Lev Tolstoi - referaat (3)

Lev Tolstoi
Referaat
Sisukord

• Sissejuhatus lk. 3
  
• Elulugu ja päritolu lk. 4
  
• Tolstoi teosed lk. 5
  
• Tuntumate teoste lühiülevaade lk. 6
  
• Lõppsõna lk. 7
  
• Lisa – väljavõtteid päevikust lk. 8
  
• Kasutatud allikad lk. 9
  

Sissejuhatus:
Lev Tolstoi oli vene kirjanik, kes sündis 9. septembril 1828 aadlisuguvõsast pärit mõisnku pojana. Ta vanemad surid veel kui Lev oli noor. Tolstoi koos vendade -õdedega kasvas üles sugulaste juures. Sai haridust erinevatest koolidest ning võttis osa ka sõjast. Tema looming kujutab ta enda kogemusi ja nägemusi vene elust. Lev Tolstoi suri 20. novembril 1910.
Elulugu ja päritolu:
Lev Tolstoi täispikk nimi on Lev Nikolajevitš Tolstoi. Ta sündis 9. septembril 1828 Moskvast lõuna pool asuvas Jasnaja Poljanas, Venemaal, kus asub Lev Tolstoi haud ning ka muuseum . Muuseum oli varasemalt Tolstoi elukohaks.
Lapsena kasvatati teda seisusekohaselt. Pöörati tähelepanu käitumismaneeridele ja laitmatule võõrkeeleoskusele.
Ta ema suri 1830. aastal, kui Tolstoi oli vaid 2-aastane ning 1837. aastal suri Tolstoi isa, olles ise vaid 9-aastane. Tolstoi koos oma vendade-õdedega kasvas üles sugulaste juures. Nad said seal eraõpetust, mille raskuspunktiks oli Levi puhul prantsuse keel ja kultuur. Aastal 1841 sai tema hooldajaks Kaasanis elav tädi.
Aastatel 1844 – 1847 õppis Kaasani ülikoolis orientalistikat ja juurat, kuid jättis selle pooleli ning läks tagasi kodukohta, asudes oma mõisat valitsema. Ta õppis seal iseseisvalt ning tegeles praktilise tööga. Ta hakkas pidama ka päevikut, et uurida ennast, elu ja inimesi. 1851 läks koos vennaga Kaukaasiasse, kus teenis ohvitserina. 1854 – 1855 võttis osa Krimmi sõjast.
Kahel Euroopa reisil, aastatel 1857 ja 1860-1861, uuris ta pedagoogilisi suundi ja külastas Londonis Aleksander Herzenit. Saadud humanistlikke ideid talupoegade kasvatamisest asus ta rakendama oma mõisakoolis, kus ta ise ka õpetajana töötas. 1857. aasta reisis Prantsusmaale, Šveitsi, Itaaliasse ja Saksamaale pidi ta pettuma, sest Lääne-Euroopas oli kodanlik kord ning moraal ja kultuur mõjusid eemaletõukavalt. Tolstoi asutas pedagoogilise ajakirja, kirjutas aabitsa ning muud õppekirjandust.
1862 . aastal abiellus nimeka arsti tütre Sofiaga, kellega tal oli 13 last. 1870. aastate lõpul tabas teda vaimne ja hingeline kriis ja ta võõrdus oma naisest.
Usulis-filosoofilistes kirjutistes ründas ta õigeusu kirikut. 1901. aastal heideti ta kirikust välja. Kirjaniku austajad, sealhulgas Anton Tšehhov ja Maksim Gorki , käisid tal mõisas külas.
Tolstoi pidas kirjavahetust noore Gandhiga. 1910. aasta oktoobris lahkus Lev Tolstoi salaja perekonna juurest.
Ta suri 20. novembril teel Kaukaasiasse Astapovo raudteejaamaülema majas.
Tolstoi teosed:
L. Tolstoi esimene teos oli autobiograafiline jutustus „Lapsepõlv“ (Detstvo, 1852 ), mis sai kiitust ka kriitikutelt. „Lapsepõlvele“ lisandusid „Poisiiga“ (Otrotšestvo, 1854) ja „Noorus“ (Junost, 1857). Aastatel 1854-1855, kui Tolstoi võttis osa Krimmi sõjast, kirjeldas ta läbielatut „Sevastoopoli“ jutustuses ( Sevastopol , 1855) ja „Kaks husaari“ (Dva gussara, 1856). Kaukaasias olles kirjutas veel „Rünnak“ 1852 ning ka „Metsaraiumine“ 1853 , mis on pühendatud Venemaa sõjategevusele selles piirkonnas.
Ta hakkas tegelema varakristluse ja patsifismiga (e. püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida), mis peegelduvad tema teoste jõulises paatoses.
1857. aastal oma esimesel välisreisil pidi Tolstoi pettuma, sest Lääne-Euroopas oli kodanlik kord ning moraal ja kultuur mõjusid eemaletõukavalt. Sellest sai ta aga inspiratsiooni kirjutada jutustus „Luzern“, mis kajastab kodanlusevastast teemat.
Kirjaniku pedagoogilisi ja filosoofilisi hoiakuid mõjustas suurel määral Jean-Jacques Rousseau . Kogudes materjali dekabriste (e. Aadlisoost ohvitsere, kes tõusid tsaar Nikolai I vastu üles ja keda karistati kas surmanuhtluse või pagendusse saatmisega) käsitleva romaani tarvis, tekkis tal idee kirjutada hilisem peateos „Sõda ja rahu“ (Voina i mir, 1868-1869). Romaanis käsitleb ta Napoleoni sõjakäiku Venemaale.
1873. aastal alustas Tolstoi romaani „Anna Karenina “ kirjutamist, mis valmis aastal 1878.
1881. aastal loobus ta kõikidest õigustest oma teostele. Neid veendumusi põhjendab ta „Pihtimuses“(Ispoved, 1882).
Tolstoi kirjutas ka näidendeid, näiteks „Pimeduse võimuses“ (Vlast tmõ, 1886 ). Kirjutas ka palju jutustusi, näiteks „Ivan Iljitši surm“ (Smert Ivana Iljitša, 1886) ja Kreutzeri sonaat (Kreitserova sonata, 1890). Samuti kirjutas veel rahvajutte ja legende.
Tuntumate teoste lühiülevaade:
„Sõda ja rahu“ ( Voina i mir, 1869 )

• Heinrich Böll on öelnud selle romaani kohta: „Vähesed maailmakirjanduse romaanid sobivad nii hästi lugemise õpetamiseks nagu Sõda ja rahu.“
  
• Ivan Turgenev: „ Kaasaegses kirjanduses ei ole temale sarnast. Millest ta ka kinni ei haaraks, tema sule all muutub kõik elavaks. Ja kui avar on tema loominguline tegevusväli – see on lihtsalt uskumatu.“
  

Romaan „Sõda ja rahu“ kihutab Napoleoni sõdade ajastusse. Tegevus algab 1805. aastal, kus Vene aadel naudib kuldset ajastut . Mondäänses Peterburis käib koos kõrgem seltskond . Tütred näitavad oma uusimaid Pariisi tualette ning noorhärrad püüavad muljet avaldada laua alla joomise ja vastupidavusega hasartmängudes. Samas kui nende vanemad arutavad, kuidas neidudel oleks võimalik soodsalt tanu alla saada. Salongides räägitakse prantsuse keelt, seda peetakse šikiks nagu kõike, mis on pärit Prantsusmaalt. See aga muutub: pool Euroopat on konfliktis Napoleoniga, kes võidab järjest lahinguid ning suundub nüüd himustava pilguga tsaaririigi poole. Sõtta lähevadvürst Bolkonski ja tema sõber pururikka krahv Bezuhhovi vallaspoeg Pierre . Pierre pannakse aga Kuragini tütrele naisele, kuid see abielu jookseb karile ning oma õnne Rostovi tütrega leiab romaani lõpus. Siit tuleneb 3 perekonna, Bolkonsite, Benzuhhovite ja Rostovite saatus, mis annab romaanile tuuma.
Autobiograafiline triloogia :
Peategelaseks Nikolenka Irtenjev – loomult heasüdamlik, suhtub kõikidesse viisakalt, lugupidavalt. „Lapsepõlv“, „Poisiiga“ ja „Noorus“ ei kujuta ainult Nikolenka Irtenjevi teatud kindlaid vanuseastmeid, vaid on pigem üldistatud arengulugu , inimisiksuse kujunemise lugu. Tolstoi käsitluses on lapsepõlv „kordumatu õnneaeg“ . Lapsele on sünnipäraselt antud parimad inimlikud omadused. Lapse hing ei tunnista sotsiaalseid vahesid rikaste ja vaeste vahel; kõik inimesed ümberringi on talle lähedased ja mõistetavad.
„Anna Karenina“
Romaan kujutab klassiühiskonda, mille ladvik on egoistlik nii suhtumises rahvasse, kui ka oma sisemises „kõikide sõjas kõikide vastu“. Tolstoi kirjutab üksikisikute kokkupõrkest ühiskonnaga. Autorile on perekond väga tähtis ning selle allakäik annab kirjaniku arvates märku ühiskonna surmatõvest.
Lõppsõna:
Lev Tolstoi sündis 9. septembril 1828 Venemaal ning kasvas üles sugulaste käe all. 1847. aastal asus oma mõisat valitsema ning asutas mõisakooli. Teenis ka ohvitserina. Kirjutas mitmeid romaane, jutustusi, näidendeid, rahvajutte ja legende. Tuntust sai eriti romaanide „Sõda ja rahu“ ning „Anna Kareninaga“, samuti ka kriitikute poolt heaks kiidetud autobiograafilisee jutustusega. Abiellus 1862. aastal Sofiaga, kellega tal oli 13 last. Lev Tolstoi suri 20. novembril 1910. aastal.
Lisa – väljavõtteid päevikust.

• „Jumalale saab ainult üksinda läheneda.“ Päevik
  
• „Selleks, et surematusse uskuda, peab siin surematult elama.“ Päevik, 6. märts 1896.
  
• „Kergem on kirjutada kümme köidet filosoofiat , kui üksainus põhimõte praktikas ellu viia.“ Päevik, 1847.
  
• „Ei ole midagi, mis nii tugevasti mõjub ja kõik inimesed ügesugusesse meeleollu viib, peale elutöö ja lõppkokkuvõttes terve inimelu.“ Päevik, 23. märts 1894.
  

Kasutatud allikad:

• http://en.wikipedia.org/wiki/Lev_Tolsto i
  
• „Väike maailmakirjanike leksikon“, lk 196
  
• Stefan Zweig „Kolm oma elu laulikut“
  
• Vene kirjanduse õpik XI
  

9