Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroopa 17-18. saj (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Euroopa 17.-18. sajandil
Uusaeg ja selle iseloomulikud jooned
  • algus: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453
    • Suured maadeavastused, eelkõige Ameerika avastamine Cristoph Kolumbuse poolt 1492
    • Luterlik reformatsioon 1517
    • Suur Prantsuse revolutsioon 1789
    • Ehk: 17. sajandi algusest alates
  • lõpp: Esimene maailmasõda (1914-1918) ehk 19. sajandiga lõppes uusaeg.
  • iseloomulikud jooned majanduses: kapitalism (suhete areng ja võimule pääsemine); eurooplaste koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut, eurooplastele tähendas see kasumeid; kaubanduse areng; paljudes Lääne-Euroopa riikides oli pärisorjus kadunud ning see viis hiljem ka kodanliku eraomandi tekkimiseni (Inglismaa), Ida-Euroopas toimus just 17. sajandil feodaalsuhete areng ja talupoegade pärisorjastamine (19. sajandini); 1760-1780. aastatest tööstuslik pööre ehk tööstuslik revolutsioon .
  • iseloomulikud jooned vaimuelus: esialgu usuline võitlus (eriti Inglismaal, kus kujunes välja puritanismi alusel uus ellusuhtumine ); tekkis ka ilmalik ideoloogia – valgustus , mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad, kuid rõhutas ka hariduse levitamist, usuline ideoloogia jäi tahaplaanile; rahvuslik liikumine, mis algas tavaliselt eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks; üha suurema tähtsuse omandas teadus, mis hakkas kujunema määravaks ka tootmises ja tervishoius , edusammud koolihariduses.
  • iseloomulikud jooned valitsemises: uusaja algust iseloomustas absolutistlik monarhia (kuninga piiramatu võim); parlamentarismi teerajajaks oli Inglismaa, kuid ka seal nõudis võitlus parlamendi ümber mitu sajandit; võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks (nõuti põhiseadust ning tavaliselt ka rahvaesinduse kokkukutsumist või selle võimupiiride laiendamist), selle tagajärjel võisid puhkeda ka revolutsioonid.
  • uusaja erinevus keskajast: väärtustatakse inimest (humanism, renessanss ), mitte Jumalat nagu keskajal. Usuline ideoloogia vajub tahaplaanile, teadus ja kultuur teevad läbi suure arengu.

2. Valgustus Preisimaal
  • Friedrich Wilhelm (1713- 1740 ): lõi tohutu sõjaväe; hakati nõudma sõjaväelist haridust lisaks aadliseisusele; pidas tähtsaks aktiivset kaubandusbilanssi ( bilanss - tulude ja kulude tasakaal) ning tekstiilimanufaktuuride edendamiseks keelas importkangaste kasutamise; asutati relvamanufaktuure; kehtestati üldine koolikohustus (kuid oluliseks peeti vaid lugemisoskust, sügavamaid teadmisi mitte; ka kooliõpetajatest oli puudus, kuid ette ei võetud midagi).
  • Friedrich II (1740-1786): suhtus parlamenti eitavalt, kuid tahtis läbi viia reforme; pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu (kuid ainult riigimõisates, sest kuningas ei soovinud minna vastuollu aadlikega); mõnes regioonis takistati talumaade mõisastamist; tegeles soode ülesharimise ja uute külade ning talude rajamisega (oli palju vaba maad pärast Kolmekümneaastast sõda); riiklik poliitika ei toetanud eraettevõtlust ega majandusliku tegevuse vabadust; kohtuprotsesse lihtsustati; kaotati surmanuhtlus mõnede tegude eest; jätkus koolihariduse areng (ehitati uusi koolimaju, kuid lahendamata jäi õpetajate ettevalmistamise küsimus); põhjustas Austria pärilussõja ( vallutati Sileesia); osales Seitsmeaastases sõjas, kus suudeti säilitada vallutused (Sileesia).

