Eesti haldusjaotus ja võõrvõimude vahetumine

rehemaa, tarmo

Eesti haldusjaotus ja võõrvõimude vahetumine (0)

5 VÄGA HEA

Liivi sõda
(1558-1583)

Vana – Liivimaa ja Venemaa vahelised suhted
15. saj lõpul viis Moskva suurvürst Ivan III lõpule Venemaa vürstiriikide ühendamise ja kukutas 240. aastat kestnud mongoli-tatari ikke (1480 a.)
1492. a. rajati Ivan III korraldusel Narva jõekaldale Ivangorod, mis oli tugipunktiks järgnevates sõdades.
Walter von Plettenberg sõdis Liivi ordumeistrina Venemaaga (1494-1535) ning saavutas võidu Smolina lahingus.

Liivi sõja põhjused

Üldisemaks põhjuseks võitlus ülemvõimu pärast Läänemere piirkonnas, sealjuures püüd laiendada oma valdusi sisemiselt killustunud ja sõjaliselt nõrga, liitlasteta Vana-Liivimaa arvelt. Huvitatud olid Poola-Leedu, Venemaa, Rootsi, Taani.

Suhete teravnemine Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuna Venemaa välispoliitika üheks peasuunaks oli võitlus Läänemere idakalda pärast.
Sõja ajend : 1554. a Vana-Liivimaa poolt võetud kohustus tasuda nn. Tartu maks Venemaale 1557. a. lõpuks, ainult sel juhul nõustus Venemaa veel pikendama 1503. a. sõlmitud vaherahu .
3. Vene – Liivi sõda
1553 – 1584 Venemaa Liivi ordu
Ivan IV (Julm) Tartu piiskopkond (hävitati Venemaa poolt 1558 juulis)
^ Saare – Lääne piiskopkond
Sõjaliselt väga võimas | Riia peapiiskopkond
Kuramaa piiskopkond
Tingituna vene vägede edust ja 1560 . a. sügisel alanud talurahva ülestõusust, hakkasid maahärrad enesele liitlasi otsima, kes neid sõjaliselt abistasid ning alistusidki neile:

Saare - Lääne piiskopkond alistus Taani kuningale – 1561
Liivi ordumeister Poolale – 1561
Harju-, Võru- ja Järvamaa aadel ning Tallinn Rootsile – 1561

Seega 1561. a. lõppes Eesti keskaeg e. Vana-Liivimaa aeg, sest kadusid keskaegsed feodaalriigid.
4. Sõjategevus 1561-1583
Sõtta Liivimaa alade pärast olid liitunud lisaks Venemaale ka Poola-Leedu, Taani, Rootsi. 3 viimast sõdisid Venemaa vastu, kuid samal ajal ka omavahel. Vene väed olid jätkuvalt väga edukad , kuna 1577 . a. vallutasid nad kogu Mandri-Eesti, v.a. Tallinn.
1579. a. toimus sõjas murrang, sest koostööd teinud Poola-Leedu ja Rootsi väed tõrjusid venelased Liivimaalt välja ja sõda kandus Vene aladele . 1582. a. sõlmiti Venemaa ja
Poola-Leedu vahel Jam- Zapolski vaherahu.

Poola sai endale Lõuna-Eesti alad (+Läti)

1583. a. sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu:
Rootsile läksid Põhja- ja Lääne-Eesti alad + Hiiumaa . Taanile jäid Saare- ja Muhumaa. Seega Eesti alad olid läinud 3 kuningriigi valdusesse.
Poola – Rootsi (jätku)sõda
(1600-1629)
Liivi sõjale oli järgnenud 17-aastane rahuaeg . 29 aastat kestnud sõda lõppes Altmargi vaherahuga Rootsi ja Poola-Leedu vahel.
Rahulepingu tingimus: Poola loovutas Rootsile Lõuna-Eesti alad (+ Põhja-Läti alad koos Riiaga). Seega kogu Mandri-Eesti läks Rootsile.
Eesti ala minek Rootsi võimu alla
1561. a – Harju-, Viru- ja Järvamaa (+Tallinn) alistusid Rootsile
1583. a – Pljussa vaherahu; Rootsile jäi Põhja-Eesti ja Hiiumaa
1629. a – Altmargi vaherahu; kogu Mandri-Eesti ala Rootsile
1645. a – Brömsebro rahu lõpetas Taani aja Saare- ja Muhumaal
1660. a – Rootsi ja Poola sõlmisid Oliwa rahu; Poola tunnustas Rootsi õigusi Liivimaale
Põhjasõda
(1700-1721)
Sõja põhjused:

Rootsi vastaste soov hävitada Rootsi ülemvõim Läänemerel ning haarata enesele Rootsi valdusi.

Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele.
Rootsi Venemaa (Peeter I)
Karl XII Taani

Poola-Leedu – August II Tugeo
Saksimaa -
Venemaa, Taani, Poola-Leedu ja Saksimaa moodustasid 1699. a. sõjalis-poliitilise liidu.
Tulemused:

1710. a. suvel Eesti ala liitumine Venemaaga

1721. a. Uusinkaupunki rahulepinguga lõppes põhjasõda ja kinnitati juriidiliselt Eesti (ja Põhja-Läti) minekut Venemaa koosseisu
Demograafiline olukord 13.-18. saj.

Muinasaja lõpul Eestis u. 150 000 inimest, langes MVV tõttu 100 000’le.

Liivi sõja eel u. 250 000 – 300 000 inimeselt 120 000 – 140 000’le.

Rootsi ajal suhteliselt kiire rahvaarvu kasv, mistõttu Rootsi aja lõpuks tõusis rahvaarv 400 000-ni
Rahvaarvu kasv tingitud: 1) Rahuaeg (70 aastat)

Välismigratsioon Venemaalt, Soomest, Lätist.
4. 1696. – 1697. a. suur näljahäda (ikaldus), rahvaarv vähenes 1/5 võrra, see on umbes
70 000 – 75 000 inimest. Vahetult enne Põhjasõda rahvaarv umbes 330 000.
5. Põhjasõjaga kaasnes uus demograafiline katastroof + sellele järgnenud katk
(1710- 1711 ), kuna rahvaarv vähenes ligi poole võrra (u. 170 000)
6. 18. saj. toimus rahvaarvu stabiilne kasv, umbes 500 000-ni.
Eesti ala valitsemine Rootsi ajal ja Vene aja algul, kuni 1783. a.
Eestimaa: 1. Liivi sõjaga Rootsi kätte läinud Eesti alad
2. Kubermang Rootsi – ja Vene ajal
Liivimaa: 1. Liivi sõjaga Poolale läinud Lõuna – Eesti alad (+ P-Eesti)
2. Kubermang Rootsi – ja Vene ajal Lõuna – Eestis ja Saaremaal (+ P- Lätis)
kindralkuberner – kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kes määrab: ametisse monarhi poolt (Rootsi kuningas või Vene tsaar /keiser) ja alles vahetult monarhile.
Põhjasõjaga alanud Vene aja algul (1710 – 1783) jäi püsima Rootsi-aegne haldusjaotus :
Eestimaa kubermangus 4 maakonda : Läänemaa (Haapsalu), Harjumaa (Tallinn),
Järvamaa (Paide), Virumaa (Rakvere).
Liivimaa kubermangus 3 maakonda: Saaremaa (Kuressaare), Pärnumaa (Pärnu),
Tartumaa (Tartu).
10 linna, kuna Poola kuningas liitis Uus- ja Vana-Pärnu, Taani kuningas Kuressaare ning Valga sai linnaõiguse.
Katariina II asehalduskond
(1783-1796)
Muutused halduskorralduses ja valitsemises:

Eestimaa ja Liivimaa kubermangud nim. ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehalduskondadeks eesotsas ühise asehalduriga Riias.

Maakonnad nimetati ajutiselt ümber linnade järgi.

Suurenes maakondade arv, kuna olemasolevad muudeti väiksemaks ja rajati uusi:

ajutiselt loodi Paldiski maakond
Pärnumaalt eraldati Viljandi maakond, Tartumaalt Võru maakond

Uued maakonnakeskused said linnaõigused, seega lisandus 2 uut linna – Paldiski + Võru (kokku 12)

Muudeti linnade valitsemist: linnakodanikud valisid keskaegse raadi asemele linnanõukogu e. linnaduuma. Linnakodanikeks said kõik majaomanikud sõltumata rahvusest ja tegevusalast.

