahes kuju. 15)Araablaste ühiskond. Araablased olid rändrahvas ning kõnelesid semiidi keeli. Elanikkond jagunes beduiinideks (rändkarjakasvatajad kõrbetes ja steppides, kasvatati peamiselt kaamleid, saadi nahka, liha, piima ning müüdi), fellahid (paiksed põlluharijad oaasides, kasvatati peamiselt datlitaimi ja palme), kaupmehed (ja käsitöölised, kaubateed peamiselt ida-lääne suunalised)
1.3 Heimdall Heimdall oli üheksa ema poeg ja germaani jumalate vahimees. Seisis alati Bifrösti kohal, valmis puhuma oma sarve, Raganaroki alguse puhul. Heimdall oli viimane tegelane kes pidi astuma võitlusse Loki-ga.(Cotterell, 2001, lk 183) 1.4 Ragnarok Germaani jumalate hukatuse päev. Pärast kohutavat kolmeaastast talve pidid jumalad ja härmahiiudvõitlema otsustavas lahingus. Odini ja jumalate poolel võitlesid surnud sangarid (kes juba varem elasid Valhallas). Tulejumal Loki ja härmahiidude poolel aga võitlesid vääritud surnud (Hel-ist ehk surmamaalt), Fenrir (hunt) ja Loki laps meremadu Jörmungandur. Odinil oli teadmine , et maailm ei lõpe Ragnarokiga, peale võitlust pidi Roheliseja kaunimana veest tõusma uus maailm. Enne lahingut olid kaks inimest Lif ja Lifthamir end Yggdrasilli okste vahele peitu pugenud kaks inimest kes ainsana ellu jäädel alustavad uut elu uues maailmas.(Cotterell, 2001, lk 218)
Lemmikohvriloom lehm, kutsuti veisesilmseks. Poseidon Zeusi vend. Merejumal. Võimas kolmhark, tormid, maavärinad. Lemmikloom hobune. Hades Zeusi vend. Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter Zeusi õde. Mulla, viljakuse, kuldse põlluvilja jumalanna, põllutööde kaitsja. Tütar Persephone, kelle isa Zeus. Ares Sõjajumal, julm, naeruväärne. Hera ja Zeusi poeg. Ei olnud kreeklaste lemmik. Hephaistos Lonkur tulejumal, jumalate sepp. Hera ja Zeusi poeg. Athena Zeusi tütar, sündis tema peast. Relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja, tarkusejumalanna. Lemmiklind öökull. Apollon Kuldjuukseline luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja. Kreeklaste armastatumaid jumalaid. Artemis Apolloni kaksikõde. Neitsilik vibukütt, jahijumalanna, looduse, metsloomade kaitsja.
Jumalaid oli väga palju, nende täpne arv ei ole teada. Kreeka peajumal oli taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Zeusi abikaasa oli tema õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Hera. Zeusi teine õde Demeter oli musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna. Zeusil oli kaks venda merejumal Poseidon ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi õde oli ka kodukoldejumalanna Hestia. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahijumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Aphrodite, viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Dionysos. Surematud jumalad ei olnud kreeklaste arvates mitte alati maailma valitsenud. Kõigepealt olnud maailmas kaos, millest
31. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist? Seotud uskumusega et kui välku lüüb siis Jumal pahandab kuradiga. Usuti et kurat tahab päikse ja kuu taevast ära varastada. 33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid. Agni on hinduismi ja vedade tulejumal, tuli kui vahendaja inimeste ja jumalate vahel (põletusohvri jumalateni viija). Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Ka kodu-, preestrite-, abielu-, maasfääri jumal. “Inimkonna kaitsja”. Usuti olevat paljudes kohtades - tulepulkadest välguni. Varuna on vedades kirjeldatud kui tormi, tuule, taeva ja õhuookeani jumal. Ta on Rigvedas kõige enam esilekerkiv kangelane ja asurade valitseja. Indra - veedade religioonis algselt äikesejumal, igavesti noor
Komeedi ilmumine ennustavad maailmalõppu. Maailmalõpu arusaamad pärinesid tihti ka piiblist. 34. Kuidas on erinevad uurijad eri ajastatul määratlenud jumalat? Freud: Inimeste vajaduste ja hirmude projektsioon. Feuerbach: Inimideaalid Marx: Kindla osapoole vajaduste rahuldamiseks loodud ülem 35. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, "tegevusvaldkondi" ja omavahelisi suhteid. Agni on hinduismi ja veedade tulejumal, tuli kui vahendaja inimeste ja jumala vahel. Koldetulena on ta alati kohalolev ja kaitsja. Samuti kodu, abielu, preestrite kaitsja. Indra on algselt igavesti noor äikesejumal. Talle allusid äike, pikne, vihm. Ta on metsik sõdalane ja saab pärast Varuna taandumist peajumalaks. Varuna on tormi, tuule, taeva, õhuookeani jumal. Ta oli enne Indrat peajumal. Asurite valitseja. 36. Kuidas on seotud Kirde-India hõimureligioonid ja Kmakhy templiga seotud tantra praktikad?
Äikesejumal, vihma toov (seega viljakus), mao/lohe Vitra tapja seega vägev sõdalane, sõjajumal. Kujutatud piksenool käes. Juhib ka teisi jumalusi, näiteks Agnit. Devade juht. 2. Mitra & Varuna. Taeva ja maailmakorra kaksikjumalused paaris, korra hoidja. Torm, tuul ja taevas/õhuookean tegevusvaldkondadeks. Koos paaris on Mitral pea samad omadused, mis Varunal üksi olles. Vaid Indra on Varunast võimsam. Käsutavad ka jõgesid, meresid, taeva jumalustena päikese kulgu. 3. Agni - tulejumal. Tuli kui vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Usuti olevat paljudes kohtades tulepulgast välguni. Ka preestrite jumal ohvritule persofikatsiooni tõttu. Jumalik teadmine, juhatab inimese jumalateni. Lad keeles ignis, vene keeles ogon. (4.Lisapunktideks Vayua - tormi- ja tuulejumal, erakordselt ilus ja Surya - päikesejumal.) 42. Missugused arusaamad teispoolsusest avalduvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) mardipäevalauludes
ida poolse veerandi valitseja. Indrat kirjeldatakse kui tugeva kehaehitusega meest, kullas ja purpuris. Omab mitut kuju. Ta sõidab säravkuldsel kaarikul, mida veavad 2 kollakaspruuni hobust. Hoiab käes vajra't pikserauda(saua) ja võrku, millega ta püüab oma vaenlasi. Tal on ka nooled ja muud relvad. Indra ratsutab elevandi seljas. Mõnikord jookseb tal sabas ka koer, mida on mõnikord identifitseeritud, kui koidikut. Hindud soovivad pärast surma sattuda Indra taevasse AGNI. Tulejumal. Agni ilmub taevasse välgu kujul ning teda peetakse üheaegselt nii julmaks kui ka heaks: kuigi ta hajutab pimedust, neelas ta kohe pärast sündimist oma vanemad ning õgib tuleriitadel aplalt surnukehasid. Teda nimetatakse taeva ja maa pojaks ning tavaliselt öeldakse ta olevat tekkinud kas päikesest või välgust. Teised allikad aga peavad teda pojaks, mõnikord öeldakse ta olevat sündinud kivist või kahe puutüki teineteise vastu hõõrumisest. Agni kui üks maailma kaitsvatest
Sisukord Sissejuhatus Enam kui miljardi elanikuga India on maailma suurim demokraatlik riik. Alates iseseisvumisest Briti võimu alt 1947 on India hoidnud au sees põhiseadusesse kätketud vabadusi ning saavutanud tohutut edu majandusinvesteeringute ja toodangu suurendamise osas, kuid maa hiiglaslikkust ning mitmekesisust arvestades pole see olnud kuigi lihtne praegugi elab Indias kolmandik maailma vaestest. Tegemist on India lipuga, mis on kasutusel alates 22. juulist 1947. Lipu keskel asub Asoka tsakra ehk seaduse ratas. 1. Asukoht ja piirkonnad Muust Aasiast Himaalaja mäestikuga erladatud India moodustab omaette allkontinendi põhiosa. Peale Himaalaja kuuluvad sellesse ka kaks suurt geograafilist piirkonda: Himaalaja jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse-Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa. Viimane tungib sügavale India oo...
oli jumal. Hetiidi panteon, mille koosseisust me tunneme umbes 10 %, on kirju segu assüro- babüloonia-sumeri, luvi, hurriidi ja eriti hatti mitmesugustest elementidest; see kõik tuleb lisada neile jumalatele ja kultustele, mida hetiidid oma algkodust olid kaasa toonud. Hetiidi üheks peajumalaks ( ainukest peajumalat neil ei olnud) on Hattusa linna kõuejumal, kelle nimest on teada ainult lõpp: - unas, tema naine on päikesejumalanna ja tolle nimi on teadmata. Meheliku jõu jumal on Inar, tulejumal Agni, väravajumal Apuluna, jahijumalanna Ruta. Üks vanahetiidi indoeuroopaliku päritoluga jumal on Jaja, kellest arvatakse olevat tekkinud vanaiisraeli jumal Jahve kristlaste Issand. Peale selle olid hetiitidel mõned "kindlasti eksisteerivad" mere-, taeva-, pilve-, mägede-, kaevude-, tuulte-, põllu-, ja viljasaagijumalad. Loomadest austati peale lõvi veel härga. Peale heade jumalate olid hetiitidel ka halvad jumalad, ja
kahe religiooni kokkusulamise teel Hinduismi kujunemine toimus kolme etapiliselt: VEEDADE BRAHMANISM HINDUISM USKUMUSED 9 saj pKr 9.1 Veedade periood Oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Ohvrite abil püüti saavutada maapealset õnne Austati ka mitmeid samu jumalaid, kui tänapäeva hindudki. Nt. Agni- tulejumal, Indra- ilmajumal, vallutuse ajal arenes ka sõjajumalaks 10 Brahmanism Oli preestrikeskne ohverdamisreligioon. Riituste läbiviijad braahmanid tõusid maapealseteks jumalusteks. Ka nende sotsiaalne ja majanduslik seisund oli väga võrdne. Sel perioodil kujunes välja ka kastisüsteem Hinduism Pühad tekstid Hinduismi pühakiri kannab nimetust VEEDAD („teadmine“) Algselt säilitati tekstid suuliselt. Tekstid kirjalikult 9.saj pKr
kujutab taevast ja põrgut, surma valda minekul tuleb ületada sild, mille laius sõltub inimese headust, headel aitab kena neiu seda ületada, halbadel kole vanamoor, kes nad sealt alla kukutab, see silla teema on ka islamis samamoodi (neid raamatuid veel) Vesi ja tuli veeohver koosnes piimast ja kahe taime mahlast, vesi on isikustatud jumalannadele/jumalannadest Kuna vett oli raske hoida, siis igavese tule kultus levinud Tulejumal Atar (India traditsioonis tulejumal Agni) ohver tulele oli samuti kolmekordne puhas kuiv kütus (tulehakatis), viiruk ja veidi loomarasva Mõte ohvritel oli tugevdada ja puhastada vett ja tuld. Ohver pidi olema nii taime- kui looma maailmast. Need ohvrid olid igapäevaste preestrite teenistuste aluseks, tulele toodi nendel teenistustel ka vereohvreid. Loomalt elu võtmise ees tunti aukartust, kunagi ilma pühitsuseta ei tehtud Haoma (India traditsioonis Soma) tähendab pressitud kõrbetaime, oluline ohver, tal oli oma
oli Olümpose mägi;jumalaid oli väga palju. Inimesest erinesid 3 asja poolest-kaunid, surematud, kõikvõimsad. Eesotsas seisis taeva-,tormi- ja äikesejumal Zeus, ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma. Hera oli Zeusi naine ja õde ning taevajumalanna. Zeusi 2 venda- mere- ja maavärinajumal Poseidon(kolmehargiga) ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi teine õde Demeter oli põlluvilja jumalanna. Ülejäänud jumalad Zeusi lapsed-sõjajumal Ares ja jumalate sepp, lonkur tulejumal Hephaistos, sõjajumalanna Athena, kes sündis Zeusi peast; Apollon-valgusejumal,luule, muusika eestseisja; jahijumalanna Artemis; Hermes-jumalate käskjalg, tiivuliste sandaalide ja tiivuliste kübaraga;Aphrodite-ilu,-armastuse- ja viljakusejumalanna; Dionysos-viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal. Pühamud, preestrid ja jumalateenistus-koosn. templist ja selle juures paiknevast altarist. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene
sõjaväe oma. 5. Amatsoonide isa 6. pojad kurjategijatest kuningad 7. Ateenlaste sõnul nende veritasu algataja 8. Traaklaste jaoks kõrgeimaid jumalaid 9. Tema kui tugevaim ning Aphrodite kui kauneim jumal(-anna) sigitasid Harmonia kooskõla ii. Hephaistos 1. Tulejumal (appi!!!) a. Sündis lombakana ning Hera heitis ta Olümposelt merre, ent Okeanose tütred Eurynome ning Thetis päästsid ta ning kasvatasid ta mingis grotis üles. b. Kättemaksu eesmärgil saatis Herale trooni nähtamatute ahelatega, ent Dionysos jootis ta täis ning Hephaistos
aasta paiku eKr, kuid kajastavad ilmselt uskumusi, mis ulatuvad mitmeid sajandeid varasemasse aega. 1.2. Hinduismi alused Aarialaste kirjutised, mida nimetatakse Veedadeks (tuleneb sanskritikeelsest sõnast, mis tähendab teadmist), on hinduismi varaseimad tekstid. Vanim veeda on ,,Rigveeda", mis sisaldab üle 1000 hümni, millest igaüks on pühendatud mõnele jumalale. Nende paljude jumalate hulgas, keda hümnid mainivad, on kõige populaarsemad sõjajumal Indra ja tulejumal Agni. Ohverdustel oli tähtis osa nende jumalate austamises ja preestrid, kes neid rituaale juhtisid, kuulusid India ühiskonnas kõige tähtsamate isikute hulka. 1.3. Hinduismi uus süntees Umbes 600 aastat eKr toimusid India religioonis suuremad muutused. Sel ajal kerkisid esile budism ja dzainism ning mitmed uued õpetused, mida paljud võtsid kui jumalikke ilmutusi, juhtisid India vaimsust uutes suundades. Need uued õpetused, mis pandi kirja Upanisadides, tegelesid vähem
de täpne arv ei ole teada. Kreeka peajumal oli taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Tal oli lugematu hulk lapsi nii jumalannade kui surelike naistega. Zeusi abikaasa oli tema õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Hera. Zeusi teine õde De- meter oli musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna. Zeusil oli kaks venda merejumal Posei- don ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephais- tos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahi- jumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-, armastus- ja vilja- kusjumalanna Aphrodite, viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Dionysos. Hellenismiperioodil võeti lisaks kreeka jumalatele omaks ka mitmeid ida jumalaid, eriti populaarseks muutus egiptuse jumalanna Isis.
täiesti puududa inimliku tegutsemise aspekt. Baturini loomingus lähenevad üleva ja katarsise mõiste teineteisele, baturinlik ülevus tekib kannatuse kaudu, baturinlik katarsis on eelkõige esteetiline sündmus. Kannatuse ja ilu kõrval asetub Baturini surmades olulisele kohale ka rituaal. Didode enesepõletamise puhul on tegemist mitte ainult estetiseeritud, vaid ka rituaalse surmaga, mis eriti Nikyase ema surma puhul on otseselt seostatud tulejumal Ormudi teenimisega. Milles seisneb rituaali toimemehhanism? Rituaal annab kannatusele reeglistatud kuju, tõstab selle inimlikust ainukordsusest välja korduva, imiteeritava tasandile. Sellisena on see omalaadne Baturini korduva kordumatuse poeetika ümberpööramine, oma elu lülitamine esivanemate tegude ahelasse. Rituaal saab ka pühaduse allikaks: ilus surm toob ellu pühapaistet. Vaarema Dido surmast kõneldakse
Tema templi vastas olevad uksed avati sõja ajal, rahu ajal suleti taas Jupiter Zeus Taeva-, pikse- ja tomijumal, peajumal Juno Hera Taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja Minerva Athena Lahingujumalanna; tarkuse, puhtuse, arukuse kehastus Neptuunus Poseidon Merejumal Vulcanus Hephaistos Tulejumal ja sepp Mercurius Hermes Kaubanduse-, kasu- ja ärijumal Apollo Apollon Valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja Venus Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna Pluto Hades Allilma valitseja Diana Artemis Jahijumalanna Mars Ares Sõjajumal, talupoegade ja kerjuste kaitsja; tema järgi nimetati märts
Hera Z abikaasa ja õde Abielu kaitsja Kaosest sündis kõigi Poseidon Z vend Merejumal elusolendite ema Gaia Hades Z vend Allmaailma ja surnute valitseja (maa), kes sünnitas Demeter Z õde Musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna endale abikaasa Ares Z ja Hera poeg Sõjajumal Uranose (taeva). Nende Hephaistos Z ja H poeg Tulejumal, sepp järglastena sündisid Athena Sündinud Z peast Sõjajumalanna, tarkusejumalanna vägevad titaani. Titaan Apollon Z ja Leto (titaan) poeg Valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning tuleviku kuulutja Kronos tegi Uranose Artemis Z ja L tütar Jahijumalanna viljatuks ja võttis Hermes Z ja Maia (nümf) poeg Kaitses teekäijaid, jumalate käskjalg, saatis surnuid allmaailma maailma valitsemise üle
· oli ka käsitöö, kunsti ja põlluhairjate kaitsja · taltsutas hobuse · Zeusi lemmiklaps · oli üks kolmest neitsilikust jumalannast Ares (Mars) · Sõjajumal · Zeusi ja Hera poeg ametlik · Mõlemad põlgasid teda · Tapahimuline ja verejanuline · Argpüks kes röögib valu tundes ja põgeneb kohe kui haavata saab · Tal oli lahignus oma saatjaskond: õde Eris (tülijumalanna) · Tema lind oli raisakull Hepaistos: · Tulejumal · Zeusi ja hera poeg mõne allika järgi · Teise allika järgi ainult hera poeg · Ta on olümposelt väga austatud · Tema tegi ahilleuse kibli · Ta oli jumalate relvameister ja sepp · Valmistas jumalatele relvi · oli rahu armastav jumal, populaarne · kaitses käsitööd ja kunsti, sepatöö patroon Inimese tekkimine · Variant 1 · jumalad pöördusid Prometheusi ja Epimetheus'i poole
Hinduism ei viita ühelegi maailmas olemasolevale reaalsusele Hinduism eksisteerib vaid eurooplaste peas (nende kogemuses), mis annab India kultuurile struktuuri ja sidususe Mõiste "hinduism" tekkimise ebamäärasus Hinduisimil on tohutu hulk lokaalseid vorme, erinevusi ja sisemisi vastuolusid. 33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, "tegevusvaldkondi" ja omavahelisi suhteid. Agni (skr "tuli"), india mütoloogias tulejumal, veedade tähtsamaid jumalaid. Agni on ohvritule personifikatsioon ning sellisena inimeste ja jumalate vahendaja. Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Ka kodu-, preestrite-, abielu-, maasfääri jumal. "Inimkonna kaitsja". Agnil on 2 palet: leebe ja raevukas. "Rigveedas"samastatakse teda vahel Rudraga, kelle hiljem asendas Siva. Agnit kujutatakse punasena, kahe või kolme peaga, mitme käega, pika habemega ja leekidest riietes.
3. Lihtrahvas ehk vaisjad (puusadest) eesmärgiks soojätkamine 4. Teenrid (jalgadest) räpaste lihttööde tegijad kehaosadest Yajurvedas on kirjas erinevad riitused, nagu näiteks ohverdamiskombed. Samarveda tekstid on samad, mis Rigvedas, kuid on teises värsimõõdus, sest on mõeldud laulmiseks Athorvavedas on kirjas erinevad uskumused (superstitions). Peamised jumalused: Agni tulejumal Indra sõjajumal Surya loodusnähtuste jumal Hinduism on polüteistlik, kuna jumalusi on mitu, kuid siiski monoteistlik, sest kõiki jumalaid peetakse üheks, maailmahingeks ehk braahmaniks. Braahmana on vedade kommentaarkirjandus, mis on eelkõige seotud Yajurvedaga ehk kommentaarid on ohvririituste kesksed. Keskne on tulejumal Agni ja tulega seotud rituaalid. Vedarta ehk tekstide jagumenine: