Mis on ooper? (5)

Mis on ooper ?
Ooper on muusikaline lavateos, kus tegelased oma mõtteid ja tundeid väljendavad lauldes sümfooniaorkestri saatel.   Seal on ühendatud muusika (lauljad, orkestrandid), draama (näitlemine, kirjanduslik süžee), kujutav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Kirjandusliku teose põhjal kirjutab libretist libreto ehk ooperi sisu, millele helilooja teeb muusika. Ooperis lauldakse ja kasutatakse kõnelähedast laulu ehk RETSITATIIVI. Ooperis laulavad solistid ( AARIA ), ansamblid ja koorid . Ansamblite nimetused tulenevad kooslauljate arvust.  ( duett 2, tertsett 3, kvartett 4, kvintett 5, sekstett 6 inimest. Sekstetid ja neist suuremad ansamblid esinevad ooperis vaid erandjuhtudel.) Kooriliigid on ooperites samad, mis kontsertkooride puhul. Neid liigitatakse mees-, nais-, laste- ja segakoorideks. Etendus koosneb: vaatused → stseenid → pildid. Ooperis võivad esineda ka balletinumbrid, samuti orkestrivahemängud. Ooperi tegevusele eelneb tavaliselt ulatuslikum AVAMÄNG või lühike sissejuhatus orkestrilt. Mõnes ooperis esinevad sissejuhatused ka iga vaatuse või isegi piltide ees. Avamäng on meeleolu loomiseks, seal kõlavad etenduses kõlama hakkavad meloodiad. Sisult on ooperid väga erinevad, kuid põhiliselt jagunevad nad kahte suurde rühma – tõsine ooper ( opera seria ) ja koomiline ooper (opera buffa )
Ooperi sünd
Milliseid etendusi oli juba varem olnud?
Ooperižanri sündis 1600. a paiku Itaalias Firenze linnas ja mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud paljude sajandite vältel mitmeid  eelkäijaid:
1.VANA-KREEKA TRAGÖÖDIA (antiikajast)
2. LITURGILINE DRAAMA  Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Arenes liturgiline draama – jumalateenistuse osana kirikus esitatud etendus, kus kogu tekst esitati lauldes. Sellised etendused, tihti päris suurejoonelised, olid Itaalias populaarsed veel renessansi (14-16saj.) ajal.
3. MÜSTEERIUMID Hilisel keskajal kujunesid  eelnevatest välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid – piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vahelduvad muusikalistega. Väga levinud oli kannatusnädala müsteerium – kannatusmäng ehk passioon , milles esitati Jeesuse elu viimaseid stseene kuni tema ristisurmani.
4. INTERMEEDIUMID Muusikaliste stseenide ja pantomiimiga olid seotud renessansiaegsed (14.saj II p – 17.saj algus) koorinäidendid (moralitee) ja õukonnaetendused. 16.saj esitati draamaetenduste vaatuste vahel, aga ka õukonnapidustuste osana intermeediume (kontrastne, kerge, lõbus lavalis-muusikaline vahepala ). Need pastoraalsed, allegoorilised või mütoloogilised muusikalised stseenid olid eriti toretsevad sajandilõpu Firenzes, kus kasutati mitte üksnes uhkeid kostüüme ja dekoratsioone, vaid juba ka teravmeelset lavatehnikat. Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile (17.saj – 18.saj I p) väga iseloomulikud tüüpstseenid, nagu jumalate laskumine lavale (see võte - deus ex machina, ld k jumal masinast, on laenatud kreeka tragöödiast], allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne.
Kellest said ooperiloojad?
Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, haritlaste ringis (16.saj viimasel veerandil Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring).  Nad huvitusid Vana-Kreeka luulest ja draamast.  Vana-Kreeka tragöödiast lähtuva muusikalise draama elustas renessansiajastu lõpus Jakopo Peri (1561 – 1633). 1598 .a lavastati Itaalias Firenzes tema ooper “ Daphne ”, mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Kahjuks pole selle ooperi muusika säilinud. Esimene ooper, mis on meieni jõudnud – Peri “Euridice”. Veidi hiljem kirjutas samanimelise ooperi Caccini.
Itaalia ooperlikud lavateosed jäid Euroopas domineerivaks umbes kaheks sajandiks. Kõik ooperid loodi sel perioodil itaalia keeles. Ka prantsuse ooperi loojaks on rahvuselt itaallane Jean-Bapiste Lully (1632 – 1687 ).
Nimetus ooper võeti kasutusele 17.saj. keskel ( barokk ), varem kasutati “muusikalise draama” mõistet. Esimestes ooperites oli kõige tähtsam tekst, mis põhines valdavalt antiikmütoloogial. Laul oli kõnelähedane, saadet mängis tihti vaid paar instrumenti. Etendused toimusid esialgu õukondades ning laiem publik jäi nendest ilma.
17. saj. hakati ehitama avalikke ooperiteatreid, esimene taoline rajati 1637. a Veneetsias. Ooperilavale hakkas ilmuma satiir – hakkas kujunema koomiline ooper. Ooperist sai väga armastatud žanr. Ainuüksi Veneetsias oli 17. saj. lõpul 16 ooperiteatrit.