Kaotati senine Venemaast erinev maksukorraldus, keskse riigimaksuna kehtestati pearahamaks ning maksualuste meeste arvu kindlaks tegemiseks hakati tegema hingeloendusi e. revisjone.
Pärast Katariina II surma taastas ta poeg Paul I varasema valitsuskorra Baltikumis ja see püsis kuni 1917. a. autonoomiani. Seeg Eestimaa kubermangus 4 maakonda ja Liivimaa kubermangus Eesti osas 5; kokku 12 linna.
TÖÖ KAARDIGA:
Kaart nr 1. Eesti ala haldusjaotus pärast Jüriöö ülestõusu kuni Liivi sõjani
(e. 1340 -1550 a.).
Kaardil 3 keskaegset feodaalriiki, Taani valduste kadumine.
Kaart nr 2. Eesti ala Katariina II asehalduskonna ajal 1780-1790
Maakonnakeskuste järgi nimetatud maakonnad.
Kaart nr 3. Eesti muinasmaakonnad 1200- 1220 .a.MVV’ni.
Kõige algelisemad maakonnad.
Kaart nr 4. Eesti ala pärast Liivi sõda 1580 .-1620. a.
Liivi sõja järel jagati Eesti ala 3 riigi vahel.
Kaart nr 5. Eesti pärast Katariina II asehalduskorda 1790.- 1910 . a.
9 maakonad, puudub Paldiski
Kaart nr 6. Eesti pärast MVV kuni Jüriöö ülestõusuni 1220-1340. a.
4 feodaalriiki
Kaart nr 7. Eesti ala Rootsi ja Vene ajal, kuni Katariina II asehalduskorrani 1640. – 1780.a.
Ajaliselt: 3, 6, 1, 4, 7, 2, 5

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 20 allalaadimist

Eesti haldusjaotus ja võõrvõimude vahetumine #1

Eesti haldusjaotus ja võõrvõimude vahetumine #2

Eesti haldusjaotus ja võõrvõimude vahetumine #3

Eesti haldusjaotus ja võõrvõimude vahetumine #4

Eesti haldusjaotus ja võõrvõimude vahetumine #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tarmo rehemaa Õppematerjali autor

Vana – Liivimaa ja Venemaa vahelised suhtedLiivi sõja põhjusedVene – Liivi sõdaSõjategevus 1561-1583Poola – Rootsi (jätku)sõdaEesti ala minek Rootsi võimu allaPõhjasõdaDemograafiline olukord 13.-18. saj.Eesti ala valitsemine Rootsi ajal ja Vene aja algul, kuni 1783. aKatariina II asehalduskond

liivimaa kubermang liivimaa vaherahu piiskopkond vana liivimaa keskaeg eestimaa liivi sõda ordu liivi ordu

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti ajalugu

· Liivi sõda 1558-1583: 1582 Zapolski vaherahu Poola-Leedu ja Venemaa vahel ja kokku lepiti, et P-L sai Lõ-Eesti alad, 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi sai endale Põ-Eesti ja Lä-Eesti + Hiiumaa, Taanile jäid Saare- ja Muhumaa · Poola-Rootsi jätkusõda 1600-1629: 1629 Altmargi vaherahu, Poola pidi loovutama Rootsile Lõ-Eesti alad +Põ-Läti (sh Riia) · Põhjasõda 1700-1721: 1710 Eesti alad liideti sisuliselt Venemaaga, 1721 Uusikaupunki rahulepinguga lõppes Põhjasõda Rootsi kaotusega ja kinnitati juriidiliselt Eesti minekut Vene koosseisu. Suurenes maakondade arv: ajutiselt loodi Paldiski maakond 2. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine Eesti alal · 1579 koostöös Poola-Leeduga Rootsi tõrjus Vene väed Liivimaalt välja · Vahepeal sai Poola-Leedu endale Zapolski vaherahuga Venemaalt Lõuna-Eesti

Eesti ajalugu

doc

EESTI AJALUGU

EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid Antud teema eeldab, et Õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi Võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata selle teema juures üksik- asjalist sõdade käigu tundmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajaloo- perioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas - oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esindajateks (ca 10 000 a tagasi, leiud Pullist)→ täpne päritolu teadmata, elanikke mitte üle tuhande. Kammkeraamika kultuuri esindajad (ida poolt, ca 5000 a tagasi), nende vaasidel eriline kammiga tehtud muster; mongoliidne välimus. Eestlased said keele! Venekirves ehk nöörkeraamikakultuuri esindajad (neil olid paadi- ehk venekujulised kirved); algelised põlluharijad- karjakasvatajad; inimesed tulid lõuna poolt→ nendelt europiidne välimus!

Ajalugu

doc

Eesti muinasaeg-eesti nsv

Pärnu ja Saaremaa) Sündmus, Muistne 1238. Stensby leping Taani ja Ordu vahel, millega Taani sai 1600-1629. Poola-Rootsi sõda > mille järel vabadusvõitlus oma alad Põhja-Eestis tagasi. Altmargi vaherahu > L-Eesti ja P-Läti muutus (1208-1227). Eesti 1346. Jüriöö ülestõusu (1345.) järel müüb Taani oma alad Rootsile võõrvõim või ala jagati esimest Saksa Ordule, kes annab need 1347. valitseda Liivi Ordule. 1643-1645. Rootsi-Taani sõda > haldusjaotus korda võõrvõimude 1558-1583 Liivi sõda Brömsebro rahu > Saaremaa Rootsile vahel *Jam Zapolski vaherahu 1582. Poola ja Venemaa vahel. > L- 1700-1721

Ajalugu

doc

EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI

Läänemaast, mis pidi alluma otse paavstile. Sellega püüdis paavst vahele astuda Ordu ja Taani tülile, kuigi tulemuseta. 13. sajandil kujunesid Vana-Liivimaa väikeriigid, mida juhtisid maahärrad: 1 1. Taani kuningas - "Eestimaa Hertsog" 2. Tartu piiskop 3. Saare-Lääne piiskop 4. Ordumeister LIIVI ORDU Liivi ordu oli Saksa ehk Deutoni ordu üks alam ordusid. Kõige tugevam eesti väikeriikidest. Pindala, umbes 16'000 km, jagunes foogtkondadeks ja kontuurkondadeks. Nende eesotsas olid vastavalt foogtid ja kontuurid. Keskusteks olid linnused. Need haldusüksused jagunesid omakorda väiksemateks ametkondadeks, millede keskused olid mõisad. Keskus oli Riia linnas. Hiljem Võnnus ehk Cesis'es. Ordu linnad olid eestis: Viljandi, Paide, Karksi, Uus-Pänu, Kursi, Lihula, Põltsamaa. TARTU PIISKOPKOND Keskus Tartu

Ajalugu

doc

Eesti ajaloo kokkuvõttev skeem

orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, 1346st ka Taani valdus Liivi ordule valitseda tsistertslased, 16.saj alugses reformatsioon ja 1558-1583 Liivi sõda Vana-Liivimaa poliitilise sellega seoses sellega esimene eesti keelne süsteemi kokkuvarisemine, Eestis 3 kuninga võim raamat, kunstist Gooti stiil, rajati esimesed 1582 Jam Zapolski vaherahu (Poola ja Venemaa) koolid Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Poolale

Ajalugu

pdf

Eesti Uusaeg

EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud

Eesti uusaeg

doc

Eesti ajalugu

kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, frantsisklased), naiskloostrid; Reformatsioon 1517 Wittenbergis, Liivimaal 1523(Martin Luther); 1524 pildirüüste; Wanradti ja Koelli luterlik katekismus 1535, Hansa Liidu kõrgaeg Aastaarvud: 1208 jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale Sõjad: Ümera lahing 1210, Madisepäeva lahing 21.sept. 1217, Jüriöö ülestõus 1343 23.aprill (Liivimaa meister Burchard von Dreileben Haldusjaotus: Põhja-Eestis: Eestima Hertsogkond; Saaremaa ja Lääne- Eestis: Saare-Lääne piiskopkond; Kagu-Eestis: Tartu piiskopkond; Kesk-ja edela-Eestis: Saksa ordu Haldusjaotus Vana-Liivimaal pärast 1346: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk