Maailm kahe maailmasõja vahel (0)

Maailm kahe maailmasõja vahel
õpikust lk.74-98,110-114.
Versailles ´i rahuleping - 1919-1920
Keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele.

• Rahulepingu järgi pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi.
  
• Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist.
  
• Saksamaa pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele.
  
• Seal ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust.
  
• Keelati omada lennuväge ja allveelaevu.
  
• Tuli maksta reparatsioone.
  

Rapollo- 1922, Saksamaa ja Venemaa vahel sõlmitud Versailles´ süsteemi vastane koostööleping.
1917. aasta Venemaal:
Kriis-

• Rahutused sõjaväes- deserteerumine ( lahkumine rindelt)
  
• Kaos majanduses – tööjõu, tooraine , toiduainete puudus, kütuse kriis.
  
• Langes keisrivõimu autoriteet. Selle vastu olid ka osa aadlikke. Neil tekkis plaan muuta Venemaa konstitutsiooniliseks monarhiaks (eeskujuks Inglismaa)
  
• Grigori Rasputin- mees, kellel oli erakordne mõju keisriperekonnale.
  
• Rahvuslikud vastuolud.
  
• Linnaelanike kiire kasv.
  

1917- Kodanikdemokraatlik revolutsioon ( Veebruarirevolutsioon ) Ajendiks oli Petrogradi vilets varustamine toiduainetega.
27.02 läks võim Peterburis ülestõusnute kätte.
03.03 Loobus Nikolai II troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele.
Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim:

• Ajutine Valitsus. Eesotsas vürst Lvov .
  
• Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Eesotsas A. Kerenski.
  

Enamlaste esiletõus:
Lenin lubas rahvamassidele kõike. Ta nõudis viivitamatut väljaastumist sõjast.
L. Kornilov - kindral , kes üritas sõjaväelist riigipööret.
25. oktoober algas Oktoobrirevolutsioon - enamlaste poolt organiseeritud vastuhakk ajutisele valitsusele. SSOR
26. oktoober läks võim enamlastele.
Toimub II Nõukogude kongress , kus moodustatakse uus valitsus Rahvakomissaride Nõukogu. Eesotsas Lenin.
Võetakse vastu maa ja rahu dekreet ehk seadus. Rajudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus.
Venemaal kehtestati üheparteisüsteem.
Komitern- e. kommunistlik internatsionaal. 1919. aastal Moskvas moodustatud maailma kommunistlikke parteisid ühendav organisatsioon .
Oma II kongressil 1920. aastal kuulutas Komitern avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele.
Enamik riigipöördekatseid ebaõnnestusid.
B. Mussolini - Itaalia sotsialistide peahäälekandja toimetaja , fašistide juht. Lubas taastada Itaalias korra ja muuta ta sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium . Tema õpetuses oli tähtsamal kohal rahva heaolu. Sai peaministriks. Sai piiramatu võimu.
Adolf Hitler - Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht. Püüdis Münchenis võimu haarata, katse suruti maha ja ta pandi vangi. 1933 sai valitsuse etteotsa kantsleriks. Hiljem sai tast Saksamaa diktaator ehk füürer.
Locarno konverents - 1925 aasta lõpp, Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia, Saksamaa. Konverentsil parandati rahvusvahelisi suhteid ja sõlmiti Reini tagatispakt.
Reini tagatispakt- 1925, pakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri.
Briand ´i- Kelloggi pakt- 1928, leping, mille järgi kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt.
Majanduskriis - 1929-1933, puhkemise põhjused:
Sai alguse teraviljaturu kokkuvarisemisest.

• Maailmapangandus ei taastunud kiiresti
  
• Ebakindel olukord rahanduses.
  
• Tööpuuduse kasv. Paljud tööstusettevõtted läksid pankrotti .(eriti sõjast naasnud meeste seas)
  
• Sotsiaalsete probleemide kasv.
  
• Saksamaal oli raske tasuda reparatsioone. Algas hüperinflatsioon- raha väärtus langes kiiremini kui seda jõuti trükkida.
  
• Ületootmine- kaupu toodeti rohkem, kui neid jõuti osta.
  
• Võeti liialt laenu ja ei suudetud seda enam tagasi maksta.
  
• Valitsuse vead- kõrgete tollide kehtestamine ja vabakaubandusest loobumine.
  

Majanduskriis ja rahva rahulolematus tõi noortes demokraatlikes riikides kaasa diktatuuri.
Westminsteri statuud- 1931 - Briti parlamendi poolt vastu võetud otsus, mis muutis senised dominioonid sise-ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes aluse Briti Rahvaste Ühendusele.
Diktatuur- valitseja piiramatu võim ja autoriteet.

• Puudub rahvamandaat.
  
• Puuduvad kodanikevabadused.
  

Olukorrad, mis pärast I MS aitasid kaasa diktatuuri tekkele:

• Valimisõiguse laienemisega tekkisid uued valijad, kes olid kogenematud ja rahulolematud ning seetõttu kergesti manipuleeritavad.
  
• Pettumine Versailles´süsteemis, lepingut püüti ebaõiglaseks ning toetati juhte, kes arvasid sama.
  
• Pettumine demokraatlikus riigikorras- demokraatia kriis.
  
• Majanduslikud raskused
  
• 
  

Jagunevad:

• autoritaarsed
  

-Riigi sekkumine majandusse.
-Võimu koondumine ühe inimese või ühe inimeste rühma kätte.
- Reformid toimuvad eelneva seadustiku baasil.
- Rahval puudub võimalus osaleda riigijuhtimises.
-Võimu haaramine toimub revolutsiooni või riigipöörde teel.
Näiteks: Portugal , Poola, Leedu.

• totalitaarsed
  

miks said diktaatorid võimule, totalitaarseid riike
Totalitarismi tunnused, näide ühest riigist

• Plaanimajandus - riigi totaalne sekkumine majandusse
  
• Valitses üks partei.
  
• Isikukultus
  
• Hirmuvalitsemine, massirepressioonid.
  
• Valitsev ideoloogia.
  
• Riigikontroll inimeste meelsuse üle.
  
• Eelneva seadustiku hävitamine ja oma seadustiku kehtestamine.
  
• Sõjaks valmistumine.
  
• Vaenlastega võitlemine. (sise- ja välisvaenlane)
  
• Inimõiguste rikkumine
  

Näited: Hitleri diktatuur Saksamaal ning Stalini diktatuur NSV liidus.
1922- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit- kõrgeim võim neis riikides oli kommunistlikul parteil.
Sõjakommunism- Majanduspoliitika , kus kogu majandus allutati riigi kontrollile , kaotati palgad ja tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras.
NEP- 1921, uus majanduspoliitika:

• Eraettevõtlus lubati vähesel määral.
  
• Vabaturumajandus .
  
• Suurtööstus ja enamus majandusest jäi riigi kontrolli alla.
  
• Toiduainete riigile andmise kohustus asendati maksuga.
  
• Toimus rahareform , mis taastas raha väärtuse.
  

Jossif Stalin - kommunistliku partei juht.
1932-1933- Suur nälg NSV liidus.
Kollektiviseerimine- Talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse e. kolhoosidesse.
Kulak - jõukam talupoeg , kes saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse.
Industrialiseerimine - Suurtööstuse eelisarendamine (sõjatööstus)
GULAG - ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem.
Kultuur 2he maailmasõja vahel- kunstivoolud , mood jms.
Eluolu:
Juudid :
Antisemitism - juudi vaen
Rionism- koondas juute

• Rahvustunde tugevdamine
  
• Ümberasumine tõotatud maale ( Jeruusalemm )
  
• Juudi riigi rajamine
  

Teadus ja tehnika:

• Pandi alus geneetikale.
  
• Sündis kvantmehaanika.
  
• Arendati edasi aatomi ehituse selgitamist.
  
• A.Einsteini erirelatiivsusteooria.
  
• Leiutati süüfilise ravim.
  
• Sigmund Freudi psühhoanalüüs.
  

Kirjandus ja kujutav kunst :

• Hakati välja andma Nobeli preemiat.
  
• Ilmus uus vool kirjanduses- ekspressionism .
  
• Juugendlik uudsus .
  
• Filmikunst sai jalad alla ( Charlie Chaplin)
  
• Muutused moes.
  
• Spordi populaarsuse kasv.