1918 Iseseisvuse väljakuulutamine ja SAKSA OKUPATSIOON (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

odt

EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE

Tallinna Mustamäe Gümnaasium EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja võimu tegelik ülevõtmine enamlastelt kogu maal on hiilgav tõendus meie rahva vankumatust tahtest saada iseseisvaks ja end valitseda oma riikliku korralduse alusel. Alljärgnevalt seletan lahti sündmused Eestis ajavahemikus sügis 1917- 25. veebruar 1918. Eesti riikliku iseseisvuse mõtte tekkimine ja selle elluviimine 1917. a. toimus järk-järgult,sedamööda, kuidas lagunes riiklik kord Venemaal ja nõrgenes selle riigi keskvõim. Vene ajutine valitsus asus võimu juurde väga raskes olukorras. Rindel möllas sõda, mida valitsus tahtis jätkata võiduka lõpuni. Rahva ja sõjaväe hulgas süvenes aga sõjavastane meeleolu ja levis riikliku korda õõnestav kihutustöö. Lubadustega "rahu, leiba ja maad" võitsid rahva hulgas ja sõjaväes endale järjest

Ajalugu

7

wps

Vabadussõda 1917-1920

uueks nimeks Eesti Demokraatlik Erakond. Lõuna-Eestis loodi Eesti Maarahva Liit ja Põhja- Eestis Eesti Talurahva Liit. Tallinnas loodi Radikaal-Demokraatlik Partei ja ka Eesti Radikaal- Sotsialistlik Partei, mis hiljem nimetati Eesti Tööerakonnaks. Eesti mensevikud lõid Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse ja esseerid Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee. Eesti iseseisvumiseni mindi samm-sammult Eesti iseseisvuse mõtteni jõuti sammhaaval,algul taotleti omavalitsuslikku autonoomiat,seejärel föderatsiooni Venemaaga ja lõpuks jõuti Eesti iseseisvuse nõudmiseni.Ülesoomelisel eesti sõjaväelaste kongressil Lappeenrannas nõudis lipnik G. Kirschbaum(Utuste) Eesti osariigile oma raha ja tolle.See märgukiri aga jäi tähelepanuta ja ettepanek hääletati maha,kuid äratas tähelepanu ajakirjanduses.Maa-nõukogu kinnisel koosolekul 23.augustil arvas Jaan Tõnisson,et

Ajalugu

4

rtf

Vabadussõda

Eesti iseseisvus ja selle ulatus: Eesti Vabariik sai alguse 23.veebruaril 1918 kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette "Eesti iseseisvuse manifesti" Selle sündmuse puhul käskis staabikapten Feliks-Johannes Tannenbaum 24.dal veebruaril korraldada sõjaväeparaad läbi Pärnu. Teatri rõdult kõlasid kõned, orkestri saatel lauldi hümni ning samal ajal tõusis Endla teatri lipuvardasse sinimustvalge lipp. Seejärel algas kaitseväe ja teiste organisatsioonide rongikäik läbi linna.Sellele hiilgavale päeval eelnes palju kannatusi, kuid need kandsid vilja, sest peale I maailmasõda nõrgenes

Ajalugu

14

docx

Iseseisvumine

Maanõukogu otsused 15.11.17 ja nende tõlgendused, Maanõukogu laialiajamine. Baltisakslaste poliitilised sihid ja kontaktid eestlastega. Aastavahetusnõupidamised Tallinnas. Esseerid ja Eesti Töövabariik. Sammud iseseisvumise suunas: pinnasondeerimine Vene erakondade ja välissaatkondade juures, välisdelegatsioon, Eesti Asutava Kogu valimised. Päästekomitee loomine ja Iseseisvusmanifesti koostamine. Võimu ülevõtmine maakondades; iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus, Viljandis ja Paides. Tallinnas sündmused 24.–25.02.1918. Päästekomitee päevakäsud ja Ajutise Valitsuse moodustamine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Poliitilse mõtte areng 11.–13. (24.–26.) märtsil toimub Tartus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti saatuse üle. Osalevad J. Tõnisson, K. Päts, O. Strandmann jt. Nõutakse autonoomiat vaba

Ajalugu

24

docx

Eestlased Saksa armees

,,Eestlased Saksa armees" Referaat Sisukord Sissejuhatus.................................................................. ....................3 Miks mindi Saksa armeesse vabatahtlikult?.....................................3 Miks eelistati Saksamaad üle Venemaa?..........................................4 Sakslased osutusid okupantideks......................................................6 Eesti üksuste loomine................................................

Ajalugu

5

doc

Eesti iseseisvumine

Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II

Ajalugu

23

docx

Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944)

Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944) Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Tähtsamaks sündmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" - oli iseseisvusmanifestis kirjas. Kuigi Eesti on väike riik, on ta suutnud lõppude-lõpuks on iseseisvuse säilitada. Võideldes

Kultuurilugu

10

doc

Eesti teel iseseisvusele

Keskvalitsus jagas kehvikutele riigimaast väikekohti ja õhutas väljarändamist. Aastail 1906-1914 lahkus Eestist 20 000 talupoega (Siberisse, Krimmi, Kaukaasiasse). Linnarahvastiku juurde kasv (maatamehed suundusid linnadesse). Esialgu moodustasid eestlased alama rahvakihi, hiljem jõuti paremale järjele. Esimene maailmasõda Inimkonna ajaloo suurim relvastatud konflikt (1914-1918). Eestlased ei soovinud võidelda ,,usu, tsaari ja isamaa eest", kuid sooviti Saksa lüüasaamist. Sõja algusaastatel kaaluti Eesti ala evakueerimist. 1915. aastal hõivasid Saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Suurendati Eestis paiknevate vägede hulka. 1917. aasta sügisel sai Eestist rinde lähitagala. Toimusid mobilisatsioonid, Vene armeesse võeti umbes 100 000 eestlast. Sõda mõjus majandusele halvavalt. Halvenes tooraine saamine Venemaalt, kuna raudteed olid üle koormatud sõjaliste vedudega.

Ajalugu

Kommentaarid (0)