Esitlus Peterburi kohta (0)

Peterburg
Karl Kaspar
8A
Peterburg
Peterburi (kõnekeeles ka Piiter; vene -
; isuri ja soome Pietari; vadja Petteri) on
üks kahest Venemaa keskalluvusega linnast.
Peterburi on üks Euroopa nooremaid suurlinnu.
Aastal 2003 tähistas ta oma 300. sünnipäeva. Sellest
300 aastast üle 200 aasta oli Peterburi
Tsaari-Venemaa pealinn. Esimest korda kuulutati
Peterburi Venemaa pealinnaks 1712. aastal.
Peterburi asub Neeva suudmes Soome lahe idasopis.
Linna kaugus Eesti pealinnast Tallinnast on ametliku
kodulehe andmete põhjal maanteed mööda 330 km,
meritsi 350 km ja linnulennul 310 km
NIMI
Peeter I nimetas Jänesesaarele ehitatud muldkindluse iseenda ja oma
kaitsepühaku apostel Peetruse järgi Sankt-Peterburgiks, hollandikeelne
Sankt Pieter Burch. Hiljem, kui Neeva kallastele valmisid elumajad ja
valmis apostlitele Peetrusele ja Paulusele pühendatud kirik, siis hakati ka
kindlust kutsuma Peeter-Pauli kindluseks ning esialgne nimi ­ Sankt-
Peterburg ­ läks üle linnale.
Aastal 1914, kui Venemaa astus I maailmasõtta, asendati saksapärane
Sankt-Peterburg venepärase Petrogradiga.
26. jaanuaril 1924 nimetati Petrograd Vladimir Lenini järgi Leningradiks.
Seda nime kandis linn 6. septembrini 1991.
12. juunil 1991 toimus referendum, kus 54 % hääletanud elanikest arvas, et
linnale tuleks tagastada tema esialgne nimi. 6. septembril 1991 nimetati
linn ümber Sankt-Peterburgiks ( -).
VEESTIK
Peterburi on esimesel kohal Venemaal ja ühel esimestest maailmas linna
piiresse jäävate veealade pindala poolest. Veealad moodustavad linna
pindalast umbes 10 protsenti.
Neeva voolab linna piires 32 km ulatuses ja moodustab Soome lahte
suubudes delta. Jõe laius kaubasadamas on 1250 meetrit, Kolmainu silla ees
600, Lossi- ning Nikolai silla vahel 340 meetrit. Jõe sügavus on 8­23
meetrit.
Kokku on linnas 93 jõge, oja ja kanalit kogupikkusega 217,5 km, sealhulgas
paarikümne kanali kogupikkus on umbes 160 km. Linna suurtemateks
kanaliteks on Moika, Fontanka, Krjukovi kanal, Gribojedovi kanal,
Talvekanal, Obvodnõi kanal ja Luigekanal.
Linnas on ka sadakond järve ja tiiki.
Suur osa Peterburist asub kuni 3 meetrit kõrgusel merepinnast ja on
sellepärast ohustatud üleujutuste poolt. Need ei teki siis, kui Neeva jões on
suurvesi, vaid kui läänetuul Soome lahe vee Neeva suudmesse kokku
puhub. Suurim üleujutus toimus 19. novembril 1824, kui veetase tõusis 421
cm üle keskmise. 23. septembril 1924, kui veetase tõusis 369 cm üle
keskmise, oli 70 km² linnast üle ujutatud.
NEVA
Neeva on jõgi Euroopas.
Neeva on 74 kilomeetrit pikk ning
saab alguse Laadoga järvest. Lähtel
on kaks haru, nende vahel on
Schlüsselburg. Suudmes on harusid
palju, nende vahel on saari,
sealhulgas Vassili saar. Suurest
järvest lähtumise tõttu on Neeva alati
ühtlaselt veerohke. Jõgikonna suurus
on 5000 km². Keskmine vooluhulk on
2530 m³ sekundis.
Neeval on 26 lisajõge. Suuremad
lisajõed on Ohta, Izora, Tosna ja Mga
.
Neeva on Läänemerre suubuvatest
jõgedest suurima vooluhulgaga.
Neeva suudmealal asub Peterburi.
Pildid Nevast
AJALUGU
Ajalooliselt jäi Neeva jõe ümbrus Ingerimaa koosseisu. Eelajaloolise aja lõpus kulges
siit aga viikingite kaubatee "varjaagide juurest kreeklaste juurde".
12. sajandi teisel poolel püüdsid seda ala enda valdusesse saada rootslased. 15. juulil
1240 toimus Izora jõe Neevasse suubumise koha läheduses Neeva lahing. Lahingu
käigus purustas Novgorodi vürst Aleksander Rootsi väed ja sai siit endale hüüdnime
Aleksander Nevski.
Oreseki kindlus
Peterburi linna kohal, Ohta jõe suudmes, asus 1300. aastal rootslaste poolt ehitatud
Landskrona kindlus, mille eluiga polnud kuigi pikk. Laadoga järve ääres Neeva lähtes
ehitasid 1301. aastal novgorodlased Oreseki kindluse. Rootsi sai maad jälle enda
valdusesse 1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuga. Pärast rahulepingu sõlmimist
nimetati Oreseki kindlus ümber Nöteborgiks. Endise Landskrona kindluse kohale
rajati Nevanlinna (rootsi Nyen) linnus ja Nyeni linn (linnaõigus alates 1642. aastast).
Maad kuulusid Rootsile kogu 17. sajandi.
Aastal 1689 tuli Venemaal võimule Peeter I (pärast poolvenna Ivan V surma 1696.
aastal sai temast Venemaa ainuvalitseja). Peeter I nõudis Rootsilt Ingerimaa
tagasisaamist. Aastal 1700 alustas Venemaa Rootsi vastu sõda (tuntud Põhjasõja nime
all). 11. oktoobril 1702 vallutasid venelased Nöteborgi, nimetades selle
võtmelinnuseks Schlüsselburgiks. Põhjasõja lõppedes vallutas Venemaa Ingerimaa ja
taastas väljapääsu Läänemerele.
LINNA AJALUGU
Linna asutas Vene tsaar Peeter I 27. mail 1703 pärast Ingeri vallutamist Rootsilt
Põhjasõjas.
Üldlevinud legendi kohaselt olevat Peeter I sel päeval läinud koos saatjatega
Jänesesaarele, võtnud kätte labida, lõiganud välja kaks rida mättaid, paigutanud need
ristikujuliselt saare keskele ning andnud käsu ehitustööde alustamiseks.
Et linna ehitamine algas sõja ajal, siis esimene ehitis oli muldkindlus, praegune
Peeter-Pauli kindlus. See rajati Zajatsji saarele (eesti Jänesesaarele) Neeva parema
kalda lähedale mõne kilomeetri kaugusele merest.
Kuna Peterburi rajati suhteliselt soisele alale, siis soo kuivendati suure hulga kraavide
abil, nii et Peterburi on nimetatud ka Põhjamaade Veneetsiaks. Pinnast kergitati: tükk
aega pidi igaüks, kes Peterburi saabub, kaasa võtma kive või palke. Peaaegu kogu töö
tegid talupojad ja Rootsi sõjavangid. Ühe hinnangu järgi suri ehitusel 40 000 inimest.
Peeter I kavatses uue pealinna südameks teha Vassili saare (Neeva delta suurim), kuid
saarele oli raske ligi pääseda. Linna keskmeks kujunes hoopis Admiraliteedihoone
ümbrus. Admiraliteet oli laevaehitustehas, mida Peeter-Pauli kindluse lähedale
ehitama hakati.
Esimene inimene, kes Peterburi maja ehitas, oli Balti sõjalaevastiku ülem Cornelius
Cruys.
Sillad
Sildade arvult on Peterburi maailma linnade seas esikohal. Arvatakse, et
koos eeslinnades paiknevatega, on Peterburis umbes 620 silda [2]. Neist
218 on jalakäijate omad. Linna piiridesse jääb 342 silda. 22 silda on
avatavad laevaliikluse jaoks st ülestõstetava keskosaga.
Esimene sild üle Neeva ehitati 1850. aastal.
Üle Neeva peasängi viib üheksa silda. Aastast 1965 kuni 2004 oli linna
pikimaks sillaks Aleksander Nevski sild (ilma kaldarajatisteta on pikkus
629 meetrit, koos nendega 905,7 meetrit. Silla laius on 35 m). Enne seda
oli pikimaks sillaks 582-meetrine Kolmainu sild.
Aastast 2004 on linna pikimaks sillaks Bolsoi Obuhhovski sild (üldpikkus
2824 meetrit, ilma kaldrajatisteta 382 meetrit).
Kõige laiem on üle Moika viiv Sinine sild (ligi 100 meetrit lai).
TALVEPALEE
Talvepalee (vene ) on Peterburi kesklinnas asuv Venemaa keisrite
endine palee. Palee on osa Paleeväljakut õnritsevst hoonetekopleksist.
Hoone on suurepärane näide vene barokkarhitektuurist ja osa Peterburi kesklinnas
asuvast Paleeväljaku arhitektuuriansamblist. Talvepalee ehitati aastatel 1754­1762
itaalia arhitekti Bartolomeo Rastrelli projekti järgi.
Ajalugu
Vene keisrid elasid Talvepalees talvekuudel, suvel aga 20 kilomeetri kaugusel
Tsarskoje Selos (praegune Puskin) asuvas suvepalees.
Aastal 1917 kogunes Talvepalees Venemaa Ajutine Valitsus, Talvepalees istungit
pidanud Venemaa Ajutine Valitsus aeti relvaähvardusel laiali VSD(b)TP-d
pooldanud Balti laevastiku Kroonlinnas asunud madruste poolt
oktoobrirevolutsiooni ajal 7. oktoobril 1917. aastal.
Talvepalee vastas üle väljaku ja Ermitaazist vasakul pool kaarvärava kõrval asuvad
1819. aastal Carlo Rossi poolt ehitatud Venemaa keisririigi Välismisministeeriumi,
Venemaa keisririigi Rahandusministeeriumi ja Venemaa keisririigi Kindralstaabi,
endised hooned, kus asub Leningradi sõjaväeringkonna staap.
Aastal 1922 Talvepalee liideti Ermitaaziga. Tänapäeval kannab Talvepalee koos
teiste naaberhoonetega (Väike, Vana ja Uus Ermitaaz) Riikliku Ermitaazi nime.
LENINGRADI LOOMAAED
Leningradi loomaaed (vene
) on Venemaal Peterburis asuv loomaaed,
mis avati 1865. aastal ja on seega Venemaa üks
vanemaid loomaaedu. Loomaaias on 2184 looma 416
liigist.
Loomaaed asub kesklinnas Kronverki väina ääres
Peeter-Pauli kindluse vastas 7,4 hektaril. Kavas on
laiendada loomaaeda linna lõunaosas asuvas
Juntolovos.
http://www.spbzoo.ru ­ loomaaia
kodu lk.