3. Valgustus Austrias
  • Maria Theresia (1740-1780): valgustusideoloogia veendunud vastane, kuid pidas reforme vajalikuks; range tsensuur ; majandusliku tegevuse vabadust takistasid monopolid; riigivalitsemine koondati Riigikantseleisse; asutati välisministeerium; reformiti sõjaväge (kaotus Austria pärilussõjas) – iga regioon pidi maksma sõjaväe ülalpidamiseks ja tagama kindla arvu nekruteid; loodi sõjaväeakadeemia; kehtestati üldine tulumaks; kaotati riigisisesed tollid , kuid kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele; kaotati piinamine, kohtute kompetentsi läks õigusemõistmine ka talupoegade üle; laiendati rahvakoolide võrku; loodi kutsekoole; riigil kontroll Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle (enne jesuiitidel); piirati teotööd.
  • Joseph II (1780-1790): lubati luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada kogudusi, neil võimaldati saada linnakodanikeks; pidada tsunftimeistri jne ameteid; kaotati nunna - ja mungaordud ning likvideeriti osad kloostrid ; suures osas riigis kaotati pärisorjus.

4. Venemaa 17. – 18. sajandil
  • Segaduste aeg: Ivan IV Julma valitsusajal tugevnes keskvõim; vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani, pingelised suhted Rootsi ja Poolaga ka pärast vaherahu sõlmimist; uus sõda Rootsiga (vallutati tagasi Ingerimaa ); pärast Ivan Julma surma tõusis troonile Boriss Godunov , kes rakendas opositsiooni vastu julma poliitikat, aga toetas tavalisi mõisnikke, kes võisid tõsta talupoegade koormised mitmekordseks; 1601- 1603 suur näljahäda ja katk; Vale-Dmitri I sai pärast Borissi ootamatut surma troonile (kuid temas pettuti, sest ta ei täitnud katoliku kiriku nõudmisi ega tasunud poolakatele troonile aitamise eest); 1606 puhkesid Moskvas rahutused ning Vale-Dmitri tapeti ; ülestõusu üks juhte pöördus abipalvega Rootsi poole (Rootsi oli huvitatud Poola-Leedu tagasitõrjumisest, sest kui Venemaa oleks langenud Poola alla, oleks tekkinud suur slaavi riik, millele poleks Rootsi suutnud vastupanu osutada); moodustati Rootsi-Vene ühisvalitsus; 1610 . kukutati ka see valitsus ning 1611 . puhkes ülestõus poolakate vastu (loodi maakaitsevägi ja vabastati Moskva ); 1613 . kogunes Maakogu ja tsaariks valiti Mihhail Romanov; Rootsi ja Venemaa vahel puhkes sõjategevus (Rootsile oli lubatud, et Vene troonile saab Rootsi prints , mida siiski ei juhtunud); 1617. sõlmiti Stolbovo rahu (Rootsi tagastas vallutatud alad, kuid sai Ingerimaa); Poola-Leedu ründas veelkord Venemaad, kuid ebaõnnestus ja sõlmiti Deulino vaherahu, millega Venemaa loovutas mõned alad.

  • Bojaaride Duuma ja prikaasid: Mihhail Romanovi troonile saamine tähendas segaduste lõppu, algas tsaarivõimu taastamine. Riigi kõrgeim organ oli Bojaaride Duuma ( tsaar kutsus duuma kokku oma äranägemisel), 17. sajandiks oli Duuma muutunud väheefektiivseks. Riigi aparaadi põhiosa moodustasid prikaasid, mida loodi juurde, kuid nende asutamiseks puudus kindel süsteem. Mõne valitsusharuga tegeles mitu prikaasi. Kuid seoses prikaasidega kujunes välja ametnikkond (nt djakid), loodi vojevoodkonnad (haldusüksus).
  • Maakogud: Romanovite dünastia esimesel aastakümnel käis Maakogu tihti koos (eelkõige käsitleti välispoliitikat). 1649 . võeti vastu „Maakogu seadustik ” (järelandmised aadlikele, vormistati talupoegade pärisorjus ja sunnismaisus ). Pärast 1653. enam Maakogu kokku ei kutsutud, seda asendasid nõupidamised seisuste kaupa.
  • Peeter I: 1711 . asutati kõrgeima riigiasutusena Senat ; alustati uute keskasutuste – kolleegiumide loomist; kehtestati kubermangude süsteem; maa jaotati kohturingkondadeks (õuekohus, provintsi- ja linnakohus); pärast tema surma palju paleepöördeid.
  • Valgustatud absolutism : Peeter III: võrdsed õigused kõigile usutunnistustele (sh vanausulised ); kloostrite maa ja varandus sekulariseeriti (riigistati); ta tapeti ja troonile sai Katariina II.
  • Katariina II: oli tuttav valgustuskirjandusega; arendati kooliharidust (Kadetikorpus, Smolnõi instituut); üritati koostada ülevenemaalist seadustikku, kuid see ebaõnnestus; pärisorjadest talupoegade olukord halvenes; 1773-1775 suur rahvaülestõus, mis suruti maha; maa jagati kubermangudeks, mis omakorda jagunesid maakondadeks (neis loodi aadlike organisatsioonid – aadlikogud).

5. Rootsi 17.-18. sajandil
  • Karl IX: tähtis osa riigivalitsemises Riiginõukogul (juht: kantsler ); aeg-ajalt kutsuti kokku Riigipäev ( esindatud 4 seisust ); pärisorjus puudus.
  • Gustav II Adolf: tugevdas kuningavõimu; aitas Uppsala ülikooli taas jalule (Johan Skytte).
  • Kristiina: rajati ülikoole Tartusse (1632), Turusse, Lundi, uuesti alustas tegevust Greifswaldi ülikool.
  • Karl XI: järsk kuningavõimu tugevnemine (Riigipäeva toetusel kehtestati absolutism).
  • Karl XII: ametnikkonna roll kasvas (juhtis Riigikantselei ).
  • Pärast Karl XII surma uus valitsemisviis, absolutism kaotati. Tähtsamaid küsimusi hakati otsustama aristokraatlikus Riiginõukogus, kus monarhil oli 2 häält, kuid ta pidi alla andma enamusele. Algas nn vabadusteaeg, mis tähendas vabadust aadlikele. Kujunes 2 poliitilist parteid: Mütsidepartei (Venemaale orienteeritud), hiljem väike- ja teenistusaadel, ja Kübaratepartei (Prantsusmaale toetuv), hiljem aadliaristokraatia ja kodanlus privilegeeritud kaubakompaniidest.
  • Katse taastada Rootsi suurriiki, mis ebaõnnestub (sõda Venemaaga), loovutati osa Soomest. Puhkes talupoegade ülestõus, millega seoses kutsuti maale Vene väed, kellelt kardeti riigipööret. Nõuti kodnalikke, valgustusideoloogiast lähtuvaid reforme. > kehtestati trükivabadus; esitati Riigipäevale ka reformiprojekt, kuid seda ei kiidetud heaks; puhkes veelgi teravam võitlus aadli ja teiste seisuste vahel.
  • Gustav III: viis läbi riigipöörde; osades küsimustes jäi otsustusõigus Riigipäevale; anti tegevusvabadus kapitalistlikele ettevõtjatele; kehtestati täielik usuvabadus ; kaotati trükivabadus; kindlustati seisuslikku korda; alustati uut sõda Venemaaga, mis oli ebaedukas > kuninga vastu astuti välja > opositsioon suruti maha; Riiginõukogu andis Gustav III-le võimutäiuse, lakates ise olemast; kõrgeima kohtuorganina loodi Ülemkohus.

