hiljem Tallinna filiaali tegevdirektor · Töötanud veel KPMG Management Consulting Ida- ja Kesk- Euroopa osakonna juhtimiskonsultandina, 1995-1997 ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) programmi koordinaatorina Eestis · Alates 1995 AS Meediamaa nõukogu esimees, AS Levicom multimeedia divisjoni juht · Avaldanud artikleid ajakirjanduses, juhtinud telesaateid, alates 1996. a USA teaduskuukirja NetFuture kaastoimetaja ning Eesti inimarengu aruande 1995, 1996, 1997 ja 1998 kaasautor ja toimetaja · Tiigrihüppe Sihtasutuse asutaja- ja nõukogu (1997) liige, avalike internetipunktide, avaliku e-posti serveri (http://mail.ee) ning interneti kasutajauuringute algatajaid Eestis, 1998 Tiigrituuri peakorraldaja
Õppinud on ta paljudes erinevates koolides: Arula kool 1945-1946; Vana-Otepää kool 1946-1947; Nõuni kool 1947-1949; Rannu kool 1949-1951; Tartu tehnikum 1952-1953; Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957; Moskva Kirjandusinstituut 1959- 1964; Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969. On töötanud erinevatel ametitel: Kureküla sovhoosi tööline 1951-1954 nomeneerija, tehniline järelvalve inspektor; Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liige 1965-1968; Alates 1970. aastast kutseline kirjanik. Traadi luule on poeetiline autobiograafia, mis on otsekui eestlaste nägu- tõsine ja murelik. Traat on kirjutamisel lähtunud arhiiviürikutest, dokumentidest ja perekondlikest pärimustest. Mats Traat "sisenes" eesti kirjandusse aastal 1962 kassetipõlvkonna kõige säravamas publikatsioonis, esimeses "karbis" pealkirjaga "Noored autorid 1962". Siit algabki tähelend, s
9. Kõneliiasused tautoloogia (lähedase tähendusega sõna tarbetu kordamine) ja pleonasm (samatähenduslike sõnade kuhjamine) kirjalikus tekstis: kõrged pilvelõhkujad; lapsepõlves, kui ma poisikesena mängisin; edasi areneda; reaalne tegelikkus; lahti mõtestada; kindel veendumus. 10. Lausestusvead, keele- ja stiilivea vahepealsed juhtumid - süntaktiline kahemõttelisus Vaikses leinameeleolus keisrile sooritatud atentaadi pärast oli toimetaja perekond õhtulauda kogunenud. -öeldiseta lause, aluseta lause - lause rütmi ja arusaadavust häiriv liigendus Õpilasi, kes olid kirjandusvõistlusel, mis oli koolis esmakordne, silma paistnud, autasustati. - fraasi ülekuhjamine Kolmekorruselise maja koridori käsipuu kollane värv oli maha kulunud. - lausete tükeldamine, s.t pea- ja kõrvallause lahutatakse iseseisvateks lauseteks Läksime koju. Kui kell näitas hilist tundi. Neid inimesi on palju, kes ignoreerivad valimisi 11
See näis nau oleks olnud enesetapp. Bill istus oma kabinetis ja oli ajud seinale lasknud ja püstol oli tal käes. Sid oli kindel, et see ei olnud enesetapp vaid see oli lavastatud enesetapuna. Billi naine Kate ei teadnud veel, et ta abikaasa ja laste isa Bill on surnud. Sid kutsus politsei ja läks Kate´le kurba uudist teatama. Ja lubas talle et uurib välja kes Billi tappis. Asja tegi veel hullemaks ajalehe The Pump toimetaja Chris Beecher. Kes proovis asja veelgi huvitavamaks teha. Ja tal oli mingi isiklik viha Sid´i vastu. Billi talli abiline Juliet Burns. Rääkis lõpuks kõik ära, et tema tappis Bill Bartoni ja et Peter Enstone on tegelikult kõige selle taga mis juhtunud on. Ja see kes marinat tulistas oli ka Peter, hoiatuseks et Sid uurimise pooleli jätaks. Aga seda ta ei teainu kuna oli just juhtumit lõpetama hakkamas. Rääkisgi Juliet
likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. Komitern- e. kommunistlik internatsionaal. 1919. aastal Moskvas moodustatud maailma kommunistlikke parteisid ühendav organisatsioon. Oma II kongressil 1920. aastal kuulutas Komitern avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele. Enamik riigipöördekatseid ebaõnnestusid. B. Mussolini- Itaalia sotsialistide peahäälekandja toimetaja, fasistide juht. Lubas taastada Itaalias korra ja muuta ta sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Tema õpetuses oli tähtsamal kohal rahva heaolu. Sai peaministriks. Sai piiramatu võimu. Adolf Hitler- Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht. Püüdis Münchenis võimu haarata, katse suruti maha ja ta pandi vangi. 1933 sai valitsuse etteotsa kantsleriks. Hiljem sai tast Saksamaa diktaator ehk füürer.
1914 halvenes Villem Reimani tervis järsult. Ta suri 56- aastaselt ja on maetud Kolga-Jaani surnuaiale. V.Reiman tütrega vanaduspõlves Villem Reiman toimetas Õpetatud Eesti Seltsi väljaandeid, EÜS- i albumeid (I - VII, 1888- 1902), kalendrit "Sirvilauad" (1896- 1907 ) , koguteost "Eesti Kultura " ( I- V, 1911- 1915), Eesti Haridusseltside Aastaraamatut (1909- 1910), Karskusseltside Aastaraamatut, oli kuukirja " Eesti Kirjandus" asutaja ja toimetaja liige. Kõigis neis avaldas ta oma uurimusi , toetudes algallikatele. Soome ajaloolase Kaarle Olavi Lindequisti "Üleüldise ajaloo tõlke (1903- 1906, 1910- 1911) juurde kirjutas ta peatükid Eesti ajaloost, mis 1920 ilmus eraldi raamatuna. Sadade artiklite kõrval, mis puudutasid Eesti elu väga erinevaid külgi, on Villem Reimani panus kõige suurem rahvusteaduste uurimisse. Omas ajas oli tema töödel teedrajav tähendus. Millega läks Villem Reiman Eesti ajalukku ?