Kuigi ooperilaadseid teoseid loodi juba varem, peetakse ooperi isaks heliloojat  CLAUDIO MONTEVERDI (1567 – 1643 ) oma teosega 1607 " Orpheus "
Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Pärast Monteverdit lõi Napolis mõjuvõimsa ooperikoolkonna  ALESSANDRO SCASLATTI (1660 – 1725), kes kirjutas umbes 120 ooperit ning mõjutas oluliselt itaalia barokkooperi edasist käekäiku.
Barokkooperile oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Keerulised aariad said ooperite keskseteks numbriteks. Kuna primadonnad armastasid staaritseda ja ennast demonstreerida, jäi tegevustik tagaplaanile. Tõsise ooperi kõrvale  sündis koomiline rahvaooper – see sündis 18. saj algul (hilisbarokk). Opera buffa oli vastuvõetav ja huvitav lihtrahvale. Ainestik võeti rahva elust, kangelane oli tavaliselt lihtne teener, sõdur või talumees , kes oma kavalusega rikka üle trumpab. Koomiline ooper ei olnud virtuooside ooper. Aariad olid lähedased rahvalauludele ning tehniliselt kerged. Esialgselt sündis opera buffa opera seria vaheaegadest.
Esimene koomiline ooper (OPERA BUFFA) oli Giovanni -Battista  PERGOLESI  (1710 – 1736) “Teenija-käskijanna” esietendus 1733 .
Hilisbaroki üks nimekamaid ooperiloojaid oli Jean-Philippe Rameau (1683 – 1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi, sealhulgas suuri ballette – oopereid.
KLASSITSISMIAJASTU (18.saj II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Heliloojaid Cristoph-Willibald Gluck (1714 – 1787) ja Wolfgang Amadeus Mozart (1756 – 1791) taotlesid ooperis tegevuse ja muusika täielikku ühtsust. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792 – 1868) buffo-ooper on stiililiselt lähedane Mozartile. Rossini on jätnud ooperiteatrite lavale 39 teost. tema tuntuim on "Sevilla Habemeajaja "
ROMANTISMIAJASTU (tunnete ajastu) oli revolutsioonide ajastu ja heliloojad armastasid kujutada ajaloosündmusi, kangelasi, armastust, hingeelu - kõike, mis on seotud tunnetega. Tähelepanu pöörati lihtrahava (talupoegade) elule. 19.s ooperikuningas Giuseppe Verdi ( 1813 – 1901) oli ennekõike suur meloodiameister, on kirjutanud 26 ooperit, millest 8 on säilitanud populaarsuse tänaseni. Verdi ooperid on lõpetatud aariatega numbriooperid.  Richard   WAGNER (1813 – 1883) ooperites lõpetatud numbrid puudusid, ta eelistas lõputut meloodiat. 19. saj tekkisid Euroopa äärealade muusikas rahvuslikud koolkonnad. Nimetagem tšehhi Bedrich Smetanat (1824 – 1884), venelaste rahvusliku ooperi loojat Mihhail Glinkat (1804 – 1857) ja ungari rahvusooperi loojat Ferenc Erkelit (1810 – 1893).
SAJANDIVAHETUSE naturalistlik näitekunst mõjutas ka ooperit. Seda suunda nim verismiks. Eesmärgiks on tegelikkuse võimalikult täpne kujutamine. Nimetatud suuna meistriks loetakse itaalia heliloojat Giacomo Puccinit (1858 – 1924).
EESTI OOPER
Esimeseks katsetuseks algupärase ooperi alal võib lugeda Miina Härma poolt loodud " Murueide tütart", ( 1902 ). Sealt on pärit ka sellised tuntud viisid nagu "Meie elu"; "Lauliku lapsepõli"; "Kallis Mari"; " Vares vaga linnukene "; "Kuku sa, kägu" jt., leiavad kasutamist tantsuviisid "Labajalg"; " Tuljak " jpt. Järgmisena katsetas eesti ooperiga Artur Lemba. Tema "Lembitu tütre" (algvariant "Sabina") valmis 1905. aastal. Eesti algupärases ooperiloomingus püüdis sõna kaasa rääkida ka K. A. Hermann oma "lauleldusega" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907)." Laulelduse" libreto, mille autoriks on helilooja ise, on äärmiselt nõrga sisemise seosega. Sündmustikku, mis hargneb kord maa peal, kord Uku riigis, kord inimeste keskel, kord jumalate vahel, on raske järjestada mingiks loogiliseks tervikuks.
Esimeseks Eesti rahvuslikuks ooperiks peetakse 1928 Evald Aav "Vikerlased".
TUNTUMAD OOPERILOOJAD JA OOPERID
Monteverdi “Orpheus”
Mozart “Võluflööt”, “ Figaro pulm”, “Don Giovanni”, "Figaro pulm"
G. Rossini “Sevilla habemeajaja”
Weber “Nõidkütt” -esimene rahvuslik ooper muusikaloos, kus kasutati saksa rahvameloodiaid
Wagner “ Lendav hollandlane”,“ Lohengrin ”, “Tannhäuser”,
M. Glinka ( vene rahvusliku koolkonna rajaj)  “Ivan Sussanin”, “Ruslan ja Ludmilla”
Mussorgski “Boriss Godunov ”
Bizet “ Carmen ”
G. Verdi “ Traviata ”, “Aida”,“ Rigoletto ”, “Trubaduur”, “ Nabucco ”
Puccini “ Madame Butterfly”, “ Tosca ”,“Boheem”
NB!
ESMALT LOE KONSPEKT LÄBI NING VASTA SEEJÄREL KÜSIMUSTELE!
 
