Viirushaigused (Rõuged ja puukentsefaliit) (0)

Viirushaigused
Referaaat
Hanna -Liisa
Tallinn 2010
Sisukord
3 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Rõuged
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Rõugete ja tuulerõugete erinevused
4 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Rõuged Eestis
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Vaktsiiin
5 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Puukentsefaliit
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Kuidas vältida puukentsefaliiti?
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Mida teha, kui avastad puugi?
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Haigusnähud
6 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Kus esineb puukentsefaliiti?
7 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Kasutatud kirjandus
Rõuged
Rõuged on haigus, mida põhjustab viirus. On olemas kaks erinevat viirust: Variola minor ja Variola major. Tänu sellele kutsutakse seda ka Variolaks. Rõugetesse saavad haigestuda ainult inimesed.
Usutakse, et rõuged tekkisid umbes 10 000 aastat e.K.r.. Vanim füüsiline tõend rõugetest on mumfitseeritud Egiptuse vaaraol Ramses V-l, kes suri 1157 e.K.r.
Haiguse esimesteks tunnusteks on palavik ja valud , millele järel tekkisid mädased vistrikud ning seejärel saabus sageli surm. Teised sümptomid on gripp ja nohu : palavik (vähemalt 38,5 ° C ), lihasvalu, halb enesetunne, peavalu, masendus ja iiveldus ja oksendamine ja tihti ka seljavalu. Kuna viirus põhjustas sarvkesta haavandeid ja armistumist, jäid paljud pimedaks .
Kogu Euroopas levis haigus 15.saj. Sellest ajast kuni 20.saj esimese veerandini ei lahkunud rõuged Euroopast. 16.saj viisid hispaanlased rõuged ka Ameerikasse. 17.saj põdes Euroopas igal aastal rõugeid 12-15 milj. inimest, neist suri 1,5 milj. 18.saj ei nõudnud ükski teine nakkushaigus nii palju inimelusid kui rõuged. Sellesse surid paljud kroonitud pead näiteks Louis XV, tsaar Peeter II, Oranje Wilhelm, kuninganna Elisabeth I.
20.saj algul ja Esimese maailmasõja ajal olid Euroopas suured rõugepuhangud. Sellel ajal suri rõugetesse 300-500 miljonit inimest. Tänu vaktsineerimisele hakkas haigestumine jõudsalt vähenema 30.aastail. Haiguskolded koondusid Aasiasse , Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse. Teise maailmasõja ajal olid suuremad puhangud Kreekas ja Türgis. 1950. aastaist algas haigestumise märgatav langus kõikides riikides.
Rõugete ja tuulerõugete erinevused
Rõugete puhul on kahjustusi ka peopesades ja taldade all, tuulerõugete puhul on seal väga vähe või üldse mitte. Variolal tuleb palavik paar päeva enne löövet, tuulerõugetel algavad palavik ja lööve samal ajal.
Rõuged
Tuulerõuged
Lööve algab näost ja suundub keha poole.
Pikaajaline ja raske.
Kõrgem palavik.
Sügavad kahjustused.
Lööve algab kerest ja levib sealt eemale.
Kergem, vähemate tüsistustega.
Madalam palavik.
Naha pindmised kahjustused.
Rõuged (vasakul) ja tuulerõuged (paremal)
Rõuged Eestis
Meditsiiniajaloolase L.Rootsmäe andmeil jõudsid rõuged Eestisse 16.sajandil. Esimene teadaolev rõugeepideemia oli Liivimaal 1550.aastal. 18.sajandil olid rõuged Eestis niivõrd levinud, et harva möödus aastat, mil nad mõnes kihelkonnas poleks ohvreid nõudnud. 18.sajandil suri iga viies haigestunu. Rõugete osatähtsus surma põhjusena hakkas langema 19.sajandil. Aastail 1929 kuni 1936 Eestis rõugeid ei diagnoositud. Viimased 4 rõugejuhtu olid Eestis 1937.aastal.
Vaktsiin
Immuunsuse saavutamist rõugete suhtes inimese kunstliku nakatamisega tundsid mitmed aasia rahvad juba vanal ajal. Vastav menetlus, variolatsioon, seisnes rõugelimaülekandmisel haigelt inimeselt tervele. Selle tagajärjel inimene haigestus kergelt ja tekkis immuunsus .
Euroopasse Inglismaale tõi selle meetodi Türgi saadiku abikaasa Lady Mary Wortley Montagu. 1823.aastal varioleeriti Walesi printsessi kaks last. 1768.a kutsus Katariina II Inglismaalt dr Th.v.Dimsdalei ja laskis pookida rõuged endale ja troonipärijale. 1772.aastal avati Moskvas spetsiaalne rõugepaneku maja.
Variolatsioon aga põhjustas sageli rõugeepideemiate puhkemist. Seepärast loobuti enamikus riikides variolatsioonist juba 1780.aastate lõpus.