tõlkija · Sündis Viljandis, õpetaja peres · Õpingud Peterburis, Riias · Peale I maailmasõja algust mobiliseeriti ja asus õppima Moskvasse · Berliini ülikool ning peale seda elas aasta Pariisis · 1928 lõpetas Tartu Ülikooli mag. philos. kraadiga · Johannes Semperi nime on kandnud Tartu8. keskkool · Eesti sotsiaaldemokraatliku partei üks asutajatest · "Loomingu" toimetaja 1930-1940 · Debüteeris eesti kirjanudse ülevaatega Läti ajakirjas "Kahwi" · Osales aktiivselt ka Tarapita tegevuses · 1940 astus Eesti Kommunistliku Parteisse · 1950 langes Eesti Keskkommitee otsusega koos teiste tuntud haritlastega "kodanliku natsionalistina" põlu alla · Kirjutas sõnad Eesti NSV hümnile Looming: · 1962 aastal alustati Semperi kogutud teoste (12 köite) väljaandmisega · "Pierrot" (1919), "Jäljed liival" (1921), "Hiina kett" (1918),
EESTI VABARIIK Sisepoliitika 1920 aastatel · demokraatlik · põhiseadus 1920 · valimised rahvahääletusel · kodanikuõigused võrdsus seaduse ees - isikupuutumatus - kirjavahetuse saladus - usuvabadus - sõnavabadus · rahvas võis algatada seadusmuutlikust · seadusandlikvõim 100 liikmelisel riigikogul · valimisõigus 20 aastaselt + naised · kõrgem täidesaatevvõim valitsusel · riigivanem-peaminister-president (ainult '20 aastatel) · erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - ) · 1 sisevaenlane (kommunistid, illegaalne -1940) · kommunistide eesmärk liita NSVga · meetodid propaganda, streigid · juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta · toimub rahvahää...
Ida- Virumaa Kutsehariduskeskus 1918 Iseseisvuse väljakuulutamine ja SAKSA OKUPATSIOON Koostaja: Alina Kulina 2K-EP Juhataja: Kersti Küttim Jõhvi 2012 Eesti Vabariigi väljakuulutamine Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette "Eesti iseseisvuse manifesti". Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges "Eesti iseseisvuse manifesti" teist korda Pärnu Eliisabeti kiriku kantslist ette koguduse õpetaja Hasselblatt. Veel enne manifesti ettelugemist otsustasid selle korraldanud Pärnu Postimehe toimeta...
Kirjandus Tallinn 2012 JAN KAUS Jan Kaus on eesti kirjanik. Ta sündis 22. jaanuaril 1971. Ta on õppinud pedagoogikat ja EHI-s filosoofiat. Ta on saanud palju tunnustusi. Nagu näiteks 2001 aastal Loomingu kriitikapreemia, 2003. aastal sai Eesti Vabariigi presidendi noore kultuuritegelase preemia ja Ponkala Fondi preemia, aastal 2007 sai ta stipendiumi ,,Ela ja sära" ja Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna. Jan Kaus oli 19982001 ja alates 2007 kultuurilehe Sirp toimetaja. Aastatel 2004 2007 Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees, peale selle oli ta Tallinna rahvusvahelise kirjandusfestivali korraldaja ja Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige. Ta on Underground-ansambli Dreamphish basskitarrist ja kujutav kunstnik. Kirjanik Jan Kausile pakuvad inspiratsiooni inimese lähedusevajadus ja tugevate tunnete irratsionaalsus. Ühiskondlike sõnavõttude asemel eelistab ta viimasel ajal perele keskenduda ja tähti vaadata.
VI Õigus töötada riigiasutustes ja KOV-es. 16. Neljas võim- meedia Meediakraatia- Ideaalne demokraatlik olukord, kus meedia kajastab poliitikat kriitiliselt, toetavalt, neutraalselt või mingil muul moel. Poliitika järgib meediat. Meedia vastutus- Indiviidi ja massimeedia vahelisi suhteid on reguleeritud seadustega. Kui massiteabekanal on rikkunud kellegi õigusi ja huve, võib süüdlaseks tunnistada: 1) Väljaandja 2) Vastutava toimetaja 3) Kaebuse põhjustanud artikli autori 4) Informatsiooniallikad Kollane ajakirjandus- Ajakirjanduse tüüp, mis vahendab uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ning mille eesmärk on huvitavate pealkirjadega köita tarbijate tähelepanu, et võimalikult hästi end müüa. 17.Mil moel kehtib võimude lahususe printsiip kohaliku omavalitsuse tasandil?-Volikogu võtab vastu otsused ja vallavalitsus või linnavalitsus viib need ellu
Aastal 1982 ilmus kõvaköiteline raamat, mille koostaja oli Eerik Kumari. Foto: http://www.loodus.envir.ee/6page.html Teine Eesti punane raamat Selle koostamist juhtis Ervi Järvekülg. See sai valmis aastaks 1988, aga ilmus alles 1993, kuna Eestis toimusid ühiskonnas suured muutused. Teises punases raamatus käsitleti 315 liiki. 4 Kolmas Eesti punane raamat Kolmanda raamatu koostaja oli Vilju Lilleleht, ta oli ka ühtlasi raamatu toimetaja. Andmeid koondasid kokku 25 Eesti loodusteadlast ja kokku käsitleti selles raamatus 1312 liigi andmeid. Kolmas raamat ilmus trükituna 1998 aastal Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnafondi toetusel TA looduskaitse komisjoni väljaandena. Foto: http://www.vanaraamat.ee/index.php? filter=&otsi=eesti+punane+raamat&q_type=0&t_id=0 Neljas Eesti punane raamat Neljanda raamatu koostamist alustati aastal 2006 valmis sai see 2008 aastal, see oli samuti TA looduskaitse komisjoni väljaanne
Doris Kareva Armuaeg" ,, 2013 Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Praegu on luuletaja 54 aastane ning ta on luuletaja, tõlkija, kirjanike liidu liige ja ajakirja Sirbi toimetaja. Doris Kareva esimene luuletus avaldati koolialmanahhis ,,Trükitähed". 1966 1977. aastal õppis Doris Kareva Tallinna 7. Keskkoolis. 1974. aastal jõudsid suurema lugejaskonna ette tema luuletused ajakirjas Noorus. 1977. aastal astus ta Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda, kuid lahkus sealt 1979. aastal. 1978. aastal avaldas luuletaja oma esikkogu ,,Päevapildid". 1979. aastal töötas Kareva kultuurilehe Sirp ja Vasar korrektorina. 1982 aastast sai Dorisest Kirjanike Liidu liige. 1983
saaksid loetust aru ja oleks mida koolis õpetada. Kui igaühel on oma reeglid, ehk reegleid üldse poleks, võib juhtuda, et lõpuks ei saa me teineteisest enam üldse aru. Igapäevaselt hakkame juba harjuma, et asjad ei ole täpselt normeeritud. Kuid on valdkondi, kus siiski peab keelenormidest kinni pidama. Näiteks ajalehtede ja isegi mõnede kirjastuste töö on lohakas. Igasuguse teksti kirjutamine on kompromiss standardi ja isikupära vahel, kuid tihti kohtab tänapäöeva väljaannetes toimetaja puudumist. Lauseehitus on kohmakas, stiil ebaühtlane ja grammatikavead vaatavad vastu. (1, Riho Laurisaar). Olen ise koolis käinud nn. Vene ajal, kui grmmatikale pöörati suurt tähelepanu ja pidi keelereegleid pähe õppima. Reeglite pähetuupimine võis olla mõnele vajalik, et ta õpiks õigesti kirjutama, mõnele keelevaistuga inimesele aga täiesti tarbetu kohustus. Ütlen ausalt, et mind vahel häirivad küll lohakad grammatikavead ajalehtedes, filmide subtiitrites, aga eriti raamatutes
Ferdinand F. Austria troonipärija Foch F. liitlaste ülemjuhataja Ford H. USA autode tootja Forselius B.G. rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj., andis välja õpikuid Franco F. Hispaania diktaator Gagarin J. esimene inimene kosmoses 1961 Gandhi J. India peaminister Gandhi M. India poliitik, iseseisuslane Glück E. tõlkis piibli läti keelde Grenztein A. ajalehe "Olevik" toimetaja venestamise pooldaja Gustav II Adolf Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Gustav III Rootsi kuningas 18. saj. Helle A.T. I Eesti keelse piibli autor Hemingway E. kuulus kirjanik 20.saj. Herder J.G. Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias Hitler A. Saksamaa peaminister, diktaator Homein A. usujuht, kes valitses Iraani teostas Islami revolutsiooni Hoover E. USA president Hupel A.W
Lutheri Vineerivabrik. Ülemiste Paberivabrik. 1898 ehitati Pärnusse Waldhofi tselluloositehas. Seal töötas u. 1000 töölist. 1898 Kunda tsemendivabrik. 19. sajandi lõpus alustati Aseris telliste tootmisega. 19. sajandi lõpus iseloomustab Eesti tööstust erakordselt hoogne areng. Konstantin Päts (1874 1956) Pärit Pärnumaalt. Oli advokaat ja päevalehe ,,Teataja" toimetaja. Tema kaastöölised olid nt. Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare ja advokaat Jaan Teemant. Tema eluvaade oli Tõnissoni omast pragmaatilisem. Temagi oli rahvuslane, kuid uskus, et rahvust ei saa üles ehitada ainuüksi kultuurile ja aadetele, vaid selleks on eestlastel vaja saavutada majanduslik võim. Ühtlasi nägi tärkavaid klassivastuolusid ja pidas nende käsitlemist vajalikuks. Oli loomult poliitik ega kõhelnud liitumast venelastega, et esmakordselt Tallinna linna ajaloos
tal koolist lahkuda. Vilde tegigi seda ning läks 1882. aasta suvel vanemate juurde, kes vahepeal olid asunud elama Keila lähedale Karjakülla. Seal pani ta kirja oma esikteose, jutustuse ,,Kurjal teel". Raamat jäi tookord trükkimata, ent käsikirja vastuvõtmise fakt sai määravaks Vilde kirjanikukutse valikul. Raamat ilmus autori teadmata alles 1898. aastal. See andis tõuke kirjutamiseks ning 1883. aastal valmis tal jutustus ,,Musta mantliga mees". Käsikiri sattus ,,Virulase" toimetaja Jaak Järve kätte, kes kutsus ta oma ajalehe toimetusse. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 178) ,,Virulane" oli sel ajal üks Tallinna neljast nädalalehest. Selle toimetaja Jaak Järv oli oma ajakirjandusekooli saanud ,,Sakala" juures ning pidas ennast Carl Robert Jakobsoni vaimseks pärijaks. Tal oli tekkinud kontakt kohaliku sotsialistliku ringiga, mille vahendusel omandas Jaak Järv teadmisi sotsialistlikust liikumisest. Jaak Järve ajaleht oli esimene, kus
VIIDATUD ALLIKAD 1. Finantsinspektsioon, 2011. Finantsturu koondülevaade, Eesti finantsteenuste turg seisuga 30.06.2011. 2. FRDN incorporated, 2011. International Research Journal of Finance and Economics, [http://www.internationalresearchjournaloffinanceandeconomics.com/irjfe_issue s.htm] 23.11.2011 3. Holton, G. 1996. Contingency analysis, Riskglossary. [www.riskglossary.com/link/portfolio_theory.htm] 24.11.2011. 4. Investeerimise Teejuht, 2007. Toimetaja Nurga, A. Äripäev, Tallinna Raamatutrükikoda. 5. Markowitz, H. M. 1959. Portfolio selection: John Wiley and Sons inc 6. Markowitz, H. M. 1991. Foundations of Portfolio Theory: -Journal of Finance. Vol XLVI (2), pp 469-477. 7. Saario, S. 2009. Investeerimisraamat, Tallinna Raamatutrükikoda 8. Tomberg, A. 2007. Portfelliriskide hindamine aktsiaportfelli näitel. TÜ matemaatilise statistika instituut. (Magistritöö). 9. Väärtpaberite Teejuht, 2008