1.       Koosta ooperi definitsioon!
2.       Kuidas valmib ooper?
3.       Millised muusikalised numbrid on ooperis, kuidas jaguneb etendus?
4.       Millisesse kahte rühma liigitatakse ooperid?
5.       MiLlised etendused olid juba olnud enne ooperi sündi?
6.       Millise etendusega on tegemist :kontrastne, kerge, lõbus lavalis-muusikaline vahepala  renessansiaegsetes õukonnapidustustes?
7.       Mida tähendab liturgiline draama?
8.       Millise rühmitusega on seotud ooperi sünd ja kes sinna kuulusid?
9.       Millist etendust peetakse esimeseks ooperiks?
9.    Kuidas nimetati esimesi oopereid, kas: tragöödia, komöödia, draama, muusikaline draama
10.    Kas esimestes ooperites oli tähtsam tekst või muusika ja kust võeti ainestik (ooperi teema)?
11.    Keda peetakse  nn. "ooperi isaks" ja miks?
12.    Järjesta  ajastud kaugemalt tänapäevani:
 
klassitsism, barokk, renessanss, romantism , hilisbarokk, vararenessanss , antiik, hilisrenessanss
 
13.    Kas on õige, et ooper sündis klassitsismiajastul? Kui ei, siis millal?
14.    Kas on õige, et barokkooperis (17.saj.) kasutati väga vähe lauljaid, etendused olid tagasihoidlikud? Mis oleks õige?
15.    Millal ja kus valmis maailma esimene ooperiteater ?
16.    18. saj. sündis koomiline ooper, miks see meeldis rahvale rohkem kui tõsine ooper?
17.    Barokkajastul oli ooperis juhtivaks maaks ......................, klassitsismiajastul aga ..............?
18.    Kas W.A.Mozart kirjutas rohkem tõsiseid või koolilisi oopereid? Nimeta mõni. Mis ajastu helilooja ta oli?
19.    Kuidas nimetatakse seda suunda kunstis, kus püüti tegelikkust võimalikult tõepäraselt kujutada? Millal see alguse sai?
20.      Nimeta esimesi eesti algupäraseid oopereid? Milline on Eesti esimene rahvuslik ooper?
 
 
Ooperiteatreid
 
       
Ooperiteater Sidneys ( Austraalia )                         Kuninglik ooperimaja Covent Garden (Inglismaal)
 
Kuulus Wagneri ooperiteater Bayreuthis Saksamaal
 
 
LA SCALA ooperimaja Milanos (Itaalia)