Ringhäälingumuuseumi referaat (0)

Ringh��lingumuuseum Sisukord 1) Sisukord 2) Sissejuhatus 3) Sisu 4) Kokkuv�te 5) Kasutatud materijal Sissejuhatus 1999. aasta novembris alustasime kogumist��ga ja sama aasta detsembris avasime esimese ajutise n�ituse. 2000. aastal kolis seni ajutistes ruumides tegutsenud muuseum uude hoonesse, mille renoveeris T�ri linn, ning rahvusringh��lingu 75. aastap �eval (18. detsembril 2001) avasime p�sin�ituse esimese osa k�lalistele. Muuseumi kogudele on aidanud aluse panna k�ik inimesed, kes ajakirjanduses avaldatud �leskutsetele reageerisid ning meile oma raadio- ja televisioonivastuv�tjaid kinkisid. T�naseks on muuseumi kogus lisaks vastuv�tjatele mitmesugust stuudio-ja saatetehnikat, reporterite t��vahendeid, ringh��linguajalugu kajastavat kirjandust, dokumente ning arvukalt fotosid . Sisu Pildilise kujutise edastamisest eetri kaudu kirjutati ajakirjas Raadio 1920. aastatel, kasutusele v�eti s�na televisioon . Esimene ulatus�likum televisiooni�k� sitlus �Kaugn�gemine. Pilditelegraaf ja kaugkino� (sari Elav teadus nr. 29) ilmus aastal 1934. Esimese vastuv�tja konst �rueeris 1930. aastal V. Jaakson . Raadio�amat��ridel � nnestus 1930. aastatel vastu v�tta telepilti Moskvast, Londonist ja Berliinist. Tallinna rahva� likoolis loodud televisiooni �ppering (1936) korraldas avalikke telesaadete vaatamisi. Raadioamat�� ride n�itusel 1948 eksponeeriti A. Sillarti ULL- saatja antenni projekti, mida sai kasutada ka TV- saat �jana, 1949 valmis tal televisioonisaatja ja -vastuv�tja projekt. 1960. aastate alguses muutus televisiooni ideoloogilis-poliitiline roll, televisioon lakkas olemast uus tehniline ime. Alates 1962. aasta algusest transleeriti programmis iga p�ev Kesktelevisiooni saateid, mis kestis 28 aastat. Algas programmivahetus teiste liiduvabariikide telestuudiotega, tehti saateid Inter�visioonile. Oluline samm televi�siooni arenguloos oli programmi peatoimetuse loomine 1963: tekkis teletootmist korraldav ja planeeriv laialdaste volitustega l�li, mis eten�das otsustavat rolli telestuudio muutumisel plaanip� raselt tegutse�vaks tootmisorganisatsiooniks. � ldist meeleolumuutust �hiskonnas, mis j�rgnes 1968. aasta Praha s�ndmustele, tunnetas ennek�ike loominguline intelligents . Senine lootus �hiskonnakorraldust muuta asendus �ha s�veneva v��randumisega, levis m�iste stagnatsioon . 1970. aastate ajakirjan�duses l�ks suur osa energiast v�itlusele elementaarsete t�dede eest. EKP KK v�ttis vastu mitmeid otsuseid ETV tegevuse kohta. P�hi�s��distus oli saadete n�rk ideoloogiline suunitlus, apoliitilisus ja subjektivism. Suurenes nomenklatuursete, EKP tellimussaadete osa�kaal. T�htsustus toimetaja roll, autor ja re?iss��r taandusid � kunsti�kriteeriumid taandusid ideoloogiliste n�udmiste ees. 1980. aastatel oli n� ukogude korra kriis juba s�gav. P�rast ER-ETV jalg�pallimat?ile j�rgnenud noorterahutusi (1980) tugevnes kontroll raadio ja tele�visiooni �le. Partei ideoloogilise joone tagamine ringh��lingus sai EKP ideoloogia� sekret �ri R. Ristlaane ja Teleraadio�komiteed detsembris 1981 juhtima pandud A. Kullaste kohustuseks . ETV kavast kadusid otsesaated. Ideoloogilises surutises hakati aas�tal 1982 isegi �Aktuaalset kaamerat� enne eetriaega salvestama, et seda l�bi vaadata ja kontrollida. Elun�htuste sf��r ahenes, huvi ini�mese vastu rauges, saated muutusid hambutuks. Sari �Foorum� (1972-89), kus k� simustele vastasid ministrid , oli 1980. aastate algu�seks irdunud ajastu kesksetest probleemidest, kriitilisi k� simusi ei esitatud. L�petati aktiivse autori�hoiaku ja kriitilise sisuga arutlussaade �Ajur�nnak� (1978-82, R. J�rlik, H. ?ein). Diskussioon kadus ekraanilt. �hiskondliku t�usuga 1988�91 muutus ETV uudiste - ja poliitika� keskseks , esikohal olid Baltimaade s�ndmused. Iseseisvumise kriisi� aegadel (1990. aasta mai Toompeal, 1991. aasta jaanuari s�ndmu�sed Vilniuses ja Riias, riigip��rdekatse 1991. aasta augustis) kinnis�tus ETV maine rahvustelevisioonina. Aastaid 2001-2005 iseloomustas avalik-�igusliku ETV ja era��iguslike TV3 ja Kanal 2 programmi profiilide v�ljakujunemine ja selgem ?anriline eristumine. ETV-s domineeris ajakirjanduslik prog�ramm, rahvusvaheline ketijaam TV3 oli valdavalt hankel baseeruv meelelahutuslik kanal ning Kanal 2 samuti valdavalt meelelahutuslik, kuid pakkus mahukamat ja mitmekesisemat eestikeelset programmi. On olnud ka p�sin�itused . P�sin�itused on ,N�ituse esimeses osas (aastad 1926-1944) eksponeeritakse esemeid ja materjale raadio algusaegadest, mil kolmetoalises korteris tegevust alustanud eraraadiost kujunes v�lja Euroopa tasemel rahvusringh��ling oma stuudiote, saatejaamade ja saatekavaga. Eksponeeritud on "raadioonu" Felix Moori ja Riigi Ringh��lingu direktori Fred Olbrei vahakujud, mulaazaid s�si- ja kondensaatormikrofonidest, 1938.a. plaadil�ikaja ja T�ri raadiosaatejaama makett (1:75). Fotostendid tutvustavad ringh��lingus t��tanud inimesi ja h�vinud tehnikat , eksponeeritud vastuv� tjad kodumaise raadiot ��stuse arengut neil aastatel. N�ituse teine osa tutvustab raadioringh��lingu tegevust aastatel 1944-2006. Eksponeeritud on mitmesugused reportermagnetofonid, mikrofonid, stuudiote ja saatejaamade seadmed . Taasloodud foonikas on v� imalik kuulata magnetlindile salvestatud muusikat ja s�nalisi saateid. Fotostendid tutvustavad tollaseid raadiotegijaid ja eksponeeritud raadiovastuv�tjad raadiotehase �Punane RET� tegevust. N�ituse tele-osas n�itab 130 fotost koosnev pildimaterjal hetki Eesti Televisiooni poolsajandist. Tekstiraamatud, milles on teleajaloo iga k�mnendi kohta paar lehek�lge, lisavad teavet nii ETV kui ka erakanalite ajaloost. Eksponeeritud televiisorid annavad �levaate telerivaatamise ajaloost Eestis. Insener Mati T�hemaa ehitatud-korrastatud seadmete abil on n�itusel v� imalik n�ha Nipkowi kettaga televiisori 30 realist telepilti (1937. a oli sellised ligikaudu 50) ja 1955. aastal toodetud postkaardi suuruse ekraaniga televiisori KVN-49 vesiluubiga suurendatud telepilti. 1999.aastal toimus -Tulmen�itus T�ri raamatukogus. 2000.aastal toimus-"Ringh��lingu saatejaamad J�rvamaal" ja raadiovastuv� tjate v�ljapanekRaadion�itus Oisu muuseumis . 2001.aastal toimus -" Kuma - raadio Eestimaa s� dames ." 2002.aastal toimus -"Raadio Elmar - 5." 2003.aastal toimus -"P�evakaja - 45." 2004.aastal toimus - �T�ri raadiosaatejaam� Paide G�mnaasiumis. 2005.aastal toimus -�Muusikaline tund� Eesti raadios 1964-1996.� 2006.aastal toimus -"Tagasipilk RAMETO tegemistele" Raadiomaja galeriis. 2007.aastal toimus-"Lasteraadio - 80." 2008.aastal toimus-"V�ike Muuseumirott 2009." 2009.aastal toimus-"Reporter Lembit Lauri." 2010.aastal toimus-"Seitse n�gemust Eestist" Tartumaa Muuseumis. On ka erinevad kogud.Fotokogu koosneb peamiselt raadio- ja televisiooni ning kodumaise raadiot��stuse ajalugu kajastavatest fotomaterjalidest. Lisaks on kogus ringh��lingu levikut, -ajaloo j��dvustamist ja muuseumi tegevust kajastavaid fotosid. Arhiivkogu koosneb peamiselt raadio ja televisiooni ajaloo ning vastuv�tjate valmistamise ja ringh��lingu kuulamise ajalooga seotud raamatutest, perioodikav�ljaannetest, k�sikirjadest ja dokumentidest. Esemete kogu koosneb raadio- ja televisioonivastuv�tjatest, vastuv�tjate lisaseadmetest, reporterite t��vahenditest, stuudio- ja saatetehnikast, raadiot��stuste ja amat��ride poolt vastuv�tjate valmistamiseks kasutatud seadmetest. Omaette kollektsiooni moodustavad v�ikeesemed, mille hulka kuuluvad ringh��linguga seotud meened ja reporteritele omistatud tunnustusmeened ning esemed. Helidokumentide kogu koosneb ringh��linguajaloos olulist rolli etendanud isikute ja kuulajate m�lestustest ning muuseumi �rituste salvestustest. Mittetulundus�hingu Eesti Ringh��lingumuuseum liikmeteks on k�esoleval hetkel Eesti Rahvusringh��ling, Eesti Ringh��lingute Liit, T�ri Vallavalitsus , AS Levira ja Ringh��lingumuuseumi Toetajate �hing (AS Kanal 2 , AS TV 3 , AS Trio LSL , AS Taevaraadio). Kokkuv�teks Eesti Ringh��lingumuuseum on mittetulundus�hing, mille 29. aprillil 1999.a. asutasid Eesti Ringh��lingute Liit, Eesti Raadio, Eesti Televisioon, Eesti Ringh��lingu Saatekeskuse AS ja T�ri Linnavalitsus . Muuseumi asukohaks valiti T�ri, linn, kus aastatel 1937-1941 asus Riigi Ringh��lingu saatejaam , mille 196,6 meetri k�rgune antenn oli valmimise aastal Euroopa moodsaim. Kasutatud materijal www.rhmuuseum.ee Arno Muldikis