ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Marinetti väitis näiteks, et: "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samothrake Nikest!".Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon. Koloriidis eelistasid futuristid eredaid värvikasutusi.Tuntumad esindajad: Antonio Sant'Elia, Umberto Boccioni,
vahel, palju kaasomanikke). Aga kui nüüd olid hooned läinud kellegi teise eraomandisse, siis neid hooneid ei tagastatud, kui aga oli tegu ENSV omandis olnud hooned, siis need tagastati. Maapiirkonades uued kinnistud: 1 ha suvila juures maad, 2 ha elamu juurde, 20 ha elamu 3 juurde, kui elamu omanik ja õigusjärgne subjekt taotlesid maad jne. Need 'mustrid' kajastuvad ka meie kinnistupiltides. Tänaseks päevaks on maareform peaaegu läbi. Suure osa moodustavad tagastatud maad, teise suure osa moodustavad riigi omandusse jäetud maad (RMK maad, metsamaad jne), vähem nt munitsipaalomand vms. Paistavad reformis ka veidi n-ö saba ja sarved. Kui osa kinnistutest on kantud kaardi põhiselt (et hoida aega kokku) ja osad on mõõdistatult, kaardi põhiselt ei lähe piirid alati hästi kokku
Milliseid erinevusi ja sarnasusi leiate? Sarnasused Erinevused Kaotas nii 1. kui ka 2. Peale Teist maailmasõda jagati maailmasõja Saksamaa Kaotajariigid pidid maksma okuptasioonitsoonideks, millest reparatsioone arenesid välja kaks eraldi riiki Tekkisid ülemaailmased Peale Esimest maailmasõda organisatsioonid, mis taotlesid muutus Weimari vabariik maailmarahu Saksamaaks. Kui I ms sõlmiti üldine rahuleping (Versailles' süsteem), siis II ms sõlmisid võitjariigid kaotajatega eraldi rahulepinguid. 14. Isikud
aastal ilmunud 16- leheküljelist manifesti "Maha lüüriline sokolaad!", kus ta hüüdis maha kõik oma ajastu tuntumad kirjanikud ja luuletajad. Viimased futuristlikud palad ilmusid Kivikalt 1921. aastal kirjandusajakirjades Murrang ja Tarapita, seejärel pöördus ta tagasi traditsioonilisemate suundade juurde. Futurismi mõjutusi ilmneb siiski veel mõningates tema hilisemates teostes, näiteks romaanis "Ristimine tulega" (1922). Futurism kujutavas kunstis. Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon.Teise moodusena kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enam-vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami
tootmisel põhinev majandus. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga palju vähem antiigist mõjutatud, soojem ja kodusem. Eriliselt särava jälje on jätnud Madalmaade maalikunst, seevastu sealne renessanssarhitektuur ja -skulptuur praktiliselt puuduvad. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Seni jagamatult valitsenud katoliku kirik jäi oma kivinenud tõekspidamistega, dogmadega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroopas sündisid liikumised, mis taotlesid usu taaslähendamist inimesele, mida ühiselt nimetatakse reformatsiooniks. Selle tulemusena puhkesid 16.sajandil verised ususõjad, milles eriti rängalt said kannatada Saksamaa ja Prantsusmaa. Reformatsiooni vaen katoliku kiriku tavade vastu sünnitas ka pildirüüste, milles hävisid paljude kirikute ja kloostrite kunstiväärtused. Sellegipoolest oli tekkinud uudishimu ka reaalse maailma imede vastu, mis leidsid väljenduse
a alustasid kuningaväed vastuolud teravnesid taas ja ähvardasid hugenottide tähtsama kindluse piiramist. viia uue kodusõjani. Ligi pool elanikkonnast suri nälga enne kui alistuti, armuediktiga säilitati usuvabadus · Aadlikud taotlesid suuremat võimu ja ei · Richelieu surus aristokraatia soovinud kuningale alluda. vastupanukatsed otsustavalt maha. vandenõulaste maavaldused konfiskeeriti, nende kindlustused hävitati. keelati ka duellid. provintse
13) Saksa ajaloolise koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? Arengufaasid: 1840-dad, saksamaa ühinemine, oli üsna killustatud. Asuti vastu utopilistlikele sotsialistidele, sest siis kui nad tahtsid eraomandit ära kaotada, siis Saksamaa oli nende vastu, tahtis just eraomandit. 1870, Bishmark – oli poliitik sks-l – provotseeris sõda, toimus saksamaa poliitiline ühendamine. Saksamaa ajalooline koolkond ründas marksismi, sest nad taotlesid ka eraomandi kaotamist. Marksismi suhtuti tõsisemalt, sest marksism taotles eraomandi ja seni kehtiva korra kaotamist. 14) Millist/milliseid ühiskonnakihti /-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! Saksa ajalooline koolkond esindas suurkodanlust, ka töölisi, suurmaaomanikke. Tegemist oli suurtöösturite ideoloogiaga, sest neilt tuleb rikkus, neid nähti riikliku arengu alustalana
opera seria vaheaegadest. Esimene koomiline ooper (OPERA BUFFA) oli Giovanni-Battista PERGOLESI (1710 1736) "Teenija- käskijanna" esietendus 1733. Hilisbaroki üks nimekamaid ooperiloojaid oli Jean-Philippe Rameau (1683 1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi, sealhulgas suuri ballette oopereid. KLASSITSISMIAJASTU (18.saj II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Heliloojaid Cristoph-Willibald Gluck (1714 1787) ja Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) taotlesid ooperis tegevuse ja muusika täielikku ühtsust. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792 1868) buffo-ooper on stiililiselt lähedane Mozartile. Rossini on jätnud ooperiteatrite lavale 39 teost. tema tuntuim on "Sevilla Habemeajaja" ROMANTISMIAJASTU (tunnete ajastu) oli revolutsioonide ajastu ja heliloojad armastasid kujutada ajaloosündmusi, kangelasi, armastust, hingeelu - kõike, mis on seotud tunnetega
toita end kevadise saagi varudega ( või vastupidi) · ratastega hõlmadra kasutuselevõtt ja raua suurenev osa põllutööriistades võimaldasid sügavamat kündi. Rattad tagasid ühtlasema vao, hõlm pööras künniviilu kummuli. Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli kiirem. · Üha rohkem kasutati vesiveskeid ja tuulikuid Poliitiliselt taotlesid linnad sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid selle nimel valmis ka sõdima. Nii kujunes linnaelanikkonnast arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia, mis piiras oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinduskogud. Saksamaa valitseja