See oli raske aeg, seda ka siis, kui hoopiski mitte arvestada toimunud ülemineku järskust, kodudest eluringist lahtikistust. Olukorrad tööpataljonis kujunesid rängemaks, kui olid hiljem rindel, kuhu Smuul ei jõudnudki. Oma elu jooksul jõudis ta kuuluda paljudesse organisatsioonidesse ja töötada erinevates ajakirjades ja-lehtedes. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Samuti oli ta aastatel 19511953 Kirjanike liidu aseesimees ning esimees 19531971. Aastail 19561958 oli ta EKP Keskkomitee liige. Juhan Smuul on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 19571958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. Need
terviklikult käsitlev teaduslik uurimus), kogumik, ajakiri, jätkväljaanne, ajaleht või Interneti- tekst. Monograafia kirjes esitatakse autor, allika ilmumisaasta, pealkiri, ilmumiskoht ja kirjastus. Käsikirjalise allika kirje lõppu lisatakse sulgudesse märgend Käsikiri ja selle asukoha andmed, nt (Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis). Monograafia kirje esitab autorid järgmiselt. Ühe autori, koostaja või toimetaja puhul märgitakse perekonnanimi ja eesnimetäht. Koostaja nime järele märgitakse lühend (koost), toimetaja nime järele lühend (toim), nt: Kuusk, R. 1998. (koost) Eesti luule antoloogia II. Tallinn: Avita. Viikberg, J. 2001. (toim) Noored filoloogid. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Kahe ja enama autoriga teose autorite perekonnanimede ja eesnimetähe vahel on koma, nt: Liiv, H., Pikver, A. Praktiline inglise keele grammatika. 1995. Tallinn: Koolibri.
aaata veebruaris kodukooliõpetaja diplomid kätte andis, kuuleme ainult paaril olnud kavas guvernandikoht Moskvas või Peterburis vastu võtta, kuna neil seal tuttavad ees. Anna Haavakivil ei olnud teenistuskohta kuulutatud, kuid ta teadis, et tal tuleb ellu astuda. Pärast kooli lõpetamist pööras Anna Haavakivi teadlikult selja suurtsovinistlikule saksa seltskonnale ja hakkas kontakti otsima eesti rahvuslike ringkondadega. 1885. aasta suvel astus ta ,,Postimehe" toimetaja K.A. Hermanni laulukoori ja ühines Hermanni ümber koondunud ringiga, kus hoolimata rahvusliku liikumise kriisi saabumisest püüti eesti kultuuri edasi arendada. 1894. aasta kevadel viibis Anna Haava Peterburis, kus võttis osa eesti seltside pidustustest pärisorjuse kaotamise 75. aastapäeva auks. Ta esimesed kogud ,,Luuletused" I (1888), II (1890) ja III (1897), kõik sisaldavad romantilisi tundelaule, mille peamiseks aineks on armastus. See on omanäoline
KARL AUGUST HERMANN(1851-1909) Karl August Hermann sündis 23. septembril 1851. aastal Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Tema lapsepõlv möödus väga rasketes majanduslikes tingimustes. Õppimine algul Anikvere külakoolis ja hiljem Põltsamaa kihelkonnakoolis vaheldus kingsepa ja rätsepa õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. K. A .Hermann laulis ka Martin Vilbergi kooris. Samal ajal mängis ta kooli puhkpilliorkestris. 1867. a. lõpetas K. A. Hermann kihelkonnakooli ja sai samasse abiõpetaja koha. 1868. a. sooritas ta vallakooliõpetaja ja aasta hiljem Tallinnas elementaarkooliõpetaja eksamid. 1869. a. õnnestus K. A. Hermannil viibida Tartus I üldlaulupeol. Rahvusliku liikumise erutavad ideed ning peo vaimustav õhkkond haarasid ka noort K. A. Hermanni. Noorukipõlves oli K. A. Hermannil kindel kavatsus pühenduda muusikale, nü...
Suitsu kirjandusteadusliku ja organisatsioonilise tegevuse moodustavad 20. sajandi alguskümnendid. Kirjanduslikku ellu tuli ta sajandivahetusel õpilas-noorsoo rühma ,,Kirjanduse sõbrad" albumi ,,Kiired" I-III (1901-1903) toimetajana. 1905. aastaks sai Suitsu kirjanduslik-kultuurilise rühmituse ,,Noor-Eesti" vaimseks juhiks. Ta oli ,,Noor-Eesti" väljaannete, albumite ,,Noor-Eesti" I-V (1905-1915), ,,Võitluse päivil" (1905), ajakirja ,,Noor-Eesti" (1910-1911) toimetaja (osalt koos Friedebert Tuglasega), sõnastas juhtartiklites ideoloogilise programmi, seades liikumise põhieesmärgiks kultuurihorisondi avardamise. Need kirjutised on hiljem koondatud valimikku ,,Noor-Eesti nõlvakult". Sajandivahetusest peale esines Suits enda toimetatud väljaannetes ja mujal perioodikas kirjandus- ning teatrikriitikuna ja kirjandusloolaena. Süvenemist eesti kirjanduse ajaloosse osutavad uurimus Kristjan
Eesti kirjandus 20.saj. I poolel Väga oluline oli Rahvuslik liikumine. 1906 avati Tartus kutseline teater Vanemuine; 1913 avati Tallinnas teater Estonia. 1907 rajati ka Eesti Kirjanduse Selts. Ilmusid ajalehed: Postimees, Teataja(1901-1905), Uudised(1903-1905). Tsentrumiks kujunes Tartu (Tartu Ülikooli pärast). Olulised kirjanduse elu organiseerijad olid rühmitused, neid oli 4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita (muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad). Noor-Eesti (1908-1915) Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust ,,Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimus. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" (Gustav Suits). Selle rühmituse juhtivad liikmed olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Kaastööd te...
Erkki-Sven Tüür Erkki-Sven Tüür sündis 16. oktoobril 1959. aastal Kärdlas. Ta on üks oma põlvkonna silmapaistvamaid,tuntumaid ja tunnustatumaid heliloojaid ja seda mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Erkki-Sven Tüür on omandanud muusikalise hariduse iseõppijana. Ta lõpetas 1980. aastal G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli flöödi erialal aga ta on õppinud ka löökpille ja kompositsiooni. Juba varem oli Tüür seotud noorte rock-muusikaga. Aastal 1976 rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai aastal 1979 ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle ansambli juht,erinevate flöötide ja löökpillide mängija,laulja ja helilooja ning kirjutas ka suure osa ansambli repertuaarist. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna Konservatooriumisse. 1984. aastal lõpetas Tüür Tallinna konservatooriumis Jaan Räätsa kompositsiooniklassi, hiljem täiendas end veel eraviisiliselt Lepo S...
1. Mõisted. NSVL Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit. Punaste loodud liit. Algselt kuulusid sinna Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia, pärast teist maalimasõda juba üle 15 liiduvabariigi. Maailmarevolutsioon Nõukogude valitsus lootis pärast enamlaste võitu, et terve maailma saab muuta kommunistlikuks ning nad hakkasid nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920ndate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 1920. Talupojad pidi kõik viljaülejäägid tasuta riigile andma, selleks loodi eraldi toitlustusarmee ja maapiirkondadesse saadeti relvastatud toitlustussalgad.Kehtestati üldine sunduslik töökohustus, enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete ja tööstuskaupade äärmises puuduseshakati neid elanikkonnale normi järgi ja võimaluse korral jaotama. Lü...
1921-24 Võru Õpetajate Seminaris. 1923. aastal sai Vahtrast tookordse Eesti avangardseima kunstirühmituse Eesti Kunstnikkude Rühma asutajaliige. 1935 kunstikooli "Pallas" õppejõud. 1936-40 "Noor-Eesti Kirjastuse" kunstiline konsultant. 1940 Määrati Jaan Vahtra Võru maakonna keskkultuurimaja direktoriks. Selleks ajaks oli J.Vahtra Eesti viljakamaid raamatuillustraatoreid. 1944. aastal rajas Võru ajalehe ,,Töörahva Elu" ja oli selle esimene toimetaja. 1947 27. Jaanuaril suri Võrus ning maeti Põlva kalmistule. JAAN VAHTRA Jaan Vahtra on küll rohkem tuntud kunstnikkuna kuid on kirjutanud hulga raamatuid nii täis- kasvanutele kui ka lastele ja noorsoole. 1930ndate keskpaidast keskendus peamiselt kirjandusele. Avaldanud ümaberjutustusi rahvajuttudest ja kodukandi-lugudest ning tõlkekirjandust. Noorusaastali avaldati tema jutte ja luulet ajakirjanduses. Lastele kirjutanud jutukogud ,,Kuldne
manipuleeriv. Toob välja ka et kõik ulus on määratud närbuma. ,,Väikesed poeemid proosas" Mõned tekstid on luuletused proosas, mõned lähemal miniatuurile. Fookuses on linn, Pariis, ja selle inimesed. Teost peetakse impressionistide linnavaadete vasteks kirjanduses Autori hingeseisundid - igatsus, unelmad, üksindus, igavus, iroonia, viha ja armastus. Edgar Allan Poe Oli ameerika romantiline kirjanik, luuletaja, toimetaja ning kirjanduskriitik. Ta oli luuletaja, kuid oli ka kuulsaks saanud jutukirjanikuna. Ulmejutu ja õudusjutu rajaja. Üks põhiteemasid on lein ja armastus varalahkunud noore neiu vastu. Nt. ,, Kaaren" Peategelane leinab Leonooret. Siis tuleb tema tuppa kaaren, kes sümboliseerib kurbust ja masendust. Selles meeleolus teos ka lõppeb. Kaaren ütleb kogu aeg ,,never more". Sõnum: Kui oleme kaotanud kalli inimese, on sellest rakse üle saada.
Sisu alusel on neid liigitatud näiteks sangarieeposteks, ajaloolisteks, usundlikeks, idüllilisteks ja koomilisteks eeposteks, hõimu- ja loomaeeposteks jne. Oma vormilt erinevad kirjalikud ja suulised eeposed märgatavalt. Kirjalikud eeposed on kinnistunud teatud vormi, kuid suulised on jätkuvalt muutuvad. Eepilist loomingut on olnud peaaegu kõigil maailma rahvastel, aga vaid vähestel nende hulgast on leidunud kirja valdav laulik/poeet või toimetaja, kes oleks kogunud suulises 5 traditsioonis elavad ained ühtseks suurteoseks. Oma tõelise eeposeta on Euroopas näiteks jäänud slaavi rahvad, enamik soome-ugrilasi ja keldid. 3.1. Teosed · "Mahbhrata" (india) · "Rmdzana" (india) · "Ilias" (Vana-Kreeka) · "Odüsseia" (Vana-Kreeka) · "Aeneis" (Vana-Rooma) · "Vanem Edda" (skandinaavia)
Suure-Jaanis: 1853. a-st - köstri-kooliõpetaja Petschi abiline 1857. a-st - kihelkonna kantor ja kihelkonnakooli juhataja Oli laulukoori, pasunakoori ja näiteringi asutamise eestvedajaks 1871 - pasunakoor, 1887 - "Ilmatari" selts, mille auesimeheks oli Mart Saar 28. september 1882 28. oktoober 1963 Lõpetas 1908. a Peterburi Konservatooriumi oreli ja 1911. a kompositsiooni erialalTöötas Tartus ja Tallinnas pedagoogi ja interpreedina 192829 "Muusikalehe" vastutav toimetaja 194456 Eesti Riikliku Konservatooriumi kompositsioonieriala professor Elas 193243 Suure-Jaani lähedal Hüpassaares (Hoones asub tänapäeval Mart Saare majamuuseum) Looming: ~300 koorilaulu, ~140 soololaulu, ~130 klaveriteost, vokaalsümfooniline-, orkestri- ja orelimuusika Paul Kondas 31. märts 1900 7. august 1985 192123 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust Sai 1924. a Valga kursustel pedagoogikutse
Rahvusromantism 31. Mida kasutasid 19. Saj kunstmuusika loojad sageli oma teoste algaineks? Folkloori, loodust, rahvaviise 32. Kus sai hariduse Aleksander Kunileid? Cimze seminar 33. Kes andis välja Eesti esimest muusikaajakirja „Laulu- ja mänguleht“? Karl August Hermann 34. Kes oli mitme laulupeo üldjuht, noodikirjastaja, keeleteadlane, ajalehe „Postimees“ toimetaja ja koorikomponist? Hermann 35. Milline eestlastele väga tuntud laul on pärit laulelusest „Uku ja Vanemuine“? „Kungla rahvas“ 36. Nimeta 3 asjaarmastajat heliloojat, kes sündisid 19. Saj lõpus või keskel? Kunileid, Saebelmann, Hermann 37. Nimeta mõni Peterburi konservatooriumi õppejõud, kes õpetas eestlasi (nimi, eriala). Rimski-Korsakov (kompsitsioon), Homilius (orel) 38. Kuhu ja miks läksid paljud eesti muusikud õppima 19.-20
‘’ Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik.Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud ,paljud rohkemgi.Lisaks hingeheitlustele tuli rinda pista ka füüsiliste haigustega nt kopsutiisikus.Juhan Liiv oli ka vaimselt haige mees,põdes skisofreeniat ja jälitusmaaniaid.Kurb tõsiasi on seegi ,et kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski.Kirjanikku on püütud mõista , lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse , kuid vaevalt leidub inimesi,kes suudaks mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses.Ja kui keegi teda mõistakski ,peaks teda kindlasti omamoodi hulluks ,isegi nõdrameelseks oma piiritus isamaa ja loodusarmastuses ja isegi enesehaletsemises. On olnud vaid üks Juhan Liiv ja vaevalt ,et tuleb teist temasugust inimest kunagi veel. Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi –1.detsember 1913 Kava...
kolmanda.Helbemäe hakkab Eesti Ringhäälingu juures vabakutselisena tööle. Raadiotöö kõrvalt kirjutamiseks eriti aega ei jää. 1941. aastal abiellub G. Helbemäe Are Vanaveskiga. Nõukogude okupatsiooni ajal on ta ringhäälingus heliplaatide kontsertide koostaja. Kuuldemänge rohkem ei kirjuta. Saksa okupatsiooni ajal töötas raadio kirjandusosakonnas. Aastal 1944 põgenes perekonnaga Saksamaale, kust siirdus 1947. aastal Inglismaale. Oli alates aastast 1960 ajalehe Eesti Hääl toimetaja. Gert Helbemäe teosed: Teda huvitas ajalugu, eriti 16. saj Tallinn. 1952 "Elamata elu" 1953 "Kägu odraokkaga" 1955 "Õekesed" 1957, 58 "Sellest mustast mungast" 2 osa 1960 "Ohvrilaev" 1964 "Ainult ajutiseks" 1971 "Pagejad" Argipäeva varjus toimuvaid, traagikani ulatuvaid sündmusi käsitleb sügava sisseelamisega romaan "Ohvrilaev" ,,Ohvrilaev" ,,Ohvrilaev" on romaan, kus peategelaseks on Martin Justus, kes elab koos oma naise ja 16-
03.1974.aastal Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma
Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal Juhan Liiv Referaat Põlva 2016 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.Üldinfo................................................................................................................. 3 2.Elukäik................................................................................................................. 4 3.Looming............................................................................................................... 5 4.Teosed................................................................................................................. 5 5.Mälestamine........................................................................................................ 6 Kokkuvõte........................
Tartu ülikoolilt võeti senine autonoomia ja õppekeeleks kehtestati vene keel. Ühtlasi soosisid võimud igati vene õigeusu levikut. Senised vaimsed juhid oli kas surnud (Kreutzwald, Jakobson, Koidula), muude hädadega eemal (Jannsen halvatud) või asunud võõrsile (Hurt, Veske). Alles jäänud inimesed võtsid omavahelises väiklases võimuvõitluses kasutusele intriigid ja salakaebused. Nendega paistis eriti silma ajalehe "Valgus" toimetaja Jakob Kõrv. Tartu "Oleviku" toimetaja Ado Grenzstein jõudis lõpuks poliitilise kahekeelsuse ja venestuse õigustamiseni (kaks viimati nimetatut pidid lõpuks kodumaalt lahkuma). 1893. aastal suleti sisevastuoludest lõhestatud Eesti Kirjameeste Selts ja keelati eesti rahva ajaloost rääkivate jutustuste avaldamine. Samal aastal läks juhtide võhikluse ja kuritarvituste tõttu pankrotti eestlaste esimene äriline ühisettevõte, suurejooneliselt rajatud laevanduse aktsiaselts "Linda". Kultuurielu
Kirjandus HENRIK VISNAPUU Referaat SISUKORD 1. Lapsepõlv ja haridus.......................................................................3 2. Visnapuu ja kirjandus......................................................................4 3. Era- ja muu elu..............................................................................5 4. Looming.......................................................................................6 5. Laul sest jäledast...........................................................................7 6. Kokkuvõte....................................................................................8 7. Kasutatud allikad............................................................................9 8. Lisad..........................................................................................10 2 ...
Ta mõjutab kõiki ökosüsteemi osi. Teised keskkonna tegurid mõjutavad erineval määral erinevaid ökosüsteemi osi. Nii on vee temperatuur ja vooluhulk olulisteks faktoriteks kaladele. Autotroofsetele organismidele (kõrgemad taimed ja vetikad) on väga tähtsad valgustingimused. Põhja elustiku e. bentose koossseis ja hulk sõltub väga suurel määral põhjaiseloomust, mis tõsi on oma korda sõltuvuses voolukiirusest. Kasutatud kirjandus: Eesti jõed. 2001. Koostaja ja toimetaja A. Järvekülg. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 750 lk. Tiiu Trei, Sirje Vilbaste. 1998. Kas tunnete jõe- ja kaldataimi? 1-2. - Eesti Loodus. Nr. 7, lk. 297-298, Nr. 8, lk. 354-355.
Ta soovis taastada Rooma impeeriumi, püüdis kindlustada võimu. Ta oskas väga hästi rahvaga suhelda, korraldada riigi asju, millega ta võitis palju kuulsust. Kuid kas Mussolini jääb rahva hulgas kuulsana? Benito Mussolini Benito Mussolini oli Itaalia diktaator. Oma tugeva iseloomuga, hea riigi juhina, valiti teda riigi peaministriks. Temast sai kirglik revolutsiooni propagandist. Ta oli Itaalia Sotsialistliku Partei liige, hiljem ajalehe ``Avanti´´ toimetaja. Kui teda sealt heideti välja, lõi uue ajalehe ``II Popolo d´Italia´´. Ta asutas poliitilise partei Partito Nazionale Fascista, mis aja pärast sai partei pooldajaid. Mussolini näitas riigile, milleks ta on võimeline. Mussolini võttis appi kõik oma ajakirjanikuriukad-ja osavused, et saavutada rahva hulgas tähelepanu ja võita toetust. 1920. aastatel oli Mussolini itaallaste hulgas väga populaarne. Sellel oli ka põhjus, kuna heaolu ühiskonnas kasvas
"Joonase lähetamine" (oratoorium) Karl August Hermann 1851 1909) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist.sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana. Õppis sealsamas algkoolis ning oli ka koolmeistriks, hiljem läks Peterburi, kus sooritas eksternina gümnaasiumi lõpueksami. õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, Leipzigis võrdlevat keeleteadust. Seejärel asus ta elama Tartusase ning 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit (lauleldus "Uku ja Vanemuine") kui ka kindlaks teha eestlaste päritolu (väitis, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad). Konstantin Türnpu-Orelimängija,koorijuht,helilooja.Eripäraks:liikus B.Saksa ringkonnas->ei võetud eestlaste poolt omaks.P.Konserv.->Niguli kiriku organist,lõi kõrgeltasemel meestekoori"Revalier Liedertafel".1916 asutas Eesti Meestelaulu Seltsi.1921- Lauljate Liit.L:vokaalmuusika~60koorilaulu,7soolo.Kasut. E
aasta Praha sndmustele, tunnetas ennekike loominguline intelligents. Senine lootus hiskonnakorraldust muuta asendus ha sveneva vrandumisega, levis miste stagnatsioon. 1970. aastate ajakirjanduses lks suur osa energiast vitlusele elementaarsete tdede eest. EKP KK vttis vastu mitmeid otsuseid ETV tegevuse kohta. Phisdistus oli saadete nrk ideoloogiline suunitlus, apoliitilisus ja subjektivism. Suurenes nomenklatuursete, EKP tellimussaadete osakaal. Thtsustus toimetaja roll, autor ja re?issr taandusid kunstikriteeriumid taandusid ideoloogiliste nudmiste ees. 1980. aastatel oli nukogude korra kriis juba sgav. Prast ER-ETV jalgpallimat?ile jrgnenud noorterahutusi (1980) tugevnes kontroll raadio ja televisiooni le. Partei ideoloogilise joone tagamine ringhlingus sai EKP ideoloogiasekretri R. Ristlaane ja Teleraadiokomiteed detsembris 1981 juhtima pandud A. Kullaste kohustuseks. ETV kavast kadusid otsesaated.
MARIE UNDER Click to edit Master text styles Second level MARIE UNDER (1883-1980) Third level Fourth level Fifth level · Sündis 27.märtsil 1883. a Tallinnas · Vanemad - Friedrich Under ja Leena Under(sünd. Kerner) · Nad olid hiidlased, kuid vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna · 5lapseline pere Evangeline, Gottried, Marie, Berta ja Christfried · M.Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt Click to edit Master text styles HARIDUSKÄIK Second level ...
Eestis valmis esimene raudtee 1870. aastal ning see ühendas Peterburi, Narva, Rakvere ja Tallinna kaudu Paldiski jäävaba sadamaga. Raudtee andis tõuke vabrikutele ja tehastele, sest siis oli palju lihtsam toorainet kohale toimetada. 1896. aastal sai ajalehe Postimehe toimetajaks Jaan Tõnisson. Ajalehe Postimehe peamine nõue oli eesti keelse kooli hariduse taastamine. Teiseks tähtsamaks ajaleheks kujunes Teataja, mille toimetaja oli Konstantin Päts. Ajalehe Teataja olulisem nõue oli eestlaste majandusliku olukorra paranemine. 1905. aastal toimus revolutsioon, mis sai alguse Peterburis ning levis ka kiiresti Baltikumis. Selles revolutsioonis nõuti talurahvale maa andmist ning demokraatlike vabaduste kehtestamist. Oktoobris kuulutati välja üldstreik, kust võtsid osa enamus töölisi ning 16 oktoobril toimus Uuel turul suur rahvakoosolek. Kuid siis ilmus kohale sõjavägi, kes avas tule rahva pihta. Manifestis
2. Kas 19.sajandil oli lastel kooliskaimine kohustuslik? Too näteid. Jah. Alates 19.saj keskpaigast hakati üle minema kohustuslikule koolisundlusele. Esiteks kehtestati see Pilistvere kihelkonnas, hiljem üle Eesti. Tänu rahvakoolidele saavutati maarahva seas 1880. aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40% kirjutamisoskus. 3.Millega läksid ajalukku? 1. Lilli Suburg- Avas mitmeid koole, “Perno postimehe” toimetaja, naisõiguslane. 2. Hugo Treffner- Asutas Hugo Treffneri gümnaasiumi 3. Eduard Ahrens- Kirikukeele uuendaja, avaldas eesti keele grammatika. 4. Kristjan Jaak Peterson- esimene Eesti luuletaja. Nimetas end maarahva laulikuks, hindas kirjanduse omapära, pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. 5. Georg Wilhelm Struve- Määras teise tähe kauguse päikesesüsteemist, töötas Tartu observatooriumis.
toimetuses Tallinnas esimese töökoha. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) 1.3 Järgnev elu 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd ajakirjandusele, pani kokku luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) Hiljem töötas paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja 1890 leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi. Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) See kõik nõudis talt suurt vaimset pingutust. Juba ,,Oleviku" ajastul ilmnes ta vaimuelus korratusi. Nüüd ülepingutava töötamise tagajärjel murdus lõplikult tema hingeline tasakaal.
Eesmärgiks edendada eesti kirjandust ja kultuuri. Liit seisis kirjarahva loometingimuste eest ja korraldas avalikku kultuurielu. Liidu esimene esimees oli Friedebert Tuglas. Anneli Oidsalu 3 Eesti Kirjanike Liit EKL: http://www.ekl.ee/ Praegune esimees Karl Martn Sinijärv Anneli Oidsalu 4 Ajakiri Looming (asutatud 1923) Eesti Kirjanikkude Liidu ajakiri. Esimene toimetaja ning ajakirja ilme kujundaja oli Friedebert Tuglas. Ajakiri sai toetust riigilt ja maksis kirjutajatele korralikku honorari. Looming on vanim ja tähtsaim eesti kirjandusajakiri. Anneli Oidsalu 5 Ajakiri Looming (asutatud 1923) Looming kuulub traditsiooniliste almanahhi-tüüpi kirjandusajakirjade hulka, mille põhitaotluseks on algusest peale olnud uudiskirjanduse avaldamine ja eesti kirjanduse hetkeolukorra kajastamine. Alates 1.11.2005 on peatoimetaja Mihkel Mutt.
Kaastöölistest on teada 925 hetkelise seisuga. Kaastööliste ja ka tellijate paiknemine annab meile väärt informatsiooni rahvusliku liikumise tekkimise kohta. Kaastöölised olid peamiselt valla- ja kihelkonnakoolmeistrid. Teise rühma kaastöölisi moodustasid talurahvas. Nende seas oli kesksel kohal mõisasurve küsimused ja teoorjuse probleemid. Talurahvas kirjutas veel kirikukriitikast ning Eesti Aleksandrikooli teemadel. Kuna haritlasi oli vähe, siis pidi toimetaja siiski suurema osa tööst ära tegema. Siiski olid kaastöölised kõik erinevate vaadetega inimesed, keda sidusid ühised taotlused: vaen mõisnike vastu, kodanikuõiguste ning parema hariduse nõudmine eesti talupojale ja linna alamkihtide ning kultuuri edendamise soov. Oma väljaastumistes kirkiku ja pastorite vastu toetus ,,Sakala" rahava hulgast tulnud kaastööle. Tegeleti ka teistel teemadel kirjutamisega nagu näiteks teoorjuse ja privileegide vastu
suudaks rahuldada meie esitatud nõudeid ja hind oleks ka jõukohane. 21 Viidatud allikad: 1. Kärstna Põhikooli arengukava 2007-2009 22 Lisa 1. Protokoll 1 Ettevõte: Kärstna Põhikool Projekti nimetus: Kärstna Põhikooli raamatukogu laenutusprogrammile üleminek Projekti ajakava: 18.04-15.06.2008 Projekti meeskond Projekti juht: Eleri Piirak Liikmed: Katrin Geffe, Katrin Pajula Projekti toimetaja: Maderiin Tammik Koosolekud/tegevuskava: I. 19.04.08 Teema valik, üldine diskussioon II. 28.04.08 Töökorralduste jagamine, teema arutelu III. 15.05.08 andmete kogumine ja analüüs, probleemide lahendamine IV. 07.06.08 töö lõplik kokkupanek, kokkuvõtte tegemine ja vormistamine. Tööjaotus: Suhtlemine - silmast-silma, MSN Messengeri ja e-maili teel. Eleri - ettevõtte andmete kogumine Katrin Pajula info analüüsimine
Poliitikute elu olevalt. Sellest uurimistööst võib järeldada, et selle ajastu poliitikute tee oli väga käänuline ja raske nagu lahkunud Lennart Meril. Lennart Meri kui kunstniku kohta võime öelda, et Eesti Vabariik on tema kunstiteos, millele lisas värvi tema enese elu. Oma tööga suutis ta säilitada rahvusliku idenditeedi tänu millele jäi eestlus püsima. 12 LISA1 Karjäär 1953-1955Kirjanduslik toimetaja Vanemuise teatris Tartu Kunstikooli õppejõud 1955-1961 Eesti Raadio toimetaja 1968-1988 Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent 1985- 1987Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis 1988-1990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1990-1992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt. 1992-1996 Eesti Vabariigi President
- Oluline on teada, et ka reporter ise ja raamatud on allikad. - Kui allikad on valitud, siis mõelda, kes neist on kättesaadavad, kellest alustada, keda saab intervjuuda telefonitsi. - On mõistlik kirjutada allikad küsimuste ette, siis on võimalik süstematiseerida küsimusi allikate kaupa. Oluline on säilitada ka küsimused arvutis teemade kaupa. MEESKONNATÖÖ PLANEERIMINE Mõelda, kuidas uudise meeskond töötab. Reporteril tuleb koostöös teha toimetaja, fotograafi, teabegraafikuga. Otsustada: mille abil millist infot serveeritakse; kes hangib millist materjali; millist materjali peab reporter hankima teabegraafika jm jaoks; mida peab pildistama fotograaf ja kuidas peab toimuma reporteri ja fotograafi koostöö. Reporteritöö Kui plaan on tehtud, siis algab tegelik materjali kogumine ehk reporteritöö. Taustamaterjali hankimine. Reporteritöö algab üldjuhul taustamaterjali hankimisega. Tausta hankimist on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
