Dick Francis "Käsu korras" (0)

Dick Francis
Käsu korras
Raamat räägib endisest dzokist, kes ise enam võistelda ei saa õnnetuse tõttu, kus ta kaotas oma ühe käe. Ta teab võiduajamistega seoseid riske ja ka seda, et tihti pannakse toime kahtlaseid tehinguid. Ühel võistlusel tapetakse dzoki Huw Walker , kes on äsja võitnud suure auhinna , tekib Sid Halley ´l kahtlus , kas pole sel lool seost ning lord Enstone´t murega selle pärast, et ta hobused on hakanud liiga sageli kaotama. Sid Halley hakkab asja uurima , ning avastab elu ja surma peale käiva mängu, millesse üritatakse tõmmata ka teda ennast.
Kõik sai alguse sellest, et oli Cheltenhami Kuldkarika võistluspäev. Võistlus paltsiele oli kogunenud palju pealtvaatajaid. Kuid sellel võistlus päeval juhtus olema kolm surnut .Üks surnutest oli ka dzoki Huw Walker, kes pidi just rajale minema aga ei ilmunud kohale, kuina keegi olid ta parklas maha lasknud. See tundus Sid Halley´le see liiga kahtlane ja asus asja oma käeliselt uurima. Muidugi ei saanud see kerge olema kuna oli palju isikuid kes hakkasid uurimist segama , segajateks olid ka need kes tegelikusl ei olnud otseselt mõrvaga seotud. Kuna kardeti et Sid jõuab ka nede saladusteni. Ja hakati Sidi ja tema naist Marinat hoiatama kuna ta ikka tagasi ei tõmmanud, ega lõpetanud uurimist hakkati juba neid terroriseerima. Ta uuris ka selle välja kes selle taga oli, kuid tuli välja et see polnudgi tegelik mõrvar. Sid´l oli ka kahtlus aluseid kellel olek isegi ka mõrvaks motiiv olemas aga mõnel suurem-ja mõne väiksem motiiv. Üks kahtlus alustest oli ka Bill Barton, kuna Huw oli mehkendanud ta naisega. Aga Huw oli helistanud Sid´le ja oli olnud väga paanikas ja surma hirmul aga ta ei saanud öelda miks ja see oli enne seda kui Bill teada sai et Huw ta naisega oli, siis Sid välistas selle, et Bill on süütu. Nad olid eelmine õhtu ka telefonis rääkinu ja kokku leppnud kohtumise järgmiseks hommikuks Bill´i juures ja andis veel talle nõu kuidas oma naisega ära leppida. Kuid kui Sid läks järgmine hommik Bill Bartoni juurde oli Bill varahommikul oma kabinetis maha lastud . See näis nau oleks olnud enesetapp. Bill istus oma kabinetis ja oli ajud seinale lasknud ja püstol oli tal käes. Sid oli kindel, et see ei olnud enesetapp vaid see oli lavastatud enesetapuna. Billi naine Kate ei teadnud veel, et ta abikaasa ja laste isa Bill on surnud. Sid kutsus politsei ja läks Kate´le kurba uudist teatama. Ja lubas talle et uurib välja kes Billi tappis. Asja tegi veel hullemaks ajalehe The Pump toimetaja Chris Beecher. Kes proovis asja veelgi huvitavamaks teha. Ja tal oli mingi isiklik viha Sid´i vastu. Billi talli abiline Juliet Burns. Rääkis lõpuks kõik ära, et tema tappis Bill Bartoni ja et Peter Enstone on tegelikult kõige selle taga mis juhtunud on. Ja see kes marinat tulistas oli ka Peter, hoiatuseks et Sid uurimise pooleli jätaks. Aga seda ta ei teainu kuna oli just juhtumit lõpetama hakkamas. Rääkisgi Juliet Chris´le ära aga selle mõttega, et pärast ta saab kusagile minna kust Peter teda ei leia. Politsei oli juba ka kõigest informeeritud ja Peter Enstone oli tagaotsitav. Kuid keegi ei teadnud kus ta on. Teda otsiti kodust, naabrid ütlesid et ta läks ajalehte ostma. Teda oodati tund ja tagasi ta ei tulnud. No kui arvestada The Pumpi esilehte siis on muidugi arusaadav, et ta oli juba kuhugi põgenenud, et teda ei leitaks. Sidi elukaaslane Marina läks Sid´i eks abikaasaga kohvikusse, neil oli saatjaks turvamees. Sid jäi üksi koju oma eks naise isa ootama, kes pidi talle külla tulema . Varsti helisesgi koridoris telefon, kust öeldi, et Charles ootab all, kas võib üles saata. Kui „Charles“ juba poolel teel oli mõistis Sid, et see ei saa Charlaes olla, ta pidi tulema hiljem. Kui ta ukse lahti tegi seisis ukse taga Peter Enstone püstol otse Sidi silmade ees. Neil läks seal madinaks. Sid sai vannituppa peitu minna ja pani ukse lukku, Peter ei suutnud ust maha ka lüüa, seisis siis seal ukse taga ja ootas kuid asjatult , Marina ka ei tulnd nii pea ja Sid välja ka ei tulnud. Vannitoas oli pime, järsku tundis Sid et mingi vedelik voolab ukse alt sisse. Kastis näpu sisse, see ei lõhnanud bensiini järgi. Seejärel ta maitses seda, see maitse oli talle tuttav sellest kui ta veel ratsutas ja kui kukkus oli suus peale mulla ka vere maitse, see oligi veri. Seda voolas aina juurde ja juurde. Ta tegi vaikselt vannitoa ukse lahti ja nägi Peter istus maas ja toetas selga vastu kappi ja ta randmest jooksis meeletult verd. Ta oli oma veenid liha noaga läbi lõiganud, nuga oli verisena maas ta kõrval. Sid lõi jalaga ettevaatuse mõttes jalaga eemale. Peter sosistas vaikselt midagi, Sid kummardus ta suu juurde et kuulda mida ta ütles „mine tagasi vannituppa, lase mul surra!“
See raamat on minu arvates väga huvitav ja pingeline . Seda ei olnud igav lugeda, tavaliselt tuleb lugedes mul uni peale aga sellega oli teisiti, seda ei saanud eriti käestgi panna.