Shakespeare ja Puskini looming (0)

SHAKESPEARE LOOMING. 1) Lüürika e. luule - ühe osa luulest moodustavad kaks poeemi, mis on pühendatud noortele aristokraatidele, kes teda toetasid. „ Venus ja Adonis“ – räägib jumalanna Venuse ja sureliku Adonise armuloost(traagiline). „ Rüvetatud Lucretia“ – tegevus antiikajas. Rooma keisri poeg vägistab sõbra naise Lucretia, kes sooritab enesetapu, mis vallandab rahvamasside viha, mis viib ülestõusuni keisri vastu.
Põhilised on sonetid . Inglise sonetivorm jaguneb 4+4+4+2. Sonetid on nummerdatud, pealkirja pole. Sonetid räägivad kiindumusest, südamevalust, surmaeeldusest, pahedest ja iseenda kohtumõistmisest. Keelekasutuses on väga palju võrdlusi, isikustamisi. Shakespeare sonetivorm on nii täpne, et ei saa väga palju omaloomingut teha. Paljude sonettide peategelane on kaunis tõmmu, kuid ülbe daam , kellesse ta sõber on lootusetul armunud, kuid kes ta tunnetele ei vasta. N: 19- Aeg, ära muuda armastust, armsam jääb värsis nooreks, aeg=õgard/võtab. 27 –mõtleb kallimast meenutades unenägu. 79- lõpp „ sa ise oled võlausaldaja“. 71- räägib, mis saab pärast surma. 93 – veetlusele ei vasta voorus, truudusetus . 121 – parem olla halb , kui halvaks peetud, keelepeks, vihkab teisi.
2)Komöödia- elurõõmsad, liikuvad, lopsakas sõnakasutus. „Suveöö unenägu“- Shakespeare jõuab mõtteni, et vanemad ei tohiks sekkuda laste armastusse . Komöödiates vastandamised näiteks „Veneetsia kaupmees “ – rõõmule, sõprusele ja suuremeelsusele vastanduvad rahaahnus ja tigedus. Vastandamisele on ülesehitatud ka „Tõrksa taltsutus“, kus neiu eirab kõiki mehi, kelle murrab nutikas noormees , kes kasutab samu võtteid.( 10 things I hate about you) Vahetamiskomöödia „Palju kära ei millestki “ - keegi peab kedagi kellekski teiseks. Huumor on peenekoeline, teisalt labane . Narridel on tähtis osa, nad võisid isegi kuningat solvata. Veendumus : elus on edu nendel, kes on rõõmsad ja ettevõtlikud.
AJALOOKROONIKAD(näidendid). Shakespeare Inglise 14-15 sajand. Tudorite dünastia, rooside sõda, Inglismaa lõhenenud , tunneb muret, lavale tõi palju rahvamasse. 1) „ Richard III“ – sai troonile läbi mõrvade ja kuritegude , kiskja valitseja. 2) „Richard II“ – vastandub eelmisele, ärahellitatud türann, usub, et sai võimu jumalalt, tegelikult on mängukann. 3) „ Henry V“ – ideaalilähedane valitseja. Teab, et võim on vastutus, julge, lihtne, temasuguseid valitsejaid on vähe. MÕTE : Oluline on tugevate isiksuste roll ja tähtsus ajaloos.
3) Tragöödia- traagika . Õilis inimlikkus põrkub kasuahnuse ja egoismiga. Parimad hukkuvad. Lõpus valguskiir . „Romeo ja Julia “ – põhiidee on see, et vanemad ei tohiks sekkuda laste armastusse. Paljud tragöödiad on ülesehitatud kadeduse motiivile. „Othello“ – mustanahaline valitseja, kes on kiindunud oma abikaasasse Desdemonasse, kuid see ei meeldi ta parimale sõbrale Jagole, et talle ei pööra Othello nii palju tähelepanu. Jago väidab, et Desdemona petab Othellot ja vihahoos O tapab D. Kui selgub tõde jääb Othellot painama sooritatud mõrv, kahtlemine truuduses ja sõbra reetlikkus. „Kuningas Lear “ – kadeduse temaatika ; võimuahne kuningas arvab, et rahvas pole keegi. Tal on 3 tütart, kellest 2 vanemat on isale meele järele kuna soovivad võimu ning noorem teeb isale etteheiteid ja kriitikat. Lear viskab noorema tütre lossist välja, sest ei talu kriitikat. Kui vanemad tütred saavad võimu, siis visatakse ka Lear lossist välja. Nüüd hulgub L mööda Inglismaad. Ta mõistab, kui valesti ta valitses. Lear palub andeks oma nooremalt tütrelt ja sureb ning loodab, et tema loost õpitakse. „ Macbeth “ – kõige süngem ja verisem. Nimitegelane sain troonile läbi mõrvade. Uus mõrv kutsub esile järgmise, et hoida võimu. Lady Macbeth õhutab oma abikaasat tagant. Seda on nimetatud ka neetud tragöödiaks. Tragöödiates on ka antiikajastut : „ Julius Caesar“ ja „ Antonius ja Cleopatra“. Enim lavastatud on „ HAMLET “ 1601.
PUŠKIN LOOMING. 1) Luule- räägib vahepeal enda kogemustest. Jutustab nagu peategelane oleks isiklik sõber. Põhiteemad on loodus, armastus ja ühiskond. „Tšaadajavile“ – üks dekabristidest.
