Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis on ooper? (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid etendusi oli juba varem olnud?
  • Kellest said ooperiloojad?
  • Kuidas valmib ooper?
  • Millised muusikalised numbrid on ooperis kuidas jaguneb etendus?
  • Millisesse kahte rühma liigitatakse ooperid?
  • MiLlised etendused olid juba olnud enne ooperi sündi?
  • Mida tähendab liturgiline draama?
  • Millise rühmitusega on seotud ooperi sünd ja kes sinna kuulusid?
  • Millist etendust peetakse esimeseks ooperiks?
  • Kust võeti ainestik ooperi teema?
  • Keda peetakse nn "ooperi isaks" ja miks?
  • Kui ei siis millal?
  • Mis oleks õige?
  • Millal ja kus valmis maailma esimene ooperiteater?
  • Miks see meeldis rahvale rohkem kui tõsine ooper?
  • Millal see alguse sai?
  • Milline on Eesti esimene rahvuslik ooper?
Mis on ooper #1 Mis on ooper #2 Mis on ooper #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 79 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vello303 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Fakte muusika ajaloost

Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass. Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stradivari nime kandvad pillid. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid - jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed - missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka madalmaade koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez ning veneetsia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli.

Eesti keel
thumbnail
3
rtf

Ooper

OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. Ooperi muusika on seotud süzeega , mis on teose sõnaliseks aluseks. Libreto on ooperi tekst, mille alusel lavastaja loob lavastust järgides partituuri. Lavastaja töötab iga osatäitjaga, otsib igale episoodile sobiva väljenduslaadi, loob terviku. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog- sissejuhatus, kus tegelased tutvustavad toimuma hakkavat. Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel vahetatakse dekoratsioone, publik suundub vaheajale. Juhul, kui teos nõuab pärast tegevuse lõppu veel järelselgitust, võib ooperi viimasele vaatusele järgneda epiloog. Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust

Luksepp
thumbnail
3
docx

Ooper tööleht

ja tegelaste karakter. Selgita mõisted! LIBRETO - ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma PARTITUUR - heliteose kõigi partiide kohastikune üleskirjutus AVAMÄNG - lavalise tegevuseta sissejuhatus AARIA - orkestrisaatega solisti laul ooperis RETSITATIIV - jutustav kõnelaul ANSAMBEL - mitme tegelase üheaegne laul KOOR - etendab tavaliselt rahvast, annab tegevusele kirjelduse, kommenteerib seda OPERA SERIA – tõsine ooper OPERA BUFFA – koomiline ooper PROLOOG - lavalise tegevusega sissejuhatus EPILOOG - järelselgitus pärast viimast vaatust Ooperi ajaloost Ooper tekkis 16. -17.sajandi vahetusel Firenzes. Esimeseks ooperiks maailmas oli 1597. aastal Firenzes lavastatud „Daphnet“. Selle ooperi autoriks oli Jacopo Peri. Nimetus „ooper“ võeti kasutusele 17.sajandi keskel, varem kasutati mõistet muusikaline draama. Esimeste ooperite etendused toimusid esialgu õukondades. Avalikke ooperiteatreid hakati ehitama 17ndal sajandil,

Muusika ajalugu
thumbnail
2
doc

OOPER

· Retsitatiiv ­ Aariale eelnev kõnelaul. · Ansambel ­ Mitme tegelase üheaegne laul. · Duett ­ Kahe solisti kooslaulmine. · Tertsett ­ Kolme solisti kooslaulmine. · Kvartett ­ Nelja solisti kooslaulmine. · Koor ­ Etendab lavastuses rahvast. Ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid ja väljendada rõõmu või rahulolematust. · Numbriooper ­ Iseseisvatest, lõpetatud numbritest koosnev ooper. · Läbikomponeeritud ooper ­ Puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid, koorid. Muusika areneb katkematult draamaga. · Orkester ­ On ooperis lauljaid saatev osa ning aitab lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi. · Opera buffa ­ Paroodialik lavateos. · Opera seria ­ Tõsise, heroilise süzeega lavateos. · Barokkooper ­ Rikkaliku ja toretseva lavakujundusega ning suurte esinejate koosseisudega ooper. · Prima donna ­ Naissoost kuulus lauluvirtuoos.

Muusika
thumbnail
29
doc

Varane ooper

pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione di Poppea) 1642. 6. Cavalli Giasone 1649. Veneetsia koolkonna levik. Cesti. 7. Muusikalised etendused Prantsusmaal 17. sajandil. Komöödia-ballett

Ooper
thumbnail
2
docx

Ooper

AVAMÄNG ­ instrumentaalne, terviklikku vormiga sissejuhatus AARIA ­ muusikazanr, millesse kuulub vormiliselt lõpetatud kas saatega või saateta lüüriline pala soolohäälele või muusikainstrumendile RETSITATIIV ­ ühehäälne vokaalmuusika zanr, mida iseloomustab sõnalise teksti lausumise jäljendamine lauldes ANSAMBEL - mitme esitaja ettekantav number mitmeosalises lavateoses KOOR ­ etendab tavaliselt rahvast, annab tegevusele kirjelduse OPERA SERIA ­ barokiajastu tõsine ooper OPERA BUFFA ­ 18. sajandi keskel tekkinud Itaalia stiilis koomiline ooper PROLOOG ­ iseseisev sissejuhatav osa, eellugu EPILOOG ­ järellugu Ooperi ajaloost Ooper tekkis 16. -17.sajandi vahetusel Itaalias. Esimeseks ooperiks maailmas oli 1597. aastal Firenzes lavastatud ''Daphnet'' Selle ooperi autoriks oli Jacopo Peri. Nimetus ,,ooper" võeti kasutusele 17.sajandi keskel, varem kasutati mõistet ''muusikaline draama''. Esimeste ooperite etendused toimusid esialgu õukondades

Ooper
thumbnail
6
doc

Barokk, OOPERI SÜND, ITAALIA OOPER

Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. OOPERI SÜND, ITAALIA OOPER Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid. Kaugeim neist, vanakreeka tragöödia, milles koorid ja osa monolooge esitati lauldes, oli vormi osas kõige olulisem. Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Jumalateenistuse osana esitatud etendust, kus kogu tekst esitati lauldes, nimetati liturgiliseks draamaks

Muusika
thumbnail
6
doc

Muusika teema: barokk, ooperi sünd

Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. OOPERI SÜND, ITAALIA OOPER Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid. Kaugeim neist, vanakreeka tragöödia, milles koorid ja osa monolooge esitati lauldes, oli vormi osas kõige olulisem. Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Jumalateenistuse osana esitatud etendust, kus kogu tekst esitati lauldes, nimetati liturgiliseks draamaks

Muusikaajalugu




Kommentaarid (5)

ukupilv profiilipilt
ukupilv: meeldiv materjal
13:57 09-02-2013
nuu5t1k profiilipilt
nuu5t1k: Käib küll
18:45 08-12-2008
MeesNeeger profiilipilt
MeesNeeger: päris hia
17:43 12-05-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun