Eesti muusika (0)

E. mus: vanem rahvalaul- regilaul (7,8 saj)Esitati naiste poolt,mehed samalajal tool,ühehäälne. Uuem rahvalaul 18.saj-puudus refrain.Fonograaf-helisalvestusseade.
I laulupidu -1869,tähistati orjuse kaotamise 50ndat aastat, esinesid mehed. Tartus,18-19 juuni. esitati 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Ilmalikud :Aleksander Kunilaid Sind surmani," "mu isamaa on minu arm". lauljaid üle 800. Hakati looma eestimaiseid laule. Jakobson -Vanemuise kandle hääled. Võtsid osa esimesed puhkpilliorkestrid (väägvere, torma ) Puudusid eestl. heliloojad . Oli Cimze seminar, koolitati õpetajaid. 19. saj. lõpul tekkisid esimesed heliloojad,. Aleksander Kunileid 1845-1875. Kooliõpetaja, helilooja , organist. Heliloojana kirj . koorilaule "sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud"; "Mu isamaa on minu arm.", "Arg kosilane ", "süda tuksub". Kaks laulupeo laulu tegi soome rahvaviisidele. Miina Härma: 1862 -1941. Viisistas A. Haava tekste , pärit Kõrvekülast, kirjutas muusikat(koorilaule). Kasvas koolmeistrite perekonnas. Esimeseks pilliks orel , mida õppis Peterburi konservatooriumis. Oli andekas, andis kontserte Lääne-Euroopas,esimene Eesti interprent , kes kogus kuulsust väljaspool eestit. Asus tööle tüdrukute koolis muusikaõpetajana(Härma gümn.) Koorilauludel puudus eestipärane joon. Kolm rühma koorilaule: 1)Isamaalised: "Veel kaitse Kalev", "Isamaa mälestus". 2)Lüürilised: "Ööbiku surm", "Kui sa tuled, too mul lilli". 3) rahvaviisidele: "Lauliku lapsepõlv", " Tuljak ", "Pidu hakkab". Puutus kokku ka Hermanniga. Eesti rahvusmuusika kõlas saksapäraselt, 20. saj. alguses alus. heliloojad, kelle looming oli rohkem eestlaslik. eesmärgiks hästi kajastada eestlast iseloomu, ka loodust (üksik, kurb, itkev) Põhjus: saadi haridust PEterburis-õpetajad soovitasid pöörduda eesti juurte juurde. Mart Saar (1882-1963) Pärit Viljandist ,Hüpassaarelt, mis asus soode keskel. Kodu mõjutas loomingut. Esimene pillorel, õppis Peterburis seda, õppis ka komponistieriala N. Rimski -Korsakovi juures. Lõpetas koolis, hakkas TArtus tööle pedagoogi ja organistina. Maja põles maha, asus Tallinnasse tööle, kuni tervis halvenes. Jäi surmani koduseks. Looming: ligi 400 koorilaulu, 140 soololaulu, suur hulk klaveriteoseid, mõned orkestriteosed. Mõjutas impressionism , millele järgnes kohe ekspressionism . Hakati kajastama muljeid või sai valdavaks julge, ebatavaline , rabav väljendus. "Must Lind" Esimene koorilaulude kogu (1908) Suhtuti halvasti, laulud olid rasked ja harjumatud. 1914 ilmus uus kogumik, kus olid laulud , mis said kohe lauldavaks ("Põhjavaim") Peeter Süda.(1883- 1920) sündis talupoja peres. Tema vanaisa vend oli õpetaja ja koorijuht Peeter Südda. Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule.Aastatel 1902 –1911 õppis Peeter Peterburi Konservatooriumis orelit , algul Louis Homiliuse klassis, pärast viimase surma Jacques Samuel Handschini klassis. Ta õppis ka Aleksander Glazunovi, A. Ljadovi ja N. Solovjovi juhendusel kompositsiooni. Peterburis õppides tutvus ta Mart Saarega, kelle õhutusel hakkas käima Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaviiside kogumismatkadel 1905–1911.Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 1919–1920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli - ja kompositsiooniõppejõuna.Pärast Peeter Süda surma asutati 1924. aastal Peeter Süda Mälestuste Jäädvustamise Ühing, millest hiljem kasvas välja Muusikamuuseum Oreliteosed: Fuuga f-moll , "Ave Maria" Klaveriteosed: Fuuga, Scherzo . Linakatkuja" (koorilaul) "Muremõtted" ( soololaul ) Raimond Lätte ( 1931 -1997) lõpetas 1952. aastal koorijuhtimise erialal Tartu Muusikakooli Richard Ritsingu ja Voldemar Kliimandi klassis ning 1957 samal erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Artur Vahteri klassis. 1961. aastal lõpetas ta kompositsiooni eriala Tallinna Riikliku Konservatooriumi Anatoli Garšneki klassis.Ta oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1962. aastast.Ta oli kirjastuses "Eesti Raamat" muusikatoimetaja, töötas Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis õpetajana ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kooriharmoonia õppejõuna. oli ta Heliloojate Liidu konsultant . Tema loomingus on esiplaanil väikevormid, eriti koori- ja lastelaulud. Rudolf Tobias (1873-1918) eesti helilooja, organist ja koorijuht, omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal.kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. sündis köstri perekonda. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt.Komponeerimist katsetas ta varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilunud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane.1885. astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti käe all klaverit . Peale õpinguid naasis koju. 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi,kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". 1898 – 1904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. 1904. asus elama Tartusse , tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908.Lääne-Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid oma heliteoseid. 1910 . asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna.1911 sai ta Saksa Heliloojate Liiduhindamiskomisjoni liikmeks. 1914 omandas Tobias Saksa kodakondsuse.suri kopsupõletiku tagajärjel ning maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaeda. 7. juunil 1992. aastal toodi Tobiase põrm Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale.Rudolf Tobias on kujutatud 50-kroonisel rahatähel. " Joonase lähetamine" ( oratoorium ) Karl August Hermann 1851 –1909) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist.sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana. Õppis sealsamas algkoolis ning oli ka koolmeistriks , hiljem läks Peterburi, kus sooritas eksternina gümnaasiumi lõpueksami. õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, Leipzigis võrdlevat keeleteadust. Seejärel asus ta elama Tartusase ning 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit (lauleldus "Uku ja Vanemuine ") kui ka kindlaks teha eestlaste päritolu (väitis, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad). Konstantin Türnpu-Orelimängija,koorijuht,helilooja.Eripäraks:liikus B.Saksa ringkonnas->ei võetud eestlaste poolt omaks.P. Konserv .->Niguli kiriku organist,lõi kõrgeltasemel meestekoori“Revalier Liedertafel“.1916 asutas Eesti Meestelaulu Seltsi.1921-Lauljate Liit.L: vokaalmuusika ~60koorilaulu,7soolo.Kasut. E. autorite tekste->tuntud eestlaste jaoks.“Mu isamaa nad olid matnud“;“ Priiuse hommikul “Looduslüürikat:“Kevade tunne“;“ Talvine õhtu““ luiged “.Kirj ka rasket muusikat kontsertkooridele.Kasut. polüfoonilist võtet(„Meil aia äärne tänavas“)Koorijuhina väga range,korralagedust ei sallinud.Aleksander Läte-kooriorkesrti dirigent ,helilooja, kriitik ,hea oreli ja klaveri mängija.Õppis Saksam.Drestenis heliloomingut+2a komoneerimist.Palju iseõppimist.->Tööle Tartusse klaveriõpetajana,Postimehes muusika kriitik.1900-lõi esimese sünfooniaorkestri-osati mängida Lääne-Eur. teoseid.Alates 190.4-koostöö Tobijasega->Läte tervis halveneb->pühendus rohkem kirjatööle.L:150koorilaulu,60soolo,esimesed koorilaulud romantilised,hiljem keerulised.Enamis teosed meestele.T:“Kuldrannake““Malemäng““Kus Põhjalahe kohiseb“.J. Kappel -esimene diplomeeritud eesti helikunstnik.Lõpetas P.Koserv.hõbeaurahaga ja jõi Peterburi elama.Käis juhatamas kodumaal laulupidusid.Teosed tugevad ja valitseb ilutsemine ja sentimentaalne lüürika.“Võõrsil““ööbik“ma teretan sind, hommik“-ükski neist pole eestipärase helikoloriidiga.