It gurud (1)

Steve Jobs

Steve Jobs sündis 24 veebruar 1955. Steve Jobs oli 20-aastane, kui ta asutas 1976. aastal koos Steve Wozniakiga oma vanemate garaažis Apple Computeri. Kümme aastat hiljem oli tema firmal 4000 töötajat ja firma väärtuseks 2 miljardit dollarit. Kuid 1985. aastal pidi Jobs enda firmast lahkuma ja see mõjus talle tema enda sõnade järgi nagu hoop kõhtu. Ta ei olnud nii pettunud ja asutas NeXT Corporationi - ja kui Apple 1996. aasta lõpus NeXTi ostis, naasis Jobs võidukalt enda loodud firma etteotsa , et tulla välja maailma vallutanud iMaci ja iPodiga.

Vannevar Bush

Vannevar Bush sündis 11. märtsil 1890. aastal Everettis, Massachusettsis. Hoolimata sagedastest haigustest ja nõrgast tervisest, kasvas temast enesekindel ja lausa võitlushimuline nooruk. Ise on ta öelnud, et päris oma loomuse juhtida kõike, millesse ta satub, meresõitjatest esivanematelt. Koolis läks tal väga hästi ja ta ei jäänud millegagi hätta, kuid kõige rohkem armastas matemaatikat.
Edasi hakkas ta õppima Tuftsi kolledzhis inseneriteadust. Õppekulud tasus ta stipendiumi ja tuutoritöö abil ning tavaliselt bakalaureusekraadi omandamiseks kuluva õppeajaga pistis taskusse magistri diplomi. Terve ülikooliaja tahtis ta teha kõiki asju omamoodi, eirates teiste poolt kehtestatud reegleid.
Peale ülikooli asus Bush tööle General Electricus , elektriseadmete testijana. Kui tehasepõleng selle töö katkestas, asus ta Clarki ülikoolis matemaatikat õpetama. 1940. aastast hakkas Bush juhtima USA sõjandusalast uurimistööd. Nõnda oli ta seotud nii tuumapommi valmistamise kui UFO–de uurimisega. Peale sõja lõppu keskendusid tema tegemised jätkuvale teaduse–valitsuse koostöö edendamisele ning kõikvõimalike talle määratud auametite ja teadusauhindade üleslugemiseks pole siinkohal lihtsalt ruumi. Ta jõudis igale poole ning näitas end ühtaegu äärmiselt võimeka teadlase ja poliitikuna . Viljakas elutee leidis oma otsa 1974. aastal, mil kõrges vanuses Bush suri kopsupõletikku.
Tim Berners -Lee
Sir Timorthy John Berners-Lee sündis 8. juunil, 1955. aastal. Ta on Inglise arendaja , kes leiutas veebi (Wold Wide Web) 1989 aasta märtsis. Tim Berners-Lee arendas välja lihtsa ja paindliku meetodi mis tahes teabe kirjeldamiseks ning levitamiseks rahvusvaheliste arvutivõrkude kaudu.
Järgmiseks sammuks oli HTML–i aluste paikapanek, et tekstis olevate linkide pruukimist lihtsustada. HTML (HyperText Markup Language ) on lihtsa ülesehitusega, kuid võimas keel, mida tänapäevani veebilehtede koostamisel kasutatakse. Peale selle loetakse Berners–Leed autoriks HTTP protokollile, mida kasutatakse HTML–lehtede vahendamiseks võrgus veebiserveritest surfajate arvutitesse.
“Võrgu ühendavad kokku kaablid arvutite vahel, WWW ühendavad kokku hüpertekstis paiknevad lingid . WWW eksisteerib tänu programmidele, mis suhtlevad võrguarvutite vahel. WWW–d ei saa olla ilma Internetita. WWW muutis Interneti kasulikuks, sest inimesed on informatsioonist tõepoolest huvitatud (rääkimata teadmistest ja tarkusest!), kuid ei taha seejuures tingimata arvuteid ja kaableid tunda,” ütles Berners-Lee ise WWW kohta.

