Eesti Vene tsaaririigi koosseisus (2)

Eesti Vene tsaaririigi koosseisus
KEISRINNADE SAJAND
Balti erikord (suurvõim on aadli rüütelkonna käes)
Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa . Mõlemad jagunesid maakondadeks. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisaomanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadliku kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev, kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liikmeil. Rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles, ning kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigusega.
Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (põhjustas Virumaa mõisa mõisnik)
Teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud neilt keegi võtta. See asjaolu avaldus eriti kirkalt Virumaal asuva Vohnja mõisa möldri Jaaniga sündinud loos , mis andis 1739. aastal tulemuseks nn. Roseni deklaratsiooni . Kuna Liivimaa talupojad kuuluvad kogu oma ihu ja isikuga mõisnikele, siis järelikult kuulub mõisnikele ka kogu talupoja vara. Päris õigusetu polnud aga R ajal talupoegade olukord. Nt. seal on deklaratsioon, et koormiste tasumisest ülejääv vili loetakse talupoegade isiklikuks omandiks, mida võivad vabalt müüa. ( mõisnikul on talupoja üle kõik õigused, kuid oma suuremeelsuses annab ta viimasele aega-ajalt mõne õiguseraasukese tagasi)
Katariina II ja asehalduskond
Ainuvalitseja troonile jõudis tervelt neli keisrinnat: Katariina I, Anna Ivanovna, Elisabet, Katariina II. Silmapaistvam oli Katariina II (valitses 1762-1796) ta pidas kirjavahetust Voltaire ’iga ja oli mõjutatud Euroopas levinud valgustusideedest. Tahtis kaotada pärisorjuse. Balti erikorra suhtes oli Katariina kriitiline. 1764. aastal sõitis ta Eesti- ja Liivimaal ringi. 1782 .aastal kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostatigi kubermangureform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn asehalduskord . Sellele ei olnud aga pikka iga. Katariina surma järel troonile tõusnud Paul I (1796-1801) taastas balti aadli privileegid .
Linnad ja majandus.
Põhjasõda purustas Taru linna, , mitu väikelinna(rakvere, viljandi, paide) jäid linnaõigusest ilma. Õigused taastati sajandi lõpupoole ja sellega oli Eestis 12 linna : Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Haapsalu, Valga(sai nimeks poola ajal) , Paide, Rakvere, Viljandi, Kuressaare ja kaks uut- Paldiski ja Võru. Suurim oli Tallinn, kus 18.saj lõpul oli umbes 10 000 elanikku. Linnu juhtisid raehärrad eesotsas bürgermeistritega, kaupmehed ja käsitöölised olid organiseeritud gildidesse ja tsunftidesse , endisel valitses saksa keel ja meel. Linnu ümbritsesid kraavid ja väravad, mis pandi ööseks lukku. Peamiseks väljaveokaubaks jäi kohalik teravili. Sisse veeti soola, metalli, tubakat ja soolaheeringat. Tekkis uus moodus , kuidas vilja rahaks teha, sest mõisnike õigus oma vilja otse välismaa kaupmeestele müüa oli piiratud. Uus moodus oli viinapõletamine, mis neelas juba kolmandiku viljasaagist ja laastas märgatavalt metsi. Uued tööstusettevõtted hakkasid tekkima maale, mõisatesse. Rajati telliselööve, lubjaahje, sae- ja vaseveskeid. Põltsamaa mõisnik von Lauw käivitas peeglite ja portselani tootmise.
VALGUSTUSSAJAND
Valgustus
18.sajand on valgustussajand. Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähendust, ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. Valgustajad : Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, Torma pastor Johann Georg Eisen von Schwarzenberg , kirjanik Garlieb Helwig Merkel . Need mehed uskusid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust. Merkeli teos „ Liivimaa esiaeg “, Petri teos „Eestimaa eestlased“. Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse ajakirja, valgustusliku „Lühhike Öppetus...“ väljaandmisel.
Rahvaharidus
Rootsi ajal anti sundus, et leerist ei saa läbi lugemisoskuseta ja leeritamata ei saanud abielluda. 1739.aastal andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid talulapsed 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Oluline tõuge oli kohalik kooliseadus , nn koolipatent , mille väljastamist ja elluviimist toetas energiliselt Liivimaa kindralkuberner George von Browne . patent nägi ette kooli asutamise igasse suuremasse mõisa. Neist said hiljem küla-ja vallakoolid.. 18.saj lõpuks oskas eesti talupoegadest lugeda 60%.
Kirjavara
1739.a ilmus täielik eesti keelne Piibel , mille tõlke põhiautoriks oli Jüri pastor Anton Thor Helle. 18.saj alguses hakkas ilmuma talurahvakalendrid e kalendrisabad.
Usuelu
Ajaarvamine toimus katoliiklike pühakute nimepäevade(jüripäev, jaanipäev, jaagupipäev, mihklipäev jne) järgi. 18.saj võitlesid luteri kirikus kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism. Esimene oli ülekaalus saj esimesel poolel. Pietistlikud pastorid taotlesid , et usutõdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetaks sügavamalt. Ratsionalistid asetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Nad ei arvanud, et kõigis hädades on süüdi talurahva kombelõtvus. Talurahvast kõige otsesemalt puudutanud või isegi raputanud nähtuseks on siiski pietismiga seotud vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine.(plussid : tänu sellele liikumisele võeti eestlaste poolt ristiusk omaks, karskus , rõhutasid haridust, rõhutasid, et inimene peab olema püüdlik, edukas)
Barokk ja klassitsism
Kadrioru lossi projekteeris Nicco Michetti. . Kauniks barokkarhitektuuri näiteks on ka Eliisabeti ja Katariina kirikud Pärnus. 18.saj viimasel veerandil jõudis Eestisse järgmine suur ja kõikehõlmav kunstivool - klassitsism. Klassitsistlik arhitektuur on Eestile andnud terve rea kauneid mõisaansambleid ja enam-vähem tervenisti klassitsistliku Tartu linna. 1784 . a valmisid seal kaks kaunist ehitist- raekoda ja Kivisild.
VABAKSLASKMINE JA SELLE TAGAJÄRJED
Pärisorjus hakkab murenema
Ajastu vaim- maad hakkas võtma seisukoht, et olukord, kus üks inimene on ametlikult teise omand ehk ori, 19.saj künnisele jõudnud Euroopasse enam ei sobi. Reformide alustamist tõukas tagant ka 1801.a troonile tõusnud liberaalsete vaadetega keiser Aleksander I. 1802.a võeti Eestimaa päeval vastu esimene talurahvaseadus , nn. „Iggaüks“, mida tuntakse selle avasõna järgi. 1804.a kehtestati talurahvaseadus ka Liivimaal ja asendati Eestimaa „Iggaüks“ uue seadusega. Nimetatud seadusega loodi vallakohtud , kus kohtumeesteks olid talupojad ise, anti talupoegadele õigus oma talu pärandada ja normeeriti koormisi. Oli ilmne et reformidega tuleb edasi minna ja talupojad pärisorja seisundist vabastada. Sellele andis omapoolse tõuke teine keiser Napoleon .
Pärisorjuse kaotamine
Eestimaal kaotati see 1816. a ja Liivimaal 1819. a. maad talupoegadele kaasa ei antud, maa jäi mõisniku omaks ja talupojad selle rentijaks. Kuna vastsetel rentnikel eriti muuga maksta ei olnud kui oma tööga, siis tähendas see, et teoorjus säilis või isegi raskenes. Vabakssaamisega kaasnes perekonna- ehk priinimede panek. Priikslaskmise tagajärjel arenes edasi juba eelmiste talurahvaseadustega alguse saanud kogukondlik omavalitsus . Ametisse astusid esimesed kogukonna ametimehed, kelle juhtimisel koguti ja hädaaegadel jagati magasiaitades hoitavaid viljavarusid korraldati vaeste hoolekanne .
Isiklik vabadus
1865.a võeti mõisnikelt täielik kodukariõigus, 1866 said eestlased uue vallaseaduse, mis tunduvalt suurendas valdade õigusi. 1868 keelati teorendi nõudmine eramõisais. Väga tulusaks kujunes viljakasvatus. Talude jõukuse kasv oli omakorda seotud tööstuse ja kaubanduse arenguga. Sindis ja Kärdlas alustasid tööd suured kalevivabrikud, veelgi suuremaks kujunes aga Kreenholmi manufaktuur, kus töödeldi kangaks puuvilla .
TARU ÜLIKOOLI SAJAND
Ülikool
Vene valitsejad pidid taastama Taru ülikooli. 1802. aastal toimus ülikooli pidulik taasavamine . Ülikooli esimene rektor Georg Friedrich Parrot oli lähedane keiser Aleksandrile, mis ülikooli majanduslikule ja õiguslikule seisundile igati kasuks tuli. Ülikool ei allunud mitte Liivimaa rüütelkonnale, vaid Venemaa haridusministeeriumile, olles üsna iseseisev. Töötasid kuulus astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi , embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer , kirurg ja anatoom Nikolai Pirogov , vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin jpt. Ülikooli ümbrusesse koondus teisigi kultuuri-ja teadusasutusi, mis kõik kokku andis põhjuse Taru ristida Emajõe Ateenaks. Rajati Veterinaaria Instituut, ülikooli juures töötas joonistuskool, mille esimeseks õpetajaks oli Dresdenist pärit graafik Karl August Senff.
Baltisaksa kultuurielu
Eesti kultuuri sügava jälje jätnud isikud nt. töötas Tallinnas ja Peterburis akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann, kõige põhjalikuma eesti keele sõnastiku autor, Saaremaal tegutses mitmekülgne Johann Wilhelm Ludwig von Luce (põllumajandus, etnograafia jt). Gerhard Franz von Kügelgeni, kes 18.saj lõpul ja 19.saj algul tegutses Tallinnas ning kellel on kindel koht saksa kunstiajaloos. Baltisakslaste kultuurilise suhtlemise üks tähtsamaid kanaleid oli Tartus ilmunud sisukas nädalaleht „Inland“, kus avaldati mitmeid pikemaid kirjutisi Eesti aja- ja kultuuriloost. 19.saj oli baltisakslaste kultuurielu kõrgaeg. Kujunenud baltisaksa kultuurivälja võib pidada laia saksa kultuurivälja üheks osaks, n-ö kultuuriprovintsiks, oma tugevate kohalike eripäradega. 1983. aastal asutati Õpetatud Eesti Selts, mille rajajaks oli eestlane, arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann . Selts ühendas eesti keele ja pärimuse vastu huvi tundvaid baltisakslasi, estofiile.
Klassitsism ja romantism
19.saj esimesel poolel valitses kultuuri-ja kunstielus klassitsism. Näitekirjandus järgis antiikdraamade reegleid, kujutav kunst antiikkunsti kaanoneid ja arhitektuuris matkiti. Üldse kujunes Tartu südalinn klassitsistlikuks. Tallinnas moodustus enam-vähem klassitsistlik hooneteansambel Lossiplatsi näol Toompeale, kuid see rikuti hiljem Aleksander Nevski katedraaliga. Historistlikud tendentsid-klassitsismiga hakati segama ka teiste arhitektuurivoolude elemente, nt barokseid ja renesansslikke. Nt. Rüütelkonna hoone Tallinnas Toompeal. Sajandi teisel poolel hakati ka matkima gooti ja romaani stiili, nt Tartu Peetri kirik , Tallinna Kaarli kirik . Kirjanduses ja kunstis vahetas klassitsismi välja romantism. Rangete maastikuvaadete ja staatiliste portreede asemele astusid kirest, verest ja võitlusest täidetud, enamasti ajaloolised stseenid .