Kirjavara 1739.a ilmus täielik eesti keelne Piibel, mille tõlke põhiautoriks oli Jüri pastor Anton Thor Helle. 18.saj alguses hakkas ilmuma talurahvakalendrid e kalendrisabad. Usuelu Ajaarvamine toimus katoliiklike pühakute nimepäevade(jüripäev, jaanipäev, jaagupipäev, mihklipäev jne) järgi. 18.saj võitlesid luteri kirikus kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism. Esimene oli ülekaalus saj esimesel poolel. Pietistlikud pastorid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetaks sügavamalt. Ratsionalistid asetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Nad ei arvanud, et kõigis hädades on süüdi talurahva kombelõtvus. Talurahvast kõige otsesemalt puudutanud või isegi raputanud nähtuseks on siiski pietismiga seotud vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine.(plussid : tänu sellele liikumisele võeti
18. sajandil oli tähtsaimaks vaimseks liikumiseks valgustus. Selle aluseks oli uus inimesekäsitlus, mille järgi inimese peamine vara on tema mõistus. Valgustajad tahtsid muuta ka elukorraldust, kus seni omas väga suurt rolli kirik. Nad rõhutasid ilmaliku hariduse ja teaduse tähtsust. Valgustusideed hakkasid esmalt levima Inglismaal, kuid suurim kaal oli neil Prantsusmaal. Seal oli feodalismi- ja kirikuvastane ühiskonnakriitika eriti tugev. Mõõdukamad taotlesid reforme ülalpool. Üheks selliseks ideeks oli valgustatud absolutism, mida toetas Voltaire. Montesquieu pakkus välja võimude (seadusandliku, täidesaatva, kohtu) lahususe mõtte ja toetas konstitutsioonilist monarhiat. Hoopis tõsisemad plaanid olid radikaalsete valgustajate esindajal Rousseau'l. Tema ideaaliks oli looduslähedane elukord ja rahva võim. Valgustusliku ideoloogia oluline levitaja oli esimene prantsuse entsüklopeedia (1751-1772), mida toimetasid Diderot ja d'Alembert.
(muuseumid, raamatukogud). Nad kutsusid olemasoleva kunsti asemel looma uut, toimekamat, mis kajastaks ajastule iseloomulikku: kiirust, dünaamilisust, suurlinnlikku elutempot, tehnika võidukäiku. Uued teemad : tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ja linnaülistus, sõja, vägivalla ja tugevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile, tundeid peeti nõrkuseks. Futuristid eksperimenteerisid sõna ja vormiga, nad püüdsid luua enda tarbeks uut keelt ja stiili: taotlesid erakortset sõnakasutust, tõid luulesse tänavakeele, ignoreerisid väljakujunenud süntaksireegleid ja kirjavahemärke. Futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik, väljenduslaad närviline, plakatlik, kasutati telegrammistiili, kollaaztehnikat. Oluline oli luuletuse graafiline pilt. Et äratada tähelepanu trükiti luuletusi nt pakkepaberile või tapeedile. Futurism hääbus 1920.aastatel. (ma ise natuke imestan selle üle, sest
Jung, R. Hülsenbeck, M. Janco, R. Hausmann. Selles väidavad autorid, et dada sümboliseerib ürgset suhet maailmaga. Propageerib kunsti, mis ühendab endas kõik kunstiliigid ja viib ellu uued ideaalid. Dadaistlik kunst kujutab elu simultaansust, kus üheaegselt eksisteerivad müra, lärm, värvid, rütmid. Dadaism sai alguse Zürichist. Sveits jäi sõjas neutr ning seal leidsid varjupaiga paljude maade kunstnikud. Dadaistide tuumiku moodustasid põgenikud Saksamaalt ning Kesk-Euroopast. Taotlesid absoluutset vabadust nii elus kui ka kunstis. Soovitakse jõuda kunstini, mis tasakaalustaks ajastu hullust (sõda) ja põhineks millelgi olulisel. I maailmasõda tingis D tugeva sõjavastase hoiaku. Elu ja kunsti mõttekus langesid kahtluse alla. Kunstnikud pöördusid iseenda ja kunsti vastu. SÜRREALISM tekkis 1919 Prantsusmaal. Endised dadaistid muutusid sürrealistideks. André Breton, Louis Aragon, Philippe Soupault, Paul Eluard
teejoomise tseremoonia, millest sai peagi jaapani kultuuri lahutamatu osa. Hiinaliku kultuuri domineerimisest hoolimata elas edasi ka jaapani traditsiooniline kultuur. Juba 6. sajandil oli kirja pandud jaapani mütoloogiat ja ajaloolisi andmeid. Nüüd koostati nende materjalide alusel kaks olulist ajalooraamatut: ,,Kojiki" (,,Märkmeid muistsetest asjadest") 712. aastal ja ,,Nihongi" (,,Jaapani annaalid") 720. aastal. Esimene neist oli jaapani-, teine hiinakeelne. Mõlemad taotlesid eesmärki näidata, et jaapanlastel olid oma ajaloo- ja kultuuritraditsioonid ammu enne hiina mõjude sissetungi. Nara ajastu lõpu poole (770) tehti Jaapanis tutvust trükikunstiga. Algul trükiti puitplaatide, alates 15. sajandist liikuvate hieroglüüfide abil. Juba 8. sajandil võeti hiina kirjamärkide kõrval kasutusele jaapani oma silpkiri kana, mis arvestas jaapani keele vajadusi. ,,Kojiki" ,,Nihongi" Kultuuri areng Heiani perioodil (8
Inglismaa dominioonid saavad 1930.- datel põhimõtteliselt suveräänseteks. 1931. aastal sõlmitud Westminsteri statuut paneb aluse Bitish Commonwealthile, mis ühendab dominioone ja kolooniaid. Inglismaa poliitika on vastupidine diktatuuri-riikidele. Andes vabaduse, kolooniad leiavad, et neil tasub olla heades suhetes Inglismaaga. Iirimaa iseseisvumine Väga tugevalt kerkib esile Iirimaa probleem. Seal algas Rahvuslik ärkamine 1905.a., kui loodi liikumine Sinn Fein e. Meie ise, kes taotlesid võitlust iiri kultuuri taasatmise eest. 1914. aastal Iinglise parlament võtab vastu home rule´i seaduse, millega antakse Iirimaale omavalitsus. Iirimaa põhiosa on katoliitkik ja põllumajanduslik, aga põhja osa on protsestantlik, ega taha, et Iirimaa iseseisvuks ning ähvardab kodusõjaga. Kuna kohe puhkeb I MS, siis home rule jõustumine lükatakse edasi. 1916. aastal puhkeb lihavõtte ülestõus, mida viivad läbi sinnfeid.
