Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas (0)

Barokkstiil ​ Itaalias​ ja​ mujal​ Euroopas 
 
Sissejuhatus 
 
Barokk   on  stiil,  mis  oli  iseloomulik  17.  ning  osalt  16.  ja  18.  sajandi  Euroopa 
arhitektuurile,  kujutavale  kunstile,   muusikale   ja  ilukirjandusele.  Barokset  arhitektuuri 
iseloomustavad  sümmeetria,  paraadlikkus,  eenduvad  ja  taanduvad  pinnad  ning 
ornamentaalsete  ehisdetailide  (maskaroonide,  festoonide,  teokarbimotiivide)  rikkus.  Itaalia 
maalikunstnikud   eelistasid  soojasid  ja  küpseid  toone.  Maalikunstis  valitsesid  tumedamad 
toonid, kujutatades ümarust ja keerukust.  Kompositsioon  oli
 
sageli
 
 ristuvate diagonaalide abil
 
 
kujutatud.  Kunstnikud   maalisid  sujuvate värviüleminekutega, kuid ilma kindlate piirjoonteta.
 
 
Nad  tundsid  huvi  valguse  ja  varju  kujutamise  vastu,  seega  oli  nende töödes palju heleda ja 
tumeda kontraste. Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel 
on  kujutatud  pingeliselt  hoogsad  stseenid . Palju on neis  maalides  ebatavalisi poose, ägedaid 
liigutusi,  žeste,  taevasse  tõstetud  pilke.  Peamiseks  kunstiliigiks  arenes  barokiajastul 
arhitektuur .  Selle  sünnikohaks  sai  paavstilinn   Rooma .  Uus  stiil  avaldus   kõigepealt  
kirikuehituses.  Tema  tulekut  olid  ennustanud  juba  paar  varasemat  ehitist;  väljakujunenult 
ilmnes​ ta​  Santa ​ Susanna​ kirikus.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1 
 
Santa​ Suzanna​  kirik ​ Roomas 
 
  Selle  poolsammaste  ja  pilastritega  kaetud  kahekorruselist  fassaadi  kroonib 
kolmnurkne  viil;   ülemist ,  kitsamat  korrust seovad alumisega  spiraalsed  voluudid kahel pool 
fassaadi.​ Seinaorvades​ seisavad​ staatuad. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2 
 
Lorenzo​ Bernini 
 
Ta elas aastatel ( 1598 -1680). Ta elas peamiselt  Napolis  ja Roomas. Ta
 
oli
 
17.
 
sajandi
 
 
barokiajastu   üks  silmapaistvaim  Itaalia   skulptor  ja  arhitekt . Tema tuntuimad tööd on  Peetri 
kiriku  esine  väljak,  „ Apollon  ja  Daphne “, „Püha Teresa  ekstaas “.  Tema esimesed tööd olid 
inspireeritud ​hellenismiaegsest skulptuurist.  ​Peetri kiriku kolonnaad asub Roomas ja mis
 
 on 
teostatud​ aastatel​ ​​1657​–​1667​. 
 
Peetri​ kiriku​ esine​ väljak 
 
Bernini   lisas    Rooma  arhitektuuri uut, baroklikku. Monumentaalne Püha Peetri kiriku 
esise  väljaku  sammastik  on  Bernini  arhitektuurialane  peateos.  Väljak  ühendab  omavahel 
ovaali  ja trapetsi,  mängides  nii barokiajal  armastatud  ​illusionismiga​: väljakul  viibides
 
 tajume 
ringi  ja  ruutu  (seda  võtet  on  varem  kasutanud   Michelangelo   Rooma  ​ Kapitooliumi  juures). 
Püha  Peetri  kiriku  väljaku  keskel  asetseb  suur  ​obelisk​.  Kogu  väljakut  piirab  kaherealine 
kolonnaad​, mis hämmastab oma suursugususe ja lihtsusega. Sambaid on
 
kokku
 
284
 
ning
 
 neil 
asuvad  140  märtri  ja  pühaku  kujud.  Bernini  ise  võrdles  kolonnaadi  mõlemat  tiiba  kahe 
väljasirutatud  käega,  mis   haaravad   iga  väljakule  astuja oma embusse. Eriti kaunis vaade on 
väljakule​ Püha​ Peetri​ kiriku​  kupli ​ vaateplatvormilt. 
 
