Marie Underi powepoint esitlus (0)

MARIE UNDER
Click to edit Master text styles
Second level
MARIE UNDER (1883-1980)
Third level
Fourth  level
Fifth level
•
Sündis 27.märtsil 1883. a 
Tallinnas 
•
Vanemad -  Friedrich  Under ja 
Leena  Under(sünd.  Kerner )
•
Nad olid hiidlased, kuid vahetult 
enne Marie sündi  kolisid  Tallinna
•
5lapseline pere – Evangeline, 
Gottried, Marie, Berta ja 
Christfried
•
M.Under oskas eesti, saksa, 
prantsuse, inglise, vene ja 
soome keelt, oskas lugeda 
ladina keelt
Click to edit Master text styles
HARIDUSKÄIK
Second level
Third level
Fourth  level
Fifth level
•
M.Under õppis 4-aastaselt lugema
•
4-9aastaselt õppis Väike-
Rootsikantsi tänaval väikelaste 
koolis ( tasuline )
•
10-15aastaselt õppis Marie 
Cornelia
Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis
•
Hiljem läbis Fr. Fröbeli 
lasteaednike kursused
•
Õppis klaverimängu,  laulis  
segakooris
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
ERAELU
Fifth level
•
Aastal  1902 abiellus Marie Under 
Carl Eduard Friedrich Hackeriga
•
„Mustad põlevad silmad, must juus 
ja kahvatu pale“
•
Kolisid Moskva  äärelinna, 
Kutšinosse
•
1902. a sündis M.Underi esimene 
tütar ( Dagmar )
•
1905. a sündis teine tütar ( Hedda )
•
1906. a kolis Marie koos 
perekonnaga tagasi Tallinnasse.
•
1913. a kohtus Marie Artur Adsoniga
•
1924. a lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga
MARIE UNDER KUI LUULETAJA
•
14-aastaselt kirjutas Under oma esimesed luuletused (saksa keeles)
•
20ndatel  eluaastatel kirjutas Under realistlikke lühijutte, aga ta hävitas need ilma, et 
oleks kellelegi näidanud.
•
Tema esimene avaldatud luuletus ilmus 1904. aastal varjunime  Mutti  all “Postimehes”.
•
Ta saavutas luuletajamaine esikoguga „ Sonetid “ (1917a)
•
Marie kuulus rühmitusse „Siuru“
•
„Siuru“ liikmed olid August  Gailit  ( asutaja ), Marie Under, Johannes Semper,  Friedebert  
Tuglas , Artur  Adson , Henrik Visnapuu.
•
„Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud“ –  Tuglas
•
Under ja Adson lahkusid „Siurust“
•
Under kuulus ka Tarapitasse
•
„ Tarapita “ liikmed – Friedabert Tuglas(„Tarapita“ toimetaja),  Albert  Kivikas, Johannes 
Semper, Marie Under, Artur Adson, Johannes Vares- Barbarus , August Alle, Jaan 
Kärner, Aleksander  Tassa
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Marie underi luule
•
Klassikalise  vormiga
•
Rõhutatult  naiselik
•
Armastus
•
Loodus
•
Tunded 
•
Armastus luules on läbivaks teemaks kaaslase otsimine
•
Eelkõige  domineerib  tema loomingutes just õhtu öö ja kuu kasutamine
•
Talv- uinumise aeg
•
kevad- ootuste aeg
LUULEKOGUD
•
„Sonetid“(1917)
•
„Eelõitsend“(1918)
•
„Sinine puri “(1918)
•
„Verivalla“(1920)
•
„Pärisosa“(1923)
•
„Hääl varjust“(1928)
•
„Rõõm ühest ilusast päevast“(1928)
•
„Õnnevarjutus“(1929)
•
„ Lageda  taeva all“(1930)
•
„Kivi südamelt“(1935)
•
„ Mureliku  suuga“(1943)
•
„Südame tuhas “(1954)
•
„Ääremail“(1963)
•
„Mu süda laulab “(1981)
VALGE VÄRAV
ON SIISKI KURB
Üks valge lumetee viib alla mäge,
On si ski kurb, et pärib surm
kus üksik aken heidab väsind  leegi  -
selle südame,
Üks vaikne tee,  vist  harva käib si n keegi:
selle südame, täis joobumispuhke,
ei kuulda kuljust, rudisevat rege.
täis soovide sinisädelust - kuid ometi 
loobumisuhke.
Tee lõpus valge värav. Salaväge
mind  tunnen  tõmbavat: ei  ammu  teegi
ma õhtul muud - käin sama teed, ja seegi
On si ski kurb, et pärib surm selle südame
mu ainus käik on kurb, rind  valus  äge.
ja kõik tema laulmatud laulud -
Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm
Sa, valge värav keset valget lund,
kesk valget õhtut, tähed tulid kõik,
kuu kummardab su kumeruse üle -
selle südame laulmatud laulud!
su taga puhatakse viimset und.
Veel si npool ma. Kui pea ehk  kostab  hõik,
mis avab mullegi su valge süle.
SUUDLUS
Kes tõstis me jalad maast?
Su suu minu  suus  
Su suu mu suus
Vaid kõrged kohad, tornid, mäed!
su hing minu ihus
su hing mu kehas - 
Aeg langeb alla, ära heidet:
su suu mu suus
me hõljume ehas.
suu  suul  ja ühte kasvand käed,
me vili küpseb samas vihus.
me igavikku ära peidet.
Su suu mu suus 
Kus algab päev?
su närvilülid mu närvikees,
Kus lõpeb öö?
su suu mu suus
Näen hinge kinni pidaden:
su süda tuksub kui minu sees.
see, mil est  elan , see on - õnn.
Kus lõped sa?
Üks olemine imeuus:
Kus algan ma?
me sammud kaotand maise tee,
Kes lahutas küll lained merest?
ei tagasi vi  too, ei see.
Su  verelibled  minu verest?
Üksteisest kumbki põlev  laast .
 Ekstaas
Sinine terrass
Ah!Toredaim on elamine maine
Täis roosat eha sinine terrass,
ja vägev vere surematu püüd!
kus punast tülli laotand akendelle
Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav 
ning purpurrätiku mu õlgadelle
hüüd!
päev loojenev, nii kaunilt kustumas.
Ma iial polnud kaaluv ega  kaine .
Kui  verev  roosikimp veel hõõgumas
Ju jalgel  maas  kui kähar vahulaine
ta taevas - suurem õde lil edelle,
mu kleidi valkjasroheline si d
kes  armust  haiged.  Aldis  lõhnadelle,
ja kahisedes langevad kõik rüüd,
ma  trepi  vanal astmel istumas.
sest ri detult on si ski kaunim naine.
Si n pudruneva halli kivi praos
Miks lõhnab ka nii helgelt 
nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab 
heliotroop?
ja kressid rohu niiskenevas vaos
Kas muutub täna minu elulugu?
Ah, mina olen juba seda sugu,
kui leegid üleroomlevad mu  kingi ,
ent põõsalt, peenralt lõhnu, lõhnu sajab,
et iga meel mul iga ilu joob.
see meeli uimastab kui õndsus mingi.
Ni  ahnelt tühjendan ma elulaeka
kui surmamõistetu, kel vähe aega.
LAHKUMINE
•
M.Underi tervis hakkas halvenema 
Click to edit Master text styles
Second level
1960.aastate keskpaigast
Third level
•
1973.aasta alguses jäi M.Under 
Fourth level
Fifth level
voodihaigeks
•
Ta jäi 1975.aasta lõpust 
haiglapatsiendiks elulõpuni(1975-
1980)
•
Adson ja Under lamasid koos ühes 
palatis üle aasta
•
Adson suri 5.jaanuaril 1977
•
Adsoni  vi mased sõnad Underile: 
       „Ma armastan...“
Marie Under suri ööl vastu 
25.septembrit (1980),  vaikselt , 
magades
MARIE UNDERI 
MÄLESTUSMÄRK
Click to edit Master text styles
•
Idee algatajad:  Maimu  
Second level
Berg, Eesti Kirjanike Liit
Third level
•
Fourth level
Monumendi autorid: Mati 
Fifth level
Karmin ja Ti t Trummal
•
Marie Underi mälestusmärk 
avati poetessi 30. surma-
aastapäeval(25.09.2010)
•
Valgest  marmorist 
skulptuuri (seisev ja käed 
rinnal risti kaugusesse 
vaatav Marie Under) 
taustaseinaks olev 
ti vakujutis väljendab 
mõttelendu ja eraldab 
skulptuuri massiivsest 
raamatukoguhoonest.
KASUTATUD KIRJANDUS
•
Sirje  Kiin  „Elu ja luule„ 2011
•
„Lauluga ristitud" 2012  luulekogu
•
http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under 
•
http://hingetugi.onepagefree.com/?id=12609&onepagefree=460b09f151dfb33e28c5fcca030fe974
•
http://www.kirmus.ee/erni/autor/eesti_fr.html
•
http://www.tallinnapostimees.ee/318040/galerii-tallinnas-avati-marie-underi-malestusmark/
•
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/under_leilalille.ht m

Document Outline

• Slide 1
• MARIE UNDER (1883-1980)
• HARIDUSKÄIK
• ERAELU
• Slide 5
• MARIE UNDER KUI LUULETAJA
• Slide 7
• Marie underi luule
• LUULEKOGUD
• Slide 10
• Su suu mu suus su hing mu kehas - me hõljume ehas.
• Slide 12
• LAHKUMINE
• MARIE UNDERI MÄLESTUSMÄRK
• KASUTATUD KIRJANDUS