Rõugevaktsiin on esimene edukas vaktsiin, mis välja on töödatud.Vaktsineerimise protsessi avastas inglane Edward Jenner 1796 aastal. Ta märkas, et lüpsjad, kes jäid lehmarõugetesse, ei jäänud enam rõugetesse.14.mail 1796.a nakatas ta lehmarõugetega 8a poisi James Phippsi. Poolteist kuud hiljem nakatas ta poisi inimrõugetega. Poiss ei haigestunud.
Vaktsineerimine levis kiiresti kogu maailmas, kuigi sellel oli ka vastaseid. Inimesi hirmutati, et vaktsineerituile kasvavad lehmasarved ja nad hakkavad ammuma nagu lehmad. Ilmusid ka vastavad karikatuurid .
Maailma Tervishoiu Organisatsioon (MTO) kuulutas rõuged likvideerituks 2a pärast viimast haigusjuhtu. Seega lõppes rõugete likvideerimise globaalne kampaania 1979.a. 9.detsembril 1979.a kirjutati Genfis MTO peakorteris alla dokument rõugete likvideerimise kohta kogu maailmas. Pärast seda nakatus veel 2 inimest laborist saadud viirusesse 1978.a. Birminghamis Inglismaal.
Kogu maailmas on nüüd loobutud rõugepanemisest. Igaks juhuks säilitatakse rõugeviirust sügavkülmas vaid kahes kohas maailmas - Atlantas ja Moskvas.
Rõugetega laps
Puukentsefaliit
Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi haigus, ajupõletik. See levib siirutajatega. Puukentsefaliidi siirutajateks on puugid . Puuk on ämblikulaadne, kes läbib kolm elufaasi: vastse , nümfi ja täiskasvanu faasi. Igas eluetapis peab ta leidma ohvri ja sellelt verd imema.
Puugid elavad puisniitudel, heinamaadel ja lehtmetsades. Kogu mailmas on levinud mitusada liiki puuke . Puugid levitavad peale puukentsefaliidi ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole.
Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.
Kuidas vältida puukentsefaliiti?
Metsa minnes, pane selga heledad riided, et puuke paremini märgata.Heledalt riietumine puukentsefaliidi eest ei kaitse, aga on ka võimalik teha kaitsesüste.Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Iga kolme aasta tagant on aga taas vaja teha üks kordussüst. Umbes 95% vaktsineeritutest on puukentsefaliidi vastu täielikult kaitstud.
Vaktsineerimine on eelkõige vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkondades elavatele püsielanikele, eriti lastele, kuna lapsed on enamasti aktiivse eluviisiga ja viibivad tihedamini looduses. Ka enne maale või laagrisse saatmist peaksid vanemad oma lapsed laskma ära vaktsineerida . Laste vaktsineerimisega soovitatakse algust teha juba esimesest eluaastast alates.
Mida teha, kui avastad puugi?
Kui avastad oma nahas puugi, tuleb see võimalikult kiiresti eemaldada. Ohtlik on puugist liiga kõvasti kinni haarata, tagakeha pigistada või seda määrida. Puugi eemaldamisel tuleks kasutada peeni pintsette ja haarata võimalikult naha lähedalt.
Peale puugi eemaldamist tuleb haav vee ja seebiga ära pesta. Kui on näha ringikujulist punetust, siis tuleks arsti poole pöörduda.
Haigusnähud
Haiguse peiteaeg on 1-2 nädalat pärast puugihammustust. Haiguse esimesed nähud on palavik koos pea- ja lihasvaluga. Need kaovad mõne päeva pärast ja enamik inimesi seejärel tervistub. Ligi ühel kolmandikul haigestunutest ilmneb umbes ühe nädala pärast haiguse teine faas: väga kõrge palavik, oksendamine, uimasus, ilmnevad kesknärvisüsteemi häired ja ajupõletiku tunnused.Võivad tekkida teadvuse häired ja halvatus.
Kus esineb puukentsefaliiti?
Olemas on kahte sorti puukentsefaliidi viirust: ida-ja läänetüüp. Läänetüüp on levinud Kesk-ja Lääne Euroopas, Põhjamaades ja Lääne-Venemaal. Idatüüpi esineb põhiliselt Venemaal ja Aasias.
Eestis, Lätis ja Leedus esineb mõlemat viirusetüüpi.
Eestis registreeritakse igal aastal 200-300 puukentsefaliidi juhtu. Puukentsefaliidiohu piirkonnad Eestis on põhjarannik, Pärnu ümbrus, Tartu ümbrus, Kirde-Eesti ja Kagu-Eesti.
Puukide leviala Euroopas
Puukide areng
Kasutatud kirjandus
http://www.terviseleht.ee/200021/21_rouged.php?gallup=tulemused
http://en.wikipedia.org/wiki/Smallpox#Treatment
http://en.wikipedia.org/wiki/Smallpox_vaccine
http://nursingcrib.com/communicable-diseases/chickenpox-vs-smallpox/
http://www.tohter.ee/docs/Rouged.pdf
http://www.puuk.ee/?content=24
http://www.hot.ee/lastearst/puugid.ht m
http://www.vaktsiin.ee/laps/puukentsefaliit