Juhan Liiv (0)

1 Hindamata

Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal
Juhan Liiv
Referaat
Põlva 2016
SISUKORD

Sissejuhatus 2
1.Üldinfo 3
2.Elukäik 4
3.Looming 5
4.Teosed 5
5.Mälestamine 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 8
Lisad 9

Sissejuhatus

Minevikus on olnud mitmeid kirjanike, kes on mõjutanud kultuuri kujunemist, üheks neist on olnud Juhan Liiv, kes elas 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul. Minu referaat on põgus pilguheide tema elule ja loomingule, mis annab ülevaate selle kirjaniku olulisusest. On olnud päris põnev otsida informatsiooni tema kohta. Alguses tundus see raskem, kuna ma leidsin suhteliselt vähe materjali. Lõpuks, aga otsisin hoolikamalt ja leidsin palju põnevat. Arvan, et Juhan Liiv on olnud olulise väärtusega Eesti kirjanik, kes on väärt lugemist.

Üldinfo
Juhan Liiv (Johannes Liiv) elas 49 aastaseks, sündis 30.aprillil 1864. aastal Alatskivil ja suri 1. detsembril 1913. aastal Kavastu-Kroosal. Ta oli eesti luuletaja ja proosa kirjanik. Juhan oli pere seitsmest lapsest noorim ja teine kirjanik peres. Vanim poeg, Jakob Liiv oli samuti kirjanik.

Elukäik
Õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Ühiskonnaelu ei jätnud teda ükskõikseks. Ta esimene trükki jõudnud kirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal.
1885. aastal sõitis taas külla vend Jakobile, kes vahepeal oli saadetud õpetajaks Pandiveresse. Seal tutvus Juhan Pandivere mõisa kutsari tütre Liisa Marie Goldinguga, kellesse kiindus.
Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses, kus ilmusid ka tema esimesed tööd.
1886. aastal püüdis Liiv jätkata haridusteed ning asus õppima Tartusse H.Treffneri eragümnaasiumisse. Ta ei suutnud seal kohaneda ja katkestas õpingud pool aastat hiljem. 1887. aastal koostas esimese luulekogu käsikirja „Õied ja okkad“ 52 luuletusega , kuid seda ei õnnestunud avaldada.
1890. aasta algusest töötas Liiv Tartu ajalehe Olevik juures. Tartus liikus ta ringi kirjandus- ja kultuuriringkondades ehk võttis osa Tartu kultuurielust. Kostil oli ta lehe omaniku perelauas.
Sügisel 1892 lahkus 28-aastane Liiv toimetusest ja pühendus vabakirjanikuna loomingule. Ta üüris toa Tartus Hetzeli tänavas. Seal kirjutas ta muuhulgas jutustuse „Vari“ ( esialgse pealkirjaga „Kui seda metsa ees ei oleks“). Kuid kirjastaja otsimine oli lootusetu.
Ülepingutus, füüsiline kurnatus jm eelsoodumused vallandasid kirjanikus 1893. aastal vaimuhaiguse. Liiv pöördus Tartust tagasi koju,
Alatskivile. Valmisid näiteks jutustused „Käkimäe kägu“ ja „Nõia tütar“. 1894. aasta alguses põletas Liiv meeltesegaduses luulekogu jm käsikirju. Märtsis ja aprillis viibis ta Tartu närvikliinikus haiglaravil. Kliinikust lahkudes oli Liiv rahunenud, kuid parandamatu haige. 1894.aasta suvest kadus 30-aastane Liiv peaaegu kümneks aastaks avalikkusest. Ta viibis kodutalus, sugulaste, tuttavate juures Alatskivil ja mujal. Ta luges palju, jälgis ajakirjandust ja haigusaastail valminud loomingust saab selle parim osa. 1896. aasta oli üks viljakamaid, kust pärineb vähemalt 30 luuletust.
1902 ilmus 38-aastane Liiv taas avalikkuse ette, liikus ringi Tartus ja Tallinnas.1903.aastal kogusid „Noor-Eesti“ liikmed raha vaese kirjaniku olukorra leevendamiseks. 1903. aasta suvel ja 1904 . aasta kevadtalvel peatus Juhan Liiv oma ammuaegse Väike-Maarja-tuttava Mihkel Neumanni pool. 1904. aastal trükiti ajalehe Uus Aeg kaasandena suures tiraažis Juhan Liivi „Kirjatööde kogu“.
1909 joonistas kunstnik Nikolai Triik luuletajast söejoonise. See avaldati valimikus „Luuletused“, mis sisaldas Liivi hilisluulet (45 luulet ja fragmente). „Luuletuste“ esimese trüki tiraažist hävitati Liivi rahulolematuse tõttu suurem osa, alles jäeti vaid 25 eksemplari. Parandatud kordustrükk ilmus 1910 . Ilmus ka kogumik „Elu sügavusest“.
Elu lõpul Liivi tervis halvenes uuesti, tal esinesid suurusluulud kuninglikust päritolust, kutsest Poola troonile. Arenes tiisikus. 1. detsembril 1913, pärast ränka külmetust suri Juhan Liiv 49-aastaselt.

Looming
Ehkki Juhan Liivi kirjatöid avaldati juba tema eluajal, jõudis ta eesti kirjanduse kaanonisse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja - ja kriitikutöö mõjul.
Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast, mis oli mitte romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Sedalaadi tekstide tuntumad näited on „Eile nägin ma Eestimaad !“, „Ta lendab mesipuu poole“, „Sinuga ja sinuta“ ja „Mitte igaühele“. Autobiograafilistes eleegiates peegeldas luuletaja enda traagikat, loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke

Teosed
Liivi eluajal ilmunud looming:

1885: esimene luuletus „ Maikuu öö" ajalehes Virulane
1887: käsikirjaline luulekogu „Õied ja okkad" – ei õnnestunud trükis avaldada
1888: „Päästetud" – esimene jutustus ajalehe Sakala lisas
1890–92: lühijutte ja luuletusi ajalehes Olevik
1893: kogumik „Kümme lugu"
1893: jutustus „Käkimäe kägu"
1894: jutustus „Vari"
1895: jutustus „Nõia tütar"
1904: ajaleht Uus Aeg avaldab oma lisas „Juhan Liivi kirjatööde kogu", ilmub vihikute kaupa ja sisaldab enamiku proosatöid ja 33 luuletust
1905: „Noor-Eesti" I albumis ilmub Liivi luuletus „Noor-Eestile"
1905: pereajakirjas Linda ilmub 8 Liivi luuletust (sealhulgas „Rändaja", „Ta lendab mesipuu poole")
1909, 1910: Noor-Eesti Kirjastuse väljaandel „Juhan Liivi luuletused", valik 45 luuletusega (sealhulgas N. Triigi portree Liivist)

Mälestamine
Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad: Juhan Liivi tänav Tartus, Juhan Liivi tänav Viljandis ja Juhan Liivi tänav Elvas.
Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi.
Juhan Liivi hauale Alatskivi kalmistul püstitati 1924. aastal skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Bareljeefi obeliski ühel küljel tegi Mellik Nikolai Triigi portree järgi.
Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi Muuseum .
1965. aastal asutatud Juhan Liivi luuleauhinda andsid algselt välja Alatskivi aiandussovhoos ja tänapäeval teevad seda Alatskivi vald, Alatskivi Keskkool ja Liivi Muuseum.
Kokkuvõte
Käesoleva referaadiga sai selgem pilt Juhan Liivi eluloost. Hoolimata oma lühikesest eluajast, suutis ta olla väga viljakas kirjanik ja luuletaja. Loodan , et see meeldis ja andis piisavas mahus ülevaate Juhan Liivi elust ja teostest.
Kasutatud kirjandus
Aarne Vinkel (1964). Juhan Liiv , Eesti Riiklik kirjastus.
Rein Veidemann (2011). 101 Eesti kirjandusteost , Varrak .
Vikipeedia vaba entsüklopeedia. Juhan Liiv [www] https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Liiv (29.01.16)

Lisad

Joonis 1. Kunstnik Nikolai Triigi poolt tehtud portree Juhan Liivist.

