Põhja poolt kaitses linna Emajõgi. Loodest oli müür küll vilets, kuid sealt kaitses linna soo. Sellest küljest otsustaski Peeter linna rünnata Sõjategevus 1710.a. Eesti ühendamine Venemaaga. Kogu sõjategevuse aja jätkati Narva piiramist. Linn oli muust maailmast eraldatud, seal valitses nälg ja vaesus. Kindral Horn keeldus venelaste poolt pakutud rahu vastu võtmast. Kuigi rahu poolt olid paljud linnaelanikud. Tsaar Peeter oli kohale palganud sõjaväe asjatundja, kes pidi tegema Narva vallutamise plaani. Selle plaani järgi oleks Narva vallutamine võtnud aega veel mitu kuud. Ta nõudis, et linn peab olema vallutatud vähemalt nädala jooksul.Narva vallutati ruttu. Vangi langenud rootslased lasti koos käsirelvadega minna Tallinnasse ja Viiburisse. Selleks, et ühineda Baltimaadega, oli vaja võtta kohalik balti aadel, kellele lubati säilitada kõik eelistused. Eestimaa ühendamine Venemaaga 1710.a
ROBESPIERRE montanjaaride tunnustatud juht, 1793 moodustati diktatuur, mille tähtsaima organi Rahvapäästekomitee juht oli ta, saadeti giljotiini alla. TALLEYRAND piiskop, kelle ettepanekul võõrandati kirikuvarad. NAPOLEON 18. brümääri riigipöörde järel üheks konsuliks tõusnud, hiljem keiser, valitses aastani 1815 ja teostas tugevat vallutuspoliitikat. NELSON mere admiral, kelle juhtimisel võideti Trafalgari merelahing. ALEKSANDER I Venemaa tsaar, kes sai kaotuse osaliseks 1805. aasta Austerlitzi lahingus. KUTZOV Borodino lahingus vene väejuht, kaotus Moskva eel. DE TOLLEY eesti balti sakslane vene väejuht. WELLINGTON inglaste väejuht, kes juhtis sõjaväge prantslastevastu FICHTE Astus välja avalikult Saksamaa uuenemise eest, filosoof. Ta rõhutas mõtte vabadust ja tahte sõltumatust, mõistis hukka absolutistliku monarhia ja vägivalla.
Kuningas Gustav Adolf II ajal olid Rootsi sõjaväes kõige otsitumad eesti ja soome hobused. Nende hobuste kasutamine mõjutas sõjapidamise taktikat. Vastupidavamate ja parema liikumisega hobuste kasutuselevõtuga oma ratsaväes raskete rüütlihobuste asemel võib osaliselt seletada ka rootslaste edu XVII sajandi sõdades. * Aleksei Mihhailovit, tsaar Peeter I isa, laskis viia eesti hobuseid Permimaale, sealse kohaliku hobusetõu obvinka parandamiseks (nüüdseks väljasurnud). * Keisrinna Anna Ivanovna valitsemise ajal olid 1737.a. ukaasi järgi Saaremaa riigimõisade rentnikud kohustatud valitsuse jaoks eesti tõugu hobuseid kasvatama. * 1739.a
3)Vassili Suiski- üks ülestõusu juht vürst,kes kuulutati uueks tsaariks pärast Vale-Dmitri tapmist.4)Kuzma Minin ja Dmitri Pozarski-olid armeejuhid.5)Mihhail Romanov-kuulus vanasse bojaarisuguvõsasse ja ta valiti tsaariks. 8.) Mihhail Romanovi valimine Vene troonile tähendas segaduste aja lõppu ja varem välja kujunenud tsaarivõimu taastamist. Tugevnes taas keskvõim. Kõrgeim võimuorgan oli Bojaaride Duuma. Enamik mehi kuulus duumasse ainult tänu päritolule. Tsaar kutsus duuma kokku oma äranägemisel vaieldavate küsimuste otsustamiseks ,eelkõige nõu saamiseks välis- ja sõjaväeasjades .Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid prikaasid. Enamik prikaase oli loodud eri valitsemisharude järgi. Seoses prikaaside tegevusega kujunes ametnikkond, kelle hulgas tähtsaimad olid djakid ,kes pärinesid aadlike seast. Kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad ,mis moodustati selleks välja valitud linnast koos maakonnaga
Tartu hävitati. 1709 toimus Poltaavi lahing, Rootsi väed purustati. Kohtusid Karl XVI ja PeeterI. 1710 alistusid Venemaale Riia, Kuressaatre, Pärnu ja Tln. 1720 purustati Rootsi laevastik. 5)Uusikaupunki rahuleping-1721. Lõppes Rootsi aeg Eestis. 1)Venele Eesti,Liivi-ja ingerimaa.Osa Kagu-soomest ja Viiburi linn 2)Rootsile tagasi Soome aladja 2mln riigitaalrir kahjutasu 3)Rootsile õigus Liivimaalt välja vedada 50000rubla väärtuses teravilja *Peeter I-vene tsaar, põgenes Rootslaste saabumisest kuuldes narva alt, hiljem 1704 vallutati tema käsu peale Tartu ja kuu hiljem ka Narva. *Karl XII-rootsi kuningas *Boriss Seremetjev- vene väejuht Rahvastik: *asustus pärast Liivi sõda-rahvastik kahanenud, 120-140 000 elanikku, 17saj algul 75% taludest tühjad. *Asustus Rootsi ajal- 350-400 000 in. Rootsi rahvaarvust mood. See 10% *Suur näljahäda-1696-1697. põhjuseks hiline kevad, vihmane suvi. Talv külm ja pikk.
Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe. Akadeemikunimetuse sai Köler Peterburi Kunstide Akadeemialt 1861.a., pärast seda, kui oli Roomas näitusele esitanud Cesese kiriku altarimaali teisendi ,,Kristus ristil" (originaal valmis kunstnikul 1858.a.) Nii sai saunamehe pojast akadeemik. 1862.a pöördus Köler tagasi Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Peterburis töötas Köler end kadestamisväärse positsioonini: ta on portreteerinud tsaar Aleksander II, olnud tsaari tütre joonistusõpetaja, õukonnanõunik, III järgu Anna ordeni kavaler, 1867. aastal anti talle Peterburi Kunstide Akadeemia poolt professori tiitel. Seda meistriteose "Riigikansler vürst Gortsakovi portree" eest (õli, Moskva Ajaloomuuseum). Kölerist sai väga kaalukas mees - professor, kes liigub Peterburis vene võimukandjate kõige kõrgemas seltskonnas ja kellel on head tutvussidemed keisriga ja keisrikojaga.
Valitses 1611 aastani. Karl XI Rootsi kuningas aastatel 1660-1697, sai troonile 4 aastaselt. Põhjalik reformija. Oma ümberkorraldustes tugines ta peamiselt talupoegkonnale. Sõjaväereform. Kirikureform. Maareform e. reduktsioon. Karl XII- Rootsi kuningas, kes pääses troonile 15 aastaselt pärast oma isa Karl IX surma Frederik IV- Taani kuningas, ühines August II Tugeva ja Peeter I-ga Rootsi-vastasesse liitu August II Tugev- Poola kuningaks valitud Saksa suurvürst Peeter I- Vene tsaar aastatel 1682-1721. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Johann Reinhold Patkul-maanõunik, kes tõusis Liivimaa aadlipositsiooni juhiks, kutsus inimesi üles ignoreerima Rootsi kuninga korraldusi Joachim Jhering piiskop, kes tegi tegi suure töö luteri kiriku organiseerimisel Eestimaal Johann Fischer- kirikutegelane, Liivimaa kindralsuperintendent
Kuna viirus põhjustas sarvkesta haavandeid ja armistumist, jäid paljud pimedaks. Kogu Euroopas levis haigus 15.saj. Sellest ajast kuni 20.saj esimese veerandini ei lahkunud rõuged Euroopast. 16.saj viisid hispaanlased rõuged ka Ameerikasse. 17.saj põdes Euroopas igal aastal rõugeid 12-15 milj. inimest, neist suri 1,5 milj. 18.saj ei nõudnud ükski teine nakkushaigus nii palju inimelusid kui rõuged. Sellesse surid paljud kroonitud pead näiteks Louis XV, tsaar Peeter II, Oranje Wilhelm, kuninganna Elisabeth I. 20.saj algul ja Esimese maailmasõja ajal olid Euroopas suured rõugepuhangud. Sellel ajal suri rõugetesse 300-500 miljonit inimest. Tänu vaktsineerimisele hakkas haigestumine jõudsalt vähenema 30.aastail. Haiguskolded koondusid Aasiasse, Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse. Teise maailmasõja ajal olid suuremad puhangud Kreekas ja Türgis. 1950. aastaist algas haigestumise märgatav langus kõikides riikides.
Liivi sõda (1558-1583) 1. Vana Liivimaa ja Venemaa vahelised suhted 15. saj lõpul viis Moskva suurvürst Ivan III lõpule Venemaa vürstiriikide ühendamise ja kukutas 240. aastat kestnud mongoli-tatari ikke (1480 a.) 1492. a. rajati Ivan III korraldusel Narva jõekaldale Ivangorod, mis oli tugipunktiks järgnevates sõdades. Walter von Plettenberg sõdis Liivi ordumeistrina Venemaaga (1494-1535) ning saavutas võidu Smolina lahingus. 2. Liivi sõja põhjused 1) Üldisemaks põhjuseks võitlus ülemvõimu pärast Läänemere piirkonnas, sealjuures püüd laiendada oma valdusi sisemiselt killustunud ja sõjaliselt nõrga, liitlasteta Vana- Liivimaa arvelt. Huvitatud olid Poola-Leedu, Venemaa, Rootsi, Taani. 2) Suhete teravnemine Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuna Venemaa välispoliitika üheks peasuunaks oli võitlus Läänemere idakalda pärast. Sõja ajend: 1554. a Vana-Liivima...
'' Friedrich II.- (1740-1786)kuulsaim valitseja preisimaal, Valitseja, kes oli ka muusik nind kelle helitöid esitatakse veel tänapäevalgi Maria Theresia-valitses austriat 40 aastat, viis ellu mitmeid reforme, mille eesmärk oli killustatud austria valduste parem valitsemine Anton Thor Helle-eestikeelse Piibli tölkija Joshep II-maria theresia poeg, keiser, läks kauemale valgustaja ideede teostamisel, Kaotas pärisorjuse Austrias Peeter I-valitses 1682-1725 Vene tsaar, kes ühendas Eesti ala Venemaaga Katariina II- valitses 1762-1796, uus valitseja venemaal, Hupel eesti ala valgustajatest oli nimekaim, kirikuõpetaja, kirjutas mitu raamatut, andis välja esimese eestekeelse ajalehe Garlieb Merkel-teose ,,lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise aastasaja löpul" autor Herder-töötas riias kirikuõpetajana ja koolmeistrina saksamaa kuulsamaid valgustajaid, eesti ja läti rahvalaulude vahendaja
Väideti, et Tartu piiskopkonna feodaalid on kunagi aastasadade eest kohustunud maksma Vene tsaarile iga inimese pealt ühe hõbemarga aastas. Kergemeelselt nõustusid Liivimaa valitsejad selle nõudmisega ja lubasid 1554. aastal kirjalikult, et maks kogutakse kolme aasta jooksul kokku. Sellega olid ordumeister ja piiskop venelaste nõudmised õiguspäraseks tunnistanud ja ennast Moskvale kätte mänginud. Tartu maksu tähtaeg lähenes. Kui tsaar kuulis, et raha ei ole, polnud tal enam mingit põhjust sõda edasi lükata. 1558. aasta kevadel alustasid venelased Narva piiramist. Mõni kuu hiljem andis vaid nädalase piiramise järel alla ka Tartu. Nüüd alistus rida väiksemaid linnuseid venelastele ilma igasuguse vastupanuta ja Vene väesalgad jõudsid Tallinna alla, kust nad esialgu siiski lahkusid. 1560. aastal lehvis ordulipp viimast korda lahinguväljal. 1573. aastal vallutasid venelased lõpuks siiski Paide
VÄLISPOLIITIKA 1700 puhkes Põhjasõda, selle eel olid Poola, Taani ning Venemaa valitsejad 1698-99 sõlminud Rootsi-vastase liidu. Sõja alguses ründas Karl XII esmalt Taanit, kellega ta juba 18. Augustil 1700 sõlmis Traventhali rahu, mis piirimuutusi kaasa ei toonud. Seejärel tõi Karl XII Rootsi väe oktoobriks üle Läänemere Pärnusse ja sealt suunduti Narva alla, mida 4 piiras tsaar Peeter I juhitav Vene vägi. Järgnes Narva lahing, mille rootslased 30. Novembril 1700 võitsid. Selle võiduga omandas Karl XII Euroopas eduka väejuhi maine. 1700.-1701. Aasta talvel oli Karl XII Laiusel talvekorteris, see on jätnud tugeva jälje Eesti rahvapärimusse. 1701. Aasta sõjaplaani järgi otsustas kuningas hõivata Kuramaa ja tungida Poolasse. Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa kaitseks jäetud jõud olid väikesed ning 1703 vallutas Vene vägi Ingerimaa. 1702
Jutustuses „Epiteef patrioodile“ näeme tegelast Gnidinit, keda saadab kuni tolle viimaste hingetõmmeteni vankumatu truudus oma kodukoha vastu. „Maailmalõpp Hiiumaal“ peategelane Gottlieb Adalbert Hinrichson võtab omale pärast viimsepäeva ettekuulutuse teatavakssaamist südameasjaks kohalike abistamise. Jutustuses „Vaenulik õnn“ võtab peategelane Pavel Petrovitš Komissarov juhusliku sündmuse ajel omale paranoilise kohustuste kaitsta tsaar Aleksander Teist mistahes hinna eest. „Pagendatu kodu“ räägib aga loo leedu päritolu noormehest, kes on sõja tõttu sunnitud kodust eemal elama, kuid ei jäta hetkekski maha unistust tagasipöördumisest ja armastust oma kodumaa vastu. Tegelased on tugevad isiksused igaüks omamoodi, kuigi paljuski näib, et nende tegutsemine on pime ja nad ei oska situatsiooni adekvaatselt ja mõistusepäraselt hinnata. See asjaolu tingib iga loo puhul teatava absurdsuse, mille Schaper
· Vaatamata suuretele ootusele olid reolutsiooni tulemused positiivsed: a) loodi emakeelsed erakoolid b) keskoolide loomine lihtsustus c) lihtsustus rahvuslike organisatsioonide tegevus. d) ajakirjandus leevenes. Balti kubermangud · Baltimaade aren oli kiire: a) rahvaarv kasvas b) tööstustoodand kasvas c ) töölisus arenedes kasvas linna elanikkonna arv · Tööstuse metropoliks sai Riia. · Tallinn arenes jõudsalt ( vene tsaar lootis teha viimast sõjalaevastiku tugipunkti Läänemerele. · Leedus oli aren aeglane. · Rahvuslikud ideed levisid kiiresti uute põlvkondade hulgas. · Eestis olid sajandi alguseks mõjukaks rahvuslik tegelane Jaan Tõnisson · Tallinnas seisis eestalse eest Konstantin Päts. · Eesti-Liivi Kuramaa Kubermangus domineeris balti saksa ülemkiht. Kultuur ja eluolu · 20.saj algul oli maailma väga euroopa keskne.
Sõjapidamise Liivimaa vastu oli ta otsustanud juba varem, sest asus kohe pärast saadikute vangistamist tegutsema. Saadikud jõudsid Liivimaale tagasi alles pärast sõja puhkemist. Sõjategevus: 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid
võtta sammu parandamaks Vene tsaaririigi olukorda. Timotheus von Bock tahtis Venemaal panna aluse põhiseaduslikule riigikorrale. Ta arvas, et tal on võimalus seda teha, kuna tal olid keiser Aleksander I isiklikult head suhted. Von Bock tahtis parandada eestlaste olukorda ning päästa neid sajandeid kestnud talupojaseisusest, ta tahtis, et eestlastel oleks rohkem võimalusi. Aeg polnud selleks aga küps, sest tsaar ei tahtnud midagi kuulda von Bocki plaanist. Rahvale suuremate õiguste andmine ning enda omade piiramine ei kuulunud keiser Aleksander I kavadesse. Timotheus saatis oma manifesti keisrile enne selle avaldamist Maapäeval. Ta oli varem andnud tsaarile lubaduse talle alati tõtt rääkida ning ta kavatses seda teha ka nüüd. Tsaar ei saanud selle manifesti avaldamist aga lubada, sest tagajärjed oleks võinud keisrile endale saatuslikuks saada
Euroopa 17.-18. sajandil 1 Uusaeg ja selle iseloomulikud jooned algus: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453 Suured maadeavastused, eelkõige Ameerika avastamine Cristoph Kolumbuse poolt 1492 Luterlik reformatsioon 1517 Suur Prantsuse revolutsioon 1789 Ehk: 17. sajandi algusest alates lõpp: Esimene maailmasõda (1914-1918) ehk 19. sajandiga lõppes uusaeg. iseloomulikud jooned majanduses: kapitalism (suhete areng ja võimule pääsemine); eurooplaste koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut, eurooplastele tähendas see kasumeid; kaubanduse areng; paljudes Lääne-Euroopa riikides oli pärisorjus kadunud ning see viis hiljem ka kodanliku eraomandi tekkimiseni (Inglismaa), Ida-Euroopas ...
pool Lätit ja Ingerimaa. Rootsi sai tagasi Soome. Sõja tähtsaim tulemus oli reduktisooni tühistamine. Riigi käest said mõisnikud tagasi mõisad koos talupoegadega. Eesti ja Liivimaal säilitati Luteri usk. Eestlastele oli Põhjasõda õnnetuseks. Kaotati hulk mehi ja rängalt laastati maad 1708.1720 aastal teineteisele järgnenud nälg ja katk. Eestlaste arv oli sama suur kui muinasaja lõpul- 150 000 170 000 hinge. ÜLEMINEKUAEG Stefan Battery- Poola kuningas. Ivan Julm- venemaa tsaar Johan III rootsi kuningas 1582 poola ja vene vahel sõlmiti Jam Zapolski vaherahu 1583- Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiti Pljussa vaherahu. Põhja-Eesti Rootsile, Saaremaa taanlastele, ja lõuna-eesti poolale. 1586 aastal suri Stefan Battory ja troonile tõusis Rootsi kuniga Johann III poeg Sigismund III. 1592 aastal suri ka Johann III ja Rootsi kuningaks sai Sigismund III. Rootsit alitses tema onu Södermanlandi hertsog Karl sel ajal kui teda polnud, aga nende omavaheline suhtlemine
Kunsti algus Inimsoo kunstilise loomingu vanemad mälestised ulatuvad tagasi kivIaega . Kümmned aasta tuhanded lahutavad meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algelisel arengu astmel . Tolle aja inimene ei tundnud metalle oma tarbe riistad valmistas ta puust,luus ja kivist Selle pärast nimetatatksegi seda aega kivi ajaks ! me eristame vanemat keskmist ja nooremat kivi aega Vanemkiviaeg-vanema kiviaja kuntsti mälestused kuuluvad aja vahemikku mis sai alguse üle 30 000 aasta tagasi ja ulatub umbes aastani 8000 e.kr Luust kivist ja savist skulptuurid Nende hulgas on äärmiselt tugevalt toonitatud keha vormidega naise kujud Kõige huvitavamad on aga vanema kiviaja maali toesed mis katavad koobaste sinu ja lagesi Eriti rikkad leidude poolest lõuna-prantsus maa ja hispaania Koobaste seintel on kujutatud piisonit ja inimesi . Imetlus väärne on nede jooniste loomu truudus ka keerulisi liigutusi on ...
Selline kihutustöö mõjus kõigile rohkem või vähem haritud venelastele ning sõjaraskused ja toiduainete defitsiit veensid ka kirjaoskamatuid. · Põhijooned: streigid suurtes linnades ja eelkõige Petrogradis, näljamässud ja poliitilised meeleavaldused, sõjavägi, kes keeldus tagamast korda kõik see põhjustas Nikolai II loobumise troonist 14. märtsil 1917 (uue kalendri järgi) · Tulemus: tsaar loobus troonist, võimule Ajutine Valitsus, Peterburis ja teistes linnades tekkisid Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud, mida edaspidi hakati lihtsalt nõukogudeks nimetama. Selliste võimuorganite kogemus oli saadud juba 1905. aastal. Vanade keisririigi institutsioonide s.t kuberneride, politsei jms oli 1917.aasta märtsis kõikjal halvatud. Kõikjal riigis üritasid juhtimist
1857. aastal oma esimesel välisreisil pidi Tolstoi pettuma, sest Lääne Euroopas oli kodanlik kord ning moraal ja kultuur mõjusid eemaletõukavalt. Sellest sai ta aga inspiratsiooni kirjutada jutustus ,,Luzern", mis kajastab kodanlusevastast teemat. Kirjaniku pedagoogilisi ja filosoofilisi hoiakuid mõjustas suurel määral Jean Jacques Rousseau. Kogudes materjali dekabriste (e. Aadlisoost ohvitsere, kes tõusid tsaar Nikolai I vastu üles ja keda karistati kas surmanuhtluse või pagendusse saatmisega) käsitleva romaani tarvis, tekkis tal idee kirjutada hilisem peateos ,,Sõda ja rahu" (Voina i mir, 18681869). Romaanis käsitleb ta Napoleoni sõjakäiku Venemaale. 1873. aastal alustas Tolstoi romaani ,,Anna Karenina" kirjutamist, mis valmis aastal 1878. 1881. aastal loobus ta kõikidest õigustest oma teostele. Neid veendumusi
naist. Inglismaa lõi lahku katolikust kirikust, et Henry saaks abielluda tekkis anglikaani kirik. Tema tütar Elizabeth I valitses 16. sajandi teisel poolel. Sõdis Hispaaniaga ning võitis merelahingus võitmatut Armadat. Ta ei abiellunud kellegiga. Venemaa; valitses Rjurikute dünastia, esindajaks oli Ivan IV Julm. Juba varem oli Kiievi vürstiriigiga ühendatud ümberkaudsed alad. Venemaa keskuseks kujunes Moskva. Ühendas Tatari riigid Venemaaga. Ivan IV hakkas enda kohta kasutama nime tsaar, mis tähendab keisrit. Siseriiklikult viis ta läbi Opritsnina poliitikat. Koondas hulga aadlike maid riigi kätte ja kiusas aadelkonda. Saksamaa; oli killustatud. Saksa-Rooma keisririigi tiitel kuulus Habsburgide dünastiale. Reaalne võim oli 7me kuurvürsti käes. Habsburgidele kuulusid Austria, Hispaania, Madalmaad, Böönimaa, Ungari. Kõige kuulsam Habsburgide keiser oli Karl V( " tema valdustes ei looju päike kunagi" ) Hispaania riik tekkis Aragoni ja Kastiilia personaal unioonist. 16
harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea tsaar Peeter III, kelle aadlikud seetõttu ära tapsid, et ta rahvale vabaduse tahtis anda, on imekombel pääsenud ning tuleb varsti oma seaduslikku trooni tagasi nõudma. Mitmeid Valepeetreid kerkis, kuid neid ei saatnud eriline edu kuni ilmus Doni kasakas Jemeljan Pugatsov, kes suutis valla päästa 18. saj. suurima talurahvaülestõuse Venemaal. 1773-1775. a. kestnud ülestõus saavutas nii suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov
Virginius ja tema poeg Adrian *1693.a ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika Tartu Ülikooli asutamine: *Asutas Johan Skytte 1632.aastal *Neli teaduskonda: usu-,õigus-,arsti-ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles Põhjasõda Sõja põhjused *venemaa soov saada väljapääs Läänemerele "raiuda aken Euroopasse" *Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel Osalevate riikide valitsejad *Rootsi kuningas Karl XII *Vene tsaar Peeter I *Taani kuningas Frederik IV *Poola kuningas ja Saksa kuurvürst (August II) *Kujunes välja koalitsioon (riikide liit) kuhu kuulusid: -Venemaa -Taani -Saksi-Poola Sõja algus *Veebruar 1700 August II juhitud Saksi väed ründasid Riiat *Veebruar 1700 ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal *August 1700 rootslased ründasid Kopenhaagenit Taani oli sunnitud sõjast välja astuma *Samal ajal Venemaa kuulutas sõja Rootsile
Major von Lauw suri ootamatult 15. veebruaril 1786. Valitsus kui Lauw` põhiline võlausaldaja laskis pärast seda Põltsamaa lossi maha müüa ja keisrinna Katariina andis mõisa rendile oma pojale Aleksei Bobrinskile. Majori võlad saadi küll tema pärandist tasutud, kuid Lauw` mõlemale tütrele ei jäänud enam midagi üle. Põltsamaa loss kuulus pärast Lauw` surma Aleksei Bobrinskile, Katariina II ja Grigori Orlovi 1762. aastal sündinud pojale. Tema ilmaletulekut püüti tsaar Peeter III eest varjata tulekahjudega, Peeter III-le meeldis nimelt tulekahjusid ja nende kustutamist jälgida. Nii tuli Katariina ustavail teenreil oma majad põlema pista. Perekonnanime Bobrinski olevat noor ilmakodanik saanud kopranahkade järgi, millesse ta oli vastsündinuna mähitud. Eestisse saatis Katariina II ta 1788. aastal karistuseks kõlvatu elu eest. Aleksei Bobrinski ehitas Põltsamaa lossi torni observatooriumi ja uuendas 9 siinelatud aasta jooksul lossi sisustust. Tema
Katariina II Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Referaat räägib naisest nimega Katariina II, kes oli kunagi Venemaa mõjukas valitseja ja erakordne monarh. Ta oli väga mitmekülgne isiksus, sest tema puhul mängisid võrdset rolli nii ilu kui ka intelligents. Meelelise ja kirgliku naisena andus ta igavese armastuse otsinguile ja murdis sellega truudust traditsioonilistele moraalinormidele. Katariina II on kirjutad ka raamatut, mille autoriks on Gala Naumova. Ta üritab kujutada selles raamatus Katariina elutööd ja isiksust kui naiselikku elujõu sümbolit. 2 Katariina II elukäik Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste. Et Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand Katariina Suur ...
Silvia Rannama “Kadri” Raamat algab minategelase Kadri Jalakas lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil kogu klass süüdistas teda alusetult klassiõe salli varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga halbades ja vaestes oludes keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal oli keldrihais juures ja klassiõde Anne ei tahtnud sellepärast Kadriga koos kõrvuti jõululuuletust lugeda. Kadrile meeldisid väga raamatud ja palju lugeda. Tema lemmik raamat oli “Tsaar Saltaan”. Samtui oli Kadril ülevalt...
Bütsantsi ja vanavene kunst Bütsantsi kunst (6.-15. sajand) Bütsants tekkis, kui 395. aastal Rooma riik kaheks (Ida- ja Lääne-Roomaks) lagunes. Ida- Roomat kutsuti Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime Byzantioni järgi ning selles osas kerkis bütsantsi kunst. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreeka-katolik kirik esitas kunstile omad nõuded. Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traditsioonidel, millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused. Bütsantsi kunsti arenemine oli üsna katkendlik ja ebaühtlane. Bütsantsi kunst levis kaupmeeste ja sõjavägede vallutuste vahendusel Itaaliasse ja Sitsiiliasse, kus see mõjutas renessansi teket. Bütsantsi kunsti õit...
Ta õppis sealses Ehitusakadeemias. 1800 sai ta maamõõtja, 1804 arhitekti kutse.1806 Napoleon okupeeris Preisimaa. Ehitustegevus praktiliselt lakkas ja Engelilgi ei olnud tööd. Seetõttu ta taotles Tallinna linnaarhitekti kohta ja saigi selle. Alates 1809. aastast tegutses ta Tallinnas. 1814 Engel lahkus Eestimaalt (ilmselt oli taas vähe tellimusi) ja reisis läbi Sankt Peterburgi Soome. Esmalt ta töötas Turus. 1816. aastal määras tsaar Aleksander I isiklikult ta Helsingi uusehitiste arhitektiks. 1824 sai Engelist Helsingi linnaehituse juht, kellena ta töötas elu lõpuni. Kui Eestis ehitas Engel üksikuid hooneid, siis Soomes sai ta tuntuks suuremate ettevõtmistega, sh. linnaplaneerimise alaste ülesannete täitmisega. Pärast Turu suurt tulekahju 1827.a. kavandas ta linnale uue korrapärase tänavastikuga põhiosa
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas Sissejuhatus Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone. Maalikunstis valitsesid tumedamad toonid, kujutatades ümarust ja keerukust. Kompositsioon oli sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Kunstnikud maalisid sujuvate värviüleminekutega, kuid ilma kindlate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, seega oli nende töödes palju heleda ja tumeda kontraste. Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsa...
Käik: Seadusandlik võim kuulus Riigiduumale ja eelparlamendile ning täidesaatev võim allus Ajutisele valitsusele. Revolutsiooni üritati rindelt toodud vägedega maha suruda, kuid need kas läksid ülestõusnute poole üle või peeti kinni. Eestis ühendati Eestimaa ja Liivimaa kubermang üheks. Omavalitsuse seaduse alusel loodi Ajutine Maanõukogu, mille etteotsa sai Konstantin Päts, Tulemus: Nii rahva kui ka sõjaväe toetuse kaotamine Venemaal; Tsaar Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma; Venemaal kehtestati mõneks ajaks demokraatlik kord. Esimest korda tuli kokku eesti rahva valitud oma esinduskogu. Pealinnas moodustati Ajutine Valitsus. Eestimaa kubermangu eesotsas oli esimene eestlane. Asjaajamiskeeleks sai eesti keel. 8. Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp. Troonilt tõugati Wilhem II ja välja kuulutati Weimari vabariik. Allkirjastati Compiegne´i vaherahu (11. Nov. 1918), mis lõpetas Esimese Maailmasõja. 9
Algustäheortograafia Reegel: Nimi võib koosneda mitmest osast ja need kirjutatakse suure algustähega. 1. Näitlejatar Mari-liis Lill tunnistab, et tal pole isiklikku kogemust, et lapse pärast töö kaotaks, küll aga on ta seda kõrvalt näinud. Õige: Mari-Liis Allikas: Delfi 11/2017 2. Slaavi aladel mainiti kama aastal 1555, kui Venemaad valitses tsaar Ivan julm. Õige: Ivan Julm Allikas: Maaelu 10/16 Reegel: Nime juurde võivad kuuluda au- ja ametinimetused, need kirjutatakse väikse algustähega. 1. Pilt vihastas kohalikke niivõrd, et Piiskop Kyrillos keelas seal kõik välismaalaste pulmad. Õige: piiskop Kyrillos Allikas: Elu24 10/17 2. Ka autoportreedest on
Barokk Eestis Kadrioru loss Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Lossi arhitektiks oli Itaalian päritolu Niccolo Michetti, ta kavandas lossi itaalia barokkstiilis villade
SHAKESPEARE LOOMING. 1) Lüürika e. luule - ühe osa luulest moodustavad kaks poeemi, mis on pühendatud noortele aristokraatidele, kes teda toetasid. ,,Venus ja Adonis" räägib jumalanna Venuse ja sureliku Adonise armuloost(traagiline). ,, Rüvetatud Lucretia" tegevus antiikajas. Rooma keisri poeg vägistab sõbra naise Lucretia, kes sooritab enesetapu, mis vallandab rahvamasside viha, mis viib ülestõusuni keisri vastu. Põhilised on sonetid. Inglise sonetivorm jaguneb 4+4+4+2. Sonetid on nummerdatud, pealkirja pole. Sonetid räägivad kiindumusest, südamevalust, surmaeeldusest, pahedest ja iseenda kohtumõistmisest. Keelekasutuses on väga palju võrdlusi, isikustamisi. Shakespeare sonetivorm on nii täpne, et ei saa väga palju omaloomingut teha. Paljude sonettide peategelane on kaunis tõmmu, kuid ülbe daam, kellesse ta sõber on lootusetul armunud, kuid kes ta tunnetele ei vasta. N: 19- Aeg, ära muuda armastust, armsam jääb värsis nooreks, aeg=...
aastal sai temast Venemaa ainuvalitseja). Peeter I nõudis Rootsilt Ingerimaa tagasisaamist. Aastal 1700 alustas Venemaa Rootsi vastu sõda (tuntud Põhjasõja nime all). 11. oktoobril 1702 vallutasid venelased Nöteborgi, nimetades selle võtmelinnuseks Schlüsselburgiks. Põhjasõja lõppedes vallutas Venemaa Ingerimaa ja taastas väljapääsu Läänemerele. LINNA AJALUGU Linna asutas Vene tsaar Peeter I 27. mail 1703 pärast Ingeri vallutamist Rootsilt Põhjasõjas. Üldlevinud legendi kohaselt olevat Peeter I sel päeval läinud koos saatjatega Jänesesaarele, võtnud kätte labida, lõiganud välja kaks rida mättaid, paigutanud need ristikujuliselt saare keskele ning andnud käsu ehitustööde alustamiseks. Et linna ehitamine algas sõja ajal, siis esimene ehitis oli muldkindlus, praegune Peeter-Pauli kindlus
·Andreas Virginius 1658. aastast Eestimaa piiskop. 1632-1658 Tartu Ülikooli I usuteaduse professor ·Adrian Virginius Otepää pastor ja eestikeelse kirjasõna üks autoriteetsemaid ja asjatundlikumaid arendajaid omal ajal ·von Patkul Baltisaksa aadlik, kes osales Rootsi vastase koalitsiooni moodustamisel ning mille tulemusena vallandus Põhjasõda ·H.Stahl Pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, mis põhines saksa reeglitel ·Peeter I Vene tsaar 1682-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser 1721. aastast alates kuni surmani ·Karl XII Rootsi kuningas 1697-1718 ·Katariina I Venemaa keisririigi keisrinna 1725-1727, kes pärast Peeter I surma, 1725. a. sai ka riigivalitsejaks ·Katariina II Venemaa keisrinna 1762-1796, Peeter III abikaasa. ·Aastaarvud: ·1558-83 Liivi sõda ·1561 Tallinna alistumine Rootsi kuningale ·1582 Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel ·1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel
Selle tõttu pommitati just kirikuid ja kloostreid. Sellega hävis ka suur osa Kiievi kultuurist. 14. saj tekkis Igori sõjaretke koopia, mis tugines sellele eeposele. See kirjeldab Kulikovo lahingut 1380. Arenes agiograafia Aleksander Nevski elulugu. 14. saj üks tähtsamaid tegelasi oli Radonezi Sergius asutas Sergia kloostri Moskva läheduses. 16. saj liitub kirjandusse uus zanr kirjavahetus. 16. saj on Vene riik juba tsaaririik. Esimene tsaar oli Ivan Julm, kes oli õudne poliitik, aga kahjuks väga andekas kirjanik. Ilmalik kirjandus hakkab üha enam arenema. Isegi agiograafiline zanr muutub ilmalikuks. Seda zanri on nüüd kasutatud inimese eluloo kirjeldamiseks. ,,Preester Avvakumi elulugu" 1673. oli ühe kirikulõhe tegelase autobiograafia. See oli väga oluline pöördemoment. Inimene väärtustab oma elu samale tasemele pühakute eluga. Enne salati individuaalsust. Inimesel on kõige tähtsam tema hingeelu.
See teda ei huvitanud. Ta oli sündinud poeediks ja see määras kogu tema edasise traagilise elukäigu. Aleksander I saatis ta Peterburist kaugele lõunasse. Puskin viidi üle Odessa piirkonna ülema krahv Vorontsovi kantseleisse. Seal elas luuletaja üle sügava armastuse oma ülemuse abikaasa krahvinna Jelizaveta Vorontsava vastu. Kiivas krahv hakkas uskinit taga kiusama ning tema kohta Peterburi kaebusi saatma. Lõpuks käskis tsaar ta "kõlvatu käitumise pärast" vallandada ning ta saadeti vanemate mõisa politsei järelvalve alla õigusteta sealt lahkuda. Puskin elas seal üksi, eemal sõpradest ja kihavast seltskonnaelust. Tema aega täitsid jalutuskäigud, mõtisklused ja pingeline loomutöö. Ta sai vapustava teate Aleksander I surmast ja viie ülestõusujuhi hukkamisest. Ühel ööl viis politseiohvitser Puskini Moskvasse uue tsaari Nikolai I ette. Tsaar mõistis, et talle mõjuks
Eesti Ettevõtlus Kõrgkool Mainor Venemaa Turismigeograafia Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Turism Venemaal on kiirelt kasvanud alates nõukogu korda, alguses sisemine turism ja seejärel rahvusvahelise turismi samuti. Rikka kultuuripärandi ja suure loodusliku iluga erinevates kohtades. Suurim turismimarsruut Venemaal on reisimine Golden Ring iidsesse linna, laevareisid suuremate jõgede nagu Volga juurde ja pikamaasõitud kuulsal Siberi raudteel. Erinevate piirkondade ja kultuuride tõttu Venemaa pakub palju erinevaid toite ja suveniire ning näitavad väga erinevaid traditsioone, nagu vene Banya , tatari Sabantuy või Siberi shamanist rituaalid.LÜHITUTVUSTUS Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnag...
välja vene aadlikega. · 1722. a. seati sisse teenistusasmesik, mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja riigiametniku auastme ja positsiooni. Usina teenistusega võis nüüd ka madalama päritoluga mees tõusta aadliseisusesse. · Muudeti valitsusasutuste strukuuri. Bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usadusalustest koosneva senatiga. · Kiriku allutamine riigile- patriarhi ametikoht kaotati ning kirikupeaks sai tsaar. · Hakkati koguma pearaha riigikassa tõhusamaks täitmiseks mindi ple isikumaksule, mida tasus kogu meessoost elanikkond, väljaarvatud aadlikud ja vaimulikud. · Korraldati hingerevisjone ehk rahvaloendusi, selleks et saada maksukohuslastest täpset ülevaadet. · Pealinnaks sai aastal 1712. Peterburg. Peterburi ülesehitamise põhjus oli muuta Venemaa euroopalikumaks. · Kalendri muutus. Alates 1700. a
Ühiskondlikult tähtsad olid 1864.a. maalitud F.R.Kreutzwaldi portree ja feodalismivastane allegooriline kompositsioon ,,Ärkamine nõidusunest". Pilt sümboliseeris eestlaste ja lätlaste rahvuslikku ärkamist (praegustel andmetel kadunud, on säilinud vaid eskiis ).Vaeses peres kasvanuna tundis Köler meie rahva majanduslikke ja ühiskondlikke kannatusi põhjalikult. Peterburis töötas Köler end kadestamisväärse positsioonini: ta on portreteerinud tsaar Aleksander II, olnud tsaari tütre joonistusõpetaja, õukonnanõunik, III järgu Anna ordeni kavaler, 1867. aastal anti talle Peterburi Kunstide Akadeemia poolt professori tiitel. Seda meistriteose "Riigikansler vürst Gortsakovi portree" eest (õli, Moskva Ajaloomuuseum). Kölerist sai väga kaalukas mees - professor, kes liigub Peterburis vene võimukandjate kõige kõrgemas seltskonnas ja kellel on head tutvussidemed keisriga ja keisrikojaga.
5. Venamaa 17. sajandil Venemaal valitses 17. sajandi algul suur segadus, oli mitmeaastane näljahäda ning valitses erakordne pakane ja arvati, et selle põhjustas Boriss Godunov, kes haaras riigis võimu peale Ivan Julma surma ning troonile tahtsid tulla ka mitmed isehakanud ehk Vale-Dimitrid. Segaduste aega kasutas ära Poola kui ka Rootsi, kes sekkusid sõjaliselt ning olukord Venemaal muutus järjest halvemaks. 1613. aasta algul valiti uus tsaar, kelleks sai Mihhail Romanov ning ta pani aluse ka Romanovite dünastiale. Tsaar Aleksei ajal hakati muutma kirkukombeid, kuid see tekitas ühiskonnas ärevust ja paljud otsustasid jääda vanausulisteks ning hiljem hoiti neid vangis, põletati, peksti jne. Segaduste tõttu jäi Venemaa terveks sajandiks Euroopast äralõigatuks ning nende ühiskond erines Lääne-Euroopa omast. 6. Euroopa 17. ja 18. sajandi sõdades Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas ning 23. mail 1618
IV Julm krooniti esimeseks isevalitsuslikuks Vene tsaariks. Pärast võõrriikide vallutajate Moskvast väljakihutamist sai 1613. aastal Venemaa tsaariks Mihhail Romanov tuntud dünastia esimene esindaja. Romanovite dünastia püsis võimul 1917. aastani. XVII sajandi lõpus astus Venemaa troonile Peeter I, kelle reformid (XVII sajandi lõpp XVIII sajandi esimene veerand) mõjutasid oluliselt Venemaa arengut. 1721. aastal kuulutati Venemaa Peeter I ukaasi põhjal impeeriumiks, Vene tsaar sai imperaatori (keisri) tiitli. Teadupärast on Peeter I olnud tihedalt seotud Eestiga: just tema laskis rajada Kadrioru lossi ja seda ümbritseva pargi. Keisrinna Katariina I auks Kadrioruks nimetatud keiserlikku suveresidentsi külastas toona enamik Venemaa valitsejaid. Katariina II Suure valitsemisaega (17621796) peetakse aga Vene impeeriumi õitseajaks. 1812. aasta Isamaasõjas lõi Venemaa tagasi Napoleoni vägede pealetungi. 1861. aasta reform kaotas pärisorjuse Venemaal. 1905
Kuramaa, Leedu, IdaPreisimaa ning suure tükki Poolast. Läänemeri oli muutunud Rootsi sisemereks. Vene tsaari Aleksei Mihhailovitsi häiris eriti Leedu langemine rootslaste kätte -- oli ta ju arvestanus sellega, kui oma tulevase valdusega. 1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all laiaulatuslikku ettevalmistusi Eesti, Liivi ja Ingerimaa ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul sõda. Et oma tahtmist saavutada, juhtis ta Riia piiramist isiklikult. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aasta sügisel. Venelaste kätte langesid ka Vastseliina ja Vasknarva linnus. 1658. aasta lõpus tehti Narva lähedal Vallisaare külas vaherahu. Kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata, ei jäänud Venemaal muud üle, kui sõlmida 1661. aastal Laiuse kihelkonnas Kärdes lõplik rahu
AGA enamus tp ei oanud relvi kasut ja 1507 a li vastu võetud maapäeva otsus, et tp ei tohi relvi kanda. Puudus ühtne juhtimine ja autoriteet ja meelekindlus. Meenutada tuleks veel seda, et Liivimaal elatakse muretut elu, elatakse jõukalt ja ollakse suhteliselt kindlal järjel . Kui venelased lahkuvad, jätab Shik alei maha teate maahärradele, kus põhjendab, miks retk ette võeti ja samuti märgib ta ka teates, et kui maks makstakse ära, lõpetatakse sõda. Annab maahärradele teate, et tsaar ootab esindajaid moskvasse ning annab välja vaherahu, mis kehtib 23.aprilliks. 60 000 taalrit taheti saada. Järgmine oluline samm oli see, et märtsi keskeks kutsutakse kokku Maapäev, kus otsustatakse koguda kokku nõutav summaning saata see Moskvasse. 60 000 taalrit tuli kokku saada ning selle kätte saamine läks suhteliselt kergesti. Summa saadi kokku ja aprilli lõpus asuski saatkond Moskva poole teele. Moskvasse jõutakse ajal,
.." Selles seigas avalduvad kaks baltisaksa aadelkonnale iseloomulikku asjaolu. Esiteks nende riigitruudus ja teiseks seisuseteadlikkus. Baltisakslaste riigitruuduse juured ulatuvad Peeter I aegadesse: Rootsi oli mõisate reduktsiooni tõttu sattunud ebasoodsasse valgusse ja Peeter I võitis siinsete sakslaste poolehoiu mõisate restitutsiooni ja õiguste laiendamisega. Clas von Ramm on oma mälestustes kirjutanud: "Meie muutumatu truuduse Vene keisrikoja vastu reetis tsaar Aleksander III, kes Peeter Suure antud õigused ja privileegid ära võttis ja andis meid Vene bürokraatia, pulbitseva kaose, trööstitu seisundi, roiskunud ja seesmiselt põdeva hiigelriigi meelevalda."52 Nii et von Mannteuffel ei käitu mingil iseäralikul viisil, vaid nii, nagu võibki ühelt aadlikult oodata. Peter Zoege von Mannteuffeli (eesti keeles 'meeskurat') kirjeldamisel hakkavad jällegi silma krossilikud atribuudid. Jakobi silme läbi on ta rängakondiline,
Käimas oli veel I maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. 30. märtsil 1917 avaldas Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta, millega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu, kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi I
pärast saadikute vangistamist tegutsema. Saadikud jõudsid Liivimaale tagasi alles pärast sõja puhkemist. Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja
Tartu renessaansile, mis murdis hambad tollasel venestuspoliitikal. 1896.aastal panid Reimani algatusel vanemad rahvuslased rahad kokku ja ajalehet "Postimees" läks noore põlvkonna (Tõnisson, Kallas, Koppel) kätte, muutes selle aastakümneteks rahvusliku liikumise tribüüniks. 1901. aastal astus ,,Postimehe" aatelise suuna kõrvale K.Pätsi ,,Teataja" majandust ning reaalpoliitikat esindav mõttelaad. Kriis tsaari-Venemaal viis 1905.aastal revolutsioonini, mille tulemusel tsaar oli sunnitud andma kodanikele teatavad poliitilised vabadused. Jaan Tõnisson kasutas neid eestlaste õiguste laiendamiseks, luues sel eesmärgil esimese Eesti poliitilise partei - Eesti Eduerakonna. 1906. aasta suvel Tartus avatud Baltikumi uhkeim seltsimaja ,,Vanemuise" seltsi uus hoone andis eestlastele raskel hetkel vajaliku annuse iseteadvust ning usku tulevikku. Ning kuigi Tõnissonil Stolõpini reaktsiooni saabudes oma poliitilise tegevuse eest paar kuud
· 169597 suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat · 1700, suvi vallutasid taanlased osa Rootsi valdusi Saksamaal · 1700, 19. august Venemaa kuulutas Rootsile sõja · 1700, september 8. septembril tungisid venelased üle piiri ning 12. septembril
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
