KODUKOHA TUTVUSTUS (0)

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Puit-ja kiviehitiste restauraator
Ando Tabur
KODUKOHA TUTVUSTUS
Referaat
Paide 2010
Sisukord

• Sissejuhatus
  

• Muuseumid
  

Heliloojte Kapide majamuuseum
Kurgi majamuuseum
Mart Saare majamuuseum

• Lühiülevaade Suure-Jaani suurkujudest
  

Joosep Kapp
Mart Saar
Paul Kondas

• Suure-Jaani vaatamisväärsused
  

Lahmuse mõis
Lehola -Lembitu linnamägi
Mälestussammas Vabadussõjas langenuile
Suure-Jaani järv
Soomaa rahvuspark

• Kasutatud allikad
  

Sissejuhatus
Suure-jaani vald moodustus 21. oktoobril 2005 endiste Suure-jaani linna, Suure-jaani valla, Olustvere valla ja Vatesmõisa valla liitumisesl.
Vald paikneb Viljandimaa loode- ja põhjaosas. Suure-jaani vald on territooriumi suuruse pooles Eestis teisel kohal.
Vallas on üks vallasisene linn-Suure-Jaani, üks alevik- Olustvere ja 46 küla.
Kõige rohkem inimesi elab Suure-Jaani linna -umbes 1250, kõige vähem – alla kümne- aga Karjasoo külas. Territooriumilt on suurim Sandra küla , mis on ühtlasi Eesti suurim küla.
Vallas elab pisut alla 6000 inimese ehk umbes 11% Viljandimaa elanikest.
Muuseumid
Heliloojate Kappide majamuuseum
Heliloojate Kappide muuseum asutati 1971. aastal Viljandi Koduloomuuseumi filiaalina. Muuseum asub majas mille ehitas aastal 1926-1929 Hans Kapp ja mis kujunes 1938. aastast alates koduks Villem Kapile.
1973. aastal tehti majas põhjalik remont ja paigutati hoone seinale mälestustahvel Villem Kapile. Muuseum paikneb hoone esimesel korrusel: näituseruum, saal, magamistuba ja söögisaal, mis hiljem renoveeriti muuskatoaks. Valdavalt pärineb eksponeeritud mööbel Hans Kapilt, osaliselt ka Joosep Kapilt. Saalis oleva klaveri on komponeerinud enamiku oma helitöödest Villem Kapp. Muusikatoas, mis avati 1998. aastal, asub Eugen Kapile kuulunud tiibklaver.
Kurgja talumuuseum
Kurgja Talumuuseuis saab tutvuda Eesti 19. sajandi ärkamisaja suurmehe Carl Robert Jakobsoni elu ja tööga, lisaks tema poolt rajatud talu eluoluga.
Tänaseni karjakasvatusega tegeleva talumuuseumi juures saad uudistada veiseid , lambaid ja hobuseid, lisaks restaureeritud vanu taluhooneid nagu karjalaut, ait, veski ja rehi.
Saad ka ise proovida talutöid ja tutvuda vanade kommetega- traditsioonilisteks üritusteks on saanud Talutööde päev, Sügis talus , Jõulud talus jne.
Mart Saare majamuuseum
Mart Saare Majamuuseum asub Soomaa rahvuspargi serval. Helilooja Mart Saare esivanemad asusid siia sooservale elama juba 19. sajandi esimesel veerandil. 1830. aastate paiku anti neile perekonnanimeks Saar.
Metsavahi pojana sündinud helilooja veetis siin oma lapsepõlve. 1932. aastal asus ta alaliselt isatallu elama. Aastad 1932–1943 olid Mart Saarel kõige viljakamad, sel ajal on sündinud ka tema loomingu paremik .
Lühiülivaade Suure-Jaani suurkujudest
Joosep Kapp
12. mai 1833 – 20. veebruar 1894
1850–53 Valga seminar
1853 –94 köster ja kihelkonnakooli õpetaja
• Eesti Kirjameeste Seltsi asutaja ja juhatuse liige
• Eesti Aleksandrikooli Peakomitee Liige
• Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi president
Suure- Jaanis :
1853. a-st - köstri-kooliõpetaja Petschi abiline
1857. a-st - kihelkonna kantor ja kihelkonnakooli juhataja
Oli laulukoori, pasunakoori ja näiteringi asutamise eestvedajaks
1871 - pasunakoor,
1887 - “Ilmatari” selts, mille auesimeheks oli
Mart Saar
28. september 1882 – 28. oktoober 1963
Lõpetas 1908. a Peterburi Konservatooriumi oreli ja
1911. a kompositsiooni erialalTöötas Tartus ja Tallinnas pedagoogi ja interpreedina
