Konspekt (0)

Kunsti algus
Inimsoo kunstilise loomingu vanemad mälestised ulatuvad tagasi kivIaega .
Kümmned aasta tuhanded lahutavad meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algelisel arengu astmel .
Tolle aja inimene ei tundnud metalle oma tarbe riistad valmistas ta puust, luus ja kivist
Selle pärast nimetatatksegi seda aega kivi ajaks ! me eristame vanemat keskmist ja nooremat kivi aega
Vanemkiviaeg-vanema kiviaja kuntsti mälestused kuuluvad aja vahemikku mis sai alguse üle 30 000 aasta tagasi ja ulatub umbes aastani 8000 e.kr
Luust kivist ja savist skulptuurid
Nende hulgas on äärmiselt tugevalt toonitatud keha vormidega naise kujud
Kõige huvitavamad on aga vanema kiviaja maali toesed mis katavad koobaste sinu ja lagesi
Eriti rikkad leidude poolest lõuna- prantsus maa ja hispaania
Koobaste seintel on kujutatud piisonit ja inimesi .
Imetlus väärne on nede jooniste loomu truudus ka keerulisi liigutusi on kiviaja inimene hästi tabada
Loomade pildid ei ole maalitud lihstalt nii sama ainult kuntsi pärast
Vaid koobad võisid olla paigaks kus soovitati mitmeid rituaale
Keskmine kiviaeg 8000-6000 e.kr laienes inimeste astus piirkond.
Olulise erinevusega pole kalju joonistel täehlele panu keskmesk enam loom
Vaid inimene keda kujutati väiksena neil jutustavadel kompnisatsioonidel tegutsevad inimesed jahi pidamisega.
Nooremkiviaeg umbes 6000-või v2hem aastaid e.kr inimese elu viisid muutusid väga oluliselt seinise jahipidamise asemel saa j2rjest t2htsamaks põlluharimine ja karja kasvatus
Noorema kiviajast v22rivad tähelepanu savi n6ud ja keraamika
On leitud kiviplaatitest ehitatud ruume mis on ühest kuljest avatud tõenäoliselt need on haud ehitised.
Egiptus
Alates 4 aasta tuhandest e.kr arenes niiluse kallastel kõrge tasemeline ja omapärane kunst . Selle suurepärase kuntsi loojate egiplaste päritolu kohta ei tea midagi kindlat . Arvatavasti oli see põline afrika rahvas kes kuulus indo vahemere rassi . Muistne egiptlane oli elu rõõmus ja rahu armastav ta oli sügavalt usklik . Egiptuse usk nõudis et kummardati mitut jumalat . egiptlased uskusid et inimene peab pärast surma elama umbes samasugustes tingimustes nagu ta elas enne surma .Kõige enne oli matmis paik võimalikult kindel ja püsiv nii näeme egiplased nedne kõige kõrgem sugu vaarao .Hoolisi vähe elu hoonetest haud ehitised on püramiidid kuulsamad mälestisi . egiptus saab vägevamaks riigiks vallutab naaber riike ja saab suuremaks . elamu ja lossi ehitamine oli egiptuses väikese tähtsusega.et hing saaks tarbe korral surnukehasse tagasi asuda oli vaja seda vaja kõdunemise eest kaitsta plasaneerimise abil. Et aga laip ykskord siiski k6duneb oli soovitatav asendada kuskile kindlasse kohta surnukuju just see asjaloo andis tõuke egiptuse skulpuuri arengule et nad tegid kujusi .
Klassikalisel ajastul oli kujurite peaülesandeks luua jumalakujusi .Ja kaunistada templed. Kreeklaste usundi järgi sarnanesid olümpuse mäel elavad jumalad sarnanesid nii oma välimuse poolt inimesena . Inimeste poolt neid ka kujutati kui ka terve tugeva , häasti arenenud kehaga ning meeldiva näoga need kujud olid ilma riietete ehk alasti.palju on leitud sellised alasti noormesste kujusid ja rikkalikult volditud rüüdest noori neide.kellele ei puudu oma siiras võlu neiud olid riides ja naised porgand paljad .ˇkui plaju polegs ülistatud kreeka kunsti loodus skulptuure võivad nad tunduda veidi külmadena . selle pärast et kunagised varvid on kulunud .kreeka kujurid ei püüdnudgi nägudel mingit tuju kajastada .nedne eesmärk oli täisulik kehaline ilu .
Egiptuse kujutav kunst
Üllatavalt rikkalikult on säilinud egiptuse maali ja skulptuuri mälestusi seda ka k6ige vanemast ajast.Maali kuntsti ja releefi õpiume tundma templite ja haudede peal peamised leiu paiagad on hauad ! võime t2hele panna ka teisi ise ärasusi valitseiaid kujutattakse ikka suurematena kui ametnike. Ametnikud on oma korda suuremad liht inimestest
kristlik kunst
Meie aja arvamise alguses 0000 tekkis rooma riigi ida osas ees aasias uus usund ristiusk. Enne seda oli seal judaism . risti uks levis yle rooma riigi jõudis välja itaaliase rooma riigi keskusesse . vallutati kõik teised maad .risti usk kuulutas et jumala ees on võrdsed kõik inimesed . oriad ,vaesed,rikad kui ka vabad inimesed. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida rooma valitsejatele nad hakkasid risti usku taga kiusama .aja jooksul hakkas risti uks muutuma enam ei räägitud inimeste võrdsusest ja sõna kuulelikusest vaid tuli olla alandlik ja sõna kuulelik satud taevasse sellisena sobis ka risti usk valitsejatele. Aastal 313 kuulutas keiser Constandiinius risti usu rooma riigi usuks .ristiusu 2000 aasta pikkune mõju on olnud suur ka kunstile koos risti usuga tekkis vara kristlik kuntst . et risti usk oli alguses keelatud siis ei saanud usklikud oma jumala teenistusi pidada hoonetes ega neid ka ehitada .Oma salajasteks kokkutulemisteks kasutasid nad maaalused matmis paiku .Ja neid nimetati katakombideks . käikute seintesse uuristati hauad. Vara kristlikus ei kohta skulptuure. Enne rsiti usku olid kõik rahvad kummardanud oma jumalate kujusid . risti usulised ie tahtnud nendega sarnaneda . Nad vältisid uldse kujude tegemist. Esimesed kirikud sarnanesid p6hi plaanilt t tähega . tavaliselt olid kirikud ilma tornita lameda katusega kuid mõne kiriku k6rval seisi erladi kella torn .sisemust kaunistasid seina maalid ja mosaiigid . need pildid muutsid kiriku seest väga pidulikus mosaiikidel kujutatais sündmusi püha kirjast piiblist . inimesed nendel piltidel on vaga tõsised . kunagi ei kujutata ilma riieteta keha kus olid kreekas . kõige t2htsam ehitis vana kreeka kustis basiilika . rooma äri ja kohtu hoone . sisse käik asus lääne poolses otsas. kaks rida sambaid jagas kiriku 3 oseaks lõõvideks
Bütsantsi kunst
Aasta 395 jaotati rooma riik 2 keiser riigiks lääne roomaks ja ida roomaks ida roomat hakati konstaldinloopoli nime järgi kutsuma kreeka keeles bütsants sealt see nimi tuligi.selle riigi kooseisu olid k6ige arenenumad alad rooma riigist ja sela hulgast ka kreeka
Vana-vene kunst
Kümnenda sajndi lõpul abiellus kiivei vürst vladimir büdsantsi printsessiga .Nii astus venemaa thiedasse läbi käimisse büdsaansiga. Koos risti usuga võetiüle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Paljud kreeka ehitus meistrid tulid bütsaandsist venemaale. Artvestasid kohalikku rahva kunsti Eriti just puu arhitektuuri. Nii tekkisgi venemaal oma pärane ehitus stiil mille kõige silma hakkavamaks välis tunnuseks sai sibul kupel . kiiveis püha Shoviia kirkikus panin vürst vladimer nurga kivi. Bütsandsi ja kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaisvamaid mälestisi vana vene kunstis. Kiievi lähisdel vladimiri linnas on Maarja kirik on parimaid näiteid vana vene arhitektuurist . Erakordne ehitus stiil arenes välja nogorodis. Sellest rikas kauba linnas valitsesid kainemad meeled. Sealsed pühakojad tehti lihtsamalt ei kasutatud uhkust . pühakoja lagedad seinad v2rviti lubjaga valgeks. Moodustab meeldiv kooskõla heledate myyrida ja kultsete sibul kuplite vahel . kivi arhitektuur levis peamiselt linnades maal jätkus aga endiselt puu ehitiste loomine. Kirikute yles ehitus on fantastiline . oskusr leida põnevaid võimalusi sibul kuplite paigutamiseks . kuplid on kaetud puusindlitega kaetud . ja hiljem värviti yle .k uni tänapäevani on säilinud puu kirkiud Kizi saarel . moskva punasele väljakule annab ilme samuti puu kirikute eeskujul loodud vasili pea kirik oma kirju mustriliste kuplitega.hakkas tulema ilmalik kunst. Ilmalik kunst on see mis ei ole seotud usuga .meeldivad on pihkva kaupmeeste majad mis on kaunistatud väljapoolt nikerdustega .nagu ka bütsandsis polnud ka venemaal arenenud kultuur vaid maal . leebemad ja suurimad ikooni ja seina maalijad tulid bütsansist. Üks suurimaid ikooni ja seina maalijaid oli Andrei Rublov(1370-1430). Omapäraseks ja iseseisvaks jäi vene kunst 18saj. Alguses mil tuli võimule tsaar peeter esimene kes raius akna euroopasse .