Usk Roomas (0)
Armastus - Vaja oma tüdrukule muljet avaldada ? Tahad võita tema armastust? Või soovid näidata kui palju sa teda armastad? Siit sa abi ei leia, kirjuta talle ise luuletus - kuid inspiratsiooni saad siit küll :)
Esitatud küsimused
- Milliseid jumalaid austasid roomlased rohkem kui kreeklased?
- Milliste jumalate austamine oli Rooma omapära?
- Mille poolest juutide usk erines kõigist teistest Rooma riigi usunditest?
- Millised tekstid kirjeldavad Jeesus Kristuse elu?
- Miks pidi Jumal saatma maa peale oma poja?
- Kes põhjustasid Jeesuse surma?
- Mis põhjustas kristlaste tagakiusamist rahva ja võimude poolt?
- Miks muutusid väikesearvulised kristlased ühiskonnas väga mõjukaks?
Usk
Roomas
Nagu teada, olid
roomlased iidsetest
aegadest alates kõrgema kultuuritasemega
etruskide ja kreeklaste mõju all. Seetõttu on raske eristada
Rooma jumalaid võõrastest mõjudest.
Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena.
Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad, näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu.
Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed.
- Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile . Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera ) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu.
- Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo , ilu- ja armastusejumalanna Venus , merejumal Neptunus , sepatöö ja tulejumal Vulcanus , kaubandusjumal Mercurius , looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus .
- Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars , Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnne jumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta ( Hestia ).
Täida kreeka ja rooma jumalate võrdlustabeli
lüngad!
Tegevusala
Kreeka nimi
Rooma nimi
Taevas, pikne
Zeus
Tarkus
Minerva
Hera
Juno
Armastus
Venus
Poseidon
Bacchus
Küttimine
Artemis
Sõda
Mars
Mars oli
ühtlasi ka talupoegade ja karjuste kaitsja. Tema nime järgi
nimetatud märtsikuust sai alguse põllumajandusaasta.
Saturnuse auks korraldatud pidudel - saturnaalidel - oli ka
orjadel lubatud koos isandatega pidutseda ja Itaalia müütilist
kuldset ajastut taasleida. Vesta auks põles Rooma riigi õitsengu
sümbolina igavene tuli foorumil asuvas ümartemplis, kus seda
valvasid riiklikult määratavad preestritarid - Vesta neitsid ehk
vestaalid. Nad valiti välja juba lapsena ja nad pidid 30 aastat teenima , jääma vallalisteks ja rangelt kombelisteks ning elama koos
selleks ehitatud majas . Neid austati väga ja neile anti suuri
eesõigusi, näiteks süüdimõistetud kurjategijad said vabaks, kui
nad juhuslikult Vesta neitsit teel kohtasid. Kõlbelise eksimuse eest
karistati vestaale elusalt matmisega. Roomlaste arvates oli
usukommete täpne täitmine väga oluline jumalate heakskiidu
saamisel. Rooma usundi sellise iseloomu tõttu olid väga tähtsad preestrid , kes pidid täpselt teadma, missuguse jumala poole
pöörduda, milliseid tõotusi anda ja ohvreid tuua.
Kellelt võtsid roomlased üle jumalad? ...........................................................................................................
Milliseid jumalaid austasid roomlased rohkem kui kreeklased ? Millised tegevusalad olid Roomas hinnatud?.................................................................................................................................................................................................................................................................
Milliste jumalate austamine oli Rooma omapära? .............................................................
- Kõige tähtsamad preestrid olid pontifexid (sillaehitajad), kelle eesotsas seisis riigi ülempreester pontifex maximus. Preestritel oli suur mõju riigiasjadele ja sageli valiti eluajaks nendeks tuntud riigimehi. (Meenuta Caesari elulugu!)
- Keisririigis kuulus pontifex maximuse tiitel keisrile. Keisrite austamine ja nende kuulutamine pärast surma jumalateks muutus keisririigis riigiusu osaks. See tava võeti üle idapoolsetest riikidest. Esimesena kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes seega jumala pojaks. Keisririigi ajal said rooma jumalusteks ka mitmed idamaised jumalad, näiteks Isis.
Mille poolest erineb rooma usk kreeklaste omast? ...................................................................................................................................................................................................................
Kristluse teke
Uue usundina
tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus . Sellest
sai maailma levinuim usk maailmas.
- Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist. (Paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalad). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus.
- Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga veelgi hiljem.
- Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia (salvitu) tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust. Tema tõlgenduses pääsevad jumalariiki need, kes siiralt usuvad jumalasse, armastavad Jumalat ja ligimesi. Jumalariik on valla viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end usaldama Jumala hoolde, kuid mitte rikastele ja rahulolevatele. Jeesus õpetas, et kannatusi tuleb taluda alandlikult, sest kõik kannatajad ja rõhutud saavad tasu pärast surma. Jeesus pööras vähem tähelepanu juudi usutavade ja seaduste järgimisele.
- Tema õpetus leidis pooldajaid vaeste hulgas ja põhjustas juudi preestrite ja ülikute rahulolematust. Preestrid nägid Jeesuse õpetuses taganemist Moosese seadustest ja messiat ootavate juutide eksitamist. Juudi ülemkihi tungival nõudel laskis Juuda prokuraator Pontius Pilatus umbes aastal 30 Jeesuse Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel hukata ristilöömise läbi. Tema õpetus levis pärast surma veelgi. Jeesuse pooldajate meelest oli just tema oodatud messias ehk kreeka keeles christos (salvitu) - Kristus.
- Jeesuse elu on kirja pandud Piibli teises osas, mille nimeks on Uus Testament , selles olevas neljas evangeeliumis.
Evangeeliumite
järgi sündis Jeesus ajal, mil keiser Augustus käskis esimest
korda üles kirjutada kõik impeeriumi elanikud. Igaüks pidi end
kirja panema oma sünnilinnas. Joosep Galileast Naatsareti linnast
läks end koos oma naisega kirja panema Juudamaale Taaveti linna
Petlemma (tänapäeva kirjaviisis Bethlehem), kuna ta oli Taaveti
soost. Petlemmas sünnitas Maarja nende esimese poja ja asetas ta
sõime, sest linn oli saabunuid täis ja muud aset ei olnud. Linna
lähedal ütles karjastele ingel , et on sündinud Õnnistegija,
Kristus. Tema tunnuseks on sõimes magamine. Siis käisid teda
kummardamas karjused ja kolm idamaist tarka (kuningat). Jeesuse sündi
tähistavad jõulud , mida peetakse kogu maailmas, ka mittekristlikus.
Tema elus kuni 33 aastaseks saamiseni pole midagi erilist. Alles siis
asus ta levitama oma õpetust ainujumalast, kes seab maa peal jalule
õigluse. Ta liikus ringi Juudamaal koos oma lähemate järgijate ehk
jüngritega. Õpetades rahvast armastama jumalat, ligimest ja vaenlast , tegi Jeesus mitmesuguseid imetegusid. Usu läbi ravis ta
hetkega terveks parandamatuid haigeid, toitis viie leiva ja paari
kalaga ära mitutuhat inimest jms. Kui Jeesus vangistati, siis pidi
ta ise kandma risti Kolgata mäele. Seal naelutati ta risti külge,
ristile kinnitati kiri: "See on juutide kuningas!" Jeesuse
pähe pandi pilkeks kibuvitsaokstest punutud kroon. Kui Jeesus
piinades suri, pimenes päike ja Jeruusalemma templi eesriie kärises
lõhki. Jeesuse surnukeha paigutati kaljusse raiutud hauda. Kolmandal
päeval tõusis Jeesuse keha koos hingega surnuist üles ja läks
taeva. Jeesus tuleb tagasi viimselpäeval mõistmaks kohut elavate ja
surnute üle. Jeesuse elu viimase nädala sündmused on teised
tähtsamad pühad ristiusu maailmas: Palmipuudepüha, Suur Reede,
Vaikne Laupäev ja Ülestõusmispüha. Jeesuse ülestõusmise lugu
üksnes kinnitas tema pooldajate usku. Varsti hakati teda pidama ka
Jumala Pojaks, kelle Isa oli saatnud maa peale oma kannatustega
inimeste patte lunastama.
Kuidas Rooma võimud suhtusid juutide usku? ................................................................... ......................................................................................................................................................
Mille poolest juutide usk erines kõigist teistest Rooma riigi usunditest? .........................
.....................................................................................................................................................
Millised tekstid kirjeldavad Jeesus Kristuse elu? ................................................................
......................................................................................................................................................
Jutusta Jeesus Kristuse elust ja tegevusest!
Miks pidi Jumal saatma maa peale oma poja? ...................................................................
Meenuta ja seleta, kes olid?
Jahve-
.........................................................................................................................................
Aadam ja Eeva-
........................................................................................................................
Jeesus Kristus-
..........................................................................................................................
Pontius Pilatus-
.........................................................................................................................
Kes põhjustasid Jeesuse surma? .........................................................................................
Leia 4 seost juutide usu ja kristluse vahel? ........................................................................
.....................................................................................................................................................
Jeesus
kristusesse uskujad nimetasid endid kristlasteks ja oma usku
ristiusuks. Kristlus tekkis judaismi raames selle ühe sektina,
milliseid oli teisigi.
Jeesuse sõnumil
oli aga laiem tähendus: mitte muistse Iisraeli riigi hiilguse
taastamine, vaid kogu maailmas kõigile Jumalat uskuvatele inimestele
õnneaja saabumine. Seega ei onud tema õpetus ainult juutidele.
Peagi hakkas kristlus võitma poolehoidu impeeriumi teiste rahvaste
seas. Kristlased võtsid endi hulka nii vabu inimesi kui orje,
rikkaid ja vaeseid, mehi ja naisi. Esialgu olid kristlasteks
peamiselt kehvikud ja orjad . Ristiusu levikule aitasid eriti kaasas
rändjutlustajad - apostlid (kreeka keeles saadik). Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma kristlikule kogudusele
ja teda loetakse esimeseks Rooma piiskopiks. Kõige enam tegi
ristiusu levitamiseks apostel Paulus, kes tegutses Aasia aladel.
Paulus pidas eri maade kristlastega kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse
õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid
kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid
söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid. Need pühad olid olemas vanades usundites, kuid
sobitati uue usuga. Kogudused astusid läbikäimisse teiste
kogudustega. Apostlite tegevuse tagajärjel kujunes päris tihe kogu
impeeriumi hõlmav ristiusukoguduste võrk. Kogudus valis enda
keskelt juhi - piiskopi (kreeka keeles episkopos - ülevaataja) või
presbüteri (vanema). Selleks sai mõni jõukam ja lugupeetum
koguduseliige, kelle majas koos käidi. 1. sajandi lõpuks oli kristlaste osatähtsus rahvaarvus väga väike, kuid nad äratasid
tähelepanu teiste usutunnistuste seas. Kuigi ristiusul oli vanade
usunditega palju ühist, oli range ühe jumala tunnistamine eriline.
Kui teiste usundite järgijad tunnistasid ka muude jumalate olemasolu
ja suhtusid nendesse austusega, siis kristlaste silmis olid need vaid
ebajumalad ja nende austamine põlastusväärne. Kristlased näitasid
seda põlgust välja, levitades ristiusku paganate hulgas. Halvustav
suhtumine teistesse jumalatesse tekitas kristlaste vastu umbusaldust
ja vaenu . Igas õnnetuses, mis tabas mõnda piirkonda, süüdistati
kristlasi. Olid nad ju oma suhtumisega pahandanud jumalaid. Ka
levisid ilmselt alusetud kuulujutud kristlaste kogunemistel
toimepandud kuritegude, sealhulgas inimeste ohverdamiste kohta.