Puškini luulet peetakse romantismi osavateks väljendajateks. Leida saab isamaalisi teemasid nagu „Tšaadajavile“(„kõik hinge jõu ma pühendan isamaale“). Raske teema „Hoidjale“ („mingi häda aimus nii öösel kui päeval rõhub sind“). Huvitavad võrdlused ja kujundid „ Eleegia “(„vana vein“, „mineviku lein “, „las mure paisub maruks“). „Exegi momentum “ kõneles P kõigi omasuguste luuletajate nimel teravalt. 2) Poeemid - on temaatiliselt mitmekesised , väga kujundlikud, põnevad võrdlused. Eripalgelisemateks võib pidada poeemi „Ruslan ja Ljudmilla“ traagilist armastuslugu . „ Kaukaasia vang“ - traagiline armastus ja vabadus, mis räägib sellest, kuidas üks mägirahva neiu armub vangi. Ta aitab vangil põgeneda, aga seejärel pole tal enam oma rahva seas elu ning ta on valmis enesetapuks. Armastuse ja vabaduse teemal ka „ Mustlased “ – aadlitüdruk loobub seisusest ja hakkab mustlaseks. Ta ei harju, sest tunnetes peab andma vabadust. Armukadedusest on ta valmis tapma ning ta visatakse mustlaste seast välja. Ajaloolisel teemal „ Poltava “ – räägib Peeter I ja Karl XII vahelisest võitlusest, hindab Karli väejuhina väga kõrgelt, kuigi tegu on vaenlasega. Vastandatud on Ukraina kasakate juht Mazepa, kui reeturlikkuse võrdkuju. Tugineb ajaloole ka „ Vaskratsanik “- paralleelis jooksevad 2 lugu, kuidas Peeter I ehitas Peterburi ja teiseks: üks linna õnnetu väikeametnik toob välja mõtte, et on kaks stiihiat mille inimene on võimetu: LOODUS ja TSAARI VÕIM. Kokkuvõte: P kirjutas oma poeemides palju armastusest, eriti traagilistest(„R ja L“, „K v“). Poeemides oli ka ajalugu(„ P „ ja „Vr“). Väikesed tragöödiad- kõigi tegevus toimub keskajal. „Ihne rüütel“ – raha mõju inimesele, peateglane on väga rikas ja väga kitsi , probleemid inimsuhetes. „Mozart ja Salieri “ – puudutab kunstiteemat. Mozart on geniaalne , kõik tuleb kergelt kätte, aga Salier peab tööd tegema. Salier tahab Mozarti mürgitada. Geenius ja kurjategija ei saa koos korraga inimeses eksisteerida. „Kivist külaline“- tugineb legendile „Don Juan “, Puškin toob välja mõtte, et Don Juani kerglane armastus saab talle hukatuseks. „Pidu katku ajal“- hümn elule. Tegevus toimub linnas, kus möllab katk. Autor vaatleb erinevaid inimesi ja nende suutelisust haigustega võidelda. On inimesi, kes säilitavad elurõõmu. Kokkuvõte: Need teosed tähistavad P teostes realismi süvenemist. Teostes on juttu rahast ja kadedusest(„I r“ ja „M ja S“) ning ka elurõõmust („P k a“). Proosa alla lähevad lühiromaanid „ Kapteni tütar“- räägib Bugatšovi ülestõusust, ajalooline ja täpne materjal, vormiliselt omanäoline. Jutustus „Belkini jutustused“- on topeltraamjutustus(P väidab, et sinna kirja pandud lood on rääkinud talle Belkin, aga omakorda on iga lugu veel eri inimeselt .) Mõlemas teoses on juttu lihtrahvast ning suhtumine on positiivne. Tõsised tragöödiad- „Boris Godunov “- Tegevus toimub 16-17 sajandivahetusel. Godunov sai mõrva abil troonile. Tark, aga ei leia oma rahvaga kontakti ja rahvas pöördub ta vastu. Värssmuinasjutud – „ Tsaar Saltaanist“ ja „Kalurist ja kuldkalakesest“ – mõlemal on kujundlik keel, seiklusrikkad, humoorikad. VÄRSSROMAAN „ Jevgeni Onegin“ - Puškini värsisüsteem : 9A, 8B, 9A, 8B, 9A, 9A, 8B, 8B, 9A, 8B, 8B, 9A, 8B, 8B. Loodud spetsiaalselt „Jevgeni Onegini “ jaoks. Lenski kutsus Onegini duellile, sest Onegin tantsis kolm tantsu Olgaga, mis tähendas põhimõtteliselt seda, et nad on koos. Lenski valetas ka Oneginile selle kohta, et tuleb suur ball, Onegin arvas , et ta läheb väikesele istumisele. Onegini lõpp on lõpetamata, sest Onegin ei tea mis temast edasi saab ja Puškin oli Onegini sõber. Tegevusaeg on 19 sajandi alguses, sest siis elas ka Puškin. Raamat iseloomustab hästi tolle aja teisi teoseid. Teoses on uus vorm, palju vihjeid maailmakultuurile, täpne ülevaade Vene kõrgaadlist, psühholoogiliselt tugev(naine ei tohi ise avaldada esimesena armastust/ Onegin läks vabatahtlikult maale). Olga ei armastanud Lenskit, sest ta oli nõus tantsima Jevgeniga mitu tantsu, ta lihtsalt flirtis Lenskiga. Algul armastas Onegin Tanjat kui õde. Raamat on täis detaile, mida tuleb jälgida, sellest ka teose mõte: Mõelda tuleb pisiasjadest, sest ka elus on tähtsad pisiasjad.
NOVELL . Tihe sündmustik; vähe tegelasi; jutustus, mille lõpus on puänt. Novelližanri looja on Giovanni Boccaccio raamatuga „Dekameron“ , Anton Tšehhov „Paks ja peenike“ , „Inimene vutlaris“ , „Palat nr 6“ .