Maailm 1900-1920 (0)

Maailm 1900-1920.a.
1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmärgid.
vastus: 1879 tehti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882 Liitus nendega Itaalia ning tekkis Kolmikliit. Saksamaa – soovis uusi kolooniaid haarata (konkurents Inglismaaga) – selleks hakati looma võimsat laevastikku; mandri-Euroopas eesmärgiks purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma ülemvõim. Austria-Ungari oli rahvuslikult killustatud. Iseseisvunud Serbia püüdis luua suurt slaavi riiki. Sõjas Venemaaga oli vaja Saksamaa toetust. Itaalia liitus, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. 20saj. algul hakkasid aga suhted paranema Prantsusmaa ja Venemaaga. 1902 aga sõlmiti Prantsusmaaga salajane neutraliteedileping. Halvenesid aga suhted Austria-Ungariga, kes võitles Itaalia ühendamise vastu ja kellele kuulus itaallastega asustatud alasid.
1893 tegid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu, millega kohustusid nad kallaletungi korral teineteist abistama. Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel sõlmiti liit Antant – jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning sõjalisi kohustusi Inglismaa ei võtnud. Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõju (ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit). Samuti põrkusid nende huvid Aafrikas ( Maroko kriisid). Venemaa ei soovinud Saksamaa ülemvõimu. Kinnisideeks oli vallata Konstantinoopolit, selleks oli vaja purustada Türgi ja Austria-Ungari ning kehtestada ülemvõim Balkanil. Liidulepinguga Prantsusmaaga aga kujunes vaenlaseks ka Saksamaa. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaa domineerimist Euroopas ja koloniaalvaldustes, samuti merel.
2. Eluolu suure sõja ajal. Sotsiaalsed muudatused sõjas. Esimese maailmasõja tagajärjed.
Eluolu: Aastaid kestnud sõda viis inimeste füüsilise ja vaimse jõu viimse piirini . Samuti viidi piirini ka toiduvarud, kuna seda polnud kellegil piisavalt. Piirama hakati teatud toiduainete tarbimist nt. Kala ja muna. Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemiatööstus. Venemaa olukord oli eriti halb, ühiskond oli mahajäänud ning halvasti organiseeritud ning suurenesid raskused, mida ei suudetud ületada.
Sotsiaalsed muutused:Elatustase langes järsult, tekkis toidupuudus ja leivisid epideemiad. Sõjasse suhtumine muutus ning rindelt hakati lahkuma . Naised hakkasid tegema meeste töid nagu kaevandustes ja tehastes töötamine. See aitas pikas perspektiivis kaasa naiste iseseisvumisele ning meestega võrdsete õiguste saamisele.
Esimese maailmasõja tagajärjed: Suured inimkaotused ja materiaalsed kaotused; impeeriumite lagunemine ; Ühiskonnas levisid äärmuslikud vaated ning vähenes religiooni mõju; Välja kujunes kadunud põlvkond; Varises kokku senine liberaalne maailmapilt;Suurenes riigi osa majanduses ja majanduselu hakati reguleerima; Riigi kätte läks ka kontroll ressursside jaotamise üle ning maksukoormus kasvas. Välja olid töötatud erinevad allveelaevad; lennukid ; gaas; tankid .
3. 1917. aasta Oktoobripöörde põhjused, käik ja tulemused.
Põhjusteks oli Venemaa poliitiline ebastabiilsus , valitsuse madal autoriteet; Ajutise Valitsuse aina vähenev populaarsus.
Käik: Enamlastele alluvad väed võtsid Petrogradis võimu oma kontrolli alla
Tulemus: Vastu võeti rahu- ja maadekreet. Peeti rahuläbirääkimisi; suurmaaomandus likvideeriti mõisnikelt.
4. Uute riikide teke.
I Maailmasõda tõi endaga kaasa impeeriumite lagunemise ja uute riikide tekke. . Lagunevast Vene impeeriumist eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Kõik need riigid pidid kaitsma oma iseseisvumist ka relvajõul . Austriast lahkulöönud aladel tekkisid Tšehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia (moodustati Serbia-Horvaatia ja Sloveenia riikidest) Türgi kaotas oma valdused Lähis-Idas (Palestiina, Liibanon , Süüria ja Iraak , mis anti Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli ja valitsemise alla). Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes – Saksamaa kaotas juba I maailmasõja alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile).
5. 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Venemaal ning Eestis.
Revolutsiooni põhjusteks olid kindlasti Vene – Jaapani sõda, milles Venemaa lüüa sai; kodanikuvabaduste laiendamise soov; turumajandus ja viletsad majanduslikud olud; absoluutne monarhia ; parteide kihutustöö. Ning tagajärgedeks : Venemaal oli rohkem demokraatiat kui varem; absoluutsest monarhiast tuli parlamentaarne monarhia; Laienesid kodanikuvabadused;; tekkisid erakonnad.
Eestis oli revolutsioon suunatud nii isevalitsuse kui ka baltisaksa ülemkihtide vastu, selle põhjustasid peamiselt poliitilise vabaduse puudumine, Balti aadli seisuslikud privileegid , maapuudus ja rahvuslik rõhumine. Eestlased polnud rahul mõisnike omavolitsemisega rendi ja maakasutamise kehtestamise tingimustel. Revolutsiooni Tagajärgedeks: 17. Oktoobri manifestiga tuleb riigiduuma, mille volitused olid piiratud; paranes talupoegade olukord ja majandus arenes; Rahvuskultuuri areng
6. Esimese maailmasõja põhjused.
Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel; Ohu alahindamine; Sõda romantiseeriti ning ei tajutud selle negatiivset mõju; Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine; Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia .
7. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni põhjused, käik ja tulemused.
Põhjusteks: Peterburi vilets varustamine toiduainetega; Sõjatüdimus; Valitsuse ebapopulaarsus; Halb majanduslik olukord; Soov võimu täielikult enda kätte saada; Eestlased soovisid Eestimaa ja Liivimaa ühendamist.
Käik: Seadusandlik võim kuulus Riigiduumale ja eelparlamendile ning täidesaatev võim allus Ajutisele valitsusele. Revolutsiooni üritati rindelt toodud vägedega maha suruda, kuid need kas läksid ülestõusnute poole üle või peeti kinni. Eestis ühendati Eestimaa ja Liivimaa kubermang üheks. Omavalitsuse seaduse alusel loodi Ajutine Maanõukogu, mille etteotsa sai Konstantin Päts,
Tulemus: Nii rahva kui ka sõjaväe toetuse kaotamine Venemaal; Tsaar Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma ; Venemaal kehtestati mõneks ajaks demokraatlik kord. Esimest korda tuli kokku eesti rahva valitud oma esinduskogu. Pealinnas moodustati Ajutine Valitsus. Eestimaa kubermangu eesotsas oli esimene eestlane. Asjaajamiskeeleks sai eesti keel.
8. Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp.
Troonilt tõugati Wilhem II ja välja kuulutati Weimari vabariik. Allkirjastati Compiegne ´i vaherahu (11. Nov. 1918), mis lõpetas Esimese Maailmasõja.
9. Pariisi rahukonverents, Versailles ´ rahuleping .
Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused sõja kaotanud Keskriikidele . Versailles`i rahuleppega (1919) määrati kindlaks lõplikud rahutingimused Saksamaaga: Rahuleping allkirjastati aastal 1919. Saksamaa jäeti sellega ilma osast oma territooriumist, vähendati sõjaväge, keelati sõjateenistuskohustus, piirati laevastiku suurust. Maksta tuli reparatsiooni. 15-ks aastaks hõivati Reini jõe piirkond. Sõlmiti analoogseid rahulepinguid liitlastega. Rahvasteliidu põhikiri. Liidust jäi välja nt Usa, sest liit oleks ebatõhus.
10. Kodusõda Venemaal. Poola-Vene sõda. Kodusõja lõpp.
Kodusõda Venemaal: Venemaal toimus Maailmasõjajärgne suurim kodusõda. Uute tekkinud valitsuste eesmärgiks oli ühtse ja jagamatu Venemaa taastamine. Sekkus Antant, võttes oma kontrolli alla Venemaa sadamad – see aktiveeris Vene valgete tegevuse. Keiserlik Saksamaa sõlmis enamlastega kokkuleppe, tänu millele said enamlased koondada oma jõud idas ja asuda vastupealetungile. Peagi vallutati tagasi suur osa Siberist . Enamlased kuulutasid avalikult välja punase terrori. Kokku hukkus Vene kodusõjas 8-12 miljonit inimest. Rakendati sõjakommunismiks nimetatud majanduspoliitikat: kogu majandus allutati riigi kontrollile . Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati valitult. Toiduaineid ei ostetud kokku vaid konfiskeeriti talupoegadelt.
Poola-Vene Sõda: Nõukogude juhid otsustasid oma teelt pühkida Poola ja Saksamaale tungida . Poola hakkas vastu ning vallutas Kiievi. Lääneriigid ei mõistnud ohu suurust ning osutasid Poolale vaid piiratud abi. Poolas tõusis sissetungijate vastu kogu rahvas. Tulemuseks oli lähiajaloo suurim ratsaväelahing. Punaarmee eliitüksused tõrjuti Poolast välja ning Venemaa ja Poola sõlmisid rahu.
Kodusõja lõpp: Kodusõda lõppes aastal 1922. Enamlased suutsid oma kätte haarata võimu suuremal osal Vene impeeriumi territooriumist. Riik oli majanduslikus kaoses. (langenud tööstustoodang, mitmetes piirkondades ikaldus , nälg)
11. Eesti Vabadussõda
Põhjused: Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine; Püüti levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse; Eesti iseseisvuse kaitsmine.
Käik: Sõda toimus Eesti iseseisvuse kaitseks 28. Nov. 1918a – 3. Jaanuar 1920 Nõukogudde Venemaa vägede vastu.
Vabadussõja alguses ründasid Nõukogude väed Narvat, ning see langes Punaarmee kätte. Toimus Joala lahing. Välja kuulutati Eesti Töörahva kommuun ning ka Ajutise Valitsuse poolt üldmobilisatsioon. Puna armee vallutas ja okupeeris ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist. Eesti väed asusid üldpealetungile.
Tulemus: Vabastati Narva ning viimaks ka terve Eestimaa pind vaenlastest. Nõukogude Venemaaga peeti läbirääkimisi ning sõlmiti vaherahu.