Alzeeria naised siseruumis, Rebecca röövimine. Corot - Maastikumaalija. Tihedalt seotud Barbizonlastest st kunstnikutest, kes elasid suviti koos Bartizoni külas, maalisid loodust looduses, valmistades ette sellega teed impressionismile. Argenteuil kellatorn, heinasaad ja tuulehoog. Saksamaa mõttekunstnikud, koloriidiprobleem huvitas vähem. Natsareenlased kunstnikud, kes tundsid erilist kutsumust religiooni vastu, taotlesid naiivset lihtsust, luulelist meeleolu, siivsust. Moodustasid omalaadse vennaskonna, kes asus Rooma elama, juhtivateks jõududeks olid Cornelius, Carolsfeld ja Overbeck. Klassikaline romantik Caspar David Freidrich tüüpiline kuuvalguse maalija. Kaks meest kuuvalgel, kolgata mägi. Sajandi keskpaigas levis romantismis biidermeierlik stiil rõhutatult ebaheroiline kunst, eelkõige kujutatakse väikekodanlikku õdusust, pildid väikseformaadilised. REALISM 19 saj keskp
oodides ülistama. On teada, et seda laadi tööd tegid Euripides ja Simonides, kuid nende võiduoodidest on säilinud ainult fragmente. Pindarose ja Bakchylidese oodidest seevastu on oluline osa siiani säilinud. Uurija, kes asub nende poeetide kirjutatud lehekülgedelt otsima kreeka atleetika tehnilisi üksikasju, saab aga kurva pettuse osaliseks. On üsna loomulik, et oode tellisid kõige rikkamad kliendid, kes sageli ei vaevunud tegelema rohkem pingutusi nõudva atleetikaga, vaid taotlesid edu hobustega seotud spordialadel, kus võitu aitas saavutada raha. Ent isegi oodides, mille kangelane on atleetikavõitja, räägiva Pindaros ja Bakchylides rohkem võitja perekonna mütoloogilisest päritolust ning tema kodulinna aust ja kuulsusest kui tema atleetikasaavutuse üksikasjadest. Võidujooksude ja maadlusmatside kirjeldusi, mida võiksime loota seal leida, pole lihtsalt olemas. Kui nende oodide
(1948-1952) Kuuba kriis - USA ja NSV Liidu vaheline konflikt. Põhjuseks oli NSV Liidu katse viia Kuubale tuumarakette. 1962 oktoobris Külm sõda- demokraatlike lääneriikide ja kommunistlike riikide vastasseis pärast II maailmasõda. Külm sõda väljendus võidurelvastumises, propaganda sõjas ja piirkondlikes kriisides. Puhkemise põhjused: 1) Kaks vastandlikku leeri (kommunistlikud ja demokraatlikud riigid) 2) Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfäärid laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist. 2. Otsusta millised väited on õiged ja millised valed. VÄIDE +/- Marshalli plaan takistas kommunismi levikut maailmas + Trumani doktriin aitas Ida-Euroopas võimule kommunistid -
Kajastati armastust südamedaamile ja nende vägitegusid. 3 zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. 4. Paavstivõimu hiilgeajaks peetakse Innocentius III valitsusaega (1198-1216). Võrrelge tegureid, mis tingisid paavstluse autoriteedi tõusu kõrgkeskajal ja languse hiliskeskajal. TÕUS: ametisse määramine (tavaliselt määrasid ametisse Rooma rahvas + vaimulikud, hiljem aga kardinalid), paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust, Innocentius III viis Gregoriuse põhimõtted ellu LANGUS: kuningavõimu tugevnemine, palju aega veedeti Avignonis (Avignoni vangipõlv) head suhted Prantsusmaaga, luksuslik eluviis (pahameele tekitaja). Pärast paavsti surma vaenutsevad kardinalid valisid 2 paavsti üks Roomas, teine Avignonis = kirikulõhe e. skisma. Paavstis tagandati uus Martinus V 5. Võrrelge Bütsantsi ja kõrgkeskaegse Lääne-Euroopa hariduselu. Millised on paralleelid?
oktoobris puhkes venemaal üldstreik millea liitusid ka tallinna töölised. 16.oktoobril korraldati Uuel turul rahvakoosoleks, kus sõjavägi avas ilma hoiatuseta rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest, haavata mitusada. 17. oktoobril kirjutas tsaar Nikolai II alla manifestile, millega lubas Riigiduuma kokku kutsuda. Eestis järgnes sellele erakondade loomine. Tõnisson asustas Eestimaa Rahvameelse Eduerakonna, mis oli liberaal-demokraatlik. Taotlesid konstitutsioonilise monarhia kehtestamist ja talupoegadele maid riigi ja kiriku arvelt. Speek moodustas Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku tööliste ühisuse, mis taotles autonoomiat oma parlamendi ja maavalitsusega. Tsaari manifest ei rahustanud olukorda. Tartus kutsuti kokku rahvaasemike koosoleks. Radikaalid ja mõõdukad. Mõõdukate eesotsas Jaan Tõnissoniga pidas koosolekut Bürgermusse saalis. Nõudsid Eesti ühendamist üheks kubermanguks ning maade jagamist rahvale
Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson (radikaalsem suund, baltisakslaste vastane) ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen, kes taotlesid baltisakslastega paremat läbi saamist. Olulist osa mängisid ka F. R. Kreutzwald, Lydia Koidula ja Johan Köler (Peterburi Eesti patrioot). C. R. Jakobson andis välja ajalehte "Sakala", millest on ka hiljem pikemalt juttu. J. V. Jannsen oli väga populaarsete ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees". Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedaja ka Eesti Kirjameeste Seltsi (põhjalikumalt järgnevas) esimene juht.
Võitlus riigivastastega: EV tuli võidelda kommunistide, vene immigrantide ja baltisaksa parunitega, probleemiks oli Eesti iseseisvuse vastane tegevus. Suure kriisi aastad Milles seisnes Suur Kriis? Tabas põllumajandust, kauba pakkujaid oli rohkem kui ostjaid, hinnad langesid, ekspordi sissetulekud vähenesid, tööstuse nõrgenemine, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, riigieelarvet ei suudetud hoida tasakaalus, elujärje halvenemine. Kes olid vabadussõdalased ja mida nad taotlesid? 1929. a. oli Vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil moodustunud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL), mille sihiks oli oma liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõja-aegse vaimsuse säilitamine. Milles seisnes sisepoliitilise situatsiooni teravnemine? Parlamendi killustumus suurenes, erinevate poliitiliste jõudude vahelised vastuolud teravnesid, kehtestati üleriigiline
paljusid, eriti Prantsusmaa ja Saksamaa hilisemaid silmapaistvaid kunstnikke. On hämmastav, kui paljud erinevad kunstnikud ja stiilid kandsid silmapasitvat van Goghi pitserit, ehkki noored maalikunstnikud viljelesid mõningal määral erinevaid stiile. Prantsusmaal mõjutas van Gogh eriti foviste. Foovid maalisid puhaste erksate värvidega ja kasutasid peaaegu täiesti piiritlemata vorme-nad võisid kujutatava täielikult deformeerida- ning taotlesid lihtsustatud joont kui väljendusjõulisuse suurendajat. f ovistide võtmefiguur oli Henri Matisse, kes koos Maurice Vlamincki ja Andre Derainiga lõi maalistiili, mis sarnaselt van Goghi loomingule käsitles värvi objektist eraldi, andmaks edasi valguse või ruumimuljet. Paralleelselt prantsuse fovistidega moodustas Dresteni rühm saksa kunstnikke (Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt-Rottluff ja Erich Heckel) ekspressionistliku rühmituse Die Brüche(Sild).
Riigikogu vähendas põllumeeste tulumaksu 50% võrra, keelati talvekuudel talude müümine (et takistada nende oksionide alla minekut), vähendati riigikulutusi (kaks inimest samast perest ei võinud riigipalgal olla). Nii püüti kuidagi majanduskriisi raskust ühiskonnas leevendada. Töötati välja uut põhiseadust. Rahvas suhtus riigikogusse aga suure umbusuga ning rahvahääletusel kukkus see kolinal läbi. 29-aastal oli kujunenud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL). Nad taotlesid oma majandusliku olukorra parandamist, riigikogult võimuära võtmist ja nende koosseisu vähendamist poole võrra, rahva poolt valitud isikut, kellele antaks väga suur võim. Nende häälekandja oli „Võitlus“. See oli üsna fašistlik. Kommunismi idealoogia kandjad on juudid? Rahvas toetas neid. Teine põhiseadus võeti vastu 1933 ja hakkas kehtima 1.1.1934. Riigikogu oli uue seaduse kohaselt 50- liikmeline, riigivanem valiti 5-ks aastaks rahva poolt ning tal oli õigus riigikogu
1)Nõukogude Liit -Suureneb Stalini isikukultus -Stalin aitas likvideerida fašismi--> rahvuskangelane -NL oli võimsuse tipul peale II Maailmasõda -50ndateks aastateks ületas NL põllumajandus ja tööstus II MS eelse taseme. -Peale II MS isikud, kes olid Saksamaal sunnitöölaagrites või teenisid saksa sõjaväes, pöördusid kodumaale ( NL) tagasi. Tagasi pöördunud isikud saadeti GULAG'i laagritesse, Siberisse või Kasahstani. -1949-Massiküüditamine Baltikumis. Suurenes vastupanuliikujate hulk. -1952-1953- Stalin plaanis kommunistliku partei suurpuhastust. -1953 Märts- suri Stalin, peale 25aastat piiramatu võimu nautimist. Miljonid leinasid. -Rahva seas levis anti-semitism (juudi vaenulikkus). -Lavrenti Beria- Koondas sisuliselt võimu oma kätte. 1953 märts- juuni oli võimul. Juunis arreteeriti, kuna teda süüdistati lääne-imperialismis. Ettekäändeks, miks vahistada, et ta on seksuaalkurjategija. Beria valitsemisaeg (lühike, et anda täpset hinnang...
Eel kõige oli tegemist poliitilise pilke ja satiiriga. Olulisel kohal oli komöödias peategelaste sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas- väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otse sõnu, mida autor iganes soovis neil öelda lasta. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44 komöödiast on meieni jõudnud 11. Tema peamiseks pilkeobjektideks olid need kes taotlesid Peloponnesose sõja jätkamist Sparta vastuiga hinna eest kuni võiduka lõpuni. Selliseks puhtpoliitiliseks komöödiaks on näiteks ,,Ratsanikud". Teiseks pilkeobjektiks olid need filosoofid ja kirjamehed, kelles Aristophanes nägi traditsiooniliste eetiliste väärtuste kõigutajaid ja rahva moraali rikkujaid. Pidevalt tögas ta Europidest, ka pärast viimase surma lavastatud komöödias ,,Konnad". Komöödias pilved
Rootsi ajal alustasid Rootsi luterlik kirik ja toonane riigivõim eestlaste kristliku harimise programmi, mille üks osa oli ka lugemisoskuse levitamine (Sirk 2008:27). Ja õpiti, sest seda nõudsid kirik ja mõis. Tugevaks tõukejõuks rahvaharidustöös sai pietism1, mis levis nii pastorkonnas kui aadli 1 Pietism (ladina kl pietas vagadus) Saksamaal alguse saanud usuvool . Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Nende põhimõte oli, et rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi (Karilatsi elu 2010). seas. Hernhuutlusest2 mõjutatud mõisnikud nägid aga koolis tihtipeale abivahendit usuliikumise tugevdamiseks. (Sirk 2008:29) Kiriku nõudel ka laulatati, aga 19
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest see huvitab mind ja tahan teada, mis on juhtunud 18.sajandil Skandinaaviamaadega. Skandinaaviasse kuuluvad Rootsi, Norra ja Taani. Kuna uusaeg kestis 15.sajandi lõpust kuni 20.sajandi alguseni(I maailmasõja alguseni), siis käsitlen oma referaadis Skandinaaviamaid 18.sajandil, mis on rohkem lähemale nüüdisajale kui näiteks 15.sajand. 1. Rootsi Majandus Uusikaupunkti rahuga 1721.aastal kaotas Rootsi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast. Vallutatud osast jäi Rootsile alles vaid osa Pommerist ja Soome, mille oli saanud juba alates 12.sajandist enda võimu alla. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik. Lüüasaamisega seoses tuli leppida, et Rootsi rahvaarv ega ainelised võimaluse ei vastanud suurriigi nõuetele koos sellest tuleneva poliitika ja sõdadega. 1710.-1711.aastatel oli rahvastikus levinud katk, mis tegi laostava töö rahvastikus. Põhjasõja ajal oli olnud rida ikaldusaastai...
tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte ja tundelaadi ning probleeme. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Futuristide liikumise katkestas Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse. Teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ja liitusid äärmuslike massiliikumistega. Futurism Itaalias Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks. Nendest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon. Koloriidis eelistasid futuristid eredaid värve. Futurism Eestis Juba 1912. aastal, ehk siis samal aastal, mil Pariisis Münchenis ja teistes LääneEuroopa suurtes kunstikeskustes toimusid esimesed
1801. aastal troonile tõusnud Aleksander I toetas entusiastlikult baltisaksa aadlike reformimeelsemat tiiba, nähes Balti provintsides eeskuju kogu Venemaa reformimiseks. 1802. aasta Eestimaa ja 1804. aasta Liivimaa agraarseadus asendas sisuliselt pärisorjuse sunnismaisusega: seadus määras kindlaks talupoegade koormised, lubas neil omada vallasvara, keelas talupoja oma kohast väljatõstmise ja lõi talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks vallakohtud; kõik need uuendused taotlesid mõisnike omavoli vähendamist. 16) Tooge näiteid talurahvarahutustest 18. sajandil. Mis rahutusi põhjustas? Pearahamaksu kehtestamine tekitas talurahva hulgas suuri arusaamatusi. Seni polnud talupoegade jaoks selget vahet riigimaksude ja mõisakoormiste vahel. Nüüd hakkasid kroonumõisate, aga ka paljude rüütlimõisate talupojad ise pearahamaksu tasuma. Juunis puhkesid rahutused seitsmes Tartumaa mõisas, tuntuim juht oli Suure- Rõngu kohtukaasistuja Retsniku Peeter
. Lääne eriline aktiivsus langes ses suhtes 1983-1985.a. 1983.a. kuulutas USA valitsus 14. juuni Balti vabaduse päevaks. Seejärel virgusid lääneriigidki. 1985.a. võttis Euroopa parlament vastu resolutsiooni Eesti, Läti ja Leedu õiguslikku staatusest. 1987.a. kiitis Euroopa Nõukogu heaks resolutsiooni, mis nõudis Balti rahvastele enesemääramisõigust. Õigluse taastamist Baltimaade suhtes taotlesid Euroopa riigid ka eraldi, teistest järjekindlamalt SBr. Ja Taani. Muutus ka Rootsi ametlike ringkondade suhtumine. Taasiseseisvumine 1987.a-st simultaansed protsessid Baltimail. (Eestis Hirvepargi miiting) 1988.a. juhtkonnavahetused (Eestis K.Vaino asemel V.Väljas), luuakse rahvarinded (Eestis, Lätis), Leedus Sajudis. Lätis ka kodanike komiteede liikumine. 1989.a. keeleseadused Eestis ja Leedus riigikeeleks rahvuskeeled. 23. aug.1989 "Balti kett" 600 km inimkett (2 milj. in
Selle protsessi alged hakkasid tekkima juba 12. ja 13. sajandil koos linnade tugevnemisega. Uuel pinnasel tekkis uus kultuur, mis väljendas eelkõige tekkiva kodanluse huve. Renessansi kuktluuri olulisimaks omapäraks on humanism. Kui senine maailmavaade oli olnud teoloogiline, siis renessansi ajal muutus see ilmalikuks ning humanistlikuks. Inimvaim, pääsenud kiriku kammitsaist, murdis skolastika raamid, kiriku hooldamisest vabanesid teadus, kirjandus ja kunst. Humanistid taotlesid luua uut kultuuri, mis lähtuks inimisiksuse vabadusest. Nad tunnistasid primaarseks maise elu, vastupidiselt keskajale, mil maist elu peeti ettevalmistuseks igavesele hauatagusele elule. Uue kodanliku ühiskonna vastuolud polnud veel välja arenenud, seega olid humanistid laiade masside esindajad. Usk inimese piiramatutesse võimetesse julgustas murdma kõike, mis seni oli takistanud teadust, maailmatundmist ja kunsti. Tekkis soodus pind katselisele teadusele ja loodusteadusele.
poliitiline ideoloogia oli sotsialism. Saksamaal poliitiliseks ideoloogiaks natsionalism d) Välispoliitikas NSVL maailmarevolutsiooni teostamine oli ülim eesmärk, maailma muutmine ühtseks Nõukogude vabariikide föderatsiooniks, ühtseks sotsialismileeriks. Väliselt olid mõlemate vaenlased kõik teised riigid (sellegipoolest võisid nad vahel eemaldada mingi riigi vaenlaste nimekirjast ning isegi sõbralikud olla) Mõlemad põlgasid Lääne riike, Mõlemad taotlesid ülemaailmset võimu, 11. NSV Liit ja Hispaania kodusõda Hispaanias kasvas välja verine kodusõda, mis muutus kiiresti rahvusvaheliseks. NSV Liidust hakkasid vabariiklaste poolele saabuma relvad, sõjaväespetsialistid ning vabatahtlikud. Kommunistlik propaganda kuulutas Hispaania sõja ,,sõjaks ülemaailmse fasismiga". Kodusõja tingimustel õnnestus Hispaania kommunistidel võim enda kätte koondada, kes pääsesid ka valitsusse. Parempoolsed nõudsid, et NSV
Kolmanda laine terroristide sihtmärkide valik meenutas suures osas anarhistide oma: taas kord rakendati väljapaistvate ühiskonnategelaste ja riigipeade suhtes vägivalda. Kolmanda terrorilaine ajal pandi toime ca 700 kaaperdamist, 1968.1982. a toimus 409 pantvangivõtmist (951 pant- vangiga) ning tapeti Hispaania ja Jordaania peaministrid, Itaalia endine peaminister Aldo Moro jt. Siiski oli erinevus anarhistide ja uusvasakpoolsete terroristide eesmärkide vahel suur. Kui anarhistid taotlesid ülestõusu ja teostasid terroriakte lootuses kutsuda esile riigi ebaproportsionaalset reageeringut, siis uusvasakpoolsed terroristid peamiselt ,,karistasid" oma ohvreid mitmesugustel põhjustel. On tähelepanuväärne, et 1/3 kõigist terroristide 2 Rapoport, David C.2004. Four Waves of Modern Terrorism. Attacking Terrorism: Elements of a Grand Strategy. Eds. Audrey Kurth Cronin, James M. Ludes. Washington DC: Georgetown University Press. P. 47. [Edaspidi Rapoport 2004]
· 1784 pearaharahutused nn. Puuaiasõda · Eisen von Schwarzenberg (Torma kirkuõpetaja 1717-1779) pidas vajalikuks pärisorjuse kaotamist ja raharendile üleminekut · Kubermangude asemel asehalduskonnad (Tallinna ja Riia asehaldur) III VAIMNE KULTUUR 18.SAJANDIL · Seotud Saksamaaga rohkem kui Venemaaga · Kolm voolu: pietism, hernhuutlus, ratsionalism PIETSIM (1720-30 siinse pastorkonna hulgas valitsev seisund) - Taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist - Teeneks tuleb lugeda luteri usu lähendamist rahvale - Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine - 1739.aastal piibli täielik tõlge Jüri kirku õpetaja A.T.Helle - Usudogmade pähe tagumine asendada seletamisega (kritiseerisid konservatiivsust) - Kõlbelisus, haridus HERNHUUTLUS - Pietism haritud teoloogide pärusmaa, pietistlikud ideed rahva sekka vennastekoguduse
Eriti mõjutasid liberaalsetmaailma vaadet Charles de Montesquieu - vajalik võimude lahusus; Adam Smith - majandus areneb kõige kiiremini vabakonkurentsi tingimustes; Sotsialism. 1830 aastail alguse saanud sotsialistliku suuna esindajate arvates sünnitab konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Sotsialistlike õpetusi võib jagada kaheks: 1.Revolutsioonilised voolud - taotlesid kiirel (vägivaldsel) teel õigluse ühiskonna rajamist. 2.Reformistlikud voolud - panid pearõhu tööliskonna olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes. Sotsialistlikud parteid olid reeglina linlaste ühendused. Eitasid rahvuslust. Rõhutati töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust. Nende hümne: "Internatsionaal."1840. aastail saab alguse Marksistlik suund. Karl Marxi arvates on inimesed kogu ajaloo vältel jagunenud
jõud *võlg USA’le *vananenud tehnika *1918 toimus Parlamendireform, laiendati valimisõigust - mehed 21 a, ja said ka naised, alates 30 eluaastast, kes olid haritud(ülikooliharidusega) või varaliselt kindlustatud. 1)Demorkaatia laines. 2)valimisõigus nii meestel kui naistel 3)1923 a saavad võimule leiboristid (kes saaavad korraks ka võimule) Impeeriumi sees olid sisepoliitilised probleemid, sest Iirlased taotlesid iseseivust ning algasid vägivallatavastupanu liikumised, ka India soovis autonoomiat. Iirimaa 1919 Iiri valimistel võidab Sinn Fein - 105 kohta - Dublini Raekojas, kus kuulutavad välja Iiri Vabariigi. Moodustavad valitseja, juhiks on E. De Valera, kellest saab ka peaminister. Sinn Fein moodustab ka Iiri vabariikliku armee IRA. *1921 a kirjutati välja Inglise-Iiri kokkulepe, ehk vabariik. (dominioon) 1)kuningaks on Inglise riigipea, 2)Iirima sadamalinnades asuvad Inglise sõjalevastik,
tootmisel põhinev majandus. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga palju vähem antiigist mõjutatud, soojem ja kodusem. Eriliselt särava jälje on jätnud Madalmaade maalikunst, seevastu sealne renessanssarhitektuur ja -skulptuur praktiliselt puuduvad. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Seni jagamatult valitsenud katoliku kirik jäi oma kivinenud tõekspidamistega, dogmadega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroopas sündisid liikumised, mis taotlesid usu taaslähendamist inimesele, mida ühiselt nimetatakse reformatsiooniks. Selle tulemusena puhkesid 16.sajandil verised ususõjad, milles eriti rängalt said kannatada Saksamaa ja Prantsusmaa. Reformatsiooni vaen katoliku kiriku tavade vastu sünnitas ka pildirüüste, milles hävisid paljude kirikute ja kloostrite kunstiväärtused. Sellegipoolest oli tekkinud uudishimu ka reaalse maailma imede vastu, mis leidsid väljenduse
ja nad pidid töötama kas mõisas, sulasena, vabrikus jne. Talude päriseksostmine talupoegadele ja mujalttulnutele--> enamusel võlaga, mõisamaj-e lammutamine, ettevõtlike peremeeste väljakuj-e. Põllumaj. tähtsus suurenes, piimakarjakasvatus popul-ks. jõukad ja mitte talupojad (maatarahvas: palgatöölised, ka käsitöö- ja kaubandusega teg- des). Poliitiline elu 20. sajandi alguses: mida taotlesid "Postimehe", "Teataja" ja "Uudiste" ringkonnad, nende vaadete erinevused ja sarnasused.(Õpik, II osa, lk 7-9) Jaan Tõnisson ja Konstatin Päts ja Sotsiaaldemokraatia ja ''Postimehe'' ringkond ''Teataja'' ringkond ''Uudiste'' ringkond -juhtuvad jõud:August Kitzberg, -juhtivateks jõududeks -juhtivateks jõududeks Anton Jürgenstein, Peeter Põld, Eduard Virgo, A.H. Peeter Speek, Mihkel
erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Abstraktsionism kasvas välja mitmest 20. sajandi kunstivoolust. Esimeseks abstraktsionistlikuks tööks peetakse Vassili Kandinsky 1910. aastal tehtud akvarelli. 1930. aastal korraldati Pariisis esimene abstraktsionistlike tööde näitus. Pärast seda hoogustus ka selle levik. Futurism - Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon. Teise moodusena kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enam-vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami kõrval sibab paljujalgne
oma vägede riismetega Itaaliast. Kreeklaste linnad olid sunnitud alistuma ja kogu Itaalia oli 265. aastaks eKr roomlaste võimu all. (Pyrrhose võit võit saavutatakse väga suurte kaotustega ja see on peaaegu mõttetu võit) Patriitsid ja plebeid. Patriitsid aristokraadid, põliste suguvõsade liikmed. Plebeid vaesem elanikkond, kellel on õigus osaleda rahvakoosolekutel, suurem osa elanikkonnast. Plebeid taotlesid endale võrdseid õigusi patriitsidega. Loodi rahvatribuunid. Need olid plebeide seast valitud ametnikud nende õiguste kaitsmiseks. 450 eKr avaldati plebeide nõudmistel 12 tahvli seadused. Need olid plebeide suhtes küll karmid, kuid esimest korda olid nad seadustes mainitud. Nüüdsest olid plebeid ja patriitsid seaduste ees võrdsed ja alates sellest ajast räägitakse rooma rahvast (populus Romanus). Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevamaks riigiks Vahemere ääres
Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialismi alla kuulub palju ideoloogiaid: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fasism vastandlikud ideoloogiad. Suurt hulka sotsialistlikke õpetusi võib jagada kaheks: revolutsioonilised voolud, mis taotlesid revolutsioonilisel teel õiglase ühiskonna rajamist; reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kaugemasse tulevikku. Sotsiaaldemokraatia peamiseks toeks kujunesid tööstustööliste, ameti- ja kutseühingud. 20. sajandi esimesel poolel valitses sotsiaaldemokraatias seisukoht, et demokraatia ja sotsialism on lahutamatud ning et demokraatia viib lõpuks ise sotsialismile
Karl XII tagasi naasmist kõik maha lõhkusid. · Pietism - Vaimuelu kandev osa jäi ka pärast Põhjasõda luteri kiriku hooleks. Paljud koguduse olid jäänud ilma õpetajateta. Kirikuhooned olid rüüstatud või Põhjasõjas hävinud. Juba Põhjasõja aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaal alguse saanud uus usuvool pietism (ladina pietas vagadus). Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Nende põhimõte oli, et rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi. 1720-30-ndatel aastatel omandas pietism siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi. Oma toimekuse ja usinusega aitasid pietistidest õpetajad kirikutel kiiremini üle saada Põhjasõja
Viis kuud hiljem teeb Gregorius endiselt juttu vaid tallinna linnusest ja ümbritsevatest maadest. Kolm kuud hiljem sõlmitud Stensby lepingus nimetatakse lisaks kindlusele juba eraldi ka Tallinna linna. On kaheldav, et nende kuude jooksul mingi plahvatuslik areng toimus, vaid ilmselt on asi erinevas sõnavalikus, mis võis olla tingitud nii paavstikantselei ebapiisavast informeeritusest seoses Eesti olukorraga kui ka dokumentide erinevast suunitlusest. Stensby lepingu eelsed korraldused taotlesid maa tagasiandmist Taani kroonile kui kindluse jalamil oli asula, puudus sellel sõjaline tähtsus ja ei väärinud mainimist. Stensby leping aga on tähtis juriidiline dokument, mis pidi sisaldama kõiki nüansse. Arvestatav viide linnalisele asulale väljaspool kindlustatud Toompead on Erik Adraraha ürik 1248.aastal, millega Tallinnale kinnitatakse Lübecki õigus. Erik Adraraha mainib Tallinna kodanikke ning õigusi, mis kuningas Valdemar oli neile andnud: "kinnitades käesolevaga meie
arutataks jne.-exceptio rei iudicatae Rooma tsiviilprotsessile on iseloomulik see, et riiklikud organid ei täida kohtu otsust ei legiasktsioonilise ega formulaarprotsessis.Kohus andis õiguse hagejale otsuse täitmisel. HAGIDE LIIGID Rooma õigus oli hagide süsteem- actio-te. Hagide tüübid: Actiones in rem- asjaõiguslikud hagid-millega taotleti õiguse tunnustamist teatava asja peale ja- actiones in personam-isiklikud hagid- mis taotlesid teatava kohustuse täitmist võlgniku poolt, nt võla maksmist. Actiones rei persecutoriae- taotleti asja või raha tagasisaamist ja actiones poenales-mille eesmärgisk oli kostja karistamine. NT: varguse puhul nõuti 2-3- või 4-kordset varastatud asja väärtuse tagastamist. Actiones privatae- esitati isiku poolt, kelle õigusi oli rikutud ja actiones populares-mida võis esitada iga kodanik üldhuvide kaitseks.
olukorrast USA-s ja NSV Liidus). Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu (J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis) Lõplik hoop: NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele
8. Kuidas eelistasid nad näidata kunsti rahvale? Miitingute kujunduses, trükiplakatitel, konstruktivitlikes monumentides. 9. Millega tegelesid vennad Pevsner ja Gabo? Arendasid kontruktivismi teooriat ja lõid tehnitsistlikke, osalt kineetilisi objekte. 10. Nimeta kaks hollandi kunstnikku, kes kuulusid rühmitusse ,,De Stijl". P. Mondrian, Theo van Doesburg 11. Milline sõna on aluseks mõistele ,,purism"? Mida taotlesid prantsuse kunstnikud-puristid? PUR- puhas. Eesmärgiks oli kunst, kus valitseb range geomeetriline kord japole kohta tunnete väljendamisele 12. Millise nime all sai maailmakuulsaks Édouard Jeanneret? LE CORBUSIER` 90 Walter Gropius. ,,Bauhasi" hoone Dessaus. 1925-26 91 Vladimir Tatlin. III Internatsionaali monumendi makett. Puit, teras, klaas. 1919-20 94 Gerrit Thomas Rietveld ja Truus Schröder-Schröder. Schröderi maja Utrechtis, Holland. 1924
· Septembris müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile kuningas Frederik II andis need alad valitseda oma vennale hertsog Magnusele. Aasta 1560: · Härgmäe (Oomuli) laging Liivi ordu ja vene vägede vahel ordu viimane välilahing, hävitav lüüasaamine. · Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus piirati Koluvere linnust, lüüasaamine. · Tallinna ja Harju-Viru vasallid taotlesid Rootsi abi. · Liivimaal olid Venemaa valdus, Taani valdus, Orduriik. Aasta 1561: · Harju-Viru vasallid andsid truudusvande Rootsi kuningas Erik XIV-le, Rootsi väed saabusid Tallinnasse. · Vilniuse leping Poola ja Saksa ordu vahel ordu ja Riia peapiiskopkond andsid end Poola võimu alla. · Moodustati: 1) Kuramaa hertsogiriik (Väina/Daugava jõest lõuna pool) 2) Üleväina-Liivimaa (Väina/Daugava jõest põhja pool).
KOHTUMINE IMPRESSIONISMIGA Van Goghi Pariisis viibimise ajal nimetas iga uuendusmeelne kunstnik end impressionistiks. Mõiste impressionism tuleneb Claude Monet' maalist ,,Impressioon. Päikesetõus", mida eksponeeriti 1874. aasta grupinäitusel. Vanamoodsate vaadetega kunstikriitikud kasutasid seda sõimusõnana rühma kunstnike kohta, kes olid rahulolematud kunsti arengu suhtes, vastustasid akadeemilist ning püüdsid luua elusamat kunsti. Uuendajad taotlesid õigupoolest tõelisuse täiuslikku kujutamist ning olid seeläbi omal kombel kunstitraditsioonidele truud. Nende arvates pidid värvid ja vormid olema edasi antud nii, nagu me neid näeme, mitte nii, nagu neid on ratsionaalse mõtlemise toel maalima õpitud. Impressionistide saavutuseks oli kindlate kontuuride hägustamine ning särava valguse ja varjude kirevuse püüdmine pildile. Samuti ei seganud nad enam paletil värve, vaid kandsid selle lõuendile väikeste täppide või joontena
Otsiti lahendusi, loodeti Saksamaad ohjeldada. Nõukogude Liit tahtis Varssavilt luba saata väed Poolasse, aga ei oldud nõus. Sellepärast taotles Saksamaa koostööd NSVL-ga ja oli valmis rahuldama selle tahtmisi Baltimaade ja Poola suhtes. Venemaa oli imperialistlik riik ja soovis teha Ülemaailmset Nõukogude Liitu, läbi viia maailmarevolutsiooni. Suurbritannia ja Prantsusmaa soovisid maailma säilitada olemasoleval kujul ja oma kolooniaid. Saksamaa ja Itaalia taotlesid maailma ümberjagamist. Itaalia jäi küll Esimeses maailmasõjas võitjate poolele, kuid sai suuri kaotusi, neile ei jagatud peale sõda eriti midagi ja nad polnud rahul. Sõjaaegsed sündmused 1939 23.08 MRP, Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping. Salaprotokollid Euroopa jagamise osas. 01.09 Saksamaa tungib Poolasse, I MS algus. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja, kuna olid lubanud kaitsta Poolat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