6. USA Iseseisvussõda: 1775-1783.

  • Põhjused: 1) vabadusetahe – Inglismaa surus piiranguid peale

2) sõda algas juhusliku relvastatud kokkupõrkega, enam polnud võimalik saavutada rahumeelset kokkupõrget

Euroopa 17-18-saj #1 Euroopa 17-18-saj #2 Euroopa 17-18-saj #3 Euroopa 17-18-saj #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor slowdown Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Absolutism ja valgustus

nõudmiste ja toetusega. Samas oli kodanikkond alles välja kujunemata, mistõttu monarhi võimu piiramiseks oli vähe vahendeid. Absoluutse monarhia eesmärgiks on tavaliselt peetud riigi ja ühiskonnaelu harmoneerimist ning ühiskondliku heaolu saavutamist, samuti võimalikult tõhusa valitsemissüsteemi loomist. Absolutistlik valitsemisviis- taolise valitsemisviisi mõtteks oli siseriiklik poliitiline integratsioon ja tulemuseks riigiloome kõrgperiood Euroopa ajaloos. Absolutistliku valitsemiskorra põhimõtteks oli, et riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Inglismaa: Stuartite dünastia algus:Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I (1603-1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605

Ajalugu
thumbnail
22
docx

Uusaeg

Entsüklopedistid Entsüklopeedia alusepanija oli filosoof Diderot. Väljaande vastu astusid kirik ja ametivõimud, need keelati. Entsüklopeedia käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesringlike ideede seisukohalt ning andis hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele asutustele ja ideedele. See koondas eesrindlike, kuid erinevaid inimesi. 7. Prantsuse absolutism 17-18. sajandil Kuningavõim 17.saj algul Henry IV Bourbon. Ususõjad 1562-1598. Pärtliöö 1572. 1598. Nantesi edikt. Võttis vastu katoliku usu, sest see oli riigiusk. Hugenottide jaoks oli ta edaspidi usureetur ja ka katoliiklased ei usaldanud teda eriti. ,,Pariis väärib missat" Merkantilism ­ manufaktuuride rajamine ja protektsionistlik majanduspoliitika (suured tollid sissetulevatele kaupadele, vähene kauba väljavedu) Kanada koloniseerimine. Mõrvati 1610. aastal. Louis XIII

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Ajaloo kokkuvõte

Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a. sõlmitud Altmargi vaherahuga pikk sõdade periood, mis oli alanud Liivi sõjaga. Majandusliku arengu erijooned Uusaeg on kapitalismiajastu.16.saj. algasid eurooplaste koloniaalvallutused, mis pidurdasid paljude teiste maailmajagude arengut, Euroopa maadeavastajatele tähendasid aga palju kasumeid. Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses.Uusajal kaubadussuhted laienesid, kujundades pikkamööda maailmakaubanduse. Põllumajanduses kujunesid uusaja alguseks välja väga suured erinevused Lääne- ja Ida-Euroopa vahel. Paljudes lääneriikides oli pärisorjus jäänud keskaega ning arengut mõjutasid kapitalistlikud suhted, mis inglise revol. Ajal viisid kodanliku eraomandi tekkimiseni. Valitsevad olid feodaalsuhted

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Ajalugu 11 klass

importkangaste kasutamise. Sõjaväe varustamiseks asutati ka relvamanufaktuure. Haridusalal pidas Friedrich Wilhelm I hädavajalikuks õpetada lugemisoskust, mis võimaldas inimestel ise süveneda piiblisse. 1717. keshtestati Preisi riigis üldine koolikohustus. Ellurakendamist takistas eelkõige koolmesitrite puudus. Õpetajatena kasutati allohvitsere ning peamine kasvatusvahend oli kepp. Sügavamate teadmise levikust Sõdurkuningas huvitatud ei olnud. 18. sajandil, mil paljude Euroopa riikide vaimuinimesi innustas valgustusideoloogia, pidid seda arvestama ka monarhid. Valgustatud valitseja oli ka Preisi kuningas Friedrich II (1740-1786), kes sai ajaloos tuntuks kui Vana Fritz. Ta suhtus eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse ning arvas,et reforme peab läbi kunigas. Monarh ise toetus ametkonnale, kelleks olid kolm ülemsalanõunikku. Talurahavpoliitikas pidas Friedrich II vajalikuks piirata teotöö mahtu. Reformi läbiviimine põrkus aadli vastuseisule

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Absolutism ja parlamentarism

Ohvitserkond-Ohvitserid võrsusid üldjuhul valitsevate seisuste hulgast,kuna vägede juhtimine nõudis konkreetseid teadmisi ja oskusi,tõusis päevakorda sõjakoolide rajamine(essana Itaalias).16-17 saj hakati Saksamaal ja Taanis rajama rüütliakadeemiaid.Esimesed puhtsõjalised kasvatusasutused olid kadetikorpused.19 saj alguseks oli ohvitser muutunud professionaalseks sõjaväelaseks.Sõjanduse reformaatorid-Gustav II Adolf-kuningas,kes tegi Rootsis Euroopa suurriigi,seda eelkõige heale sõjaväele tuginedes,teostati maapalgalist süsteemi-teatud hulgal taludel oli kohustus anda teenistusse üks sõjamees ja too ka kindlustada,st.rahvuslik armee.Louvois-Prantsuse armees kehtestati range kontroll ja distsipliin,hakati regulaarselt palka maksma,parandati väljaõpet,ehitati kasarmuid,pöörati tähelepanu sõjainvaliididele.Vauban-Prantsuse silmapaistvaim sõjaväeinsener,suurtükkide ja

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Ajaloo arvestus V periood

1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism ­ Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil..................

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Uusaja algus

Wilhelm I(Sõdurkuningas), rõhutas ka aktiivse kaubandusbilansi ja lugemisoskuse tähtsust- üldine koolikohustus; valgustatud Preisi kunn Friedrich II-eitas parlamenti, tuunis sõjaväe tippu. talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu. rajas uusi külasid, talusid. kartulimees põhjustas Austria pärilussõja(keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust habsburgide pärusmaadele). 9. 7-aastane sõda. (1756-1763) Selle käigus tuli Preisil vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Venemaa ja Austria vahel oli liit, mis nägi võidu korral ette Sileesia tagastamise Austriale ja Ida-Preisimaa liitmise Venemaaga.1760. vallutasid vene väed kolmeks päevaks koguni Berliini, kuid olid sunnitud preisilaste lähenedes tagasi tõmbuma. Nemad kaotasid mitu lahingut, kui Friedrich II suutis vastaseid võita ükshaaval ning Preisi säilitas oma valdused, samuti ka varem vallutatud Sileesia. Rahvaarvu poolest tõusis Austria 18

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Riik ja valitseja

Rajati palju uusi külasid ja talusid. Kirjalik kohtuprotsess asendati suulise menetlusega. Jätkus ka koolihariduse areng, sellega seoses töötati välja "Maakoolide reglement", ehitati palju uusi koolimaju, kui õpetajatest oli puudus. Suur osa Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. 1. Austria pärilussõda (1740-1748), kui ta keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust. 2. Seitsmeaastane sõda (1756-1763), mille käigus tuli Preisil vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. 10. AUSTRIA KEISRIRIIK. VALGUSTATUD ABSOLUTISM. Austrias kehtis keisri võim. Austria keisririiki kuulusid ka Tsehhi ja Ungari. Riikide liidu eesmärk oli kaitsta end türklaste eest. Suurriigi valitsemisel tugevnes järk-järgult keisrivõim. Türgi ründas ägedalt juba 1660. aastal, mil nad vallutasid Transilvaani ja suure osa Ungarist. Võitlus jõudis haripunkti Viini piiramisega Mustafa Kara juhtimisel 1683

Ajalugu




Kommentaarid (4)

mammu22 profiilipilt
mammu22: Täiesti mõttetu!
15:28 26-05-2008
tairikas profiilipilt
tairikas: kohe loen
20:15 31-03-2010
antik profiilipilt
antik: hea
16:53 09-09-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun