Kadri-Silvia Rannamaa sisukokkuvõte (0)

Silvia Rannama “Kadri”
Raamat algab minategelase Kadri Jalakas lebamisega 
haiglavoodis. Päeval, mil kogu klass süüdistas teda alusetult 
klassiõe  salli varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto 
alla.
Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane 
elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga halbades ja 
vaestes oludes keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid 
tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas 
jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. 
Perekonna kodu on sõjas hävinud.
Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli 
haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses 
väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal 
oli keldrihais juures ja klassiõde Anne ei tahtnud sellepärast 
Kadriga koos kõrvuti jõululuuletust lugeda.
Kadrile meeldisid väga raamatud ja palju lugeda. Tema lemmik 
raamat oli “Tsaar Saltaan”. Samtui oli Kadril ülevalt naaber 
kellel oli väiksem laps ja Kadri käis aegajalt tema lasteraamatuid 
lapsele ettelugemas. 
Kadri peres ei peetud ka sünnipäevi, sest vanaemal ei olnud talle 
raha kingitusi osta. Oma sünnipäeva päeval kui Kadri sai 14 loeti 
klassis ette tema kirjand. Seda võttis Kadri kui oma 
sünnipäevakingitust. Ta oli rõõmus selle üle. Koju tulles pakkus 
ta vanaemale välja, et and võiksid koos kooki teha. See lõppes, 
aga sellega, et munadja jahu kukkusid maha kuna Kadri tegi 
mõne liigutuse liiga kohmakalt. Vanaema oli kuri sellepeale ja 
Kadri hakkas nutma. Korraga koputati nende uksele ja ülevalt 
naabrinaine oli ostnud talle poest suure sünnipäeva tordi. 
 Muutuse toob Kadri ellu samuti haiglaravile sattuv kirjanik Elsa 
Sarap. Tädi Elsa julgustamisel hakkab Kadri paljusid olukordi 
nägema optimistlikumalt, ta muutub enesekindlamaks. Tädi Elsa 
kirjutas Kadrile,et püüa alati ja igal pool näha loomulikku 
head isegi siis kui see hea on ajutiselt millegi varjus .  Võitle alati selle eest, et hea jääks peale. See oli tädi Elsa 
saladus elus hakkama saamisel: Võitle alati selle eest, et  hea jääks peale. 
Haiglas tehakse talle silmaoperatsioon ja Kadri hakkab paremini 
nägema. Ta saadetakse paranema sanatooriumisse.
Kadril jääb haiglaravi tõttu üks aasta koolis vahele. Kooli tagasi 
minnes leiab Kadri uute klassikaaslaste seast palju sõpru. Tema 


pinginaabriks saab Urmas, kellel on palju väiksemaid õdesid-
vendi. Urmas hoolitseb oma väiksemate vendade ja õdede eest 
nagu isa. Teda peetakse koolis nohikuks sellepärast, et 
väiksemad lapsed teda armastavad ja vahetundides tema ümber 
kogunevad. Ta on väga lahke ja aus poiss.  Ka tema peres 
kasvatab lapsi ainult ema, sest isa joob palju. Urmas aitab oma 
ema väiksemata laste kasvatamisel. 
Ühel päeval satuvad Urmas ja Kadri kelgumäele. Ilm oli ilus ja 
taevas lendasid luiged. See päev tundus nagu muinasjutt olevat. 
Kelgumäel kui nende koolikaaslane Entu lükkab meelega 
väiksema poisi mäest alla, kes kukub ja murrab käeluu. Ükski 
koolikaaslane kes juhtumit nägid ei julge ausalt tunnistada, et 
Entu seda tegi sest kardavad Entult peksa saada ja häbenvad, et 
aus olemine on pealekaebamine. Mitte üksi laps ei anna Entut 
koolile välja.
Ühel teisel päeval taas kelgumäel olles avastavad Urmas ja 
Kadri, et Entu on ka seal. Entu ja Urmas lähevad kaklema. 
Kaklus lõppes lõpuks Urmase võiduga. Ta väänas Entu käe 
seljataha ja väänas teda niikaua kuni Entu oli nõus ise minema 
koolidirektori juurde ja oma süüd ise tunnistama. Entu läks ja 
tunnistas oma süü üles.
Kadri lähemate sõprade ringi kuuluvad ka klassiõed Imbi, Aime, 
Rein, Vitja jt. Kadri parim sõbranna Anne on endise klassi üks 
ilusamaid ja targemaid tüdrukuid. Anne oli see tüdruk, kes tuli 
Kadrit haiglasse vaatama ja talle tetama, et kaduma läinud sall 
leiti koolist ülesse ja Kadri sellega seotud ei ole. Teda süüdistati 
ainult sellepärast, et ta oli vaesest perest ja ei olnud klassis 
populaarne tüdruk. Vaeseid ja õnnetuid on kerge süüdistada.
Kadri hakkab uues klassis ennast paremini tundma ning muutub 
julgemaks. Ta kirjutab hästi kirjandeid ja neid loetakse tihti 
klassis ette. Nende klassi tüdrukud moodustasid kaltsuvaiba 
ringi. Iga laps tõi kodust mingi vana ja kasutu riide, mis lahti 
arutati või tükkideks lõigati ja nendest tükkidest hakati punuma 
kaltsu vaipa. See ring sai nii populaarseks, et ka posid hakkasid 
seal käima.  
Käreda pealispinnaga, ent sisimas hella südamega Kadri 
vanaema ei oska Kadri sõnade kohaselt lugeda, kuna II 
maailmasõja eelne ebaõiglane riigikorraldus polevat võimaldanud
tal saada kirjatarkust. 
Ühel laupäeval, kui vanaema kodus polnud tõi postiljon Kadrile 2 
kirja. Üks oli Vanaemale ja teine talle. Tema kiri tuli 
ajakirjatoimetusel “ Säde” kes tänas Kadrit huvitava koostöö eest


ja küsib kas ta ei tahaks neile edaspidigi kirjutada.Teine kiri oli 
Vanaemale, mille saatjaks oli Ülo Jalakas. Kuna Kdri arvas, et 
koju tulles vanaema selle kirja ahju viskab siis  avab Kadri oma 
vanaemale adresseeritud kirja, Isa on ammu välismaalt tagasi 
ning otsib tütrega kontakti. Kadri läks oma isa juurde salaja koju,
kuid uks oli lukus ja isa ei olnud kodus.
Koju tagasi tulles avastab Kadri, et vanaema on teada saanud, et 
Kadri isa kirja avas. Ta nuttis.Ta jutustas Kadrile, et kui isa sõtta 
läks siis jäi ta kadunuks ja tema lähedased ei teadnud temast 
midagi. Mingil hetle saadi teada, et Ülo oli põgenenud Rootsi ja 
kavatseb sinna jääda. Kodus haigestus aga Kadri ema kes varsti 
angiini ja kopsuhaigusesse suri. Vanaema jäi Kadrit üksi 
kasvatama. Kadri ema palus enne surma, et ükskõik mis, aga 
Ülole ie tohi tulevikus Kadrit anda. 
Ülo jäi aga Rootsi sõja pärast. Kuna Eestis oli venevõim siis ei 
julgenud Ülo tagasi koju tulla. Paljud eestlasd tegid nii. Kui ajad 
möödusid tuli Ülo eestisse tagasi ja hakkas oma tütart otsima. 
Vanaema aga põletas kõik Ülo saadetud kirjad ahjus ära ja 
keeldus Üloga kohtumast Ülo saab aru, et Rootsi jäämisega on ta
teinud haiget vanaemale kes pidi üksi Kadritb kasvatama. Ülo 
töötas laevapeal  raadiotelegrafistina. 
Eestisse tagasitulles asus ülo tööle suurde tehasesse 
mehaniikuna ja on oma tööga väga Rahul.
Kadri kohtub isaga ning hiljem viib kokku ka vanaemaga, ehkki 
viimane teeb mehele etteheiteid perekonna hülgamise ning Kadri
"enda juurde meelitamise" eest.
Isa õpetab Kadrile matemaatikat ja Kadri hinded hakkavad 
paranema. 
Isa ostab Kadrile ning vanaemale uue korteri ning avaldab 
vanaemale siirast tänu selle eest, et see Kadrile palju aastaid 
ema eest on olnud. Kadri korraldab oma uues korteris klassile 
kokkusaamise. Lapsed istuvad põrandal kamina ees.Nad laulavad
ja Kadri jutustab kogu klassile enad väljamõeldud lugusi.
Tädi Elsa ema kingib Kadrile uue kirjutuslaua, mis oli kunagi 
tema laste oma.
Kadri päevik lõpeb õnneliku tõdemusega kallite inimeste 
juuresviibimisest ning heade sõbrasuhete olulisusest.
 Võluprillid- see on raamatu ühe peatüki pealkiri. See on sümbol, 
mis ülekantud tähenduses tähendab see seda, et püüa alati ja 
igal pool näha loomulikku head isegi siis kui see hea on 


ajutiselt millegi varjus . Võitle alati selle eest, et hea jääks 
peale!