.ODT Laadi alla originaalfail 9 lk · .odt · 8 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-08-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Liiv

Sarnased õppematerjalid

pdf

Juhan Liiv

Juhan Liiv Juhan Liiv sündis Benjamin Liivi ja Mari Liivi peres. Ta oli pere seitsmest lapsest noorim. Tema vanem vend Jakob Liiv sai samuti luuletajaks.Liiv kasvas üles Rupsi külas Oja talus, õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Õpingute ajal jälgis ta ühiskonnaelu ja tema esimene trükis avaldatud ajalehekirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal.Juhan Liiv töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses.Aastatel 18871888 töötas Liiv Viljandis Sakala toimetuses ajakirjanikuna. Sakala lisa 1. numbris ilmus 1888. aastal Liivi esikjutustus "Päästetud".1902 ilmus 38-aastane Liiv taas avalikkuse ette, külastades Tartut ja Tallinna. 1903 kogusid "Noor-Eesti" liikmed raha vaese kirjaniku olukorra leevendamiseks. 1903. aasta suvel ja 1904. aasta kevadtalvel peatus Juhan Liiv oma tuttava Mihkel Neumanni juures,

Kirjandus

odt

Referaat Juhan Liivist

Aste Põhikool Juhan Liiv Referaat Autor: Eric-Raimond Paju Randvere 2014 1 Sisukord Juhan Liiv.............................................................................................................................................1 Sissejuhatus......................................................................................................................................2 Looming...........................................................................................................................................2 Taas üldsuse ette...................................

Kirjandus

docx

ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST NING LUULEKOGU ,,SINUGA JA SINUTA’’ANALÜÜS

5.7 ,,AEG ANNAB ARUTUST!'' lk 14 5.8 ,,KILLUD'' lk 14 6. KOKKUVÕTE lk 15 7. KASUTATUD MATERJAL lk 16 1. SISSEJUHATUS Kõik on lugenud vähemalt ühte Juhan Liivi luuletust, mis pakatab ilusast loodusest, kargest isamaast või lahkab filosoofilisi ,,eluküsimusi''. Samuti teavad kõik tema rasket elukäiku 2 ning ilmaasjata ei peeta teda üheks õnnetuimaks luuletajaks Eesti ajaloos. Kidural kirjanikul tuli elada nii füüsiliste haiguste (kopsutiisikuse) kui ka vaimsete haigustega (skisofreenia, jälitusmaaniad). Teda on püütud mõista, aru saada tema luuletustest ning

Eesti kirjandus

rtf

Juhan Liiv

SISSEJUHATUS Juhan Liiv (1864-1913), eesti kirjanik, Jakob Liivi vend Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. a. Alatskivi vallas. Õppis vaheaegadega Kodavere kihelkonnakoolis, oli 1882-83 Jakob Liivi juures Väike-Maarjas õpetaja abiline. Töötas 1885. a. ajalehe "Virulane", 1888-89 Viljandis ajalehe "Sakala" ja 1890-92 Tartus ajalehe "Olevik" toimetuses. Haigestunud skisofreeniasse, elas aastast 1893 sugulaste ja tuttavate juures peamiselt Alatskivil. Alustas loometeed prosaisitina. Pildistanud varaseis, kohati humoristliku tooniga juttudes iseloomulikke

Eesti keel

odp

Juhan Liiv powerpoint

Juhan Liiv (30. aprill 1864 1. detsember 1913) Juhan Liiv(Johannes Liiv) Oli eesti luuletaja ja proosakirjanik Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses Elu lõpus kannatas Liiv tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Üks Liivi eluloo tuntumaid motiive on, et hooti kujutles ta end olevat Poola kuningana Ta asus ka mõne korra rongiga teele Poola suunas, kuni ta rongilt maha tõsteti ning tagasi Tartusse saadeti. Looming Tema kirjatöid avaldati juba tema eluajal Eesti kirjandusse jõudis ta tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul

Kirjandus

pptx

Juhan Liiv

‘’ Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik.Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud ,paljud rohkemgi.Lisaks hingeheitlustele tuli rinda pista ka füüsiliste haigustega nt kopsutiisikus.Juhan Liiv oli ka vaimselt haige mees,põdes skisofreeniat ja jälitusmaaniaid.Kurb tõsiasi on seegi ,et kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski.Kirjanikku on püütud mõista , lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse , kuid vaevalt leidub inimesi,kes suudaks mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses.Ja kui keegi teda mõistakski ,peaks teda kindlasti omamoodi hulluks ,isegi nõdrameelseks

Kirjandus

doc

Juhan liivi referaat

Referaat Juhan Liiv (1864-1913) Nimi: Klass: 2008 Sissejuhatus Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega (skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb-

Kirjandus

doc

Juhan Liiv

JUHAN LIIV (30. aprill 1864 Alatskivi 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) Referaat Tallinn 2009 Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb-naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik

Eesti keel

Rohkem sarnaseid