Dekadents (0)

Dekadents
19. saj. Teise poole kirjandusvool , kus kujutati allakäiku, süngeid mõtteid ja paiku, surma, kõdunemis, kirge, armatsemist, erootikat. Kirjanduses kasutati palju sümboleid ja kujundeid. Saatan oli sageli tegelane. Charles P. Baudelaire
Sümbolism
Sümbolism on kirjandusvool, mis sai alguse luulest. Sümbolism koosnes naturalismist ja realismist, mis jutustasid realistliksusest. Hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sõmbolismi eesmärk ei ole väljendada ideaali, vaid näidata reaalsust. Kasutati palju metafoore.
Estetism
Peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale; iseloomustab arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi, kôlbelisi, kasvatuslikke ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on kôrgem tegelikkus. Ilus on parem kui hea, s.t eetika asemel on tähtis esteetika. Eesmärk on taltsutamatu meelelisus , ilu nautimine. Oscar Wilde ” Dorian Gray portree”.
Charles Baudelaire
Luulet iseloomustab:
Poeesia ei õpeta, ei kanna poliitilist ideed, kunsti mõte on kunstis, ülimas ilus ideaalide kättesaamatus, surma, kaduvuse ja kurjuse kohalolek kõiges vastuolu - maine elu ahvatleb ja paelub, samas tõukab eemale. Esteetilise ja naturalistliku ühendamine, “elu õite” roiskumine , lagunemine surmas.
Luulekogu „Kurjad lilled“
Põhiteemaks ideaalide ja unistuste kättesaamatus, kurja valitsemine. Armastus halvab inimese mõistust, võib inimest hukutada. Luules on saatanliku naise motiiv, kes on meelas ja kirglik, aga hoolimatu , oma ilust teadlik ja manipuleeriv . Toob välja ka et kõik ulus on määratud närbuma.
„Väikesed poeemid proosas “
Mõned tekstid on luuletused proosas, mõned lähemal miniatuurile. Fookuses on linn, Pariis, ja selle inimesed. Teost peetakse impressionistide linnavaadete vasteks kirjanduses
Autori hingeseisundid - igatsus , unelmad, üksindus, igavus , iroonia, viha ja armastus.
Edgar Allan Poe
Oli ameerika romantiline kirjanik, luuletaja, toimetaja ning kirjanduskriitik. Ta oli luuletaja, kuid oli ka kuulsaks saanud jutukirjanikuna. Ulmejutu ja õudusjutu rajaja. Üks põhiteemasid on lein ja armastus varalahkunud noore neiu vastu. Nt.
„ Kaaren“
Peategelane leinab Leonooret. Siis tuleb tema tuppa kaaren, kes sümboliseerib kurbust ja masendust. Selles meeleolus teos ka lõppeb. Kaaren ütleb kogu aeg „ never more“. Sõnum: Kui oleme kaotanud kalli inimese, on sellest rakse üle saada.
Novellid: Peategelaseks on sageli erilised inimesed, kellel on mingi kinnisidee, mis teeb nad hulluks. Teine teema on elusalt matmine.
Novell „ Berenice “
Peategelane on Berenice, kes on haige aga ilus. Teine peategelane on mees, kes tahab neiuga abielluda . Haigusega muutub Berenice koledamaks. Nad abielluvad aga neiu sureb peagi. Peale tema matuseid ärkab tema mees poolunest, riided mudased, käed mullased ja hambad tema kõrval topsis. Selgub , et neiu oli maetud elusalt.
Novell „ Ovaalne portree“
Peategelane on kuntsnik , kes on pühendunud oma tööle. Ta võtab endale noore ilusa naise, ning otsustab maalida temast portree, katusekambris. Maal tuleb väga elutuu, kuid iga pintslitõmbega jääb neiu aga väsinumaks ja kahvatumaks. Mees seda ei märka. Lõpuks, kui maal valmis sai, neiu suri. Sõnum: Tuleb hoolida lähedastest, mitte ainult tööst.
Oscar Wilde
Oli iiri päritolu, jõukast perest. Proosakirjanik , kirjutas näidendeid ja romaane, jutustusi ja muinasjutte. Ta arvas , et kunst peab näitama ilu, mitte järgima moraale ega olema õpetlik. Tema loomingus näitab ta, kui silmakirjalikud, pealiskaudsed on inimesed ja , et nad hindavad ainult raha ja välimust. Talle meeldib olla irooniline. Näitab, et inimesed mõistavad teisi hukka, kuid oma vigu ei tunnista.
Muinasjutt „ Isekas hiiglane “
Peategelane on hiiglane, kellel on väga ilus aed. Ta lukustab aiavärava ja ei luba lastel seal mängida. Saabub talv ning loodus hääbub, kuid ühel päeval märkab ta, et üks puu on hakanud õitsema, sest sinna otsa on roninud üks poiss. Siis teeb hiiglane ukse lahti ja laseb kõik lapsed sinna mängima. Aed on õites. Muinasjutt õpetab, et ei tohi olla kade, sest üksindus on raske.
Romaan „Dorian Grey portree“
Peategelane on nägus noormees Dorian Grey, kellest kunstnik Basil maalib portree. Nad hakkavad vestlema, ning Dorian soovib, et see maal vananeks, ning tema ise jääks igavesti nooreks. See täitub. Dorianil tekib armusuhe Lord Henry`ga, kes mõjub talle halvasti, sest õpetab, et elu tuleb nautida ja kannatusi tuleb vältida. Lisaks on Dorianil suhe noore näitlejannaga. Neiu on temasse nii armunud, et jätab töö tagaplaanile ning selle peale Dorian solvab teda. Neiu teeb kurvastusest enesetapu. Peale seda märkab Dorian et tema pilt on muutunud inetumaks. Dorian elab teisi ära kasutades, tarbib narkootikume, käib läbi prostidega. Portree muutub väga inetuks. Doriani hakkab see häirima ning ta tapad kuntsniku. Lõpuks lööb ta vihaga portreesse ja sureb ise ära. Kui ta leitakse on portree ilus aga ta ise väga inetu. Sõnum: Mida rohkem me oma vidu ignoreerime, seda rohkem hakkavad need meid häirima. Ei tohi elada ennasthävitavat elu, teisi ära kasutades.
Maurice Maeterlinc
Belgia. Sümbolistlike näidendite kirjutaja. Alustas loomingui luulega , sai kuulsaks näidenditega.
Näidend „ Pimedad “
See kujutab sümbolistlikult inimeste elu. Pidev otsing teadmatuses ,, mida saadavad üksindus ja hirm. Peategelased on pimedad, kes elavad saare peal sanatooriumis. Preester , kes on nende hooldaja, on nad toonud välja jalutama ilusa ilmaga ja nad on heitnud aasale pikali , kuid sellel puhkehetkel sureb nende teejuht. Pimedad seda ei tea, ning ootavad , millal neid tagasi viiakse. Ainus nägija nende hulgas on sülelaps. Lõpuks pimedad taipavad, et teejuht on surnud ja vaidlevad, kas minna edasi või jääda paigale. Päeva jooksul tulevad välja inimeste isiksused: tigedus, kartlikkus, postitiivsus. Näidend lõppeb öö saabumisega, keegi läheneb seltkonnale, laps hakkab nutma ja lõpp. Sümboliseerib inimeste surma ja saatust.
Näidend „ Sinilind “
Peategelased on vaesed puraiduri lapsed, poeg a tütar, kes otsustavad jõuluööl sinilindu otsima minna. Nad teevad seda haldja käsul, sest ainult sinilind saaks päästa haige naabritüdruku. Hoolimata vaesusest on lapsed rõõmsad, positiivsed. Nad rändavad võluriiki, kus neid saadavad: kass , koer, piim, leib,, vesi. Nad lendavad mälestustemaale, kus kohtuvad oma surnud vanavanematega. Nad lähevad ööriiki, tulevikumaale, kuid ei leia sealt sinilindu, vaid koju jõudes leiavad selle kodust. Kingivad selle naabritüdrukule. Tüdruk saab terveks. Sõnum: Õnne ei ole vaja väljaspoolt otsida, see tuleb meie hingerahust. Kõige tähtsam on võime armastada ja head teha.