Douglas Engelbart

Douglas Engelbart sündis 30. jaanuaril, 1925 Oregonis. Ta on Ameerika leiutaja, kes tegi esimesena arvutile hiire .
Engelbart sai Bachelori kraadi elektriinsenerina Oregoniosariigi ülikoolis 1948. aastal.
Esimene hiire prototüüp valmis 1964. aastal. Laiem avalikkus nägi arvutihiirt esimest korda 1968. aastal, kui Douglas Engelbarti juhitud meeskond seda koos hüperteksti, dünaamiliste faililinkide ja muudegi leiutiste kõrval San Franciscos peetud konverentsil tutvustas. Tegu oli puitkorpuse, kahe metallrattaga ja ühe nupuga seadeldisega, mida hakati hiireks kutsuma otsast väljuva saba (juhtme) tõttu.
Rikkaks Engelbart aga ei saanud, sest hiirele võetud patent aegus 1987. aastal – enne, kui personaalarvuti oma võidukäiku alustas.
Bill Gates
William Henry Gates III sündis 28. oktoobril 1955. Tema vanaisa oli panga asepresident ning isa prominentne jurist. Juba algkoolis ületas Bill oma õpetajate võimeid peaaegu kõikidel aladel, eriti matemaatikas.
Bill pandi Lakeside'i erakooli. Grupp õpilasi, nende seas Bill Gates ja Paul Allen , viibisid arvutiruumis päeval ja öösel, kirjutades programme ning lugedes arvutikirjandust. Muud kodutööd jäid hiljaks, tundidest tehti poppi ning mõne nädalaga kasutati ära kogu kooli aastane arvuti rendiaeg.
1968. aasta sügisel alustas Seattle'is tegevust Computer Center Corporation, mis pakkus soodsate hindadega arvutiaega, ning kuna firma ühe programmeerija laps käis Lakeside'is, jätkus Billi ja tema sõprade võimalus arvutiaega saada. Peagi aga muutus nende tegevus häkkerluseks, põhjustades pidevalt süsteemi kokkujooksmist. Poisid muutsid ka faile, mis salvestasid nende arvutiaja kasutamist. Firma püüdis lõpuks noored häkkerid kinni ning nad said mitmenädalase arvutikeelu.
Poisid aga ei suutnud arvutita olla ja hakkasid kirjutama tarkvara Altairile. Altair ostis tarkvara ära ja Gates oli veendunud, et tarkvaraturg on tekkinud. Ülikool jäi pooleli ning 1975. aastal asutati Microsoft.
Bill Gates oli maailma rikkaim inimene 13 aastat järjest, aga 2007 aastal möödus temast üks mehhiklane. Bill gates on tegelenud ka väga palju heategevusega ja annetanud selle jaoks mitmeid sadu miljoneid dollareid.
Linnar Viik

• Sündinud 26. veebruaril 1965. aastal Tallinnas
  
• Õppis 1972-1983 Tallinna 2. Keskkoolis
  
• 1983-1990 õppis Tallinna Tehnikaülikoolis, lõpetas majandusinsenerina
  
• 1990 asus õppima Helsingi Tehnikaülikooli rahvusvahelise majanduse ja tehnoloogia osakonnas, kus väitles majandusmagistriks ning jätkab doktorantuuris
  
• 1990-1991 töötas Helsingi Tehnikaülikoolis teadurina
  
• 1992-1993 Stockholmi Keskkonnainstituudi arenduskantsler ning hiljem Tallinna filiaali tegevdirektor
  
• Töötanud veel KPMG Management Consulting Ida- ja Kesk-Euroopa osakonna juhtimiskonsultandina, 1995-1997 ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) programmi koordinaatorina Eestis
  
• Alates 1995 AS Meediamaa nõukogu esimees, AS Levicom multimeedia divisjoni juht
  
• Avaldanud artikleid ajakirjanduses, juhtinud telesaateid, alates 1996. a USA teaduskuukirja NetFuture kaastoimetaja ning Eesti inimarengu aruande 1995, 1996, 1997 ja 1998 kaasautor ja toimetaja
  
• Tiigrihüppe Sihtasutuse asutaja - ja nõukogu (1997) liige, avalike internetipunktide, avaliku e-posti serveri ( http://mail.ee ) ning interneti kasutajauuringute algatajaid Eestis, 1998 Tiigrituuri peakorraldaja