Seepärast tuli aeg-ajalt ette kristlastevastaseid rünnakuid. Kuna
kristlased ei võinud tuua ohvreid ka Rooma keisrite altaritele, siis
keelasid Rooma võimud nende kokkutulekud. Selles keeldumises nähti
mässuõhutamist.
Mis põhjustas kristlaste tagakiusamist rahva ja võimude poolt? ......................................
......................................................................................................................................................
Miks muutusid väikesearvulised kristlased ühiskonnas väga mõjukaks? ......................
......................................................................................................................................................
Seepärast tulid
kogudused kokku salaja , tavaliselt maa- alustes käikudes -
katakombides . Seda aega nimetatakse seepärast
katakombikirikuks. Eriti tuntud mitme kilomeetri pikkused Rooma
taasavastati katakombid 15. sajandil, kuid neid oli ka teistes
suuremates linnades. Käikude seintesse uuristati hauad , seinad ja laed kaeti maalingutega. Kristlaste tagakiusamise algatas Nero ,
süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus. Kristlasi poodi risti,
heideti amfiteatris kiskjate ette ja põletati tuleriitadel. Vahetevahel korraldati kristlaste üle kohtupidamisi, püüdes neid
surmaähvardusel sundida tooma ohvreid rooma jumalatele, sealhulgas
keisrile. Riigi surve tugevnes eriti 3. sajandi keskel keiser
Diocletianuse ajal. See tagakiusamine oli aga ka viimane.
Valitsus vaatas kristlastele kui mässulistele, kes suurendasid maal
valitsevat rahutut meeleolu. Ristiusukogudused suleti, keelati
jumalteenistuste pidamine, konfiskeeriti kristlaste varandused ja
hukati eriti kangekaelsed kristlased. Harv ja juhuslik kristlaste
tagakiusamine võimaldas kristlikel märtritel (usu eest
kannatajatel) Jumala nimel vankumatult surma minnes võita ristiusule
uusi toetajaid.
Seleta mõisted!
messias-
...................................................................................................................................
kristlane -
...................................................................................................................................
ristiusk-
...................................................................................................................................
apostel-
...................................................................................................................................
kogudus-
...................................................................................................................................
piiskop-
...................................................................................................................................
presbüter-
...................................................................................................................................
katkombid-
...................................................................................................................................
märter-
...................................................................................................................................
evangeelium -
.............................................................................................
Nagu teada, olid roomlased iidsetest aegadest alates kõrgema kultuuritasemega etruskide ja kreeklaste mõju all. Seetõttu on raske eristada Rooma jumalaid võõrastest mõjudest.1.Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. 2.Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad, näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu.3.Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. •Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. •Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. •Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnne jumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia).
Sarnased õppematerjalid
![Kristluse tekke ja areng Rooma riigis]()
2
doc
Kristluse tekke ja areng Rooma riigis
Kristluse teke ja areng Rooma riigis
Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma
levinum usk maailmas.
Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide
ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate
austamist. Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine
otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja ja
lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis
juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu
juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr
![Ristiusu teke ja areng]()
8
doc
Ristiusu teke ja areng
Ristiusu teke
Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum
usk maailmas.
Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide
ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate
austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma
jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine
otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja
(prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest
hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi
tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1.
![Kristluse teke]()
2
doc
Kristluse teke
Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud katoliiklikuks (üleüldine), muutus tähtsaimaks Rooma riigis, suurim
monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei maavaldaja, võttis üle riigi funktsioone.
nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja Piiskopkonnad kiriku peamised struktuuriüksused (Jeruusalemm,
keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol), eesotsas piiskop
siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse (korraldas kristlaste usuelu)
prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas Diötsees piiskopile alluv piirkond, hõlmas ühte linna koos
püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et ümbruskonnaga
![Ajalooreferaat-Vana-Rooma]()
12
odt
Ajalooreferaat: Vana-Rooma
Rooma
Hanna Seeder
10 E
Tallinna Vanalinna
Täiskasvanute Gümnaasium
2008
Sisukord
Eluolu
Ühiskonna üldilme
Seisused
Orjad ja vabakslastud
Perekond ja kasvatus
Kalender
Rõivastus ja toit
Roomlaste elamud ja Rooma linn
Avalikud mängud
Kultuur
Kreeka mõjud rooma kultuuris
Teater
Kõnekunsti areng. Cicero
Kultuuri õitseng Augustuse ajal
Vergilius
Ajalookirjutus
Rooma kirjandus pärast Augustust
Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal
Usk Rooma riigis
Rooma jumalused
Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus
Ennustamine
Kristluse tekkimine
Kristluse tekkimine
Kristluse levik
Kristlased ja Rooma riik
Eluolu
![Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis]()
16
doc
Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis
11 a klass
Juhendaja: Kristel Lelumees
Jaanuar, 2009
Sisukord
Ristiusu teke........................................................................... lk 2-3
Ristiusu levik.............................................................................. lk 4-5
Kristlaste tagakiusamine.................................................................. lk 6-7
Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8
Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10
Uue testamendi kujunemine...............................................................lk 11-13
Kasutatud kirjandus........................................................................ lk 15
2
Ristiusu teke
![Ristiusu püsimajäämine ja levik]()
3
odt
Ristiusu püsimajäämine ja levik
Ristiusu püsimajäämine ja levik
Järgenvas tekstis on juttu kristluse sünnist, mis mees oli Jeesus ja kelleks teda peeti. Väga
oluline on kindlasti teada kuidas sai alguse üldse kristluse levik ja mis sellele kaasa aitasid.
Samuti on juttu, kes olid apostlid ning mis rolli nad mängisid kristluse levimisel. Põhjalikult
on käsitletud ka Rooma riigi esialgset suhtumist kristlastesse ja hilisemaid ristisõdu, mille
eestvõtjaks Rooma paavsti ise oli.
Juudi soost rändjutustleja Jeesus elas ja tegutses 1.saj pKr, kes kuulutas peatselt saabuvast
jumalariigist. Peamisteks tingimusteks jumalariiki pääsemiseks pidas ta siirast usku ja
armastus Jumala ning ligimeste vastu. Jeesus rõhutas korduvalt, et Jumalariiki ei pääse mitte
niivõrd rikkad ja edukad, vaid pigem viletsad, kes on nõus end usus ja armastuse Jumala
hoolde usaldama. Selline õpetus leidis palju pooldajaid ühiskonna alamkihtide seas, kes
![Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma Impeeriumis]()
8
doc
Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma Impeeriumis
Siit referaadist saab ka teada, miks inimesed Jumalasse usuvad, ning kuidas ta taevasse
läks ja mida ta nendele lubas, kes teda usuvad. Minu jaoks tundub see natuke ebareaalne,
kuid sellegipoolest, head lugemist!
Kokkuvõte
Kristlik usk ehk ristiusk sa alguse Vana-Rooma impeeriumist. Selle aluseks oli Jeesus,
kes hakkas seda levitama mööda Juudamaad. Talle tulid appi ka 12 jüngrit, kes aitasid tal
usku levitada. Lõpuks ei meeldinud Jeesuse tegutsemine Rooma valitsusele, sest arvati, et
ta õhutab juutide ülestõusu. Ta mõisteti surma läbi risti löömise ja ta sõbrad matsid ta
maha. Seejärel ärkas ta ellu, ning läks jüngrite silme all taevasse.
Ta lubas, et need, kes Jumalasse usuvad, saavad vabaks oma pattudest.
Mina mõistan seda kui üht põhilist põhjust, miks inimesed Jeesust usuvad.
Kokkuvõtteks ütlen, et seda referaati tehes sain päris palju targemaks ristiusu koha pealt.
![Rooma 20-28 ptk spikker]()
2
doc
Rooma 20-28 ptk spikker
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased
foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas
Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast.
Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid.
1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a
kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik.
2
Kommentaarid (0)
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kukkesupp777
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid