Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juhan Liiv (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


‘’
     Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui 
geniaalne  kirjanik ja harukordselt kurva 
elulooga isik.Vähemalt ühte tema luuletust 
oleme kõik kord õppinud ,paljud 
rohkemgi.Lisaks hingeheitlustele tuli rinda 
pista ka füüsiliste haigustega nt 
kopsutiisikus.Juhan Liiv oli ka vaimselt 
haige mees,põdes skisofreeniat ja 
jälitusmaaniaid.Kurb tõsiasi on seegi ,et 
kirjanik pidas end teatud haigushetkedel 
Poola kuningakski.Kirjanikku on püütud 
mõista , lahata tema luuletusi ja seeläbi 
ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse 
, kuid  vaevalt  leidub inimesi,kes suudaks 
mõista Juhan Liivi  hingeelu  kogu selle 
üksinduses ja nukruses.Ja kui keegi teda 
mõistakski ,peaks teda kindlasti 
omamoodi hulluks ,isegi nõdrameelseks 
oma  piiritus  isamaa ja loodusarmastuses 
ja isegi enesehaletsemises. On olnud vaid 
üks Juhan Liiv ja vaevalt ,et tuleb teist 
temasugust inimest kunagi veel.

 
 Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 

Alatskivi 1.detsember 1913  Kavastu -
Koosa) oli eesti luuletaja ja 
proosakirjanik.Juhan oli pere seitsmest 
lapsest noorim. Peres võrsus veel 
teinegi luuletaja – vanem vend Jakob 
Liiv.  

 Õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere 
kihelkonnakoolis.
 Ühiskonnaelu ei jätnud teda ükskõikseks. 
Koolipoisi
esimene trükki jõudnud ajalehekirjutis oli 
Ado Grenzsteini
pihta sepitsetud väike anonüümne 
poliitiline pilkenali
(“Baltlaste Piirikivi”) Eesti Kirjameeste 
Seltsi tüli
puhul 1881. aastal.
1882. aastal asendas ta haigestunud vend 

Jakobit Väike-
Maarjas Triigi ja Avispea koolis 
kooliõpetajana. Järgmisel
aastal haigestus ta ise ja pöördus koju 
tagasi. 1885.
aastal sõitis taas külla vend Jakobile, kes 
vahepeal oli saadetud õpetajaks 
Pandiveresse .

Liisa  Marie Golding
Seal tutvus Juhan Pandivere
mõisa kutsari tütre Liisa Marie 
Goldinguga, kellessekiindus.

3. septembril 1885 ilmus Tallinna ajalehes 
Virulane Liivi
esimene trükis avaldatud  luuletus  – 
“Maikuu öö". Liiv
oli siis 21-aastane. “Virulase” juures 
töötades tutvus ka
Eduard Vildega.
Järgmisel, 1886. aastal püüdis Liiv jätkata 
haridusteed
ning asus õppima  Tartusse  H.Treffneri 
eragümnaasiumisse.
Ta ei suutunud seal kohaneda ja katkestas 
õpingud
pool aastat hiljem. Liiv siirdus elama 
omaste juurde, 
tegi kaastöid ajakirjandusele. 1887. aastal 
koostas esimese
luulekogu  käsikirja "Õied ja okkad” 52 
luuletusega ,
kuid seda ei õnnestunud avaldada.
Aastatel 1887–1888 töötas Liiv Viljandi 
Sakala toimetuses
ajakirjanikuna. Sakala lisa 1.  numbris  ilmus 
1888.
aastal Liivi esikjutustus “Päästetud”.
1890. aasta algusest töötas Liiv Tartu 
ajalehe Olevik juures.Tartus liikus ta ringi 
kirjandus- ja kultuuriringkondades
ehk võttis osa Tartu kultuurielust. Kostil oli 
ta lehe
omaniku perelauas. 

Sügisel 1892 lahkus 28-aastane Liiv 
toimetusest ja  pühendus
vabakirjanikuna loomingule. Ta üüris toa Tartus
Hetzeli tänavas. Seal kirjutas ta  muuhulgas
jutustuse “Vari” ( esialgse  pealkirjaga “Kui seda 
metsa
ees ei oleks”). Kuid kirjastaja otsimine oli 
vaevaline ja
lootusetu. Ülepingutus , füüsiline  kurnatus  jm
eelsoodumused vallandasid kirjanikus 1893. 
aastal vaimuhaiguse. Liiv pöördusTartust tagasi 
koju, Alatskivile.
Samas jätkas ta intensiivset kirjanduslikku 
tööd,
 valmisid näiteks jutustused
“Käkimäe kägu” ja “Nõia tütar”. 1894. aasta 
alguses
põletas Liiv meeltesegaduses luulekogu jm 
käsikirju.
Märtsis ja aprillis viibis ta Tartu närvikliinikus 
haiglaravil
( skisofreenia  ägedaim järk). Kliinikust lahkudes 
oli
Liiv rahunenud, kuid parandamatu haige. 
1894.aasta suvest
kadus  30-aastane Liiv peaaegu kümneks 
aastaks avalikkusest.
Ta viibis kodutalus, sugulaste, tuttavate juures
Alatskivil ja mujal. Tema elu oli äärmiselt vilets, 
nii et sugulased
taotlesid talle vallavaese toetuse. Samas luges 
ta
palju, jälgis ajakirjandust ja haigusaastail 
valminud loomingust
saab selle parim osa. 1896. aasta oli üks 
viljakamaid,
kust pärineb vähemalt 30 luuletust.

1902 ilmus 38-aastane Liiv taas 
avalikkuse ette, 
liikus ringi Tartus ja Tallinnas

Ehkki Juhan Liivi kirjatöid avaldati juba 
tema eluajal,
jõudis ta eesti kirjanduse kaanonisse 
suuresti postuumselt,
tema teoseid toimetanud Friedebert 
Tuglase  toimetaja - ja kriitikutöö mõjul.
Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse 
ajal loodud
lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige 
enam isamaa
pärast, mis oli mitte romantilistes 
kaugustes, vaid reaalselt
olemasolev Eestimaa. Sedalaadi tekstide 
tuntumad
näited on "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta 
lendab mesipuu
poole", “Sinuga ja sinuta” ja “Mitte 
igaühele”.
Autobiograafilistes eleegiates peegeldas 
luuletaja enda
traagikat (nt "Helin"), loodusluules 
kirjeldas Eestile  iseloomulikke
maastikke.

Talvine  tihane .
Tihane lendab mu aknale:
kaela alt valge,  kõht  kollane,
nokib, nokitab, vaatab targasti
sisse — tihase viis on see —
kaela alt valge, kõht kollane!

Vestab nokka, vaatab targalt ta:
vaene linnuke, talve käes üksinda!
Hädasti, hädasti seda sain mõtelda,
lendab sääl lahtistel tiibadel lennuga
teine ka!

Vaatavad mind nad, kui kahjurõõmuga,
vaatavad, hüppavad, lendavad minema.
Järele jäen neid vaatama:
mõtlen ma: Tuli ta:
lahtistel tiibadel lennuga —
teine ka!

  Kui tume  kauaks  ka sinu maa.
Kui tume veel kauaks ka sinu maa
ja raske su koorem kanda,
kui enam ei jõuaks, ei jõuakski ka
sa soovide siniranda.

Täht süttib ehk taevas su üle veel,
lill tärkab su haua pinnast
ja sinu mõte ja sinu meel
kord tuksub su rahva rinnast —

ja liigub ja loob ja lehvitab
ja  kaunid  radasid rajab,
su rahva koda see ehitab
ja põlvest põlveni kajab.

RÄNDAJA
Tulin linnast .Lumesadu.
Tööd ei leidnud  kusagilt .-
Lumesadu.Jalad väsind.
Läbi,läbi näljane.

Kuskil teed, ei tulekiiri,
Aeg ju hiline .
Ennäe! Tulekene siiski
Vilgub viimati.

Koputan ja stun sisse-
Lahkelt lahti tehakse.
Tüdruk võtab ahjust leiba ,
Sooja leiba-mõtelge!

Soe  saun  ja lõhn nii armas.-
Tühi kõht.-*Kas  soovite  ,
Külamees,vast sooja leiba?*
Murdis tüki minule.

Suure tüki sooja leiba!
Oh küll maitses magus see!
Soe leib ja soe süda,
Perenaine   tasane .

*Kust sa tulid,kuhu lähed?
Kas sul naine,võõras mees?*
Säält  ma tulen ,sinna  lähen  ,
olen vaene reisimees.

Juhan Liivil oli sügav ja suur hing,tulvil 
isamaa-,ema- ja loodusarmastust.Ta oli terava 
sõnaga,ütles mida mõtles ega hoolinud kunagi 
tagajärgedest.Polnud kerge selle mehe 
elukäik.Pureles kehvusega juba hällist saadik.
Ei olnud tal tervist ning näljatundega pidi 
koguaeg  võitlema,et ellu jääda.Ta püüdis 
igatepidi oma elu paremaks muuta ,kuid see ei 
muutund.Tema töid ei hinnatud,ei nähtud 
temas talenti.Alles ,siis kui ta end 
vaimuhaigeks oli töötanud,alles siis nähti 
temas talenti.Ühesõnaga kurva saatusega 
mees. 
Juhan Liiv oli  imeline  luuletaja.Kuna tema luule 
oli nii truu,südamlik ja rääkis sellest mis toimub 
tema ümber, sees ning mis  vaevab  tema 
hinge.Ta oskas seda nii 
imeliselt kirjeldada,et inimesed olid sellest 
luulest lummatud. 
Oma rasketel hetkedel igatses ta oma ema.Ta 
oli ainus inimene kelle juurde ta tahtis 
tulla,teda ta kogu oma haiglase südamega 
armastas .Ta oli tõetruu mees ja seda oli 
õpetanud talle oma ema.Ta ema oli suhteliselt 
väikse jutuga, töökas  ja aus naine kelle pilgust 
võis leida kurbust.

Info pärineb internetist.
Elen Kõiv 

Document Outline



  • Slide 1


  • Slide 3

  • Liisa Marie Golding

  • Slide 5

  • Slide 6

  • Slide 7

  • Slide 8

  • Slide 9

  • Slide 10


Vasakule Paremale
Juhan Liiv #1 Juhan Liiv #2 Juhan Liiv #3 Juhan Liiv #4 Juhan Liiv #5 Juhan Liiv #6 Juhan Liiv #7 Juhan Liiv #8 Juhan Liiv #9 Juhan Liiv #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Elenkoiv1 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
odt

Juhan Liiv

Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal Juhan Liiv Referaat Põlva 2016 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.Üldinfo................................................................................................................. 3 2.Elukäik................................................................................................................. 4 3.Looming....................................................................

Kirjandus
thumbnail
13
docx

Juhan Liiv ja loodusluule

Juhan Liiv ja loodusluule Sissejuhatus Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb-

Eesti kirjandus
thumbnail
10
doc

Juhan liivi referaat

Referaat Juhan Liiv (1864-1913) Nimi: Klass: 2008 Sissejuhatus Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega (skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb-

Kirjandus
thumbnail
11
odt

Juhan Liiv

Juhan Liiv Sissejuhatus Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb-naljakas tõsiasi on seegi, et suur

Kirjandus
thumbnail
55
doc

Kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21

Kirjandus
thumbnail
32
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe

Kirjandus
thumbnail
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

olukirjeldusi, poeeme. Teostes sees piirsituatsioon. Näidendid ,,Lea" ­ usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. ,,Kihnu jõnn ehk Metskapten". Reisikirju ,,Jäine raamat" Lenini preemia. Proosa ,,Muhu monoloogid"-1968, kogumik ,,Kirjad sõgedate külast". Oma loomingut alustab Smuul luuletajana ,,Mälestus isast" "Karm noorus" (1946)-luulekogu . Poeem ,,Stalinile". Koguva külas on temale püstitatud ka monument. Juhan Smuul oli omastanud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965). August Mälk ­ romaani-ja novellikirjanik. Ta on sündinud Lümandas. Oli kooliõpetaja ja tuntud rahvamees. Põgenes koos perega Rootsi. Kirjutas rannarahva olustiku romaane ,,Õitsev meri", ,,Hea sadam", ,,Taeva palge all". Romaanid: "Õitsev meri" 1935 "Taeva palge all" 1937 "Hea sadam" 1942 Debora Vaarandi ­ luuletaja

Kirjandus
thumbnail
58
doc

Kirjanduse eksam

...................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"................................................................+9 9. Juhan Liivi elu ja looming + 1 luuletus peast.........................................+13 10. Lev Tolstoi elu ja looming....................................................................+14 "Sõda ja rahu" 1863-1869.......................................................................15 "Ülestõusmine" (1889- 1899)..................................................................15 Anna Karenina põhiprobleemistik.........................................................+15 11

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun