Juhan Liiv (0)

Gustav Adolfi Gümnaasium
Referaat
Juhan Liiv
Koostas: Taavi Truumure
Klass: 8.c
Juhendaja : Kersti Kukk
Tallinn 2017

Sisukord

Sissejuhatus 2
1. Juhan Liivi elulugu 3
1.1 Lapsepõlv 4
1.2 Esimene töö 4
1.3 Järgnev elu 5
2. Looming 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus

Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada Juhan Liivi elust ning loomingust. Töö eesmärk on kirjeldada Juhan liivi loomingut. Töö koosneb tema elu kästlevatest peatükkidest nagu lapsepõlv, esimene töö ja järgnev elukäik. Samuti käsitleb referaat ka tema loomingust. Enamasti on kasutatud kontrollitud interneti-allikaid.

1. Juhan Liivi elulugu

1.1 Lapsepõlv

Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üles Rupsi külas Oja talus (Liivi muuseum , 2017). Sellest perest tuli teinegi luuletaja – vanem vend Jakob Liiv. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008)
Pilt 1. Juhan Liiv noorena. (Liivi muuseum, 2017)

1.2 Esimene töö

1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi-Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega , siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008)
Nagu teisedki 19. sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus ,,Maikuu öö”. Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008)

1.3 Järgnev elu

1886 . aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd ajakirjandusele, pani kokku luulekogu , mida ei õnnestunud avaldada. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008)
Hiljem töötas paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja 1890 leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi. Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008)
See kõik nõudis talt suurt vaimset pingutust. Juba „Oleviku“ ajastul ilmnes ta vaimuelus korratusi. Nüüd ülepingutava töötamise tagajärjel murdus lõplikult tema hingeline tasakaal. Ta hakkas põdema tagakiusamismaaniat, ta kuulis hirmuärata­vaid hääli ja nägi igal pool jälgijaid. Ta ise kirjutab selle kohta: „Tartus Hetzeli uulitsas pr. Escholtz’i majas elades oli öösi katusel paugutusi kuulda. Majarahvas ei teadnud seletust, mina ka mitte. Hiljem mõistsin, et sinna vist uulitsalt kive visati õhtutel oli pimedal ajal liialt koerte haukumisi selle uulitsa ümbru­ses kuulda, mõnikord välja minnes nähti inimesi, minu arust kahtlasel mõttel seisvaid inimesi ligikonnas olevat, nagu kedagi ootavat.“ (Juhan Liivi elu, 2013)
1894 põletas ta meeltesegadushoos oma luulekogu ja muid käsikirju. Samal aastal viidi ta Tartu närvikliinikusse, kus põdes läbi skisofreenia ägedama järgu, lahkus mõne kuu pärast rahunenuna, kuid parandamatu haigena. Seejärel Liiv pikki aastaid avalikkusele midagi ei kirjutanud. Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses – pere oli talle vallalt toetuse muretsenud. Siiski kirjutas Liiv edasi ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008)
1904 ilmus Junan Liivi ,,Kirjatööde kogu”, mis koondas suurema osa enne haigust ilmunud proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008)
1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu ,,Luuletused”, mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu “Elu sügavusest”.
Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale selle hakkas arenema tiisikus. Liiv suri ränga külmetuse järel 1913. Ta on maetud Alatskivi kalmistule. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008)
1924. aastal püstitas „Teguri“ vabriku juhatus ja tööliskond ta hauale ilusa mälestussamba, mille ühel küljel on kadunu bareljeef ja teisel — ennustuslik luuletus „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“ Järgmisel aastal asetati koolinoorsoo poolt Tartus Hetseli tänaval asetsevale majale, kus Liiv elas a. 1892, mar­mortahvel sellekohase pealkirjaga. (Juhan Liivi elu, 2013)
Pilt 2. J.Liivi mälestussammas Alatskivi kalmistul. (Juhan Liivi elu, 2013)

2. Looming

Jutustavas proosas oli Liiv realismi ettevalmistaja . (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008)
Juhan Liiv töötas ajakirjanikuna ajalehe Virulane toimetuses Tallinnas, Sakala toimetuses Viljandis ning Oleviku toimetuses Tartus. 1892. aastast (28 aastat) oli ta esimene eesti kutseline kirjanik. (Juhan liivi elu ja looming, 2010)
Juhan Liiv oli lüürik. Tema luule, eriti isamaa- ja loodusluule pakuvad suurt naudingut.
Liiv on ka eesti esimese realistliku jutustuse ,,Vari’’ autor. (Juhan liivi elu ja looming, 2010)

Kokkuvõte

Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üles Rupsi külas Oja talus. Sellest perest tuli teinegi luuletaja – vanem vend Jakob Liiv.
Juhan Liiv töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses, kus ilmusid ka tema esimesed kirjatööd. 1886. aastal püüdis Liiv jätkata haridusteed ning asus õppima Tartusse  Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Ta ei suutunud seal kohaneda ja katkestas õpingud pool aastat hiljem.
Ülepingutus, füüsiline kurnatus vallandasid kirjanikus 1893. aastal vaimuhaiguse. 1894. aasta alguses põletas Liiv meeltesegaduses luulekogu ja teisi käsikirju. Juhan Liiv suri 49-aastaselt ränga külmetuse kätte. Tema auks on püstitatud ausammas Alatskivi kalmistul.

Kasutatud kirjandus

Liivi muuseum. http://muusa.ee/?page_id=10 (27.01.2017).
Juhan Liiv (elulugu ja looming).
http://koolimaterjalid.blogspot.com.ee/2008/06/juhan-liiv-elulugu-ja-looming.html (27.01.2017).
Juhan Liivi elu.
http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1750 (27.01.2017).
Juhan liivi elu ja looming.
http://www.slideshare.net/niinan/juhan-liivi-elu-ja-looming-5215944 (27.01.2017).
Juhan Liiv noorena.
[Foto]. http://muusa.ee/?page_id=10 (27.01.2017).
Juhan Liivi mälestussammas Alatskivi kalmistul.
[Foto]. http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1750 (27.01.2017).