lõpp: Esimene maailmasõda (1914-1918) ehk 19. sajandiga lõppes uusaeg.
iseloomulikud jooned majanduses: kapitalism (suhete areng ja võimule pääsemine); eurooplaste koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut, eurooplastele tähendas see kasumeid; kaubanduse areng; paljudes Lääne-Euroopa riikides oli pärisorjus kadunud ning see viis hiljem ka kodanliku eraomandi tekkimiseni (Inglismaa), Ida-Euroopas toimus just 17. sajandil feodaalsuhete areng ja talupoegade pärisorjastamine (19. sajandini); 1760-1780. aastatest tööstuslik pööre ehk tööstuslik revolutsioon .
iseloomulikud jooned vaimuelus: esialgu usuline võitlus (eriti Inglismaal, kus kujunes välja puritanismi alusel uus ellusuhtumine ); tekkis ka ilmalik ideoloogia – valgustus , mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad, kuid rõhutas ka hariduse levitamist, usuline ideoloogia jäi tahaplaanile; rahvuslik liikumine, mis algas tavaliselt eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks; üha suurema tähtsuse omandas teadus, mis hakkas kujunema määravaks ka tootmises ja tervishoius , edusammud koolihariduses.
iseloomulikud jooned valitsemises: uusaja algust iseloomustas absolutistlik monarhia (kuninga piiramatu võim); parlamentarismi teerajajaks oli Inglismaa, kuid ka seal nõudis võitlus parlamendi ümber mitu sajandit; võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks (nõuti põhiseadust ning tavaliselt ka rahvaesinduse kokkukutsumist või selle võimupiiride laiendamist), selle tagajärjel võisid puhkeda ka revolutsioonid.
uusaja erinevus keskajast: väärtustatakse inimest (humanism, renessanss ), mitte Jumalat nagu keskajal. Usuline ideoloogia vajub tahaplaanile, teadus ja kultuur teevad läbi suure arengu.
Registreeru Facebook'ga
Registreeru Google'ga
Registreeru LinkedIn'ga
Lae alla euroopa_17_18_saj.doc
50 punkti
~ 4 lehte
81 laadimist
4 arvamust 
Kõik kommentaarid