1928–29 “Muusikalehe” vastutav toimetaja
1944–56 Eesti Riikliku Konservatooriumi kompositsioonieriala professor
Elas 1932–43 Suure-Jaani lähedal Hüpassaares ( Hoones asub tänapäeval Mart Saare majamuuseum)
Looming:
~300 koorilaulu, ~140 soololaulu, ~130 klaveriteost, vokaalsümfooniline-, orkestri- ja orelimuusika
Paul Kondas
31. märts 1900 – 7. august 1985
1921–23 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust
Sai 1924. a Valga kursustel pedagoogikutse
Hakkas 1920-ndatest a-test tegelema maalimisega, algul viljeles akvarelli ja guašši, hiljem õlimaali
Teda tutvustab 1984. a Londonis välja antud Maailma Naivistliku Kunsti Entsüklopeedia.
Suure-Jaani vaatamisväärsused
Lahmuse mõis
Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemajaesise väljaku.
Mõisakompleksis töötab Lahmuse Kool . 
Lehola-Lembitu linnamägi
Lembitu linnamägi asub Suure-Jaani linnast paari kilomeetri kaugusel kirdes . Linnus oli 13. sajandil orduvastases võitluses eestlaste tugevaim kindlus, siin elas Sakala vanem Lembit. Linnusest on säilinud kõrge muldkeha .
Linnamäel avati 1969. aasta Madisepäeval (21. septembril) muistse vabadusvõitluse monument . Monument on valmistatud punase graniidi tahkudest. Kahele tahule on raiutud väljavõte Läti Henriku kroonikast eesti ja ladina keeles. Monumendi autorid on arhitekt Ülo Stöör ja skulptor Renaldo Veeber.
Mälestussammas Vabadussõjas langenuile
Mälestussammas avati 24. juunil 1926. aastal. Raha saadi pidude sissetulekutest ja annetustena. Skulptuuri autoriks on kujur Amandus Adamson. Mälestussambal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Monumendi ümber pidid olema tahvlid 75 suurejaanilase nimedega, kes langesid vabadussõja lahingutes. See töö jäi aga pooleli .
1941. aastal purustati mälestussammas esimest korda. Sammas taastati , kuid 1950. aastal tehti see uuesti maatasa. Skulptuur "Lembitu" leidis pärast mitmeid eksirännakuid tee Viljandi muuseumi.
1990. aasta jaanipäeval taasavati mälestussammas.
Suure-Jaani järv
Kauni kompleksi moodustab Suure-Jaani keskel paiknev paisjärv ja selle kaldale tollase koolijuhataja Paul Kondase eestvedamisel eelmise sajandi kolmekümnendate aastate lõpus rajatud liigirikas park. Järve puhastamine lõpetati 1993. aastal. Järve kaldal paiknevad ka Suure-Jaani laululava ja muusikapaviljon. Üle järve avaneb ilus vaade Suure-Jaani kirikule.
Kolm korda aastas, talvel, kevadel ja suvel, toimuvad järvel kalapüügivõistlused, mille korraldajaks on kalastusklubi "Suure-Jaani Säga".
Suure-Jaani Kultuurimaja korraldab järvel ja selle ümbruses igaaastast Järvepidu. Järvepeod on läbi aastate olnud rahvarohked üritused. Aastal 2010 toimus 50 Järvepidu.
Soomaa Rahvuspark
Suure-Jaani valla territooriumile jääb osa Soomaa Rahvuspargist.
Soomaa Rahvuspark moodustati 1993.aastal puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks. Soomaa Külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal on avatud ekspositsioon ja tutvustavad arvutiprogrammid külalistele, samast saab informatsiooni õpperadade, piknikupaikade, vaatetornide, matkaonnide jms kohta. Populaarsemad neist on Ruunaraipe Luited , Kopra rada, Riisa raba rada, Mulgi heinamaa, Oksa kompleks , Läti vaatetorn, Meiekose õpperada ja laagriplats, Ingatsi rada ja vaatetorn, rippsillad, Karuskose Matkakeskus, Saarisoo Kanuukeskus
Kasutatud allikad

• http://www.suure-jaani.ee/vaatamist.html
  
• http://www.suure-jaani.ee/linn/mat/kapid_97_av/
  
• http://www.suure-jaani.ee/