 
 
 
 
3 
 
„Apollon​ ja​ Daphne“ 
 
"Apollon  ja  Daphne"  on  itaallasest  skulptori  ​ Gian   Lorenzo  Bernini  marmorist 
skulptuur ​,  mis  asub  ​Villa  Borgheses  ​Roomas​.  Skulptuur  kujutab  ​antiigiainelist 
röövimisstseeni  valgusejumala  ​Apolloni ja ​ nümf  ​Daphnega​. ​1625​. aastal ​ kardinal  Scipione 
Borghese   ülesandel  loodud  Apollonit  ja  Daphnet  kujutav  teos  tõi  autorile  laiema  kuulsuse. 
Apollon  on  tema  eest  põgenenud  nümfile  Daphnele  järele  jõudnud ja valmis teda  haarama ; 
Daphne   palve   peale muudab  Zeus  nümfi loorberipuuks, et ta Apolloni käest päästa: Daphne 
juurest  kasvavad  oksad  ja lehed, keha hakkab kattuma  koorega . Võrratu  virtuoosne  tehnika; 
suurepäraselt​ mõjub​  kontrast ​ naise​ pehme,​ õrna​ keha​ ja​ kareda​  puukoore ​ vahel. 
 
„Püha​ Teresa​ ekstaas“ 
 
Oma  maaliliste,  marmorist  väljaraiutud  pilvedega  ning  nagu  tuule  käes  voogavates 
rõivastes  tegelastega  väljendab  see  tundeid  rõhutav  teos  väga  selgelt  barokkskulptorite 
taotlusi. 
 
 
4 
 
Francesko​  Borromini   
 
Ta elas aastatel 1599-1667. Ta sündis ja elas Itaalias ja ta oli  arhitekt . Suurim töö
 
 on 
tal​ San​  Carlo ​ alle​  Quattro ​ Fontane​  kirik . 
 
San​ Carlo​ alle​ Quattro​ Fontane​ kirik. 
 
See küllaltki lihtne  fassaad  sai eeskujuks  paljudele
 
teistele,
 
kordkorralt
 
 keerulisemaks 
muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja
  painutati,
 
kaunistustega
 
loodi
 
seal
 
rahutuid
 
 valguse ja 
varju  mänge.  Selles  saavutas  äärmuse  liialdusi  armastav Francesco Borromini (1599-1667). 
Eenduvad  ja  taanduvad  osad,  lainelised  jooned nii fassaadil kui põhiplaanis iseloomustavad 
tema​ loodud​  hooneid . 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
5 
 
Sanssouci​ loss 
 
Sanssouci  on  loss  ​Saksamaal  ​Berliini lähistel ​Potsdamis​, mida hakati rajama ​1744​. 
aastal  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
6 
 
Zwinger  
 
See  asub  Saksamaal.  See  avati  aastal  1719.  Selle   ehitasid   arhitekt  Matthäus  Daniel 
Pöppelmann  ja  skulptor   Balthasar   Permoser.  See  on  tänapäeva  üks  turismiobjekt,  mida 
käiakse​ palju​ vaatamas. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
7 
 
Bartolomeo​ Rastrelli 
 
Ta  elas  aastatel  1700- 1771 .  Tal  on  kergesti  äratuntav  stiil.  Viimane  ja  kõige 
ambitsioonikam  projekt  Rastellil  oli  Smolnõi   klooster   Peterburis,  kus   keisrinna    Elizabeth  
veetis​ oma​ ülejäänud​ elu.​ Ta​ sündis​ Itaalias,​ kuid​ elas​ Venemaal. 
 
Smolnõi​ klooster 
 
See  asub  Venemaal,  Peterburis.  See  on  jäänud  lõpuni  ehitama.  See  on  väga 
suurejooneline​ ehitis.​ Selle​ juurde​ oli​ planeeritud​ ka​ 140m​  kellatorn . 
 
Talvepalee  
 
Talvepalee  (​vene  ​Зимний  дворец​)  on  ​Peterburi  kesklinnas  asuv  ​Venemaa  keisrite 
endine  ​ palee ​.  Palee  on  osa  ​Paleeväljakut  ümbritsevast  hoonetekompleksist. Tänapäeval on 
Talvepalee  osa  ​Riikliku  Ermitaaži  hoonetekompleksist.  Hoone  on   suurepärane   näide vene 
barokkarhitektuurist​.  Talvepalee  ehitati  aastatel  ​1754​–​1762  ​itaalia  arhitekti  ​Bartolomeo 
Rastrelli​ projekti​ järgi. 
 
8 
 
Niccolo​  Michetti  
 
Niccolò Michetti (7. detsember
 
 ​ 1675  ​Rooma – ​12. november
 
 ​1759​) oli ​itaalia arhitekt.
 
 
Ta töötas peamiselt Roomas ja ​Sankt-Peterburgis​. Tallinnas on tema projekteeritud ​ Kadrioru
 
 
loss​ ja​ park. 
 
Kadrioru​ loss​ ja​ park 
 
Kadrioru  loss  on  ​Tallinna  kesklinnas,  ​Kadrioru  asumis  ​Kadrioru   pargis   asuv 
barokkstiilis  ​loss​.  Selle  lasi  18.  sajandi  alguspoolel  rajada  ​Vene  ​tsaar  ​Peeter  I  oma 
suveresidentsiks. 
 
 
 
9 
 
Caravaggio  
 
Michelangelo   Merisi da Caravaggio (​29. september ​1571 – ​18. juuli ​ 1610 ​) oli ​itaalia 
maalikunstnik . Caravaggio elu oli üsna värvikas. Pärit oli ta
  lihtrahva
 
 hulgast. Küllap just see
 
 
innustas  teda  kujutama  oma loomingus igapäevaelu ja –olustikku. Michelangelo Caravaggio 
oli  tuntud  oma  sünnikoha,   Milano   lähedal  asuva  Caravaggio  küla  järgi.  Caravaggio  elu  oli 
keeruline,  täis  tülisid  ja  vangisistumisi.  Kakluste  käigus  tappis  ta  vähemalt  ühe  inimese, 
seejärel​ paavsti​ kohtu​ eest​ põgenedes​ eksles​ ringi​ Itaalias​ ja​ sattus​ pidevalt​ konfliktidesse.  
 
Peetruse​ ristilöömine 
 
Samal  ajal  oli  ka  teine  suund  -   realistlik   suund  kus  vastupidi  väga  loomutruult 
kujutada.  Selle  suuna  levitajaks  oli  Michelangelo  Caravaggio  ( 1573 -1610).  See  rahvalik 
maalija   püüdles  tõetruuduse  poole,  olgugi  et  see  tõde  võis  ka  inetu  või  isegi   labane   olla. 
Tema  maalide  tegevuspaik  on  võetud  tegelikust  elust,   sündmustik   hargneb  enamasti 
poolpimeduses,  mida  lõhestab  poolviltu  ülalt  langev  ere   valgusvihk ,  niinimetatud 
keldriluugivalgus .  Poosid  olid  suvalised.  Hakati  tegema  natüürmorti.  Oluline oli liikuvus ja 
elujõulisus. 
 
 
10 
 
 
Lautomängija  
 
Pilt  "Lautomängija"  kuulub  samuti  nn  homoerootilisse   sarja ,  mille   tellis   kunstnikult 
kardinal  del   Monte ,  kes  oli  Caravaggio  talendi   avastaja .  Modelliks  valis  Caravaggio   poisi . 
Kunstniku  meelest  oli   nooruki   ilu  täiuslik.  See  polnud  ei   mehelik   ega   naiselik   ja seda võis 
jäädvustada nii ühe kui  teisena . Caravaggio pani modellile pähe
 
kastanpruuni
 
  paruka  ja sidus 
sellesse​ valgest​ siidist​ armusõlme,​ et​  figuur ​ mõjuks​ tütarlapselikult. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
11 
 
 
El​ Greco 
 
Ta elas aastatel  1541 -1614. Ta oli  Hispaania  renesanssiajastu maalikunstnik, skulptor 
ja​ arhitekt.​ Ta​ sündis​  Kreetal ,​ aga​ elas​ Itaalias 
 
Kristus​ ristil 
 
 
 
 
 
 
 
 
12 
 
 
Diego ​ Velazquez 
 
Diego  Rodríguez  de  Silva  y   Velázquez   (​6. juuni ​1599 ​Sevilla – ​6. august ​1660​) oli 
barokiajastu  ​Hispaania  kunstnik.  Teda  peetakse  Hispaania  kuulsaimaks  kunstnikuks.  Ta 
sündis​ Sevillas​ ja​ elas​ Hispaanias.​ Ta​ oli​ maalikunstnik. 
 
Õuedaamid(1656) 
 
Euroopas  olid  õuedaamid  ​kuninganna​,  ​keisrinna​,  ​ printsessi   või  muu  väga  kõrgest 
soost  aadlidaami  isiklikud  assistendid  ja  kaaslannad.  Õuedaam  oli  pärit   heast  
aadliperekonnast,  kuid  madalama  staatusega  kui   daam ,  kelle  kaaslaseks  ta  oli.  Õuedaamid 
võisid  saada  oma  teenete  eest   kompensatsiooni   või  mitte,  kuid kindlasti oli nende ülesanne 
pigem​ pakkuda​ seltskonda​ kui​ olla​  teenija . 
 
13 
 
 
Kasutatud​ kirjandus 
1. Vikipeedia 
2.  http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.htm 
 
 
 
 
 
 
 
 
Hain ​ Hansman 
​ ​​  ​​  ​​  ​​ ​10.LR 
​ ​​  ​​  ​​  ​24.11.16 
 
 
 
 
 
 
14